Kuna kalevao mainis, et tegu tehasemõõduga, siis huvi pärast vaatasin ühe sama vana mondeo andmeid taustakontrollist ja seal kirjas järgmine:
215/55 R16 93U
215/55 R16 93Q M+S
215/50 R17 95W
235/45 R17 94U
Miks seal ei olnud kirjas 18", ei tea, aga miks toppida alla nii suured rattad kui võimalik sõita ka 16 tollistega ning hoopis mugavamalt, samas ühe rehvi hind on ka tunduvalt väiksem kui suurel 18" rõngal. Inimesed ise teevad oma elu keeruliseks ja pärast netis hädaldavad.
Oli kunagi rendiautoks Matiz, no ei saanud kuidagi alla 8l/100km....
Jõuetu mikromootor, säästa palju tahad, ikka rüüpas.
Kunagi tegid sakslased "mikromootoritega" testi, juba kliima töölepanek kasvatas kütusekulu linnas 40-50%
¤¤¤Nüüd tahetakse rohepöörde ELi direktiiviga panna ettevõtted, kaubanduskeskused, mis omavad autoparklaid, välja ehitama elektriautodele vajalikud laadimistaristud või vähemalt selleks vajalikku kaabelvõrku. Need on väga kallid taristud ja nende maksumus hakkab lisanduma ettevõte toodangu hinnale, teenindaval teenuse- ja kaubakeskusel kaupade hinnale. Tekib küsimus, miks peab vaene pensionär kaubakeskuse kassas sente lugedes maksma kinni selle elektriautode taristu ehitamise kulud, kui temal puudub seos elektriautoga või igaühel meist, kellel pole elektriauto omamisega mingit seost.
Teen ettepaneku, et need kulud peab kandma elektriauto ostja-omanik. Iga elektriauto hinnale tuleb lisada osamakse selle laadimistaristu väljaehitamiseks loodavasse fondi. Praegu võiks sellese fondi kanda elektriauto registreerimise tasu ja järgnevalt aastamaks. Kui sellest ei piisa, siis tuleb lisada ostuhinnale nn laadimistaristu ehituse maks/.../Nii toimib aus ja õiglane konkurents erinevate tarbeesemete tootmise ja kasutamise valdkonnas. Tavasõiduk maksab kütuse hinna kaudu tanklate ehituse ja toimimise kulud. Selle ELi direktiivi loogika järgi peaksid kaubakeskused ka kütusetanklad rajama parklatele.
On veel kulud, millest elektriauto omanikud on priid. Lisaks tasuta parkimisele ei tasu nad maanteede korrashoiu ja ehituse kulusid. Tavaauto omanik tasub need kütuseaktsiisiga. Elektriauto on tunduvalt raskem ja kulutab teekatet intensiivsemalt/.../Praegune selline elektriautode omanike privileeg riivab ka põhiseadust, mis sätestab omanike, kodanike võrdsust. Iga uus toode peab ise oma paremate omadustega oma koha tarbemaailmas välja teenima.¤¤¤
Tsiteerimata osas pakuti välja ka maks kiirlaadija/registreeritud kodulaadija põhiselt. Seda lugedes tekkis aga mõte, et nii saaks lüüa kaks kärbest ühe hoovaga - suunata kodulaadijaid eraldi lisamaksustades särtsuautode omanikke kasutama kodulaadija asemel nn aeglast laadimist pistikust, mis omakorda suunaks ostma just selliseid kergeid-säästlikke-keskkonnasõbralikke elektriautosid, mille puhul ongi võimalik aeglaselt laadides oma sõidud ära teha. Kuna neid autosid on palju (ja hakkab nagunii veel rohkem olema), aitaks see vähendada ka liikumiseks vajaliku elektritarbimise kogukulusid ja hajutaks paremini võrgukoormusi (vähem hädavajalikke investeeringuid taristu jaoks, millest võidavad juba kõik elektritarbijad madalamate võrgutasude näol).
Selliseid küsimusi kohates tekib alati endal küsimus, et kas see 3,6m on kindel eesmärk (näiteks garaazhiboksi pikkus) või võiks sama hästi rääkida ka kuni 3,7m pikkustest autodest. Iga lisasentimeeter lihtsalt suurendab valikut ja kulleritöö puhul oluline manööverdusvõime sõltub auto laiusest ja esisilla geomeetria disainist palju rohkem kui pikkusest. Aga kuna väikeautod on mu "salahobi", siis mõne sõnaga neist küsitud mudelitest, millega rohkem kogemusi. Neid, mille puhul kogemusi vaid paari üksiku autoga, siin praegu ei puuduta.
Toyota Aygo, Peugeot 107 ja Citroen C1 on üks ja sama auto, tulevad samast (Tsehhi) tehasest, tehniliselt 100% identsed ja täpselt samade tüüpvigadega. Diislite vastu pole huvi tundnud, kõigil on ainsa bensiinimootorina sama Toyota 1.0 R3 VVTi, mida kasutab ka teise generatsiooni Yaris (Yarise esimene generatsioon kasutab sama võimsusega 1,0 R4 VVTI-d). Need on kõik sõna sügavaimas tähenduses säästuautod, samas kui Yaris on juba väikeauto ja kui nii vana Toyota elektroonikaprobleeme ei karda, siis autona on Yaris oluliselt inimlikum igas mõttes. Seda kolmikut kutsutakse UK-s hüüdnimega "teabag", mis tuleb sellest, et vesi pääseb ülevalt sisse ja läheb alt välja:) Probleemiks on äärmiselt ebaõnnestunud tihendimaterjalid (sh tagatulede säästulahendus), leke torkab silma alles siis, kui on juba hilja ja seetõttu on meie kliimas uuena ostetud autod reeglina juba keevitatud tagasillakinnitustega (koht, kuhu see vesi märkamatult koguneb). Õigel ajal jaole saades (st tihendid kasvõi tavalise neutraalsilikooniga asendades) vajab auto põhja alt uuesti värvimist, sest seal on ainult kruntvärv:) Aga ka see on pisiasi ja tehtav, kui õigel ajal jaole saad. Küll aga tasub arvestada, et need autod on saanud põhjamaistes talveautotestides korduvalt viimase koha ja selle täiesti ausalt välja teeninud. Mitte, et sellega talvel sõita ei saaks, aga oma ajastus on korras veermikuga talveoludesse halvemini sobivat autot raske leida. Ka sellele on lahendused olemas ja saab talvel kenasti hakkama, aga sellega tuleb lihtsalt arvestada, kui puudub huvi originaali muutma hakata. Suurim erinevus Toyota Aygo, Citroen C1 ja Peugeot 107 juures on nende esimeses omanikus: Kui C1 ja 107 ostis kunagi suvaline inimene, siis Aygo ostis reeglina inimene, kes hoolis auto heast seisukorrast ja usaldusväärsusest rohkem (=maksis natuke rohkem ja sai pikema garantii) ja see paistab hästi välja ka järelturul pakutavate autode juures. Kui osta auto teiselt või lausa kolmandalt omanikult, ei oma see enam tähtsust ja tuleb seda korralikumalt uurida autot enne ostmist.
Suzuki Swift (2.gen) on autoajaloos silmapaistev oma 1L mootoriga, mida kasutatakse usaldusväärsuse, piisava dünaamika, väikese kaalu ja ökonoomsuse tõttu peale auto (kere) elukaare lõppu edasi mujal, isegi väikelennukitel. Minu valik oleks ökonoomsust taga ajades just nimelt see 1L mootor või siis juba GTI. Seda toodeti ka neliveolisena Subaru Justy nime all. Tehaseid oli maailmas palju, meil ringi sõitvad on pärit peamiselt Ungarist Esztergomi tehasest. Need on suhteliselt väheprobleemsed autod... mida pole eriti järele jäänud:) Soomes oli neid alles hiljuti veel palju müügis, nüüd on harva ja siis kas raiped või kallid. Ungari on neid siiani täis, sealt tooma minna ei tundu mõistlik, aga kui huvi, siis https://www.hasznaltauto.hu lehelt leiab hinnad. Kohalikega suhtlemiseks tasub osata kohalikku või siis pigem saksa keelt. Varasemad Swiftid on pigem uunikumiväärtusega ja värskemad generatsioonid oleks võinud vabalt üldse olemata olla:)
Picanto ostmist kaalusin kunagi uuena. Juba salongis sai selgeks, et minu pikkusega selle auto juhikohale ei mahu. St mine esmalt proovi. See ei kehti üldse kõigi väikeautode kohta, näiteks Fiat sponsoreeris kunagi korvpallivõistkonda ja meie mängijad sõitsid ringi Pandadega. Pisikeste Fiatidega vaid üksikud kogemused, Grande Punto (uuena) nõudis jube palju tähelepanu, kuigi sõita oli hea, tutvusrinkonnas fännatakse kõige rohkem 2.gen Puntosid (kus 1.gen vead kõrvaldatud ja 3.gen+ vead veel lansseerimata:).
Chevrolet Spark on sama auto mis Daewoo Matiz ja Matiz on sama mis ürgvana Suzuki Alto:) Positiivse poole pealt on see vana Alto alles isegi Sparki ümaramate välisplekkide all. Tegemist on Aasias just töökindluse tõttu legendiks saanud masinaga ja ega sellist ülevõlli juhitavust pole ma ise kogenud ühegi teise esiveolise juures. St ma ei julgeks ühegi teise esiveolisega läbida Lõuna-Eesti kuppelmaastikul kiilasjäiseid kurvilisi teid sellise kiirusega nagu Alto, Matizi või Sparkiga standardseades. See auto on libisema lastes paremini etteaimatava käitumisega kui pooled tagaveolised ja lihtsalt ahvatleb talvel kihutama. Nende 0.8L mootor on paraku nibinnabin paras nii kerge kere jaoks (üksi sõites;), aga suurem 1L mootor on jällegi märgatavalt janusem. Neil on kaks suuremat probleemi: heliisolatsiooniga saab alati midagi ise ette võtta, aga rooste on põhjus, miks neid enam kusagil ei näe. Positiivse poole pealt need autod ei "mädane", vaid kogu rooste on tavaliselt väliselt nähtav ja algab tagantotsast. Nii et ka haihtunud tiivaservadega ning auklike tagumiste karbiotsadega auto võib muus osas ollagi veel roosteta (neid plekke on saada, kõik on remonditav väga odavalt). Soovitada on neid raske, sest Matiz/Spark on inimesele, kes teavad mida tahavad ja ka nende puhul tuleb arvestada, et tegu on igas mõttes säästuautoga ja nende detailid (pisiasjad kuni trummelpidurite sisuni jne on kõik kehvemast ja hästi korrodeeruvast materjalist jms). Eestis liigub neid ülivähe (rooste), Soomes tuleb aegajalt müüki ka üliväikese läbisõiduga prillikivisid (Soomes müüdi uuena ainult 1L versiooni, millel juba kliimaseade jm "luksused"), aga korralike hinnad kipuvad olema ka üle tuhande. Aegajalt leidub ka erandeid ja kuna neid remontida on ääretult odav, siis ka neid sotiga pakutavatele "light-projektidele" tasub tähelepanu pöörata. Tulemuseks on ikkagi auto, millega sõites ei mahu irvitav naeratus näkku ära:)
Esimese lõiguga seoses: Suzuki Vitara pikkus on alla 3,6m, Jimny pikkus on 3,8m, isegi lühikese kerega Pajerod ja Landcruiserid on alla 4m pikad... kui valik on suurem, kui esmapilgul tundub, kui pole just eesmärgiks ülikerge mikroauto.
Ma ei taha midagi lõikuma hakata, vaid neid (käru all) edasi kasutada:) Nii optimeerin oma kahjud kõige efektiivsemalt.
Tegelikult ei näe sellel protsessimisel eriti perspektiivi, sest tootjal on alati võimalus nõuda minult tõendeid, et ma ise neid väliseid vigastusi kuidagi ei tekitanud. See juba välistab teadliku lõikumise. Inimlikult on muidugi arusaadav, et talverehv ei peaks niiviisi jäässe kinni jäädes lagunema hakkama, aga kui tellitakse ekspertiis, mille tulemusena väidab tootja, et sõitsin ise rattad käsipiduriga blokeerituna, siis mul puuduvad igasugused võimalused tõestada vastupidist või nende ekspertiisi tulemus ümber lükata.
Sellepärast võtan seda kui õppetundi, teen omad järeldused ja hoiatan ka teisi. Mitte rehvitootja/mudeli eest, vaid just kasutusviisi eest, sest ega Eesti kliima pole tõesti see tüüpiline Põhjamaade turg, mille jaoks nende rehvide materjal on disainitud ja kus selliseid olusid pigem ei kohtagi.
¤¤¤Kõrgus 55 või 65 ei näita mitte midagi üksinda, see on protsent laiusest.¤¤¤
Selle lause peaks vist teema pealkirjaks panema, et oleks inimestel silme ees.
Isegi neil, kes sellest aru saavad, kipub see sageli ununema.
Aga teemasse: seal on neid nüansse tegelikult rohkem, näiteks väga palju mõjutab offset mitte üksinda, vaid just offset koos rehvilaiusega. Sama lugu ka rehvi koormus- ja kiirusindeksiga (mis paljuski seotud ka külgseina jäikusega), sest igaüks saab vast aru, et kuni 250km/h optimeeritud rehv ei saagi olla kõige optimaalsem valik 30-ga linnas bussiroobastes ukerdamiseks ja ka vastupidi. Ise katsun neid parameetreid kõiki alati arvesse võtta, aga see ei tähenda, et iga kord hästi õnnestuks. Peabki proovima ja tagasilöökidest õppust võtma.
Mu enda filosoofia on küll "võimalikult vähe velge ja võimalikult palju rehvi", aga ka see pole õnne valem, vaid ainult üks vahenditest, sest see kõik peab nagunii vastama ka konkreetse auto vedrustusele. Neid "indeksinüanssidega" seotud kogemusi rakendades toimivad mõnel juhul ka "teibitud suured niidirullid" mõne auto all täiesti viisakalt.
Proovin neid rattaid korra teise auto all, kas sama jama. Ning on olemas ka ühed pidused 225/55/18 rehvid, viskan veljele ja proovin kas läheb paremaks.
Kui tuleb kogu aeg talvist siis see vist hea pole. Suvine pidavat soojade ilmadega paremini puhastama.
Talvel -15 kraadi külmakindlust enamasti sobiks aga liiga suur risk. -20 oleks paras, kust allapoole enamasti temp. ikka ei lähe ja kui vahest harva korraks lähebki, siis see pole probleem. -30 oleks Eestis 99% kindel asi aga selle 1% pärast pole mõtet pükstest välja hüpata.
Ma olen isegi mõelnud, et kuidas on nende rehvidega sõita, kui rehv on nii madal, et eriti velje puudutamisest puudu ei jää.
Kui maanteel, siledal asfaldil sõita, siis on kndlasti suurepärane aga ega need maanteedki nii siledad pole ja päris nii ei saa vist ükski autojuht, kes linnas üldse ei sõidaks..., aeg- ajalt ikka vaja.
See pigem eputamise jaoks, sest selliste rehvidega autot küll ei hoia. Tegelikult..., võibolla on jälle vedrustus autol nii hea, et see madal rehv polegi probleem.
Mina sõidan nii linnas kui ka maanteel..., maanteel tuleb kilomeetreid oluliselt rohkem ja kõrgus 55 on enam-vähem sobiv aga mõnikord mõtlen, et võiks isegi 65 olla, mida tohiksin veel autole alla panna aga kuna nii suve- kui talverehvid on veel suhteliselt uued, siis tuleb nendega hakkama saada.
Nu mul on 295/40 R21 terve ring. Viskab rooli mehiselt käes. Tegi seda Michelinidega, teeb seda ka Nokianitega ja pääsetee sellest on R18 alla toppida kõrgema rehviga. Füüsikat uskumused ei koti, ainult reeglid.
Klaasipesulohvist tuleb vist kogu aeg talvist. Alexela tankuril on -20, pole olnud põhjust kahelda.
Püstaku lohv on piisavalt pikk, et ulatuda igasse auto otsa.
Lohvist on odavam, kui tankla kanister. Hulgimüügist saab kanistri soodsamalt, aga sinna peab eraldi minema. Pluss järgmise kanistri tootmise, logistika ja utiliseerimise saaste.
Keegi siin kurtis, et Flexoili talvine on lahja. Ei oska kurta: esikus on sügavkülmas -18 ja prooviks sinna ööbima pandud kanister oli hommikul kenasti vedel. Termomeeter näitas vedeliku temperatuuriks -18.
Chevy unusta ära, kõik Daevoo minevikukarma on seal autos peidus. Peugeot unusta ära, mööndustega. Prantslate mured kummitavad nimelt. Fiat unusta ära, Itaalia tehnika, endiselt pisitkud nöögivad neil mingi aja pärast meie kliimas.
Seega said valikus Swift, Aygo, Picanto ja Agila peale.
Isiklikult mul on kõige mugavam Swiftist sisse-välja käia kui selg korras on. Ühesõnaga võta need neli valikusse ja mine proovi, kuidas sisse-välja käia on.
Kui selg korras ei ole, siis peaks pigem Kangoo, Sharan jne laadsete kaubikute/busside suunas vaatama.
Noh, ega ikka ei ole küll päris nii. Sõltub ikka rehviseina kõrgusest ja rehvi laiusest natukene rohkem kui mustrist ja margist. 265/75 paindub nii palju läbi, et sõidaks nagu siledal teel, 295/45 aga hüppab roopast roopasse.
Talvekad olid sul kitsamad lihtsalt, seepärast ei olnud rehvi servadega kausi servadel sõitmas. Lahendus on kitsam ja/või kõrgem rehv alla kruvida, soovitavalt väiksema veljega. Sa ei lähe ringrada sõitma, et nii laia paput alla vaja :)
Ajaviiteks vaatan neid ja üht-teist jäi silma. Toyota Aygo 1.0,
Fiat Seicento, Kia Picanto, Opel Agila Elegance , Chevrolet Spark,
Suzuki Swift 1.0, Peugeot 106 ja 107. Jutustage autodest pikkusega kuni 3,6 meetrit. Üks idee nimelt liigub mõne sellise vankri soetamise suunas. Tegelikult ma heameelega võtaks Smart Fortwo, aga tervise tõttu kasutan mõnikord juba rulaatorit, mis sinna vist ei mahuks. Ja mõnikord on vaja vedada 2 inimest - las olla hädapärane võimekus, ma ei pea neile pakkuma limusiiniteenust. Olen kunagi reisijana sõitnud pikki otsi lausa mingi Toyota maasturi kõige tagumisel lisaistmel ja sellest kitsamat ruumi ei ole ma veel üheski autos kohanud :) Luksust ma ei otsi, pigem las olla lihtne (vabalt võivad olla vändaga aknad jne). Võimsust taga ei aja, enamasti sõidan linnas ja seal liiguvad nad kõik mopeedautost paremini. Ja ilmselt on nad kõik mopeedkirstust veidigi turvalisemad. Seni lühim silmajäänud vanker on Fiat Seicento: https://www.auto24.ee/soidukid/4144500
Kuni tervist veidigi jätkub, harrastan toidukulleritööd ja selles on pisemal autol eelis. Juba sain seda kogeda, Hyundai Getziga oli kitsastes urgastes mugavam ringi pugeda, kui praeguse Skoda Fabiaga.
Ei tee uut teemat aga mure on rehvidega. Autoks on mondeo 2012 nimelt on autol suverehvid 235/45/18(tehase mõõt) ja nendega on võimatu sõita. St, et peab rooli korralikut hoidma, eriti kui on pikiroopad. Eelmise aasta lõpus said sillad remonditud ja tehtud ka sillastend. Talvekad olid 215/50/17 ja oli hea sõita, ei kiskunud kuhugi. Nüüd panin all siis need 18 ja jube. Naine polnud nendega nõus sõitma ja ka endal ka ebamugav. Niiet viskasin talvekad maha ja panin sinna siis peale 215/55/17 rehvid ja nagu öö ja päev, ei mingit kiskumis. Toeta rooli ainult näpuga.
Kas autol on ikka sillad paigast ära, et 18. sedasi kisub või mis? Paljudel autodel on ju laia rehvid. Ja ford lubaks ka veel 19 alla keerata.
Ma olen ostnud klaasipesuvedelikku kanistriga. Kuna osades tanklates saab seda tankida nagu kütust, siis olen mõelnud, et miks mitte teha enda elu lihtsamaks. Maksab mõni sent rohkem..., mis siis--mugavus maksabki.
Kas keegi on proovinud? Kuidas töötab? Kas vastavalt hooajale vastav klaasipesuvedelik? Milline on talvel külmakindlus?
vaatan ja imestan kuidas iga ilmaga ehitavad särki rebides railbalticut.ei mingit probleemi.Tallinna Kadaka viadukti aga ehitada ei saa.küll on liiga külm ja vist on ka liiga soe.eelmisel nädalal oli ilmad tugevalt üle 10-ne kraadi.aasta aega renoveeritakse ühte kõige lihtsamat ja väiksemat viadukti.
Kattub eelmise postitusega.
Meil siin (tegelikult terves EU-s, kus rohkem, kus vähem) toimib kaugseire juba aastaid. Üks asi on ortofotode võrdlus, mida kasutatakse omavalitsustes aga peamiselt riigi maa(võimisiganes)ametis ja nt ka Pria-s. Viimane on võtnud ortofotod aluseks põllupindade suuruste mõõtmisel ja seirel. Iga-aastaselt nad kontrollivad-korrigeerivad praktiliselt kogu Eesti põllumaade piirid ja põldudel toimuva. Ehk siis takistuste tekkimised-kadumised või piirjoonte muutused. Võtavad aluseks selle, nagu asjad n-ö lennukist paistavad. Paraku on sellega kaasnenud olukorrad, kus põldude piire on korrigeeritud muuhulgas nt puude päikesevarjude järgi...:)
Veelgi enam. Seirega on mindud tänaseks nii kaugele, et appi on võetud satelliidid. Igal kasvuperioodil jälgitakse jooksvalt põldudel toimuvat igasugust tegevust. Isegi kasvatatava kultuuri liiki on täna võimalik tuvastada, rääkimata kultuuri pikkusest. Anomaaliate avastamisel antakse tootjale (toetuse taotlejale) võimalus asja selgitada/olukord nõuetega vastavusse viia.
Mis nende sumpsidega nüüd on? Neljataktilisel mootoril on ükskõik mis teed, peaasi et õhuvool oleks tagatud.
Ja sumps pole mingi lisavarustus.
Küsiti siiski lisade kohta. Ma näiteks võin välja tuua, et mu autol on kombeks ühte kohta niiskust koguda kehvade ilmadega. Sooja ilmaga ükskõik ja miinus kraadidega ka. Selles kohas aga jookseb CAN läbi. Ja see omakorda põhjustab alates 4veo mittetoimimisest kuni aknatõstukite jukerdamiseni välja. Ainuke asi, mis alati laitmatult on toiminud, on mootori töö ja käigukast. Lahendus lihtne, kuivatad ära. Aknatõstukid väsivad ajas ja olgem ausad, kui paljud siin võtavad ukse lahti ja puhastavad tõstemehhanismi kord 5 või 10 aasta jooksul?
