Õli kulub stabiilselt olenemata kilometraasist.
Läbisõit on ca 2500km kuus iga paari kuu taganat
kallan pool ca liitrit peale, et saavutada max tase
(Õlivarda näit min kuni max on 1L)
Õli üldjuhul kontrollin oma kindlal tasasel parkimiskohal.
140kw mootoril ma ei taibanud kordagi isegi kontrollida õlinäitu, sest 15000k
välba juures kordagi madala õlitaseme hoiatust ei tulnud.
Huvitav vahe on nendel kahel mootoril veel see, et kui 140kw mootorisse läks 4,7L
õli siis uude 147kw 5,5L
Täna sai kah õlivahetus tehtud, nüüd jälgin täpsemalt, kuidas kuluma hakkab.
Oleneb täitsa Rangeri vanusest. Enamjaolt on nad kõik 4link, siis võib olla tahetakse stabikavarras ka vahele panna aga stabikavarras takistab ratta käiku jällegi... valikud.. valikud...
Üldiselt teema alguses välja toodud valikutes väga vahet pole, kui just tõsist off-road masinat ei ehita vaid tõste on lihtsalt selleks, et metsateel vaalus sõites rohi nii kiirelt ümber kardaani ennast ei keriks või et saaks paremini lumehangest läbi sõita. Kui suuremat ratast alla ei pane, siis sild jääb ikka sama kõrgele ja tõstet tehakse reeglina seepärast, et saaks just suurema ratta alla kruvida, mis meil siin tänapäeval on natukene tabu teema ülevaatuspunktides, kus näpuga aetakse järge, et sul pole passis lubatud nii suurt ratast. Tegelikult peaks ka tõste Transaametis regama kui keremõõtmete muutuse, seaduslikkuse mõttes. Uutel Rangeritel on ka kõrgusesensor olemas, seda peab ka pikendama, et auto karjuma ei hakkaks.
Kui nüüd siiski on plaan ikkagi natukenegi kuritarvitada masinat, siis mine kiikede teed, püsivad all erinevalt klotsidest, mis pöördemomendi hüppe peale ennast kipuvad välja loksutama pesast. Kui sul juba on tehaseklotsid ka all, siis siin enam valikut polegi vaid ainult kiigepikendused, klotse üksteise otsa ei tohi toppida, juhtub veel kiiremini see, mida ülal juba kirjeldasin.
Kui 6000km. peale kulub 0,7L, siis kas 12000 peale kulub 1,4L?
Mõõdetud "vardaga", alati enne käivitamist, samal parkimiskohal?!
Miks sellised küsimused:
Mul oli üks "eksemplar", mis sõi varda nn. normist alati poole ära ca. 3000km.ga ja ülejäänuga tiksus rõõmsalt 10000 täis. Hakkasingi sisse valama varda järgi pool normi ja nn.õlikadu lõppes.
Kiige pikendamine teeb auto pehmemaks/" vedelamaks" ja ebastabiilsemaks külgsuunas mõjuvatele jõududele, samas annab juurde nn. "vedrukäiku". "Vaheklots" annab ainult tõste. Külgstabiilsuse parandamiseks sai tehtud lisa risttugi, nagu spiraalvedru autodel.
Kui palju võib Alexela kontserdimaja 1829 istekoha väljamüümine duole sisse tuua? Kroonika arvutuste kohaselt on pelgalt Alexela kontserdimaja väljamüümise piletitulu juba üle 80 000 euro. „Teie arvutus on täitsa loogilises suurusjärgus,“ kinnitas Pärtelpoeg. Kui esimese vestlusõhtu tavapiletid maksid ilma vahendustasuta 20–25 eurot, siis teisel vestlusõhtul olid nende hind tõusnud 25–45 euroni. Äsja toimunud vestlusõhtule sai VIP-pileti koos sponsorite nännikotiga 35 euro eest, eesootava ürituse samasuguse pileti eest tuli välja käia juba 75 eurot.
Sisulooja selgitas, mis on nende vestlusõhtu peamised kuluartiklid. „Suur saal tähendab ka suuri kulusid – alates tehnikast ja meeskonnast kuni turunduse ja, jumal tänatud, glamuursete kleitideni välja,“ tõi Pärtelpoeg esile. Tõepoolest, Kroonikale on mitmelt poolt viidatud, et Alexela kontserdimaja sääraseks ürituseks rentimise hind võib jääda 20 000 euro kanti. Kristina lisas, et ettevõtmise eesmärk pole siiski raha teenida, vaid teha midagi ägedat, mis päriselt inimestele korda läheb.
Kui saali rendihind piletimüügist kogunevast tulust maha arvata, jääb duole alles üle 60 000 euro. Eeldades, et tehnikale ja kõigele muule võib kuluda umbkaudu sama suur summa, kui saali üürimisele ja tulu tehakse sõbralikult pooleks, võib kumbki koju minna ligi 20 000 euroga. Pole paha ühe vestlusõhtu kohta!
Eks need omapärad kehtivad iga tootja kohta- kõigil on paremaid ja halvemaid mootoreid. Aga nagu öeldud, siis proovi 5w40-ga. Sul on veel hästi, aga kui kulu läheneb 0,7l 1000km, siis on jama.
Mul üks auto sõidab ka algusest peale castroliga ja ei ühtegi halba sõna selle õli kohta.
Lihtne reegel - raha saamiseks on vaja anda AINULT oma kontonumber! Kõik muu on ostja mure.
Kes seda lihtsat asja ei mõista, siis ehk tal ei peagi nii palju raha olema?
Õel jah, aga ikkagi, kuidas see saab meelest minna?
Sinu pika jutu jätkuks võin öelda, et tunne minagi mootorite eripärasusi detailsusteni ja sellega seoses saigi teema püstitatud. Lisaks ei tahaks uskuda, et vag grupi märk autol kedagi väga kotib, või on see auto ostul üks määrava tähtsusega teguritest. Aga jutt hakkab teemast jällegi mööda kalduma.
miks peaks kitsama rehvi panema! kunagi pidin sõitma tuttava berlingoga millel all 14 tollised lõpuni kulunud nokianid.ujus nagu purjekas merel.võimatu oli Tallinnas sõita
Kui vaadata kasvõi viimase 30a taha, siis volks on tootnud mitukümmend erinevat diislit ja teist samapalju erinevaid bensukaid. Kõik nad on millegi poolest silma paistnud- mõni neist töökindluse ja mitmed neist lolli lagunemisega ehk siis tekitavad omanikule mõõdukat peavalu. Ja see ongi koht, kus mina imestama hakkan- sellise ajalooga autotootja võiks juba kinnisilmi ja pimedas toas mootoreid projekteerida ning kokku laduda ja nad kestaks isalt pojale, aga miskipärast astutakse aeg-ajalt korralikult ämbrisse ning tehakse jälle mingi uus versioon vanast ja heast ning see uus on täielik käkk. Miks nii tehakse, ei tea. Nende kümnete asemel võiks olla näputäis töökindlaid asju, mis kestaksid ka teise ja kolmanda ja ka neljanda omaniku käes.
Aga milline on tüüpiline eestlane- loomulikult vagi-i usku. Ta ei jaga neist kümnetest erinevatest mootoritest halligi, tema jaoks on tähtis märk iluvõrel ja diislisööja kapoti all.
Kui eesmärk on 2" tõste, siis pole mingit vahet. Ise läheks pikema kiige teed äkki - kogukaal väiksem :-)
EDIT: Kui nüüd vaadata, et mida müüakse, siis mina leidsin (google) ainult klotsiga tõstesarjad ...
EDIT2: Leidsin spring hangerid ikka kah ülesse :-)
Kas siin on julgeid kes julgevad avaldada arvamust auto tõstmisel. Plaanis 2" tõste ja turul pakutavaid variante mitmeid. Lehti taha lehepakki nagu ei tahaks juurde saada. Niigi jäik auto muutuks jäigemaks. Variant pikendatud kiik või tõsteklots vedrupaki alla. Ükski offroadi nodi müüv firma ei ole julgenud vastata küsimusele, et kumba eelistada ja miks. Kas pikendatud kiik või klots vedrupaki alla?
Kalla ja talla ütlus peab vast isegi paika. Tegemist on tarbeautoga, millega sõidetakse igapäevaselt. Hobiauto või garaazis poleerimise masin Passat tõepoolest ei ole aga see on juba teise postituse teema.
Miks vanarauda?
Kui ilus velg siis saab ju hea hinnaga maha müüa ja midagi mõistlikumat sama raha eest asemele osta. Suvehooaeg ju ukse ees, velgesi otsitakse just praegu!
Eks ilu nõuab ohvreid.
Ei saa väita, et mõistuse piires suurem velg ilus välja ei näe. Aga kuna see elukene siin Eestis on nagu on - raha vähe ja teed aukus siis 205/55/16 on kui rusikas silmaauku. Paneks veel kõrgemadki kui mahuks..
Auto on 2.2 diisel ja 147kw
215/50 R17 95W
215/55 R16 93V
235/40 R18 95V
235/40 R19 96Y
235/45 R17 94V
235/45 R18 98W
215/55 R16 93Q M+S
Ei ole mingit vaimustust suurtest velgedest, vaid ostes olid all. Ei tahaks neid nüüd vanarauda ka viia. Mõtlesin, et ehk saan neid mingi trikiga kasutada
Vala sisse 5W40 õli ja jälgi. Need laitmatud hooldusajalood on selline teema, et põhjalikumalt uurides haihtub see laitmatuse oreool kiiresti ning järgi jääb tavaline kalla ja talla auto, kus õlivahetust tehakse siis, kui meelde tuleb.
Kes need esimesed 90K km läbi sõitis? Takso, politsei?
Aga volksu puhul pole õli söövad mootorid mingi haruldus ja kui juba foorumites kurdetakse, siis järelikult tuleb leppida või mootori sisu ümber lappida.
Ostetud läbisõiduga 90k. Hetkel ees 135k. Hooldusajalugu laitmatu ja keritud ei ole. Õlivahetused olen teostanud 15k tagant tehase etteantud 30k asemel.
