¤¤¤Olen tahtmatult sattunud sündmuste keerisesse, mida veel mõni aeg tagasi ei osanud uneski ette näha/.../emal külas pliidi alla tuld tehes sattus mulle kätte huvitav voldik, kus kirjutati rajatavatest tuulikualadest Lääne-Virumaale Vinni valda. Voldikul oli ka kaart tuuleparkide aladega, kuid ei olnud täpsemaid orientiire, kus need asuvad. Samuti jäi selgusetuks voldiku koostaja ja saatja. Tuli kasutada maa-ameti kaartide abi, et olukorrast ülevaade saada. Selgus, et voldikul märgitud Vinni valda planeeritav TU7 tuulepargi ala jääb minu kinnistust 500 meetri kaugusele. Oman Lääne-Virumaal Vinni vallas Rahkla külas metsa ja põllumaa kinnistut, mille ostsin pangalaenuga ca 10 aastat tagasi ja kuhu olen rajanud oma kulu ja kirjadega elektriliini ja puurkaevu ning kuhu planeerisin pensionipõlves rajada kodu. Ka ema polnud tuulikutest midagi kuulnud. Kõrval asuv kinnistu, samuti metsa ja põllumaaga, kuulub minu 79-aastasele emale/.../Helistasin läbi ümbruskonda jäävad elanikud, kuid keegi polnud midagi asjast kuulnud.
/.../
Koosoleku päeval helistas mulle naaberküla mees. Mees oli murelik ja ütles, et ega siin telefonis ei tohi enda muredest rääkida ka, võidakse pealt kuulata. Avaldasin kahtlust, et kas asi on siis ikka nii hull ja lohutasin – kui midagi ebaseaduslikku ei tee, siis ei ole ju midagi karta. Vestluskaaslane paistis selgitusega mitte rahule jäävat ja lisas: tead Urmas, ma olen selles Eesti riigis nii pettunud.
/.../
Oma eelneva ameti tõttu paljudes kriisiolukordades viibinuna olin ausalt öeldes pahviks löödud osade kohale tulnud inimeste agressiivsusest ja ebaviisakast käitumisest/.../Koosolekul said elanikud vastuseks, et kus te siis olite, kui valla üldplaneeringut arutati. Tegelikult ei olnud elanikke õigel ajal piisavalt informeeritud ja ilmselt ei andnud nad endale aru teema olulisusest. Võin öelda, et koosoleku formaat oli tavakodanikule üle jõu käiv.
/.../
Kavandatavatele tuulikuparkidele lähedal asuvate inimeste probleem on päris ja inimesed tunnevad ennast riigi poolt reedetutena. See on väga suur probleem riigile endale, kui keegi sellest veel aru ei ole saanud. Rahva meelsuse seisukohast ei ole enam väga isegi vahet, kui ohtlikud need tuulikud tegelikult on/.../Mäletan veel selgelt pronkssõduri aegu, ainult et siis oli Eesti riigil vastasseis ühte teist keelt rääkivate isikutega. Nüüd on loodud konfliktolukord eestlaste endiga, mis on hea vundament ekstremistlikele jõududele.¤¤¤
See läbib paljusid teemasid viimaste valitsuste ajal, kus kodanike õigustest demonstratiivselt suure jõuga üle sõidetakse, sest kui reedad kedagi, siis oled reetur ja oled automaatselt mitteusaldusväärne ka nende jaoks, keda see reetmine otseselt ei puudutagi.
Riigiamenik esindab siiski riiki ja kui riik reeturit vastutama ei suuda panna (ega tema tekitatud kahju tagasi pöörata), ei ole mitte kuidagi võimalik enam ka riiki usaldada. Nii mõtleb just selline inimene, kelle jaoks see maa ja rahvas kallis on (üks kõigi ja kõik ühe eest). Seejärel puudub ka riigil moraalne õigus nõuda kodanikult aus olemist ja ausalt öeldes ega pole enam väga soovigi, just riigi vastu, kui näed, et makse makstes muutud ise kaasosaliseks sellistes OMA KODANIKE VASTU suunatud korruptiivsetes skeemides...
EDIT:
Tsiteerin osaliselt Peeter Ernitsa värsket lõustikupostitust
¤¤¤Eelmisel pühapäeval leppisid need kolm poliitikut omavatel kokku milline saab olema Eesti energeetika tulevik. Miks just nüüd ja nii äkki?/.../Eestis on parasjagu käimas suurejooneline rikkuste ümbermängimine, kus maksumaksjate raha peab edaspidi ühtlase voona ja väga suurtes kogustes taastuvenergia ärimeeste taskutesse jõudma. Võimuerakondade juhtidel oli seega tuli takus. Ameerikast puhuma hakanud kurjad tuuled ähvardavad meie rohepesu lossid purustada.¤¤¤
¤¤¤Riik ei taha mõista, et investeering on ainuke, mis loob uusi töökohti. See arusaam on Eestis puudu,» ütleb ta. Uued töökohad tähendavad ka uusi maksumaksjaid. Praegu aga tõstab valitsus vaid makse. On selge, et sellise poliitika jätkudes on raske loota majanduskasvu.¤¤¤
¤¤¤Visioon on, et majandusaasta aruanne, tulu- ja sotsmaksu deklaratsioon ja käibemaksudeklaratsioon tuleks automaatselt. Andmed on olemas. Meie ettevõtjad peavad kokku esitama ca 400 aruannet ühes 81000 andmeväljaga.¤¤¤
¤¤¤Leedu sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus ei kavatse suurendada madalapalgaliste maksukoormust – lisavahendid tulevad riigieelarvesse senisest progressiivsemast tulude maksustamisest. Sealjuures lähevad kõrgema maksumäära alla mitte ainult mitmekordset keskmist palka ületavad palgatulud, vaid ka teised kõrged tulud, olgu need saadud kinnisvara väljaüürimisest või on tegemist intressitulude või dividendituludega.
/.../
Leedu valitsus arutabki nüüd tõsiselt võimalust kasutada tehisaru võimekust jaekaubanduse juurdehindluste kohta käiva info paremaks süstematiseerimiseks koos selle edasise avalikustamisega. Läbipaistvuse suurendamine hinnakujunduses aitab kaasa ausale konkurentsile ja seeläbi ka hinnataseme alanemisele ilma otsese riigi sekkumiseta.
/.../
Uue regionaalministeeriumi loomisega saab pealinnaväline areng samuti uue valitsuse prioriteediks. Realistidena saame aru, et tõeline areng tuleb ainult koos ettevõtlusega/.../Kindlasti on üheks ettevõtete ees seisvaks takistuseks bürokraatia ja kapitali hind. Nende probleemide lahendamiseks kavatseme lühendada arupärimistele vastamise tähtaegu 20 päeva pealt 10-le ning laiendada riiklike käenduste võimalusi ettevõtetele.¤¤¤
Sama põhjus, miks Start-Stop süsteem peaks "elektriabimootorita" tomatikastiga autodel keelatud olema. Esiteks tuleb see "käivittumine" viivitusega ja kui tuleb, siis pole algul turbol rõhku kusagilt veel võtta jne. Mõnel on see probleem häirivam kui teisel, aga süsteemi loogika ei võimalda sellest viivitusest loobuda, kui elektriabimootorit ei ole. Tegelikult võimaldab küll ja sellest ongi tekkinud Mersuga harjumus, et kui süsteemi munemist parasjagu liikluses lubada ei saa, siis on üks jalg piduril ja teine gaasil... tra ma ei ostnud ju automaatkastiga autot selleks, et vändada ristmikel nagu jalgrattaga!:))
Kepikastiga jõuab mootor alati piisavalt palju varem tööle hakata, nii et sidurit vabastades saab kohe sõitma hakata, probleem puudub.
Kommentaar on siiski huvitav, sest nii palju, kui olen ise hübriididega sõitnud, ongi just hübriididel see eelis, et kohalt pääseb elektri abil liikuma ilma munemata ja mootori käivitamise viivitus pole üldse enam juhi probleem. Ju siis mõnel ikkagi on.
Juusiis VW hübriidi kiiks, mul õnnestus hankida ilma hübriidita, nö puhas- see hakkab kohe astuma. Mina oma 3 pemmi(nii R4 kui ka R6) kohta meenutan just seda, et gaasi vajutamisel ei toimu algul midagi, paari sekundi pärast alles hakkab katlakütja tööle. Selleks ajaks on kõik Yarised ristmikul minust 2 autojagu ette jõudnud...
Täname siinkohal ddig suurepärase näite eest, kuidas öelda mitte sittagi mitme lõiguga:) Aga vähemalt maailmavaade sai selgemaks.
Selles osas nõustun sõnasalatist paistva etteheitega, et maanteekiirusel ei ole enamuse nüüdisaegset autodega võimalik sõita pideva läbilibisemisega (sügavas lumes), vaid mootori kägistamine sunnib auto peatselt paigale. Kaapeväldikud lülituvad uuesti sisse kiirusel 40+ km/h ja nii mõneski kohas oled olukorras, kus mäeletõus lumepudrus osutub võimatuks. Et saada muster puhtaks, peab olema kiirust, aga auto ei luba seda saavutada. Pead üsna nobe olema, et õigelt kiiruselt saada kaapeväldik deaktiveeritud ja siis jälgima kiirust, et see mitte tagasi ei hüppaks. Mis juhtub kaapiva ratta ja automaatkasti koosmõjul ebameeldivalt hõlpsalt:(
Täname siinkohal automaksunimelist ärapidist rohepöörasuse ilmingut, mille tõttu suunatakse pädevamad kasutama lollimaid autosid ka rahalistel põhjustel:)
Kas najh b häiriv "ühesekundiline viivitus" ei ole mitte labane turboviive, mida vabalthingeldavate või elektriautodega liigelnud piloodid ei oska kompenseerida ennetava käitumisega liikluses?
Ilmselt ei ole tegemist juhiabiga, aga tööandja poolt anti 2024 golf (Volkswagen Golf VARIANT PA Life 1.5 85kW) elekter + bensiin ehk hübriid.
Probleem või harjumist vajav asi on lääg kiirendamisel. Mul varem hulk vanu bmw-sid ja pole kunagi olnud probleemi sellega, et kui gaasi annan siis auto mõtleks, kohe hakkab sõitma. Sellel uuel golfl aga kui gaasi annad siis umbes 1 sekund viide. Täiesti häirib ja tekitab ohtlikke olukordi. Kas see kõikidel VAG-idel nii või on auto vigane (et väike viivitus kui gaasi anda kohapealt startides)
Ca 10a tagasi oli pikaajalisel rendil tollal kehtiv Passat ning kuvandi ja kvaliteedi käärid polegi vist varem ega hiljem nii räigelt näkku karjunud. Sisuliselt oli tegemist lumelobjakas kasutu sõiduriistaga ja seda nii sisselülitatud segajatega kui ilma.
Täpselt ei mäleta mida olen eetrisse paisanud ja mida mitte aga kuna on tavaks saanud, et (ka lühiajalise) rendi puhul püüan alati võtta sellise auto millega pole varem sõitnud ja samas on loomupärane, et panen moel või teisel auto proovile, siis üht-teist on sõelale jäänud.
VAG-idest ilmselt võiks pajatama jäädagi aga paraku nende puhul saab asja kokku võtta "seen one, seen them all", sest põhimõtteliselt käituvad kõik samamoodi. Süvausklikud võivad Hispaaniasse palverännakule siirduda, sest ei ole sajatonnine paraolümpia kuidagi keskmisest trollibussist parem ja ei ole mõtet unistada, et sinikrae märg unistus fakkvaagen kuidagi natuke rohkem selle esimese ja kindlasti mitte viimase moodi on.
Täna vist ei hakkagi rohkem detailidesse minema :-)
Ma lasin värvida eelmisel aastal Soomes (poolkõrge ja keskmine pikkus ehk 2,4x7 m) Ise tahaks ka teada et kui palju on "normaalne" või "õiglane" hind.
Soomes oli sellepärast lihtsam et Eestis ei tahtnud keegi sellist terve bussi värvimist ette võtta. Üldine arvamus oli nendel kes oskasid et hirmus palju tööd ja tiiva või ukse kaupa värvimisega teenib sama ajaga rohkem. Neil olid lisaks liikluskindlustustega lepingud ja ei saa sellises mahus tööd vahele võtta. Mõnel ei mahtunud kambrisse.
Vahele niisama täienduseks ja silmaringi harimiseks süstin süsinikumaksu kohta, et Kanadas on süsinikumaks igal asjal juures, söögil, topsil, elektril jne. Riigil, kes on vist ainukesena maailmas mitte süsinikneutraalne vaid suisa positiivne.
https://arvamus.postimees.ee/8183301/lauri-vahtre-elu-nagu-m
uinasjutus-kuidas-kilplased-susinikku-puudsid
Kõigepealt kehtestati korralik süsinikumaks, nii igaks juhuks. Seejärel mõisteti süsinik otsustavalt hukka. Süsiniku kahjulikkusest räägiti mitmesugustel poliitpäevadel, kirjutati ajalehes «Kilpla Tõde» ja õpetati koolis. Kõik lapsed pidid kirjutama kirjandi «Kuidas ma võitlen süsiniku vastu». Korraldati hulgaliselt süsinikuvastaseid paraade ja meeleavaldusi, avaldati sügavat nördimust massihüsteerikute üle, kes püüavad progressi takistada.
Kui kõik see tehtud, pühiti higi ja läkski lahti kibe süsinikupüüdmine. Üks hästi paks kilplane püüdis suuga – ahmis õhku nagu kala kuival, aga välja ei lasknud. Nii jäi süsinik tema sisse kinni. Teine, kavalam, seadis üles suure sõela ja lasi tuulel sellest läbi puhuda. Nii sai ta peenikesed süsinikujoad nagu spagetid. Need ta püüdis otsast kinni ja keris suurteks hõljuvateks süsinikukeradeks, millest võis pärast ümbervormimist maju ehitada, isegi losse.
Kõige kavalam oli külavanem ise, kes riputas üles eriretsepti järgi valmistatud süsinikupaberid, mille külge süsinikumolekulid kleepusid nagu kärbsed. Süsinikku tihedalt täis saanud paberilehed laoti üksteise peale ja välja tuli maitsev vegan-lasanje. Kilplaste lapsed nosisid seda hommikust õhtuni ja ikka küsisid lisa. Süsinikuneutraalsust silmas pidades keelati neil külanõukogu otsusega ära nii roojamine kui peeretamine.
Külavanema meetod osutus nii tõhusaks, et kilplased otsustasid vastava kleeppaberi tootmiseks ehitada tehase. Kuna küla keskel ruumi ei olnud, võeti maha külale kuuluv mets, veeti sohu mineraliseeruma ja juuriti kännud välja. Nüüd polnud muud, kui tehas püsti ajada, ainult et millest?
Puud olid sohu veetud, kivid kilplastele ei meeldinud, aga sellest polnud lugu – hoone otsustati teha plastist. Sõlmiti vastav kokkulepe kilplaste sõpruskommuuniga Nigeerias, sealt saadeti Kilplasse tankeritega vajalik kogus naftat, see läks Kilplast jälle tankeritega edasi kilplaste teise sõpruskommuuni Islandil, kus naftast vesi välja aurutati, nii et alles jäi plastmass. See toodi reaktiivlennukitega Kilplasse ja siis oli tehase püstilöömine juba käkitegu.
Teatava ebakõla muidu sujuvalt kulgenud projektis tekitas küsimus, kas tehas peaks töötama tuule- või hüdroenergiaga. Kuid sellegi lahendas külavanem käigult, teatades kilplaste rõõmuhõisete saatel, et ta saab töötama mõlemaga. Kilpla jõgi paisutati üles – selle alla jäid küll kõik küla põllumaad, aga põllumajandus ongi loodusele kahjulik –, telliti turbiin ja süsinikuneutraalne elekter hakkas voolama nagu vahtramahl varakevadel. Seejärel sõlmiti kolmas kokkulepe kilplaste sõpruskommuuniga Kanadas, kust saadeti kümme tuhat tonni tsementi (nii hakatuseks) ja kümme tuhat tonni rauda – vastavaid Kanada kaevandusi tuli oluliselt laiendada –, ning tuulegeneraatorite mastid ajasid ennast püsti nagu tuult nuusutavad suslikud. Tuulise ilmaga puhkes keskkonnapillerkaar: maa vappus, õhku täitis ökoulumine ja elekter muudkui voolas. Seda käidi vaatamas ligidalt ja kaugelt.Edust innustunult võttis külavanem pühaliku kohustuse muutuda 2030. aastaks isiklikult süsinikuneutraalseks ja saavutada nullemissioon. Kilplaste rõõmuhõisete saatel alustati vastava strateegia koostamist, milleks moodustati spetsiaalne ministeerium.
Midagi pole eriti oodata. Kuni korruptsioon lokkab ja võimul istuvad inimesed ei tea asjast midagi, lihtsalt tunnevad õigeid inimesi. Võime neid makse siin lõputult tõsta, vähe on alati.
Tere
Palun andke soovitusi ,kus on normaalse hinna ja kvaliteedi suhtega võimalik värvida üle Mercedes Sprinter (pikk ja kõrge). Soovitavalt Kesk- või Lõuna -Eestis.
Buss on hõbedane metallik ja plekitööd ei vaja.
Jah õige, ma ei viitsinud süveneda seekord, lihtsalt viitasin, et teinekord on nö ülisuur mure tegelt minutitega lahendatav. Sealjuures veel sisuliselt tasuta. Esindus vahetab heameelega sellel autol nii kati kui tahmapõleti.
See lugu on nendest, kes said oma kodu alles jätta ja nüüd on toetuste maksmise aeg. Üsna inetu lugu tegelikult, sest toetused ei ole mitte stiilis "andke raha", vaid seotud väga otseselt müra vähendamise meetmetega (paksemad pakettaknad, seinad jms). Teiselt poolt leiab kinnitust ka see, millest siin teemaski räägitakse, et osa inimesi kasutab süsteemi kurjasti ära, kellel on seal küll maa/maja, kuid kes kohapeal ei elagi, kuid soovib kompensatsiooni kohalike ELANIKEGA võrdsetel alustel... ja ka saab, sest süsteem võimaldab sellist jokitamist. See on muidugi vana tuntud strateegia, et kasulik on kohalikud omavahel tülli ajada... https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120352901/tekitab-vimma-nu
rsipalu-harjutusvaljast-30-meetri-kaugusel-elav-naine-jai-mu
ratoetusest-ilma
¤¤¤Toetusest jäi ilma näiteks Kurenurme külas elav naine, kelle kodu jääb harjutusvälja piirist 30 meetri kaugusele. „Ei tulnud mõttessegi,“ vastab ta küsimusele, kas kartis toetusest ilma jääda. „Elan ju nii lähedal. Kui arvestada piiri ümber harjutusvälja, siis olen kauguse mõttes kolmas inimene!“ Maalehega soovib ta vestelda anonüümselt, sest müratoetus on tekitanud Nursipalu naabrite seas paksu verd, ja leiab, et riik külvas toetustega hoopis vaenu üksteise vastu, sest üks sai toetust ja teine mitte.
/.../
„Pensionärid, kes elavad kaugemal, said toetust; aga mina, kes elan nii lähedal ja käin miinimumpalgaga tööl, ei saanud. Mispärast pensionär on eelisseisus? Tean inimesi, kes on pensionärid, kelle nimel on maamajad, kuid kes reaalselt siin ei ela. Kasutavad maja vaid suvilaks.“
/.../
Ta esitas taotluse, et vahetada majale 15 aastat tagasi paigaldatud kahekordsed aknad välja kolmekordsete vastu. Just need aknad, mis jäävad harjutusvälja poole: viis suurt ja kolm väikest. Maksma oleks see läinud ligi 5000 eurot. „Ei võtnud transporti ega viimistlust. Mõtlesin, et ehk saab keegi selle arvelt rohkem,“ mainib ta. Taotluse esitamiseks käis ta kohal kolmes aknafirmas ja kõigis veel kaks korda. „Pidin kirjutama projekte, täitma ankeete, võtma hinnapakkumisi. Enne oleks võinud selekteerimise ära teha ja pöörduda otse nende inimeste poole, et elate nii kaugel harjutusväljast, kas on soovi saada müratoetust. Nüüd solgutati inimesi ja koormati firmasid hinnapäringutega. Tekitab suurt vimma ja ahastust,“ räägib ta.
/.../
„Kui raha jätkus ainult kuni 1675 meetri kaugusel elavatele vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajatele, siis milleks see palagan ülejäänutele?“ küsib ta. „Kahe kuni nelja kilomeetri kaugusel elavatel inimestel polnud juba eos lootust. Natuke kurjaks teeb inimeste lollitamine ja samuti akna-ukseettevõtete piinamine, et küsida pakkumisi, mis reaalselt kunagi käiku ei lähe.“
/.../
Toetust ei saanud ka keegi neist, kes müratoetuse teemal detsembri keskel ilmunud Maalehes sõna võtsid.¤¤¤
See teine ei lähe päris hästi teemasse, sest jääb ka koos ostutoetusega natuke üle piiri. Garantii osa tekitab küsitavusi, et kas see on standard või saab garantiid ka juurde osta. Ma lihtsalt ei kujutaks ennast ette liisimas 5 aastaks UUT autot, millega ei lubata aastas isegi 30tkm läbi sõita - st nii kaoks uue auto mõte ära ja võiks sama hästi kärutada ka mõne vana töökindla masinaga, mille puhul on teada, et lähima paarisaja tuhande km TEHNIKA remondikulud on suht olematud.
¤¤¤Võimsuseks on 272 hj/200 kW ning elektriline sõiduulatus on kuni 445 km/.../Lynk & Co sõidukitele kehtib garantii 5 aastat/120 000 km, elektriauto aku garantii on 8 aastat/160 000 km¤¤¤
