Deus, täpselt nii.
Vaatsin, kas eesti keele filoloog leiab mu tekstis olevad kirjavead, kuid Onu tähelepanu on koondunud kõnekeele korrigeerimisele. Ka sõna "rekka" on 12:19 postituses tahaplaanile jäänud.
Sellised pildid müüvad väga hästi. Kas just paremini kui tuunimata fotod, on iseküsimus, kuid kindlasti paremini kui keskpärased soperdised. Vaid üksikud inimesed peavad seda imelikuks, kuid enamasti tekitavad need pildid hoopis rohkem huvi ja tähelepanu just nende seas, kellele see lähenemine sobib.
See on täpselt nagu mootoriruumi puhastamine – 1 inimene 100-st võib seda negatiivsena näha, kuid 30 inimest 100-st krimpsutaks nina, kui mootoriruum oleks must. Alateadvuses seostub puhas ja hoolitsetud mootoriruum inimesele korraliku ja hästi hooldatud autoga.
Mis asi on "pöörddiisliga haagis"? On olemas täishaagis mille haakeseade on vertikaalsuunas liikuv. Ka ei kasutata veoautodel "kärusid" vaid näiteks sõnu pool või täishaagis. Käru võib olla aiakäru. Või nimetame aiakärusid haagisteks? Kuidas kõlab "Tule aita lehti riisuda, oota ma haagin endale puulehtede jaoks haagise ka (aiakäru) järgi?
See on muidugi õige, et tegelikult kõige olulisem on auto ise. Endal selline negatiivne kogemus ilusate auto piltidega. Kunagi üks auto huvitas, leppisin siis müüjaga ülevaatamiselks aja kokku. Kohale jõudes selgus aga kurb tõsiasi, et see kenade piltidega auto osutus paremal juhul vanametalli vääriliseks.
Kui ma nüüd ei eksi siis nn teadlased kasutavad infraheli mõõtmisel kolme erinevat kaalumist. Ühed kaalumised näitavad tuulikute tekitatud infraheli sageduste tippusid teised aga mitte. Sellest tulenevalt ühed mõõtmised näitavad, et 0,2mw tuulikute tekitatud infraheli levib 700m kaugusele aga teine mõõtmine näitab, et levib ka 20 km kaugusele.
Muide...
OT: Kui kasutada lause keskel sõnu "eesti keel", siis kirjutatakse need väikeste algustähtedega: eesti keel. Kui lause keskel on teemaks riigi mainimine, siis kirjutatakse see suure algustähega: Eesti.
Sõna "rekka". Siia kopeerin "Nykysuomen etymologinen sanakirja" teksti:
"Rekka on tullut suomen yleiskieleen pohjalaismurteista. Alkuaan se on merkinnyt puutavaran kuljettamisessa käytettyä parireen päälle asetettua irtolavaa. Murteisiin sana on lainattu ruotsin kielestä, "telinettä, kaidetta tai käsipuuta" merkitsevistä sanoista räck, räcke ja räcka. Ruotsin sana puolestaan tulee alasaksan tankoa merkitsevästä sanasta Reck, eli rekka on samaa kantaa kuin rekki.
Suomen yleiskielessä rekka on 1900-luvun alkupuolella tullut käyttöön sävyltään arkisena kuorma-autoon kytketyn lavallisen perävaunun nimityksenä, ja myöhemmin se on alkanut tarkoittaa kokonaista (puoli)perävaunullista ajoneuvoyhdistelmää, rekka-autoa."
Ehk siis, kauge kaarega on veoautot iseloomustav sõna "rekka" ja eestikeelne sõna "regi" omavahel suguluses.
Loomulikult on keeled pidevas muutumises ning seda muutumist on pea, et võimatu tagasi hoida. Näiteks soome keeles on palju nö laensõnasi, nii rootsi keelest kui ka vene keelest. Nii nagu ka eesti keeles, kuis leiab ohtralt teiste keelte sõnade tuletusi.
Maailmas on palju keeltegruppe, kus ühe keele oskamine sellest grupist aitab lihtsamini omandada sama grupi mõnd teist keelt. Näide: rootsi, norra ja taani keel.
Minule isiklikult aitas vene keele oskamine slovakkia keelega lihtsamini järje peale saada (ei valda, aga noh... saan midagi pudistatud) ja soome keelt oskasin juba 6 aastaselt, kuigi Soomes ei elanud. Kõik tänu Põhja-Eestis elamisele - Soome tv ja raadio olid abiks.
Muide, eesti keel ei olnud mu esimene keel siin planeedil. Oli üks teine NL-i vähemuskeeli, aga kuna maast madalst elasin eesti keele ja kultuuri keskkonnas, siis juba ammust aast mõtlen kah eesti keeles.
OT lõpp
Pisut teemasse kah:
Nõukaajal oli onu kaugmaa-autojuht, elas ja töötas Saaremaal. Kaugele vedas enamasti seda Saaremaa dolomiiti. Täpselt küll enam ei mäleta, kuid ähmase mälupilti järgi ja Google abiga julgen väita, et masinaks oli tal MAZ-515 (või midagi selletaolist). Haagiseid oli järgi kaks: sadul + pöörddiisliga kaheteljeline haagis.
Oli see vist 1982 a suvi, kui käisin ühel reisil temaga kaasas. Esmalt Leningrad ja sealt edasi Moskva. Leningradis andis väikse käru pealt koorma maha (käru jäi linna serval olnud autobaasi hoovile) ning edasi Moskasse. Seal oli ehitusobjekt, kus kõik ehitajad jms olid soomlased ja onu oli seal "virolainen rekkakuski.
Ja, et tühjalt tagasisõitu poleks, võeti linna servas olnud kaubabaasist mingid alumiiniumist konteinerit peale. Mis seal sees oli, seda ei tea, a Saaremaale need jõudsid.
Üldiselt on nii, et konkreetne inimene otsib konkreetset autot- kui parameetrid sobivad, läheb kohale ja vaatab oma silmaga üle. Loomulikult on kvaliteetne pilt boonus, meelitab ehk rohkem ostuhuvilisi, aga paljusid see üldse ei huvita- nii müüjat kui ostjat. Mind isiklikult huvitab, kehva pildi peal võib vabalt olla lohaka omaniku risu auto.
Teravus ei ole filter. Teravus võrdub pildi selgusega. Kui pilt on hägune siis on probleem kas fototehnikas või fotograafis.
Auto24 mees või naiskond nähtavasti piltide kvaliteedi nõudeid on leevendanud või neid ilmselt väga ei huvita kas ja millal kellegi auto saab müüdud. Kehvema kvaliteediga kuulutus on nähtavasti kauem üleval ja teenibki kauem ärihuve, kasumit. Ega äriühingu esmane huvi on tavaliselt ikkagi kasumi teenimine.
Postimeest ja Delfit ei saa Eesti keele valdamises eeskujuks tuua. Selle tõestuseks on asjaolu, et Isegi pealkirju on korduvalt avaldatud vigases Eesti keeles ja kirjavigadega, sisust rääkimata.
Tuleb siis tõde välja, et liberaalne poliitika on Eesti keele normid paigast ära ajanud ja Eesti keelega ongi lood pahasti ja muutuvad iga päevaga aina hullemaks.
Sõna on autentne. Audentes on üks kool.
Minu arust tegu tüüpprobleemiga musta värvi auto pildistamisel- režiim, kus fotokas või telo valib lihtsalt objekti, mida pildistada tahetakse, seab paika teravuse ja kõik. Taolisi pilte peab tegema proff ja/või pärast arvutis natukene redigeerida, et midagi ka näha oleks.
Muide, kui Kärsa viidatud videost vaadata mõõdetud spektrogramme, siis tundub siin olema tegemist suisa tuulikutootjate vandenõuga: 7 Hz juures on jõnks alla.
Huvitav on see, et konkreetsed tuulikud annavad mitte ühe, vaid kolm erinevat sagedustippu...
Tobedad autokuulutused. Miks inimesed panevad pildidele filtreid peale? Rikub kuulutuse ära. Ma saaks aru 1 pilt filtriga, aga kõik pildid.. nendel piltide pole mingit väärtust ja ma kerin edasi ega vaata sellist kuulutust. Ma või ju instagrammis ka näha tuunitud pilte, kui soovin osta autot ja pannakse mingeid tuunitud instagrammi pilte. Ei saa ju aru tegelikust auto välimusest. No näiteks see kuulutus kus filtritega on pildid ära rikutud:
Kirjutan kahe käega alla! Seitsme-kaheksakümnendate autodega on sellised ümberehitused veel enam-vähem talutava mahuga, sealt edasi algab peavalu. Kõige õigem on soetada sobiva konfiga auto ja siis ehk natuke modida.
Kõik ise tehes ja kogu infot omades pilt tiba muutub loomulikult.
Odavam on minna ja osta see VR6 koos kerega, kui seda diisli asemel vahele toppima hakata.
ca 4k varuraha võiks ka olla, umbes nii palju läheb selle VR6'e remont.
Van Ames, kas oled kursis ikka selliste rollerite tavahindadega? Kas oled kursis, kuipalju lisatud tehnika ja ümberehitus raha nõudis? Tead tegelikku põhjust, miks projekt pooleli jäi?
Sinu hädaldamine pisikese pinsi ja kiuslike ametnike üle on üsnagi silmatorkav olnud. Kas ikka on vaja seda kibestumist igale poole üle kanda? Ilmselt saaks algatuseks vaadata, mida müüakse ja natu analüüsida enne tigeda purtsaka teelepanekut?
See kuulutus pole ei lahe ega tobe, see on lihtsalt kuulutus.
PS miks sa ei kasuta oma eelmist või üle-eelmist regatud nime? Ma mäletan mõlemaid.
Ongi paljude jaoks, et kui eemalt veoauto kabiin paistmas siis tema jaoks automaatselt on see sõiduk "rekka". Ja seda sõltumata sellest kas "rekkal" kere tüüp on sadulveok, madel, kallur, furgoon, tsistern, metsaveok jne. On arusaamatu miks veoautosid on vaja "rekkaks" nimetada? Kas "rekka" kõlab kuidagi "lahedamalt, ägedamalt"?
Reno,le: Sinu nimetatud tehnilises passis ehk Registreerimistunnistusel on kirjas kategooria näit. N1, N2, N3 ja kere tüüp näit. KALLUR; FURGOON; SADUL jne. N+ number eristab suures plaanis ära kandevõime vahemikud ja keretüüp pealisehitused, aga kui Sa väidad, et ei tee vahet sooloautol (ilma haagiseta) ja pool- või täishaagisel, siis on see info Sulle nagu raketiteadus.
Suures plaanis on olnud ja jääb olema alati inimesi, kelle autode all on kummid, kelle jaoks on parim auto (näiteks) kollane, kelle jaoks ei ole vahet kas nn. automaat on planetaar, variaator või robot, jne.
Samas võib ta teada väga hästi kuidas ja millega ravida hambaid, millest mina ei tea midagi.
Kas sellel nn kastiga (soolo)veoautol siis ei võigi haagis järgi olla? Või veoautol kasti asemel furgoon? Või hoopiski rekkal furgooni asemel kast? Ning kastiga sooloveok võib olla nii kallutav kui mittekallutav. Et asi veel segasem oleks siis mõni kallutaja suudab lausa kasti raamilt maha lükata. Multilift on rahvapärane nimetus. Variante on palju ja kõik on kasutuses.
Tehnilisel tunnistusel on nad kõik veoautod. Sooloveoki kere nimetuse puhul on keerulisem. Sõltub konkreetsest masinast. Välisel vaatlusel tundub nagu justkui kallur (isegi kui ta reaalselt ongi seda) aga teh tunnistusel võib olla hoopiski vahetuskere.
Rekkatel, milledel poolhaage järgi võetakse, on tunnistusel kere nimetuseks sadul. USA-s, Austraalias jm tuntud kui fifth wheel. Mõnel pool ka tractor.
Kunagi oli rekka definitsooniks = vähemalt/ alates 18 ratast.
Neid ”vendasid”, kes käivad Keha III,ni nimetatakse rannapüügimeesteks ja Soome turusolkijatest (Eesti firma all 70- 90.-päevarahaga töötavaid) maailmaparandajateks.
Tänane liberaalne segapudru keel ei allu paljudele keelereeglitele, kuna õigekirja (keelt) mitteoskavad "asjapulgad" on jõudnud "siseringi" kuuluvatena keeleameti juhtivtöötajateks ja ”lõdvendavad” reegleid. Lisaks on kasutusele võetud kõikvõimalikke ”uudissõnu” ja laensõnu ning ”slängi”.
Ei tea mina nendel pool või täishaagetel vahet, kuna lihtsalt ei huvita. Lapsepõlvest alates kuni siiani mõtlen mina nii, et veoauto on kastiga auto, rekka on haagisega või ilma selleta auto-- mõlemad on suured autod.
Mina jään enda teadmiste juurde aga lihtsalt sportlikust huvist küsin, et mis neil autodel tehnilises passis kirjas on? Kastiga kallutav auto vist kallur aga see nn. rekka on mis?
Osalesin kunagi ühel testimisel, kus katsetati metallkonstruktsiooni erinevate sagedustega. Selleks kasutati võimast mähist, millele oli kinnitatud korralik magnet. No oma olemuselt oli kut kõlarimähis, millel membraani asemel oli magnet. Antud mähisel oli kontrollpult, millega sai manada erinevaid sagedusi ja võimsust.
Inimorganismile üks vastikumaid sagedusi on 7 Hz ja seda sain selle testi käigus ka ise tunda. Minul hakkas nõrgalt paha, nö süda läikima, a üks tüüp tiimist hakkas oksele. Ja see 7Hz testi aeg ei olnudki pikk. Täpselt ei mäleta, kuid jäi kõvasti alla minuti. Samas ei mäleta ka antud sageduse testimise võimsust. ( Enamus osalejatest viibisid algallikast u 2-5m kaugusel ning too, kes oksele hakkas, viibis kõige kaugemal).
Miks just see mootor? Miks mitte kasvõi sama golf 3 pealt siirdada 96kw tdi + soovi korral chip. Palju lihtsam ja tulemus sama, isegi paberite vormistamisega ei teki küsimust, sest selline mootor on sellise kere peal tehase poolt olemas.
No ja suuremad pidurid tuleks ka siirdada selle võimsuse kasvuga koos.
