Seda infot peab küll lisama, et leidub uusi mootoreid, millel on õlirõngaste augud väiksed.
Sellistel mootoritel ei ole mõistlik kasutada paksemat õli, kui tehas ette näeb.
Kahjuks ei ole otsest andmebaasi selliste mootorite kohta.
Mitmel juhul pakutakse neile mootoritele küll uusi kolbe, kus on suuremate aukudega õlirõngad.
Teisisõnu on uuemaid mootoreid, kus 0W40 sõidab kenasti, aga on neid, kus on mõistlik jääda tehasenõude juurde, 0W30 või lausa 0W20.
Ainus võimalus kindlalt teada on konkreetse mootori kohta järgi uurida, kui suured õlirõngaste augud sellel on.
Seevastu vanad mootorid sõidavad 0W40 õliga ilusti, kuna see õli ei ole mitte ühelgi hetkel liiga vedel.
Meenutan ka asjaolu, et 30 lõpuga õlid on autodel kasutusel juba väga ammu enne 80ndaid ja 30 lõpuga õli on väga vedel ning mootorid saavad sellega hakkama.
Tuletan muidugi kõigile meelde, mingi tökati õliga sõitnud vanad mootorid, neis ei tea kunagi, mida uus õli seal lahti peseb.
Korda tehtud, puhas ja uute tihenditega mootor, pole mingit probleemi kasutada täissünteetilist 0W40.
Algete on väikelinn Suur-Madridi linnastus, kus elab kõigest 20 000 inimest. Suur oli aga kohalike võimude üllatus, kui Dateli kaugseireteenus tõi välja, et väikeses linnakeses on üle 600 hoone, mida ei olnud kantud katastrisse või olid valede mõõtudega registreeritud. Hoonete katustele oli ilma lubadeta rajatud üle 150 registreerimata basseini. Dateli kogutud andmed tõid omavalitsusele lisaks 500 000 eurot maksutulu aastas.
Datel on pakkumas samasugust teenust ka Eesti omavalitsustele, kuid ettevõtte kosmose valdkonna juht Oliver Stimmeri sõnul on tõeline kasvuturg on siiski Hispaania. «Hispaania kohalikel omavalitsustel on tugev tahe leida kiireid ja säästlikke lahendusi ehitusjärelevalve teostamiseks, kuna sellest sõltub nende kinnisvaramaksude kogumise edukus,» sõnab Stimmer, kelle sõnul ongi teenus vastu huvi ülesnäidanud eelkõige Lõuna-Euroopa riigid. Stimmer lisas, et Eestis pole teemaks mitte see, kas keegi on patustanud ehitatava hoone mahu suhtes, vaid pigem huvitab omavalitsusi, et ei ehitaks ehituskeeluvööndisse, olgu siis veekogude äärde või rahvuspargi territooriumile. Selleteemalise pilootlahenduse oleme teinud Keskkonnaameti tellimusel Lahemaa rahvuspargi kohta. Lihtsustatult öeldes võrdleb Datel satelliidilt saadavat infot ehitisregistris oleva ehituslubade infoga. Suure osa tööst teeb ära AI, kuid Stimmeri sõnul on hetkel veel info võrdlemisel omajagu käsitööd. Tulevikus on aga kogu protsess juba automatiseeritud.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120368562/parter-muudi-pe
a-paevaga-valja-partelpoja-ja-malluka-uue-vestlusohtu-pileti
d-laksid-kalli-hinnaga-nagu-soojad-saiad
Veidi üle 1800 inimese olid kuulama tulnud Kroonika meelelahutusauhindadel parima podcasti tiitliga pärjatud ja kuulajate poolt kõrgelt hinnatud „Salajuttude“ suurejoonelist vestlusõhtut.
Väljamüüdud Alexelasse jõudes näen peamiselt ainult naisi, üks kaunim ja sätitum kui teine. Ägedatest riietest ei ole mõtet rääkida, „Salajuttude“ vestlusõhtule on tuldud ikkagi full glam meigi, soengu ja päevitusega. Peamiselt on publikul seljas tumedates toonides rõivad, mis nägid šikid välja. Suure inimsumma sees märkasin heal juhul käputäie mehi, kes arvatavasti on kohale veetud oma kallimate poolt.
Mis tulevikku sa tahad riigile, mille tulevased emad ummistavad taolisi vestlusõhtuid?
Saarte häälest:
Kui läinud aasta esimeses kvartalis oli Saare maakonnas sõiduautode osas registrikandeid ühtekokku 140, siis tänavu samal ajal kanti registrisse vaid 41 autot.
Eelmise aasta lõpus oli kohalikel automüüjatel ilus põli – saabuva automaksu tuules hoogustus automüük ka Saaremaal. KIA, Opeli ja Peugeot’ ametlikuesinduse Automaailma müügikonsultant Kristian Teern tõdes aasta viimastel kuudel, et tööd on rohkem
kui tavaliselt. Teern uskus siis, et uue aasta esimene pool tuleb mõnevõrra rahulikum, ent küllap taastub müügiolukord siiski mõne kuuga. “Tõsi ta on, et müük on aasta alguses olnud väga väike,” tunnistas Teern nüüd, mil automaks on reaalsus. Samas lisas ta, et märtsis on õnneks näha juba olukorra paranemise märke ja ilmselt tuleb veidi parem kuu ka aprill.
Warma Auto OÜ müügijuht Aivar Johanson arvas aga, et muutu-
nud pole suurt midagi. “Nagu eelnevatel aastatel, nii oli ka tänavu jaanuar aasta kõige vaiksem kuu, edasi on läinud juba tõusvas tempos,” tähendas ta. Numbrid on tänavu aga nii väikesed, et pea kõiki soetatud marke on registreeritud vaid paar-kolm. Kõige rohkem on maakonnas tänavuse aasta algul registrisse kantud Merce-
des-Benze – kokku neli. Nendest üks väljalaskeaastaga 2025, kaks 2023 ja üks 2016. Samuti on saarlaste hulgas populaarsem mark BMW, ka neid on sel aastal registrisse kantud neli – üks
väljalaskeaastaga 2024 ja ülejäänud kolm vanemad mudelid väljalaske aastatega 2017, 2001 ja 1998. Muu hulgas on tänavu registrikanne tehtud ka näiteks kahe Tesla kohta. Mõlemad on Model 3 mudelid ja väljalaskeaastateks on neil 2022 ja 2021. Lisaks on sel aastal Saaremaal registreeritud näiteks üks vana Cadillac (1960), Cupra Terramar (2025), Jeep Grand Cherokee (2014), Nissan X-Trail (2025) ja Polestar (2021).
Eks enamus asju hakkab ikka rooli ja pedaalide vahelt. Kui tänapäevases autos on mitmeid kümneid mooduleid ja akut õigel ajal ei vaheta, on probleemid suht kindlad. Väga erinevad probleemid ja ka kallid. See, palju on süsteemi pinge käivitusel on tähtis. Tark hooldamine on oluline, rehvidest traate ei sõida ka ju normaalne juht välja. On räme hulk raha, mida rumalad omanikud lihtsalt teadmatusest kulutavad., kuna neid pole õigesti nõustatud või on pohlad, töötab ju. Väljalaskesüsteemidest näiteks parem ei räägigi. Väga suur mure on see, et ebapädevaid sepikodasid kerkib iga päev, kes õhinaga hakkavad … autosid rikkuma.
Endal oli parajalt janti sugulase 2016. aasta Skoda Fabia kesklukuga, kui aku kustus. Niipalju veel särtsu andis, et kesklukk puldist avaneda suudaks. Aga kinni enam ei läinud. Salongi nupust läksid kinni parem esiuks ja pagasiluuk, lahti jäid tagauksed. Tundsin tõsist puudust neist vanakooli nuppudest, mis olid kunagi autodel iga ukse siseküljel ja mis alla vajutades panid vastava ukse lukku. Neid sellel Skodal lihtsalt ei eksisteeri. Mul tuli lausa juhiukse lingilt üks kate maha võtta, et ainsale lukuaugule ligi pääseda, nii sain ka juhiukse lukku panna. Seisiski lukustamata tagaustega öö otsa, hommikul panime täis aku peale.
Vana Hyundai Getz, elektriaknad. Need olid juba väsinud, talvel avada ei võinud - siis oli kindel, et klaasid tuli käega tagasi üles aidata. Targa inimese info: odavaim oleks terve uus uks osta :) Mõtlen, et kui kunagi juhtun endale isikliku garaazi saama, siis hangin mõne sellise iidse vankri lihtsalt eesmärgiga oma käed õliseks teha ja ise uurida, kuidas autol asjad toimivad, muu hulgas elektriakende süsteemid :) Vändaga aknaid enam autodele ei pandagi?
Tuttaval oli start-stop süsteemiga olnud jama, kus ristmikul auto enam käima ei läinud.
Mis sorti lisafunktsioonidega on teil probleeme olnud ja kuidas need lahenesid?
Ei hakka eraldi linke välja tooma, kuid lisan fdghfgh kommentaarile täienduseks, et autoostubuum puudutas eelkõige suuremaid asulaid ja autokeskusi. On hakanud silma, kuidas inimesed somes jagavad mõnikord artiklitena ja mõnikord kommentaaridena, et väiksemate kohtade (sh saarte) edasimüüjad on hädas, sest esimese kolme kuuga müüdud üksikud autod ei kata enam keskuse ülalpidamise kulusid ega inimeste palkasid, samuti polnud neil ka sellist buumi rasvakihi kogumiseks. Kuna tunnen isiklikult paari väiksema asula autoesinduse omanikku ja osanikku, olen kuigipalju kursis ka nende majandamise köögipoolega: personali on vähem, tootja nõuab teatud arvu köetud ruutmeetreid, nad on ennast ikka väga väga äraoptimeerinud selle tegevuse jätkusuutlikuna majandamiseks.
Eestis kukuvad praegu majanduskriisi tõttu suured firmad (nt Hortes jm). Kui kukuvad sellised väiksemad kohalikud esindused, tähendab see piirkonnast ka tootja heakskiidetud hoolduste-remontide-garantiiprobleemide lahenduste kadumist ja maakatele lisandub taaskord uus kulu, kui mingite tühiste asjade pärast alati suurlinnadesse (või mandrile) peab hakkama sõitma. Loodame, et nii ei lähe, aga kui autosid ei osteta piisavalt... samas ei soovi kah, et ostetaks, sest valedega väljapetetud raha ära võtmist oleme seni nimetanud varguseks, kuigi riigi puhul see sõna paljudele millegipärast ei sobi. Vargusega kahjuks kaasnebki see, et lõpuks kannatavad need, kes kindlasti ei peaks...
Võrdleks lõikepinda mingi suvalise kummitükiga, millel pole reklaamitud nakkuda libedaima jääga maailmas :D
Peale hakata saadud infoga ei olegi midagi kui ei plaani sõjakäiku tootja vastu. Kui plaanid, siis on info hindamatu, kuuldavasti on kaaskannatajad olemas.
Mul on mikroskoop kodulaboris olemas, aga ei kujuta hästi ettegi, mida ma seal uuriksin või millega võrdleks. Ei oska, pole kogemust ja ennast koolitades poleks ka tulemusega midagi peale hakata. Nagunii tuleks seda rehvi siis veel ka lõikuma hakata. Plaan on jätta see "koolituskuludesse kantav" rehvipaar metsakärule vms kasutusse, kus rehv enam ei kulu, ainult vananeb.
¤¤¤Materiaalset ilmajäetust, mis tähendab, et ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, tunnetavad statistikaameti andmetel peamiselt need pensionärid, kes elavad üksi – 2024. aastal 12,8% üksi elavatest üle 64aastastest. Suurem oli see näitaja ainult üksikvanemaga leibkondades, kus ilmajäetust tunnetas 25,3%.
Kokku tunnetas mullu ilmajäetust 7,7% Eesti elanikkonnast ehk ligi 104 700 inimest. Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st:
- õigeaegne üüri- ja kommunaalkulude tasumine;
- kodu piisavalt soojana hoidmine;
- ettenägematute kulutuste katmine;
- üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine;
- nädalane puhkus kodust eemal;
- auto;
- kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamine;
- kulunud riiete asendamine uutega;
- vähemalt kaks paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid;
- kas või väikese summa kulutamine enda peale igal nädalal;
- regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemine;
- vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamine, et koos süüa-juua;
- vajadusel isiklikul otstarbel koduse interneti kasutamine.¤¤¤
Teisipäeval vaadatakse auto üle ja tehakse korda. Telefoni teel suheldes, arvati, et termostaat on vaja ära vahetada. Kui vahetavadki termostaadi ära, siis kas uue termostaadi sissetöötamiseks peab midagi eraldi tegema või mitte? Kui arvestada auto vanust ja seda, et termostaati pole sellel autol varem vahetatud, siis peaks uus termostaat auto eluea lõpuni vastu pidama küll. Loogiliselt võttes peaks kütusekulu ja mootori kulumine olema peale vahetamist väiksemad, kuna läheb palju kiiremini soojaks. Eks paistab!
Kui egr-i võib edukalt kinni panna, siis karterituulutusega vist nii lihtne pole ja sealtkaudu liigub arvestatav osa karterigaase sisselaskesse. Muidugi saab voolikuga põhja alla ka viia .
KUi teha asju korralikult ja mitte ainult arvutiga, vaid ka sõrmed veidi õliseks, ei liigu sisselaskes peale puhta õhu midagi ning intake kolle ja klapid on nagu uued. Pole vaja asju võibolla vähendab jutuga keeruliseks ajada.
Normaalset maksu, miks mitte. Aga see praegune kus rikkureid hoitakse ja el autosid poputatakse toetuste ja madalate maksudega on ikka paras jura. Ja siis tavaline suurpere maksab oma mahtuniversaali pealt nii, et on.
Nüüdseks on kõik koodi kalkulaatorid tasulised.
need mis veel tasuta on - ei tunne S/N ära, või annab suvalise koodi.
nüüd enam S/N järgi tasuta õigeid koode ei jaga.
kindlam viis õiget koodi saada, on programmiga maki protsessorisse sisenemisega - ja see juba maksab.
Kui tänaseks siin kellegil tasuta kalkulaator käes on - siis minu makk on Ford Sound2000 2004 S/N C376927 Part Nr 89FB-18K876-BC
Hommik!
täna märkasin et kui õliosuti ikka oli pealt 3 siis nüüd püsib 3 peal ja kui gaasi annad siis nihkub tiba ülespoole.ja siis taas 3 peale jääb.milles võib olla asi.õli vahetatud .kas see on normaalne?
tänud vastamast.
¤¤¤kuidas sellisel puhul tootja oma manuaalis soovitab käike valida?¤¤¤
Sageli on selleks mingi tuli vm kellaplokis, mis ütleb (täiesti jaburalt madalate pöörete juures), et vaheta juba nüüd käiku. See on sisuliselt JOKK selleks, et täita heitmenorme. Mitte mootori/kasti säästmiseks või ökotamiseks.
¤¤¤Otsepritse tahmamist saab edukalt vältida, kui juhtida sisselaskesse puhas õhk, mitte koos mingi juba mootorist läbi käinud ollusega.¤¤¤
See kahjuks ei väldi, ainult vähendab/aeglustab probleemi teket (st tasub siiski teha ja sellega mitte vahele jääda;). Deusil oli õigus, otsepritsebensukad ongi sellised, see on tehnoloogia omadus. Ega neid ei kõlbagi külmana kasutada nii, nagu varasemalt oleme harjunud mootorite puhul. Päris pull on lasta talvel esinduse hoovil käivitada mõnda uut autot ja juba kuuled, kuidas külmalt jätab aegajalt mõne paugu vahele. Selle eripäraga tuleb arvestada ja arvestavad ka tootjad, sest mõnigi uus mootor pole enam otsepritse, vaid on arendatud vahepeal edasi ka teisi.
Wigri, nõrgemate mootoritega on alati ja kõikidel markidel olnud just kiiremate ük arvudega peaülekanded. Ntks 100-ga sõites näitab tahhokas 4000 rpm.
Aeglasema ülekandearvuga tuleb võimsama mootoriga kus on sama kiiruse juures pöörded väiksemad. 100-ga sõites siis 2000 rpm. Üldistatuna.
Esimeses kvartalis esmaregistreeriti Eestis kokku 4600 sõiduautot ja väikekaubikut, mille eest tasuti registreerimistasu 5,2 miljonit eurot. Kui vaadata erinevate kuude lõikes siis esmaregistreerimistelt tasuti registreerimistasu jaanuaris 1,3, veebruaris 1,7 ja märtsis 2,2 miljonit eurot.
Omanikuvahetusi toimus sõiduautodega ja väikekaubikutega esimeses kvartalis 14 458, ent registreerimistasu maksmise kohustus tekkis 9824 tehingu puhul. Kokku kogus esimeses kvartalis Transpordiamet omanikuvahetustest registreerimistasu 6,7 miljonit eurot. Jaanuaris oli vastav summa 1,8, veebruaris 2,1 ja märtsis 2,8 miljonit eurot.
Esimeses kvartalis kujunes keskmiseks registreerimistasuks 1139 eurot. Mediaan oli märgatavalt madalam ehk 765 eurot. Keskmist kergitasid tuntavalt luksusautode registreerimistasud, mille summad küündisid 10 000 eurost enamaks. Enim (13 665 eurot) tuli esimeses kvartalis tasuda Ferrari Purosangue esmaregistreerimisel.
Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga on tänavu samal perioodil nii sõidukite esmaregistreerimised kui ka omanikuvahetused selgelt langenud, ent selleks on ka loogiline põhjus eelmise aasta lõpus toimunud hüppelise sõidukite registreerimise näol.
„Inimesed, kes planeerisid sõiduki soetada 2025. aasta alguses, tegid seda möödunud aasta lõpus, et hoida sellega kokku registreerimistasu maksmiselt. Seega on sõidukite registreerimise langus olnud ootuspärane,“ lausus Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse.
Kui möödunud aastal esmaregistreeriti esimeses kvartalis 10 909 sõiduautot ja väikekaubikut, siis tänavu on see arv 4612. Omanikuvahetusi oli sel perioodil möödunud aastal 36 909, ent tänavu nagu eelnevalt mainitud 14 458. Samas on sõidukite registreerimine ja nende omanikuvahetused kasvutrendis, sest võrreldes aasta kahe esimese kuuga kasvas märtsis tehingute arv enam kui kolmandiku võrra.
„Kui vaadata märtsikuu numbreid sõidukite registreerimisel ja omanikuvahetuste tehingutes, siis võib öelda, et turg on tasapisi taastumas ja stabiliseerumas. Rõõm on aga öelda, et tänavuse aasta statistika põhjal eelistavad inimesed keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Nende soetamisega hoitakse kokku nii sõidukiga kaasnevaid igapäevaseid kulusid ja sellega kaasneb nii väiksem registreerimistasu kui ka hilisemalt soodsam aastamaks,“ lisas Jesse.
