mina rääkisin bensiinimootorist! see et esindused räigelt huiavad pole mingi ime..mulle topiti külge kasutatuid 4 aastat vanu andureid veho eesti järve teeninduse poolt.mingi õlivahetuse mitte teostamine on kökimöki selle kõrval
¤¤¤Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asemel metsise elupaikadeks määratud uued kaitsealad said paika juba eelmise aasta keskpaigast alates, ent neile kehtisid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) lageraiealade metsateatised veel eelmise nädalani, kui looduskaitsjad selle lõpuks avastasid.
/.../
Möödunud aastal Lõuna-Pärnumaal toiminud raie näitas, et info kaitse alla võetud alade kohta ei liikunud aga RMK ja keskkonnaameti vahel ning RMK sees üldse. Helena Eenok ütles juhtumit kommenteerides Fortele, et tõenäoliselt ongi see meil Eestis reguleerimata, kes vastutab selle eest, et kaitse alla määratud alad oleksid projekteeritud alade kaardikihil. „See sai eelmise kurva juhtumiga avalikuks ning loodetavasti on kokkulepped tänaseks tehtud, et sellist asja edaspidi ei juhtuks. Tundub, et selle osas ei ole veel vormunud kindlat korda, kes peaks vastutama metsateatiste kehtetuks tunnistamise eest ala kaitse alla määramise järel,“ sõnas Eenok.¤¤¤
Artikli alt leiab riburadapidi linke neist RMK varasematest teadlikult korraldatud "sigadustest" (loe: korruptiivsete ilmingutega tahtlikest seaduserikkumistest).
Jutt, et õli diiselmootoris on kohe peale vahetust sama must kui oli, on vale! Hoolikal autoomanikul püsib õli diiselmootoris tuhandeid kilomeetreid halli värvi. Eelduseks on kogu auto eluea vältel õigeaegne (mitte tabelijärgne) õlivahetus ja tihedam monitooring.
¤¤¤Oli kunagi rendiautoks Matiz, no ei saanud kuidagi alla 8l/100km¤¤¤
Ei õpi keegi 1000km jooksul kasutama autot optimaalses rezhiimis - nii väheste kilomeetritega ei saa tavalistel autodel paakigi tühjaks, et tegelikke kulusid mõõtma hakata! Ja kui sõita veel mitmekesi, siis optimaalset rezhiimi sel Daewool polegi:) Eks see selgitab ka vastuolu, miks minu omadel lisab kliimapump kütusekulule napi liitri, aga kui sõidaks kogu perega, siis usun täiesti seda 40-50% lisakulu juttu. Samuti saan aegajalt vaielda ühe pensionäriga, kellele samuti meeldib nendega ringi töristada, aga temal "võtab liiga palju kütust", sest ta üritab piinata neid mootoreid seal 1000rpm juures, sest "jõudu ju on". Muidugi on, kütusekulu arvelt! Ühte teist viiekäigulist putukat kasutan Tallinnasse sattudes ainult 1-2 käiguga - pöördeid on "palju", aga siis on ka jõudu ja samas ökonoomne. Aga kõrvaltvaatajal võib tekkida küsimis, et mis sa tast kräunutad. Oma kergel sportautol panen kolmanda käigu sisse alles 110 pealt (ei ole kolmekäiguline kast:).
Selliseid erinevusi auto ootustes on raske lihasmälusse harjutada, kui teisel "veelgi jõuetamana" käituval raske hoorattaga diislil piisabki kohalt minekuks sellest, et tõstad 600rpmi pealt pöörded kuhugi 900 kanti... proovi nüüd seletada selline ümberharjutamise vajadus lahti autofoorumis inimestele, kes tehnikast midagi ei taipa, ei huvitagi ega mõista ka seda, mille poolest erinevad need 1000rpm-i läheduses kasutamiseks mõeldud mootorid nendest, mis pigem 3K pöörete juures kasutamist koos püsimiseks vajavad. See on üsna suur osa auto omadustest, millele tasuks samuti ostes tähelepanu pöörata.
Kui lühikesed otsad, siis võib ka nii olla, et kui mootor on piisavalt kuum siis hakkab dpf põletus. Aga sa oled juba kohal ja seiskad mootori. Siis jääb vent ka tööle. Kui selliseid kordi tekib palju, siis varsti mootorituli põleb. Tee sooja mootoriga üks pikem tiir. Põletuse teeb ka kohapeal seistes, töötava mootoriga
¤¤¤Kui eluvõõras peab olema, et pidada surmaeelset seisvat metsa millekski ihalusväärseks ja raiet võrdsustada raadamisega¤¤¤
Lugupeetud mitteeluvõõras Ksf! v6sa! Palun tutvu enne sõna võtmist metsa definitsiooniga. See "surmaeelne mets" on täpselt sama absurdne väljend nagu autofoorumis DOCH või kliimaaktivistide hulgas oskamatus eristada ilma ja kliimast. Surmaeelses seisundis ei saa olla mets, aga võib olla puu, kui metsas on õigeaegselt tegemata hooldusraie(d). Nii lageraie kui ka raadamine hävitavad metsa (=ökosüsteemi), hiljem saab tekkida sinna ainult uus ökosüsteem. Selle "metsapesu" tekitatud olukorra tulemusel võeti mu lähikonnas sel talvel maha oluline maanteemüra eest kaitsev kogukonnamets (männimets), mis on istutatud sinna minu lapsepõlves! St nii noored puud, et neil oleks hakanud tekkima koorele korp alles 50 aasta pärast!! Igalt poolt saab igaüks lugeda, et männi (st puu, mitte metsa) eluiga meie kliimas on 300-400 aastat. Analoogilisi näiteid saaks juba "kiviviske kauguselt" tuua hulgim. Loe läbi see originaalartikkel, seal on seletatud lahti koos ajajoonega korruptiivse skeemi punumise sisuline koos linkidega, mille tulemusi maksumaksjad solidaarselt nüüd kinni peavad hakkama maksma. See ongi ehe süvariigi teema. Metsa hooldamisest võime rääkida teises teemas.
¤¤¤84aastane proua K. ei karjunud. Ta ei tõstnud häält ega kutsunud kedagi appi. Ta ei hakanud vastu, kui Tabasalu Pihlakodu 55aastane meessoost abihooldustöötaja tema alakeha paljaks võttis ja ta seejärel vägistas. Uurimine selgitas, et ohvreid oli rohkem kui kaks ja eakatel memmedel ei tekkinud vägistamisega mingeid silmaga nähtavaid tagajärgi. Samuti pole Pihlakodul mingit süüd, et seal hoolealuseid vägistati. Kohtus hakatakse arutama vaid kuritegu.
„Tuleb välja, et see oli tavaline kahjutu vägistamine,“ ütleb proua K. tütar.
„See on ennekuulmatu,“ imestab teise eaka dementse naise, proua B. tütar.
„Kuigi dementse inimese eneseväljendus ei ole sama mis ilma selle haiguseta inimesel, ei saa eeldada, et ta ei tunne eelkirjeldatud tundeid ega koge sellega seotud kahju. Kahju kogevad ka selle inimese pereliikmed.“ Vanemarst-õppejõu Pardi hinnangul on juhtunu eest vastutav ka hooldekodu. Lepingus oli eraldi punkt, et emaga võisid tegeleda vaid naishooldajad.
„Sellest saab järeldada, et kõiki ajukahjustusega inimesi võib vägistada ilma neile kahju tekitamata? Kas narkojoobes magavat naist tohib vägistada? Või väikest last? Ka nemad ei suuda ju öelda, mida nad tundsid vägistamise hetkel. Dementne inimene ju ongi nagu väike laps.“
Proua B. tütar räägib, et tema ema, kes kunagi niisama häält ei tõstnud, hakkas pool aastat pärast hooldekodusse viimist õhtuti karjuma. Hooldajate sõnul kõvasti ja lausa tunde. Otsisime veel sobivat ravimit. Ma ei tea, kas see oli seotud sellega, et teda oli vägistatud.
Prokurör saatis süüdistusakti kohtusse tsiviilhagideta/.../Kui Luik nüüd kogu juhtumile peale vaatas, avastas ta, et kannatanud on jäänud kriminaalasjas täiesti kaitseta. Eriti õõvastavalt mõjus Luigele prokuröri põhjendus, millest Luik sai aru nii, et proua K.-l ei olnud vägistamisest üleelamisi ega tervisekahjustust. „Sellise väite esitamine Eesti Vabariigi nimel on lubamatu!“ põrutab Luik. See on nii elementaarne, et ma kukutaksin üliõpilase eksamil kohe läbi, kui ta mulle vastupidist väidab.
Ka Part rõhutab, et tagajärgi ei saa vaadelda kitsalt kehaliste vigastustena. „Ka siis, kui kehalisi vigastusi ei teki, võivad tekkida vaimse tervisega seotud tagajärjed. Keskne fookus on nõusolekul. Dementne inimene ei saa enamasti nõusolekut anda, seega on seksuaalvahekord temaga vägistamine.“
Luik tegigi kannatanute advokaadile ja prokurörile järelpärimise – miks proua K. esindaja ei esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi Tabasalu Pihlakodu vastu? Miks prokuratuur ei tunnistanud Tabasalu Pihlakodu tsiviilkostjaks? Ja miks andis prokuratuur proua K. lastele valeinfot, et nad peavad pöörduma eraldi tsiviilkohtusse? „Jah, hüpoteetiliselt saab tsiviilkorras ka hageda, aga miks peab ühte sündmust lahendama kahes eraldi menetluses? Kuidas riik seda ebaõiglust hüvitab? Kohtud on meil niigi ülekoormatud,“ ei mõista Luik asjade käiku. Vastust ei saanud Luik aga ka korduva küsimise peale.
Proua K. suri tänavu veebruaris.
Tütred andsid sellest teada ka ema esindanud advokaadile, kes avaldas neile kaastunnet. Seega lõppes ka advokaadi leping emaga. „Me läheme nüüd niimoodi kohtusse, et süüdistataval on kaitsja, kuid meie emal mitte kedagi,“ ei suuda proua K. tütar mõista, kuidas riik nende vaikiva ema kannatustest üle sõitis.
Proua B. suri mullu suvel.
Tema tütar väljendab tugevat kibedust kogu uurimise suhtes. „Kui riik kohtumõistmises sellist asja lubab, siis see jätab mu ilma usaldusest riigi vastu. Ja täna väga aktuaalse teema valguses – miks ma peaksin seisma riigi eest, mis oma kodanikke ülekohtu ja kuritegude eest ei kaitse. Mulle kui naiskodukaitsjale on see väga kibe tõdemus, kui see nii peaks olema.“¤¤¤
C-Max peaks sellist asja tegema siis kui ta tegeleb kübemefiltri puhastusega. Pakun puusalt tulistades, et kübemefilter umbes või masin arvab et see on umbes ja peab vajalikuks seda puhtaks põletada. või arvab lihtsalt et põletab. Kaugelt ei saa kahjuks täpsemalt öelda. Kui viga on väga hästi korratav, siis StopBox Tallinnas Kadaka teel. Panevad juhtme külge ja ütlevad täpselt, mida masin teeb või arvab ennast tegevat sellel hetkel. Ei oska öelda, kas masin enda tegevusi logib kuhugi, ei ole selle aparaadiga kokku puutunud arvuti poole pealt.
Soovitan peale õlivahetust kohe õlitaset kontrollida juba teeninduse juures, siis saad kohe teada kas õli on uus ja pole hiljem vaja teoretiseerida kas vahetati või mitte. Endal oli näiteks juhus, et oli liiga palju pandud. Isal oli jälle min-max keskel - ka sellest võib jääda mulje, et võtab õli.
Ford C- Max 1,6 diisel jääb pärast mootori väljalülitamist ja võtme eemaldamist ventilaator tööle. Töötab paar kolm minutit ja siis lülitub välja.
Milles võiks viga olla?
Euroopa kemikaaliamet on astumas samme etanooli keelamiseks puhastuvahendites, viidates, et tegu on kantserogeense ja reproduktiivtoksilise ainega. Keemiatööstuse liidu väitel on olukord absurdne, kuna käte ja pindade puhastamiseks kasutatava etanooli keelamise aluseks on võetud andmed alkoholi joomise mõjust inimorganismile."
See kellafirma loodud Smart on ju tagaveoline, mul sõber saksast tõi, esimese lumega pani garaaži, sest lumisel maanteel sõita olevat väga ohtlik. Küll aga Smart neljale on esiveoga ja Mitsu Coltiga samale põhjale tehtud.
Mustaks värvumine tähendabki kvaliteetset õli ehk häid pesuomadusi- tahm jääb heljumina õlisse, mitte ei kleepu õlikanalite ja detailide pinnale. Jämedama saasta püüab filter kinni, peenemad osakesed ringlevad kuni järgmise õlivahetuseni.
Diiseloootori õli värvubki kiiresti peale õlivahetust mustaks, mis on täiesti normaalne. Aga pimesi väita, et esindus on õli vahetama jätnud, läheb minumeelest juba ulmevaldkonda.
Euro5-6 väljalaset ei saa enam sumpsiks nimetada. Adblue. paak koos mudruga, noxid, pihusti, mitmed egr-id, katt, dpf, hunnikutes erinevaid andureid… Hind 2500-10000€ per auto.. Omast kogemusest ütlen, et iga teine probleem, mis minuni jõuab on seotud mingil moel väljalaskega. Odavaid lahendusi ei ole,.Ja euro7 on tulemas :). Õnne meile kõigile.
Läheb sinna ökomöko teemasse tegelt. Me võime tervele Eestile lageraie teha ja selle co2 pildis ei muutuks maailma mastaabis mitte midagi. Ma julgen öelda, et isegi flooras ja faunas ei muutuks midagi suures plaanis ehk raieküpse metsa vanuse skaalas, ainult võsa ajaks natukene kuid see kõik taastub ja kiirelt.
Kärss, ära otsi vandenõud mitte metsa raiemahust, vaid pigem küsi, miks on LULUCEFi heitmemetoodika tehtud loodusseadusi eiravalt... Kui eluvõõras peab olema, et pidada surmaeelset seisvat metsa millekski ihalusväärseks ja raiet võrdsustada raadamisega, kuhu metsa mitte kunagi enam ei kasva. See võib olla mõistetav kuskil Hispaanias või Itaalias, aga mitte siin Eestis (ega ka mitte Soomes-Rootsis). Meil kasvab uus mets peale paratamatult. Selle ohjeshoidmiseks peavad põllumehed ränka vaeva nägema.
Kusjuures häbiväärne on, et seesama elukaare lõpus oleva metsa hukkumisele järgnev surnud puude lagunemine nagu oleks heitmeta... Paha on ainult inimese käe läbi langenud puu.
Siit tasuks otsida üleeroopalist vandenõud, mitte meie vanadusse, haigustesse ja kliima soojenemisse surevate metsade kasutuselevõtust.
Passatil pole õmblus irvakile, aga üks niidiots küll narmendab ja eks ühel päeval annab ka õmblus järele. Sellistele asjadele tasubki tähelepanu pöörata, st võrrelda istet tervikuna, mõlemaid pooli. Seda nühkimist võib tekitada üksainus võtmehoidja, teksaneet või veider (naiselik:) istumisasend. Nagu ka rooli ühe poole võib kulutada ära üksainus sõrmus ja seda kõike ka suht uuel ning vähesõitnud autol. Mul abikaasa näiteks on suutnud aasta vanal autol nahkrooli nahkkatte teemantsõrmusega lõhki lõigata, aga ennast selle sõrmusega kunagi kriimustanud pole:) Selle vana Passati puhul pole ju uuest autost juttugi, ikkagi pea pool miljonit km seljataga ja suure tõenäosusega mitte hoitud/armastatud pereliikmena, vaid peale esimest omanikku juba inimeste poolt, kes ka ise "peast passatid" on.
See sisaldab nii suures mahus otsest riigivargust ja sellega kaasnevat karistamatust, et tahaks tsiteerida pikka artiklit täismahus. Lausa veider, et inimesed lepivad (plakatitega vehkides) ja omakohus veel käiku pole läinud. Tsiteerin oluliselt lühendatult. Huvi korral soovitan siiski originaalartiklit, mis sisaldab mitmekohalise arvu erinevaid linke, mis seda kirjeldatavat sigadust faktidega kinnitavad. https://arvamus.postimees.ee/8225191/ulle-harju-rahvale-milj
onitrahvid-kaela-toovad-ametnikud-naudivad-karistamatust
¤¤¤Avalikkuse lollitamiseks on hoolikalt komponeeritud legend, justkui Brüssel oleks lajatanud Eesti jaoks ebaõiglase süsinikuheite vähendamise süsteemiga ja «selgrootud» ministrid olla võtnud euroliidu ees koogutades rumalusest liiga suured kohustused. Et veel päästa, mis päästa annab, tuleks kähku metsaraiet suurendada, sest Eesti metsad olevat «ajaloolise taaga» tõttu liiga vanad ega jaksavat süsinikku siduda.
Trahvi toova CO₂ heite tegelik põhjus on vastupidine: ohjeldamatu üleraie, mille tõttu on Eesti metsad hoopiski keskmiselt nooremad kui kunagi varem. Maksma peame hakkama üleraiest tingitud suurema süsinikuheite, absurdsel kombel lisaks ka probleemi varjamise eest. Kui hakata veel rohkem raiuma, on tagajärg piltlikult öeldes sarnane lõkke bensiiniga kustutamisele.
Metsast on n-ö korraga ette välja võetud suur osa tulust, mille pidanuks võtma järk-järgult tulevikus. See tähendab, et paljud metsamehed jäävad tööta, valeinfo põhjal tööstustesse üleinvesteerinud ettevõtjad peavad investeeringud korstnasse kirjutama ja paljud lähevad ka pankrotti. Kel oli siseinfot tegeliku olukorra kohta, see investeerib lühiajalise «puidupeo» ajal teenitud miljonid mujale.
Kui Siim-Valmar Kiisler (Parempoolsed, endine Isamaa) ministriametisse sai, otsustas riigikogu lubada varasemast nooremat metsa maha võtta, mida metsafirmad kohe ka tegid. Raiemaht hüppas viiendiku võrra üles.
Ähvardava hiigeltrahvi ja puidupuuduseni viinud muinasjutt sündis 2010. aastal. Muinasjutu kondikava panid kokku kokku toonane keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja metsaosakonda juhtinud Marku Lamp, kes suunasid Eesti metsanduse kümne aasta arengukava koostamist. Vaatamata riigikontrolli hoiatusele, et üleraiet õhutav ja Eestit puidupuudusse viiv dokument tuleks tagasi lükata, olid poliitikud muinasjutust sedavõrd ära lollitatud, et riigikogu kinnitas metsanduse arengukava ära.
Edukaks bluffimiseks tuli mets paberil kiiremini kasvama panna. 2016. aastal pandi keskkonnaagentuuri metsastatistika pealikuks Allan Sims, kel on sel alal doktorikraad Eesti Maaülikoolist. Sims lõi uued metsa juurdekasvu mudelid, mis näitasid, mida vaja. Et mastaapne bluff oli kõrgeimal tasemel heaks kiidetud, viitas seegi, et looduslikult võimatuid arve julgesid teised metsastatistika spetsialistid kritiseerida vaid anonüümselt. Simsi blufi pealt rehkendaski keskkonnaagentuur Euroopale näitamiseks numbrid, justkui seoks Eesti mets kenasti süsinikku, mille pealt arvutati ka süsinikuheite vähendamise kohustuse suurus.
Tegelikkuses heitis metsamaa üleraie tõttu süsinikku rohkem, kui sidus. Oleks toona õigeid numbreid raporteeritud, oleks võinud Eesti saada oluliselt väiksema kohustuse, kuid samas tulnuks kaela jama rahvusvahelise säästva metsanduse leppe räige rikkumise pärast.
Ametkonnad on nüüdseks avaldanud numbrid, mille järgi on kümne aastaga maha võetud 12 aasta normi jagu metsa ja maakasutussektor LULUCF muutus süsinikuheitjaks juba aastal 2017, mitte 2020, nagu keskkonnaagentuur varem näitas. Lamp ja Sims on leidnud «varjupaiga» Eesti Maaülikoolis, Kallas asendatud Mikk Marraniga ning Talijärv on siirdunud pensionile. Praegused ametnikud, võimupoliitikud ega õiguskaitseorganid ei soovi aga välja uurida, miks nimetatud ametnikud metsaandmetega trahviennustavalt bluffisid, oma ametikohaga riskisid ning teadlikult Eesti metsamajanduse jätkusuutlikkust lõhkusid, et teatud töösturid saaksid kümmekonna aastaga teenida kümnetes miljonites keelatud lisakasu RMK salajastest soodusdiilidest. Praegused ametnikud väidavad, et ei tea midagi oma eelkäijate tegemistest.¤¤¤
¤¤¤Allase sõnul tuleks erinevaid riigi piirkondi maksustada erinevalt ehk hajaasustusega piirkonnad tuleks automaksust vabastada. «Maal elaval perel ei ole muud alternatiivi, Tallinnas on see võimalus ju olemas – saab ühistranspordiga liikuda ja lausa maksumaksja raha eest saab tasuta liikuda,» rõhutas Allas. Allase sõnul tuleks lasterikkad pered automaksust vabastada ning tuleks ka üle vaadata autosid müüvate ettevõtjate ettepanekud.
«Kui te küsite, aga miks me siia oleme jõudnud täna, siis vastus on väga lihtne. Need ettepanekud, mida ma täna siin räägin, olid ju automaksu arutelude käigus pidevalt laual, aga kahjuks automaksu väljatöötamist juhtinud Mart Võrklaev (RE) koos oma koduparteiga... lihtsalt nagu tema puhul langesid need jonnakalt viljatule pinnasele. Need on kogu aeg laual olnud, aga nüüd me läheme uuele katsele, äkki õnnestub koos vähemalt asi mõistlikumaks teha,» selgitas Allas.
«Ma saan aru, et sotsid on valitsusest ära läinud, otsivad oma kohta opositsioonis, aga ei tasu tulla siin valesüüdistustega välja, et justkui Reformierakond või mina oleks selle maksu autor. Ei, seda nõudsid sotsiaaldemokraadid ja sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt lõpuni nõudsid, et see maks oleks veel kõrgem, et me peaksime veel rohkem oma inimestelt maksu korjama. Ja mina sellega ei nõustunud,» rõhutas Võrklaev.
Rahanduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 47 ja vastu 25 riigikogu liiget. Seega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja. Isamaa tegi eelnõuga ettepaneku tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist¤¤¤
Tundub suht lõputu teema, kuna hõlmab põhimõtteliselt kõiki moodsamate autode vigu, mida vanematel pole, sest vanematel pole ka neid mugavusi. Pole elusees kohanud näiteks probleeme vändaga akendega, ei vaja need mingid erilist hooldust, vanim töötavate akendega uunikum kodus on aastast 1953... Samas neid elektriveidrusi on palju kõigel vanemast peast, kui on palju elektrit. Lihtsalt mõned tootjad on selle nimel rohkem pingutanud kui teised (nt oksüdeeruvad juhtmed isolatsiooni all või pudeneb juhtmekimpudel ajaga üksikutel juhtmetel isolatsioon ümbert ära:).
Sumps pole jah lisafunktsioon, aga kuna remondin oma autosid ise, saan täiesti aru, mida silmas peeti. Ka see sumpsiteema on kunstlikult tekitatud probleem, kuigi mingi osa sellest on seotud ka põhjaalusest õhuvoolust mõjutatava kütuse/heitmesäästu võidujooksuga ja teine osa puhtalt sellega, et tänase auto sumps on rohepesu tõttu palju raskem. Seejärel soovitakse hakata säästma valmistamis/komplekteerimiskulude pealt ja kui auto on vana, siis saamegi tegeleda lollustega, millega ainult vanade autode omanikud pole kunagi kokku puutunud:)
Enne seda Kodiaqi oli mul samast esindusest 3 aastat vanem Kodiaq, mootor samuti 2.0tdi, kuid 140kw. Sellel ei pidanud kordagi õli juurde valama. Kõik hooldused samas kohas nagu uuema masinaga. Polnud kahtlust hoolduste kvaliteedi osas.
milleks longlife,kui väidetavalt iga 15 tuhandelt vahetate.äkki prooviks mõnda muud õlimarki.see,et masin esinduses hoolduses käib ei tähenda seda,et seal ka tegelikult õli vahetatakse.tuttav käis ka jäärapäiselt mölleris hoolduses iga 15 tuhande tagant.peale õli vahetust oli õli must 50 km läbimisel,nagu vanal diislil
2022 a. lõpus sain uue Kodiaqi, millel samuti 2.0d 147kw mootor. Paraku täpselt sama mure, et õlikulu ca liiter 5000 km peale ja seda juba uuena. Kurtsin muret ka esinduses, kuid öeldi, et see ei ole probleem ja küll õlikulu väheneb. Sõitsin sellega 60 000 km, kahjuks ei muutunud midagi. Hooldused kõik margiesinduses, seega õli vastavalt spetsifikatsioonile. Ei jäänudki muud üle, vedasin alati 1l õli kaasas.
Mul 2018 aasta passat 2.0 tdi 140kw nelikvedu . hooldused teen iga 10000 km tagaknt ja selle ajaga pole õli juurda valam pidanud. täpselt nii nagu vardapeal max kriipsu juures püsib seal need 10000km kui taas holdust teen. läbisõiduks 235000 km.
