mulle tundub,et pidev auto kõrgemaks tõstmise vajadus on diagnoos.äkki kirjutaks keegi kui palju siis peab autot tõstma,et häbisse ei jääks kusagil selveri parklas
no on ikka potjomkini küla.saadetakse eraldi mingeid maksuteateid,selleasemel,et automaatselt koos kindlustusega seda maksta saaks.huvitav,mitusada ametnikku selleks eraldi tööle võeti
DoD - Depth of Discharge
See ei tähenda täis tsüklit, see tähendab sõna otseses mõttes seda, kui sügavalt laetustsükleid teostatakse. Sellepärast ka protsentuaalne number sellega kaasas.
Kas sõnasta end paremini või hari end mida mingid lühendid tähendavad.
### Kärss:
Niisamuti eksitad ootuste osas neid tulevase Polestari ostjaid, kelle ootused on "lillelised", aga reaalselt on turul autod, mille aku on tapetud Su enda mainitud "puhvri" puudumise tõttu
###
Suudad siis kindlasti välja tuua mõne elektriauto millel need puhvrid puudu on? Polestaril on puhvrid olemas muide.
###Kärss:
Kui tahad ausaks jääda aku elukaare osas, peaksidki rääkima siis 60km (mitte 300km) lennukaugusega autodest.
###
Ei, ausalt peab rääkima auto reaalsest kasutamismustrist. Ja reaalselt võib kasutada 100% akust ning reaalselt enamike sõitude jaoks enamasti kasutatakse palju väiksemat osa akust.
Ning aku eluea vaatest käib jutt üldsegist optimeerimisest mitte hädavajalikkusest.
Deusi ja Marko poolt viidatud 20% ulatuse kasutamine oli viidatud allikast võetud väikseim test vahemik, mis juhtumisi andis vahemikest kõige parema tulemuse aku säilivuse osas. See ei tähenda, et see on ainus õige vahemik.
Samasugune optimeerimine nagu õlipeade armastus iga 5000km tagant õli vahetada masinatel, mis on tehases disainitud 20-30k tagant õlivahetust saama. Mõlemal juhul laguneb või moraalselt vananeb sõiduk ümbert enne ära, kui see optimeering rolli mängima hakkab. Elektriauto puhul on vaid see erand, et kui optimeerid, siis saad aku tõttu mingit jääkväärtust eeldada. Optimeering, mis tavakasutuses (ehk valdavale osale autoomanikele) auto puhul iseenesest tekib, kui harjutavad iga päev juhet ühendama õhtul autot parkides.
###
Sellist propagandat on vaja tasakaalustada
####
Sinu eelarvamustega mitteühtiv väide ei ole kohe propaganda.
Kui siin teemas ei oleks nii palju elektriautode kohta käivat valeinformatsiooni ja fossiiliprogagandat, siis ei oleks vaja mul ka käia siin tasakaaluks mõistusehäält välja manamas. Aga kuna siin moderaatorid peavad vajalikuks elektriautodega soeses hirmu, ebakindlust ja väärinfot levitada pea igal võimalusel, seeläbi maalides elektriautodest kordades kehvema pildi ette, kui nad väärivad, siis peab käima siin tasakaalustajaid.
Juhiks tähelepanu, et lillelisusest on see tasakaalustatus väga väga väga kaugel ja seda väga põhjendatult, sest see ei ole propaganda vaid võimalikult objektiivne reaalsus. Reaalsus mida siinsed FUD meistrid oma eelarvamustest tulenevalt ei paista suutvat aksepteerida mistõttu ongi vaja üha uuesti ja uuesti ja uuesti korrutada ühtesid ja samu asju (ausalt, väsitav on).
Paratamatult siia foorumisse satuvad lugema tulema inimesed, kellel pole elektriautodega isiklikke kogemusi ning siis nad loevad seda FUD-i ja ei lähegi neid kogemusi hankima. Mis on häbiväärne olukorras, kus neile võib elektriauto suurepäraselt sobida, võib ka nende rahakotile kergendava mõjuga olla (ja mida aasta edasi seda enam see nii on). Seega küsiks hoopis sinult Kärss, kas sina lähed kompenseerima neile tekitatud kahju, mida tekitad toetades moonutatud kuvandit elektriautodest?
Kuna lähtun siin alati samadest põhimõtetest, siis tean, et siit ei leia ühtegi üleskutset minu poolt, et mindagu ja ostku endale elektriauto. Seda peab iga inimene ise suutma otsustada, mina saan vaid püüda aidata harida elektriautode reaalsuse osas.
Kas saad samamoodi öelda, et sa pole kunagi kedagi suunanud/mõjutanud mitte ostma elektriautot? Kas saad samamoodi kindel olla, et sinu tegevuste tõttu ei ole keegi praegu finantsiliselt kehvemas olus kui ta võiks olla? Olles lugenud siinset kirjutatut läbi aastate, siis mina nii kindel ei oleks. Kui sa juba tahtsid südametunnistustele koputada, siis esimese asjana koputa enda omale.
Meil on see häda, et siinsel konkreetsel maalapil peame me oma co "lubatu" piirides hoidma. Gaasielektrijaamu siia ehitades ei huvita kedagi, palju kuskil seda co-d välja lastakse alates kaevandamisest kuni transpordini tellija juurde. Sama teema on ju elektriautodega- tootmise jalajälg olgu milline tahes, aga vot siin sõites ja rohelist elektrit tankides oleme head. Igasugu arvutusi tehakse täpselt niimoodi, nagu hetkel vaja, kellegi jaoks soodsam on. Kõik see on üks suur variserlikkus.
Jälle segasid vett.
DoD ON SADA PRAOTSENTI ehk ÜKS. Saad aru? 20% laadimine EI OLE DoD Liitiumakudel!!! Mida sa jaurad selle jamaga, ma olen siin kümneid kordi juba kirjutanud, et liitiumakude laadimine ei ole pliiaku laadimine, kus iga laadimine läheb kohe DoD'na kirja!
Too välja, kus pagana kohas sa seda viidanud oled? Lihtsalt tuimalt vastu raiunud, et 20% mahutavuse kaotanud aku tegelikult ikkagi pole ohtlik ja vastu raiunud, et 8 aastat pole see piir, kus võiks akupaki maha kanda ja täitsa uue vastu vahetada, puhtalt ohutuse vaatevinklist. Too välja!
Varasemad teadmised kehtivad väga hästi, kui tahad saada ettekujutuse kõige vähemast, mida masin vastu peab, ülejäänud on lihtsalt puhas võit!
Jah, on uus teadmine, ei ole aastaid teadmine.
###Deus:
siis hakkab mängima alles see osa, et 5x20%=1 ei ole päris kivisse raiutud vaid nüanss, et kui seda 5x20% teha 60 ja 80 vahel, saab 5x20% olla ka 0,3 või 0,5 DoD. Tugevalt olenev C'de hulgast ja temperatuurist jällegi. Ehk siis pole valetanud mitte kuskil vastavalt maailmateadmistele kommenteerimise hetkel.
###
Kas sa teed nalja või? Uus teadmine? Alles hiljuti välja tulnud nüanss? Mees, seda teati juba aastaid tagasi, kui sulle seda siin ka viitasin (mitte ei mõelnud ise välja vaid viitasin materjalidele selle kohta). Ent kuni praeguseni oled sa jäärapäiselt absoluutselt igakord vastu raiunud, et aku eluiga ei sõltu DoD-st (ehk võib alati tuimalt teha taandamise 100%DoD tsüklile)
Aga olgem vähemalt rahul, et sa lõpuks oled võimeline aru saama, et su varasemad teadmised ei kehti tänapäeval.
Kärss, nende küsimuste küsimise ja selle teema õhus hoidmise point kõik need aastad on olnud valeinformatsiooni leviku takistamine. Ja siin foorumis on üks härra väga järjekindlalt tegelenud just eksitava info agressiivse peale surumisega.
Keskmised on oluline üldistuste puhul mida paratamatult ka siin teemas väga palju tehakse just nende lennukauguste ja eluigade osas aga tüüpiliselt mitte keskmiste (ehk päriselt üldistatavate) mõõtude järgi vaid ekstremistide (keskmisest mitme standardhälbe võrra eraldatute) omade nišhide järgi.
Ja säärast eksitavat infot on samuti vaja tasakaalustada, seepärast ka rõhutanud just seda üldistatavat keskmist (mitte ei pea vajalikuks ilustavat optimistlikku kasutust, kuigi seda püütakse ette heita).
Eelneva DoD teemaga seoses võib aimata, et üks põhjus selle PHEV-i aku kiiremaks surmaks oli liiga väikesed puhvrid, mistõttu toimuski pigem 100%DoD lähedane aku kasutus samas kui elektriautodel on tänu puhvritele ka kasutaja vaatest 100% aku kasutamine reaalsuses ikkagi pigem 90%DoD säästes seeläbi akusid.
@maaks marita kirjutas: 1. Diiselmootoriga RAV4 ei ole võimalik Eestis enam uuena osta. Bensiinimootoriga ka ei ole võimalik. Valida on ainult täishübriidi ja pistikhübriidi vahel.
¤¤¤Sama muster on tuvastatud nii USA-s, EU-s kui ka meil siin Eestis: keskmine päevane läbisõit on 30-50km. Ehk reaalselt katabki see 20% igapäevases kasutuses ära vajaduse ning nende harvade pikemate sõitude jaoks on ülejäänud 80% ka käepärast, kui tarvis läheb.¤¤¤
Esiteks, erinevate kasutajanimede alt sama jutu üha uuesti kirjutamine on vastuolus foorumi reeglitega ka siis, kui kasutajanimede muutmisele suurem vahe sisse tuleb. Mis point on üldse küsida samu küsimusi, et saada sellele samu vastuseid, mida niigi kõik teavad, kes natukenegi rohkem erinevatesse akukeemiatesse pühenduda viitsivad?
Teiseks, igasugune keskmine tähistab statistilist väärtust. Päris elus ei osta keskmised inimesed keskmiste sõitude jaoks keskmisi autosid, vaid konkreetne inimene oma konkreetsetest vajadustest lähtudes konkreetse auto. Keskmine inimene poleks seejuures isegi autot vajanud (nii vähese vajaduse pärast jälle uue auto tootmine on ökoloogiline kuritegu). Isegi need lennukaugused on teisejärgulised, kui inimene vajab aegajalt näiteks veokonksu, aga sellele mudelile seda ei paigaldata või paigaldatakse naeruväärselt väikese veovõimenumbriga või lubatakse küll vedada 3t haagist, aga sellega kaasneb naeruväärselt väikene lennukaugus. Mul sõber nüüd veab Polestariga pidevalt ca 1,5t haagist... tema probleem seisneb küll lennukauguses, aga järgmise omaniku probleem seisneb tõenäoliselt juba aku elueas, mis ei vasta teoreetilistele ootustele juba sellepärast, et 0-100 laadimised on hädavajalikud selleks, et üldse selle haagisega kuhugi jõuaks. Haagiseta sõites saaks ta napilt hakkama 20-80% laadimistega... veel, aga 0-100 laadimistega 2x igapäevaselt tappis ta oma pistikhübriidi aku ära naeruväärselt kiiresti ja suht olematu läbisõidu juures. Eks minagi ootan huviga nende päriseluliste loomkatsete tulemusi.
Kõik on võimalik. Kui probleemi ei lahenda (uut teed ei ehita), siis aja jooksul probleem süveneb ja see vajab mingit lahendust. Deus just kirjutas juht, auto, tõste, veoskeem järjekorra. Kuna siin ei käi jutt maasturitest vaid sõiduautodest, tahaks kuhugi vahele torgata ka rehvid. St mitte otseselt isegi suuremad või "testivõitjad", vaid AT rehvid, mis mustri seest lume/muda ise välja oskavad loopida ja mida ka naelutada võib lasta.
¤¤¤Teine asi on diffri eluiga. Mingi protsendi veab välja ilma, et seda väga lõhkuma hakkaks aga kui seal läbimõõtu juba 3" suurendada, siis õrnemad diffrid hakkavad granaati mängima peale pikemaid vahemaid.¤¤¤
Irw, ise just kirjutasid järjekorra ja alustasid juhist:) Kui streetracerid lasevad originaalist väiksema rehviga asfaldil iga aasta mõne difri laiali, tuleks hakata tegema vahet peale juhtide ka difritel. Viimati sain ise difrist jagu 1989 ja vahetasin terve tagasilla ära otse liiklusega tänava ääres:) Maastik polnud probleemiks, vaid see, et sel ajal oli Tallinnas palju tolmusevõitu suuri ringteid, kus oli tore ka suvisel ajal külg ees sõita. St ma alustaks pigem sellest, et rasketes oludes auto kasutamine tähendab vähemalt poole sagedasemaid hooldusvälpasid ja mingi osa autodest ei kannata üldse jõuülekande ülekoormamist. Seda 4x4 foorumit lugedes ei kannata paljud maasturid "sihtotstarbeliselt kasutades" ka originaalmõõdus AT-rehve, rääkimata parketimaasturitest.
Ma sellepärast ei tahaks võtta 3" ka mingiks lähtekohaks, et sinnani on ohutu ja sealt edasi ohtlik, kuigi suurusjärk on loogiline. Sõiduautol ei saa neid tõstmise tolle niimoodi vaadata. Vedrudest tõstes jääb sõiduautodel jupikuluks pigem alla 100e ja piirama jääb poolteljenurk. Rehvidest tõstes piirab lõpuks miski rattakoopa sees ja eelkõige sidur. Selle kõige tulemusena on lõpuks tegemist ikkagi sõiduautoga, mitte maasturiga, st selle õõtsad on ikkagi õrnakesed tänu õhukesele plekile ega kannata muus suunas väänamisi nagu maasturite õõtsad jne. Mida kaugemale tehases projekteeritust minna, seda rohkem on vaja juhi mõistust, et see kõik koos püsiks. Kui konkreetse mudeli veovõllid on kvaliteetsed, kõrvetatakse järgmisena suurte rehvide tõttu reeglina sidur - seal ei pruugigi häid lahendusi olla ja seda olulisemaks muutuvad juhi kogemused. Nt Subarutel on originaalsidur projekteeritud "keti nõrgimaks lüliks" juba viimased paar aastakümmet ja nõuab hoolsat kasutajat ka linnas madala suverehviga (mul kunagi ühes töökohas koosnes ettevõtte autopark uutest kepikastiga Subarutest, üle 60tkm ei kestnud sidur ühelgi diislil, pigem jäi nende eluiga plussmiinus 20tkm). Subaru pole samas üldse halb soovitus, aga peab teadma eri tehnikakomplektide eripärasid.
Antud teema kontekstis pole vist nii detailidesse mõtet minna, sest inimene, kes on saanud siiani kuidagi hakkama, tema jaoks on raskemini läbitavateks kohtadeks pigem 100m siin ja 100m seal. Oma tegevusi natuke ette mõeldes ja vastavalt oludele kohandades saab mõistusega inimene hakkama ka lihtsate ümberehitustega ning autot lõhkumata.
Igaks juhuks lisan, et tänavarehviga raske maastur on maastikul sageli saamatum kui AT-rehviga "pärisneliveolised" kerged sõiduautod-parketikad ja isegi mõned poolikuveolised (peale Volvode isegi mõned ülikerged esiveolised). Eks igaüks peab need loomkatsed ise läbi tegema, et leida endale see optimaalne, sest mülkas parim auto ei ole kindlasti parim auto seal, kus 90% oma sõitudest teha tuleb ja sellepärast pole ka mõtet võtta eesmärgiks selle "parima" ostmine, ehitamine või ehitada laskmine.
Kuna autol on hinnalangus suurim esimesel aastal, siis võiks uueks vaadata pigem aasta- kahe vanuseid. Päris uus on ilmselt kõige soodsamalt Ora aga siin on küsimus ideoloogias, kas see sobib?
Ise olen mõelnud, et elektrisõiduk on nagu telefon, need ettevõtted, mis toetavad tarkvara uuendustega pikemalt on telefoni puhul paremad nagu Apple. Mul oli üks Volvo, millel oli sim kaardi pesa ja sai nii oma interneti. Kui teleteenuse pakkujad võtsid mingi sageduse ära ja auto uuemat 5G-d ei toetanud, siis tekkis sõidul leviauke internetiraadiot kuulates rohkem. Ja mudel ei olnud vana, vaid 3- 4 aastat. Seega võiks autot ostes vaadata ka seda, mis ettevõte toetab oma vanemate sõidukite vähemalt tarkvaralist uuendamist ka peale garantii lõppemist? Ehk tootjad, kes ei jäta sind hiljem hätta, nad peaksid olema rohkem siis tehnoloogia või tarkvarafirmad nagu Tesla.
Absoluutselt ei vaidle õõtsa alumise otsa tõstmise kohta kuid kasutuspraktika näitab, et kui sul masin jääb ühe õõtsaga mätta taha kinni, on suurem tõenäosus sealt minema saada, kui terve tagasild seal mätta taga kinni on. Neid Outlandereid, Subaruid jne asju on tõstetud küll ja veel 500 euri eest.
Rattaga tõstmise kohta on asi selline kahe otsaga, esiteks hakkab spidokas "valetama". Tänapäeval pigem hakkab just õigesti näitama, kui pole programmeeritav nagu normaalsetel autodel on. Teine asi on diffri eluiga. Mingi protsendi veab välja ilma, et seda väga lõhkuma hakkaks aga kui seal läbimõõtu juba 3" suurendada, siis õrnemad diffrid hakkavad granaati mängima peale pikemaid vahemaid.
Tsiteerin peast 4x4 foorumis öeldut, ei mäleta autorit:
Tähtsuse järjekord on selline: Juht, auto, tõste, veoskeem ja just sellises järjekorras.
Minevikumälestusi heietades, siis kunagi sai Fiat Coupe'ga käidud sellistes kohtades, kuhu nüüd ei tahtnud isegi Chevyga ronida, ei tea, kas augud on sügavamaks läinud või on vanusega mõistus rohkem kohale jõudnud.
EDIT: Kui keegi kõrvaltvaataja arvab, et see siin on vaidlus, siis ei ole, see on üksteise teksti täiendamine nüanssidega.
Vale. DoD on 0-100% 5x20% laadimist on liitiumaku jaoks 1 DoD. Eespool toodud välja ka tootja Apple poolt sama asi.
Nüüd edasi hakkavad keemilised nüansid mängima, mida sa suvaliselt ignoreerid. Keemiate DoD'd on välja toodud eespool.
Nüüd hiljuti tänu väga põhjalikule testimisele on välja tulnud huvitav nüanss, et kui teatud keemiaid, näiteks NMC'd kasutada, milles omakorda on erinevused sees niklisisalduses ja seda generatsiooniti erinev mitte ainult LG vs Panasonic vaid suisa Panasonicu enda sama mudeli nimetuse sees, lihtsalt aastad on erinevad, siis hakkab mängima alles see osa, et 5x20%=1 ei ole päris kivisse raiutud vaid nüanss, et kui seda 5x20% teha 60 ja 80 vahel, saab 5x20% olla ka 0,3 või 0,5 DoD. Tugevalt olenev C'de hulgast ja temperatuurist jällegi. Ehk siis pole valetanud mitte kuskil vastavalt maailmateadmistele kommenteerimise hetkel.
Siiski see 20%DoD näide oli ekstreemseima kestvuse oma. Trend et mida väiksem DoD seda pikem eluiga joonistus välja ka suuremate DoD-e puhul, mis olid 100%DoD-st väiksemad. Ehk jällegi, peegeldas sangari algset väidet.
Kui nüüd aga reaalsesse maailma tulla, kus inimesed päriselt oma autodega sõidavad, siis nad sõidavadki päevas vaid väikese osa oma auto aku sõiduulatusest ära.
Sama muster on tuvastatud nii USA-s, EU-s kui ka meil siin Eestis: keskmine päevane läbisõit on 30-50km. Ehk reaalselt katabki see 20% igapäevases kasutuses ära vajaduse ning nende harvade pikemate sõitude jaoks on ülejäänud 80% ka käepärast, kui tarvis läheb.
Selle eest saab kenasti mugava talvemaasturi mida odav remontida:
Bmw x5 135kw 3.0d 1999-2003 aasta.
Nende hinnad ca 2500€.
Endal see auto olnud 7 aastat, sõidab lumest läbi nagu loom. Olen ise vedanud ka käru ja lumehanged kuni numbri märgini, tõmbab lumest väga hästi läbi koos käruga.
Remont odav, kõiksugu juppe on lammutuses või facebooki gruppides, isegi b varuosa odav. Isegi mootoreid müüakse eraldi hinnaga 400€ tk (M57 mootor), aga neil ju mootoreid ei lähe, kuna nendel ei pea isegi ketti vahetama (vanakooli raud veel). Ja kõigele lisaks on tegemist ikkagi suhteliselt mugava sõidukiga.
No selle raha eest (3000) ilmselt paremat ei leia.
Reaalne kütusekulu:
Maantee ca 8,1 (sest 5 käiguline kast, alla selle keeruline saada)
Linn 12 umbes m
Keskmine (11,1) - oleneb kui palju linn ja maantee
Tingimuslikult õige. Ühe kindla akukeemiaga ja kasutades ainult 20% aku mahtuvusest saad aku eluiga üsna palju pikendada.
Üsna närune kui 300ks kilomeetriks sobiva akuga saad aint 60 kilomeetrit sõita, siis peab laadima.
Kas on veel küsimusi?
Ei hakka praegust autot ümber ehitama. Pealegi jääb arvatavasti kahest vedavast rattast väheseks isegi siis, kui auto oleks kõrgem.Pealegi on vaja selle sama autoga ka iga mõne kuu tagant sõita korraga mitusada kilomeetrit maha ja ebamugava autoga seda teha ei tahaks. Kahte autot jälle korras hoida ei jõua.
Kas neliveoline, audi või volvo oleksid head variandid?
Suudab keegi nüüd siis selgelt välja öelda, kas kasutaja sangari öeldud väide "Aku tervise heaks on mõistlik seda kasutada püsivalt 20-80% vahel, veel parem 60-80% vahel." on vale või mitte? Esmalt lendab Deus peale öeldes, et on vale. Hiljem aga nõustub, et on õige, sest täpselt seda seal lingitud video väidab. Teda tsiteerides:
"Oponendi kommentaarist oli väärtuslik ainult õiget infot jagav youtube link" (Lisan otseviitena siia ka lingi siis huvitatutele: https://www.youtube.com/watch?v=sWyORTmxodc)
Pisike nüanss selle "maast kõrgem" kohta. Päris nii ei ole, see kehtib siiski ainult talasildade kohta, et kergitada saab ainult difrit maast rehviga. Pikema vedru või mõne vahejublakaga tõstab parketimaasturi siiski täistükis kõrgemale, sest difrit kõik kere küljes ja rattad ainult pooltegedega kinni. Selline kuni 1,5" loetakse ohutuks tõsteks, kus veel veovõllide pead kohe lendama ei hakka, piduritorudel piisavalt pikkust veel jne.
Seal üle soome lahe lükatakse ka lumi ära enne treppi sõitmist ja autodel on ka enamalt rehvid all. Ja need tänapäeva ökopunnide kered peavad ikka mitu mootorit vastu.
On uuena ostetud 1.5TGI ehk siis TSI mootor tehase lisatud CNG seadmega, 96kw. Kella peal 116000. Õli pole pidanud juurde valama, mootor saanud ainult tavahooldust 20000 intervalliga.
Vaatan, et mu viimasest postitusest selles teemas on möödas juba üle 20 aasta, aga midagi pole vahepeal muutunud. Endiselt on kõige lihtsam tõsta olemasoleva auto kliirensit (pikemad vedrud või kummipadjad vedrude alla/peale ja seejärel on võimalik lisada suurema kõrgusindeksiga rehvid, sobivamad veljed jne) selle asemel, et tegeleda spetsiaalselt kõrgema auto otsimisega. Need jupid (vedrud, kummiklotsid, rehvid) ei maksa suurt midagi (hinnavahed pigem mõniteist kui mõnikümmend eurot) ja annavad tervikuna kokku nii palju tõstet, et see ei hakka veel mõjutama olulisel määral auto töökindlust (pooltelgede nurgad, offset, sidur jpm). Lisaks ei tasu unustada, et "päriselt" kliirensi suurendamiseks on vaja saada alla ikkagi suuremad rattad, sest miski muu tegelikku kliirensit (madalaim punkt rataste vahel) ei suurenda.
Selles osas on petlikud ka "parketimaasturid", et kõrgema auto imagoga ja maast kõrgemal olevate küljekarpidega kipuvad kaasnema nn sõiduauto sillad, nii et tegelik kliirens võib mõnest "madala imagoga" sõiduautost veelgi madalam olla. Sellepärast tuleks ka viimastele küsimustele vastamiseks võtta kätte mõõdulint ja vaadata auto all rattakinnituste kõrgusi maast. Selleks, et "mõnikord vaja", ei ole pere ainsaks autoks päris maasturi ostmine kah kõige mõistlikum lahendus juba sõidumugavuse pärast.
Oma jutu kinnituseks olen ehitanud samal viisil ümber mitte ainult vanu autosid, vaid ka peaaegu kõik uued autod peres on saanud alla kõrgemad "balloonitüüpi" rehvid ja vedrustuse tõste nende mahutamiseks vajalikus ulatuses (kõige värskematest nt aasta vanal Dacia ja kuu vana Octavia). Kuna autosid on rohkem, pole pidanud vajalikuks teha seda kõigi oma autode puhul ja kuna ka auto kasutamise tingimused kodupiirkonnas on keskmisest keerulisemad, seisab hoovis nagunii ka paar stardivalmis pärismaasturit.
