NIMBYt ei ole. On ameti tõttu pidevalt väljas liikumise vajadus ja sealt tehtud tähelepanekud metsa paratamatu pealtungi üle. On kurbus, kui pean taas kord valima püsimetsandust harrastades seekordse puu langetamisel hukkuvaid noori puid, sest langemiseks vaba häilu ei ole.
On heameel näha, et metsafirmade masinamehed on valdavalt kohusetundlikud ja ettenägelikud tegelased, kes ei rammi end lolli jõuga rinnuni mudas rassides läbi, vaid püüavad oma jäljed jätta mõistlikuse piiresse ning need enamasti ka pärast üles võetakse. Eks lollusi tehakse ka, aga valdaval on asi inimpõlvega PALJU paranenud.
On olnud suurepärane võimalus näha loodusliku uuenemise jõudu oma langil võrreldes naabri langil kolm korda tehtud istutusega: koolitatud taime söövad loomad ikka hulga meelsamini, kui looduslikku:) Praeguseks on 13 aastat hiljem minu looduslikul langil 4meetrine segametsaalgus, mis ootab võsasaega valijat aga naabri metsas hõre paarimeetrine männikualge ropus heinas. Oli küll jauramist keskkonnatibidega, kes istutuse puudumise eest kangesti trahvi tahtsid teha, aga siis laskusime lõpuks kõik põlvili ja oh üllatust: kuuse-kasemuru oli lepiku vahel.
On kurbus, et linnastuv rahvas ei taipa looduse ringkäigu paratamatust ega kurba tõsiasja: metsa ei saa hoida, see elab pidevas sünni ja surma ringis. Isegi siis, kui me lõpetame täielikult (loodetavasti seda ei juhtu, aga mõttemänguna ju võime korraks nii ette kujutada) metsa raiumise, siis ei jää metsad mitte siledapinnalisteks valgusküllasteks parkideks, vaid muutuvad saja aastaga läbipääsmatuteks padrikuteks. Ma näen seda oma teise naabri metsas, millest minu eluajal pole võetud mitte ühtegi tikku. Hetkel kuulub mets riigile ja peale Kernu ümbersõidu jaoks raadamise (ehk mitme hektari metsa täieliku ja pöördumatu hävitamise) seal inimmõju pole. Seeni ja loomi ka mitte, sest läbi sealt ei pääse - murdunud puud on ees. Irooniana on just seal loomade ülepääsukoht...
Kas järgmisena hakkame halama teraviljapõldude igasügisese koristamise teemal? Samuti täies elujõus taimed hukkuvad ja ilusa kuldkollase voogava viljapõllu asemel on ühtäkki kole ja sügavaid jälgi täis lagastatud ala?
Mati Sepp on tore mees, aga tal on omad huvid mängus. Mida vähem konkurente, seda parem. 6,6 Mtihu aastas ei ole kindlasti kogu metsa juurdekasv. See võib olla raieküpseks saavate mändide maht aastas.
Mis puudutab Kärsa viidatud säästva metsanduse teoreetilist artiklit, siis neid rehkendusi ikka tehakse. Ka seekordne rehkendaja ei paista olema ise metsas toimetaja, vaid metsa omanikuna tööde tellija. Aga õnneks saame me lähima 20 aasta jooksul küsida, kui hästi tema rehkendused paika on pidanud:)
Olles ise Soomes saani ja kelguga puid välja toonud, siis selline rong tahab ikka traktori mõõdus rada saada. Ümber puude sellega ei painuta, nagu ei painuta ka loogarakendis hobusega. Leidega pöörab paremini, aga neil on jälle omad hädad külmas. Üldiselt peab mets olema ikka väga hõre säästva metsanduse toimimiseks....
Nõus, sellis tempelmõmmi kuhugi lilleaeda istuma ja trepil luulutusi lugema pole kellegile vaja. Oli võimalus see sisuliselt rahva toetuseta gäng laiali saata kuid julgust polnud.
Väide, et tõuksiga ei lubata siseneda ühistransporti, võib ju õige olla (ise ei kasuta seda), aga lihtne variant on tõuks kokku klappida, toppida õlarihmaga vutlarisse ehk siis paksemast riidest kotti ja keegi ei keela sisenemist. Seega ei pea tegu olema kohvriga.
Mitte seadusevastane, vaid neil oli vaja nui neljaks see valmis teha ja meie mõttetu presidentki kiitis selle heaks. Kahjuks on see tüüpiline, et suvalised võimule pääsenud jollerid keeravad kokku kobarkäkke ja rahvas kannatab.
Sobiks vist pigem huumorinurka aga kuna siin mootorkohvrid jutuks on siis postin siia. Väärib (uuesti) vaatamist. Briti humoristid katsetasid eelnimetatud tooteid neile omasel moel aastal 2019: https://www.youtube.com/watch?v=fggQdiGQmAY
The speeeeeeeed! :)
###Madise selgitas oma ettepanekus riigikogule, et kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse tema sõnul maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene ostab uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu. Samas saab õiguskantsleri sõnul registreerimistasu tagasi, kui mootorsõiduk viiakse välismaale.
"Mõlemal juhul oleks praktikas võimalik hävinud vara maksustamist vältida, sest samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel," ütles Madise oma ettekandes.
Ettepaneku poolt hääletas 68 riigikogu liiget.###
Huvitav, et kas ülejäänud olid siis vastu või tegid sel ajal hoopis tööluusi?
Irw, Su link reedab, et kasutasid isegi täpselt samu otsingusõnu googles, mida minagi siia illustreeriva pildi lisamiseks kasutasin. Valisin just selle pildi, sest see on sealt kuni "meetri jagu allapoole" kerides ainus, mida ennast reaalselt kasutamas näeks. Kõik teised on pigem sellised hipsterite mänguasjad nagu kastirattad jms.
Kui nüüd päris aus olla, siis ise selline asi valmis teha oleks naljaasi, sest kõike on ju saada. Ainult et ise tehes kaotaks kohver oma sihtotstarbelise kasutuskõlblikkuse (vajaks istumiseks sisse veel mingit tugevdusraami?) ja ma ise kindlasti ei oskaks valida sellise kombo jaoks optimaalseid mootorit-akut-kontrollerit. Isegi, kui katse-eksitusmeetodit kasutamata juba esimese korraga joppaks toimiva lahenduse leidmisel, oleks selle eelarve ikkagi kaugel sellest, mille eest masstootmises analoogi suudetaks pakkuda. St kui suudetaks, loobuksin hea meelega "kõige mõttetumast autost" oma hoovis ja ostaks saadud raha eest sellise "iseliikuva poekoti".
Kuhu kadusid Eestis leiutatud naastud, mida Helsingi taksojuhid katsetasid? Hinne oli hea või väga hea, need rakendusid aint pidurdamisel ja kiirendamisel, tavasõidus olid peidus ja ei kulutanud midagi.
Suretati samamoodi välja nagu vanadest kilekottidest terrassilaudade tegemine?
###Võiks kaaluda ka mingit tasu iga naastrehvi pealt, et pesta tänavad selle raha eest. Oleks aus.###
Kirjutan sellele alla, sest keelamise asemel on alati õiglasem reguleerida. Kas just iga rehvi pealt, aga nt 1e/päevas auto kohta päevase arvestusega (mitte nagu automaks terveks aastaks:). See ei niida jalust maha ka maakat, kes naastuta poleks võibolla maanteeni pääsenudki ja vahest harva linnas peab käima. Ka mitte linnapensionäri, kes 3x kuus poes tahab autoga käia. Aga kuna see on 30e/kuus, siis just neil, kes ainult linnas igapäevaselt naastudega krõbistavad, aitaks see teha ehk keskkonnasõbralikumaid valikuid. Ja kui ei tee, on lisaraha tänavate pesuks olemas ja ikkagi kõik võidavad sellest.
###Vaadake millised sadade meetrite pikkused pinnase jäljed on asfaldil ehitustelt väljasõitudes. Masinad tassivad pinnase linnatänavatele ja see veetakse laiali üle linna###
Arvestades seda, kuidas linnas on võimalik ehitada, ma isegi ei näe sellele ühtegi mõistlikku lahendust. Samal ajal maal sõidab põllutööde kõrghooaegadel igal õhtul põllupidaja harjaga traktor koos veepritsiga enda poolt mäkerdatud teed üle. Selliste teede puhul on see lihtne ja suhteliselt odav, linnas oleks keeruline, kallis ja mõeldamatu teha seda suure liiklusintensiivsuse tõttu iga ehitusplatsilt tuleva veoka järel enne, kui sealt juba hulgim teisi autosid üle on sõitnud ja laiali tassinud.
Valmiduse loomine on arusaadav ja ei maksa sisuliselt mitte midagi. Olen pikka aega imestanud, et miks ei panda uute teede alla ennetavalt hülsse, et vajadusel sealt liiv välja tõmmata ja torud asemele lükata. No ei saa tehtud, ometi on arengukavad ja misiganes mudru olemas ja sealt saaks vaadata, kuhu mõni meeter plesttoru võiks toppida. Kui neist ühte vaja läheb, siis on kasutamata jäänud 50 tükki juba täiesti tasuta võrreldes tee läbikaevamisega.
Laadimispunktide kohustust võrreldi eespool kenasti kohustusega ka bena müüa - seega jama, siililegi selge.
Samas ise praegu oma restole parklat kattes oleksid seal asfalti all kindlasti torud sees.
Metsaseadus kohustab rakendama metsa uuendamise võtteid kahe aasta jooksul (teatud juhtudel viis/kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist), mis tagavad uuenenud metsa. Ehk siis külvama seemned või istutama taimed. Lubatud on ka loodusliku uuenemise ja arengu soodustamine kasvukohatüübile sobiva puuliigiga. Seaduses määratud tähtajaks metsa uuendamata jätmise eest on Keskkonnaametil õigus omanikku ka trahvida.
Viimastel aastatel on lankide uuendamine päris aktiivne (võimalik, et amet on oma tööd aktiivsemalt tegema asunud). Kahjuks küll kaugematel, vähemligipääsetavates kohtades kipuvad asjad unarusse ka jääma. Eriti need, kus pinnas mäda ja (rööv)raie käigus sügavad roopad sisse on tõmmatud. Seda on ikka halb vaadata.
Isiklik arvamus on, et ei oota seda metsandust mingi krahh. Halvemal juhul jah mõned teenusepakkujad ja saeveskid panevad uksed kinni, kui raiemahtusid vähendatakse. Saematerjal ka ilmselt kallineb. Inimene aga orienteerub ringi ja võetakse suund lühikese raieringiga energiapuidu käitlemisele. Selle järele ei lõpe nõudlus meie kliimas kunagi. Vahepeal saavad pärispuud kasvada. Kui saavad, sest igasugu kahjureid ja haigusi kipub ka aina laialdasemalt levima. Kuusk on juba täna probleemne oma üraski ja seenhaigustega. Männinoorendiku panevad põdrad p.rse juba enne, kui istikud üldse kasvuhoo sissegi saavad. Muide metsaseadus on pannud omanikule ka metsakahjustuste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise kohustuse.
¤¤¤Kärsa seisukoht on arusaadav, mina lõpetan. Valge lina ja surnuaed...¤¤¤
Mulle on jäänud selle süvariigi teemasse tekitatud offtopiku kontekstis segaseks see, et kui palju on Su jutust seotud objektiivse vaatega probleemile ja kui palju "nimbyt" (st Sinu 30ha-le kohalduvad riskid)? Mul on muretsemiseks põhjust umbestäpselt 2x rohkem, aga ei muretse üldse, sest mul ei ole vaja metsa alt saada kohe praegu kätte suuri kasumeid ja sellepärast sobib see iga-aastane "tilgutamine", kuna nii tilgub tunduvalt rohkem. Umbes nagu lehma lüpsmine vs lihaks tegemine, kumbki pole õige ega vale, vaid valik tehakse oludest lähtudes (kuigi nii mõnigi teeb ka ahnusest). Kui olud sunnivad ühel päeval teisiti, siis mul on reserv olemas. Võsastuva lageraielangi omanikl enam ei ole, tal on vaid kohustused (hooldamisvajadus), kui ta metsaärimehest ennast just "võsaärimeheks" ümber ei plaani profileerida;) St mu enda isiklikud huvid peaks olema just vabadus metsa kui eraomandiga ümberkäimisel, aga ei tunneta, et teiste inimeste soovid hingata hapnikku või nautida loodust ka endale ostetud krundist kaugemal riivaks minu õigusi nii palju, et loodusseaduste vastu võitlema hakata ning isiklikud huvid kõrgemale seada. Ökosüsteemid ei vaja toimimiseks inimest, aga inimene vajab enda ümber terviklikke ökosüsteeme. Muidu ongi varsti kollektiivne valge lina ja surnuaed.
Kässar jagas oma privaatteemas täna blogilinki, mida samuti jälgin, sest seal blogis esitatakse teaduslikke seisukohti koos ärihuvidega ilma, et viimased domineeriksid. Nopin sealt välja ühe tsitaadi numbrite moonutamisest, mis sobib hästi siia süvariigi teemasse just "metsapesu" kontekstis.
###Juurdekasvuga on veel see probleem, et kõige enam juurdekasvu annavad nooremapoolsed metsad. Ning mida rohkem vanu metsasid maha raiuda, seda suuremaks muutub aja jooksul juurdekasvu number ja seda enam saaks näiliselt raiuda.###
###Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanekut hoonete energiatõhususe kohta tutvustas istungil komisjoni liikmetele majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja, praegune kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. Istungi protokolli kohaselt rääkis Jaanisoo Eesti seisukohtadest ülevaadet andes, et uute mitteelamute ehitamise ja põhjalike renoveerimiste puhul tuleb paigaldada elektrisõidukite laadimistaristu jaoks vajalik kaabeldus iga parkimiskoha jaoks ning mitte-eluhoonete puhul ka vähemalt üks laadimispunkt, kui parkimiskohti on rohkem kui viis. Tagada tuleb ka üks jalgratta parkimiskoht ühe auto parkimiskoha kohta. Need on ka ainsad seda teemat puudutavad laused protokollis, sest rohkem Jaanisoo sellel teemal ei peatunud ning parkimiskohtade laadimistaristu kohta ei esitanud küsimusi ka ükski komisjoni liige.###
Nüüd oleks loogiline küsida, et kes vastutab? Kodanikud solidaarselt?
Võimalik et kunagi naastrehvid ära keelatakse, aga kindel ei saa olla selles et kui pärast seda tolm ära ei kao, siis "A66 teemasse" hüppab laukasse mõeldes - kuidas küll niimoodi sain eksida !
Läti taob rusikas rinnale, et iga puu jagu, mis nad maha võtavad, istutavad nad 2,5 puud asemele. Paberi järgi on see siiski kasumlik tegevus. Äkki on viga selles, et tahetakse, et mets oleks järgmine aasta raieküps? 90'tel polnud mingit asemele istutamist, praegu lähed nendele lagedatele platsidele ja seal istikuid ikka omajagu maha külvatud. Kus tõde on, ma ei tea.
Kui neile eelpooltoodud postitusi lugeda, siis metsandussektorit on ees ootamas metsik krahh. Samade mahtudega jätkates raieküpseid metsi 10 aasta pärast praktiliselt ei ole enam. On ainult võsa , mis paberil näitab meile justkui meeletut juurdekasvu aastas, aga palki pole sealt midagi lõigata.
Mis puudutab võsa müüki, siis võin tuua reaalse näite raiejäätmete koondamise ja müügi pealt. Tulu oli kuskil 9 sotti, väljavedaja sai 8 sotti ja endale jäi sott. Kui arvestada , et tulumaks tuleks ka maksta, siis oli tegemist miinusega.
Ehk siis kui keegi arvab, et mets on mingi räige rikkuse allikas, siis eksib rängalt.
https://majandus.postimees.ee/8227566/sunge-ennustus-neljand
ik-eesti-inimestest-vaesub-enim-saavad-pihta-noored-pered
Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvenev. «Praegu viiendik, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule tule toime jooksvate sissetulekutest enda kulude katmisega,» nentis Raudsepp. «Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need on väga sünged numbrid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub.»
Ta viitas, et kui pangad raporteerisid hoiuste mahu suurenemisest, siis tehti üpris kiiresti selgeks, et 90 protsenti hoiustest on tegelikult kümnendiku inimestest käes ja ülejäänute «hoius» on sisuliselt vaid pangakontol hetkel olev jääk.
Raudsepa sõnul on Eesti jõudnud sellisesse olukorda, mida kutsutakse stagflatsiooniks – hinnad tõusevad kiiresti, aga majandus eriti ei kasva. «Palkasid tuleb tõsta, see läheb tootmishindadesse, poes hinnad tõusevad, pensionid tulevad indekseerimisega järele,» kirjeldas ta nn nõiaringi. «Tulemus on see, et me ei jaksa enam nii palju osta. See on kinnine ring, kus asjad läksid käest ära, kui elektri hind järsult tõusis. »
Just eile kodus arutasime, et mõned meie igapäevased toiduained on pideva hiiliva hinnatõusus küüsis. Mingi hetk kolisime teatud ostud coopist ära rimisse, sest seal olid nad tunduvalt odavamad, nüüd on rimi samamoodi tasahilju nende hindu kergitanud. Ilmselt tehaksegi nö tarbijaluuret, et mis kraam paremini müüb, selle hinda vaikselt tõstame.
millised sadade meetrite pikkused pinnase jäljed on asfaldil ehitustelt väljasõitudes. Masinad tassivad pinnase linnatänavatele ja see veetakse laiali üle linna. Üks endistest, vist eelmine, linnapea ütles, et pole tema pädevuses selle probleemiga tegeleda. Samas on linnavalitsusel pädevust keelata naastrehvid. Eraldaks kõige pealt tänavate tolmust ehitustelt tuleva tolmu ja räägiks siis edasi!
Teiene teema on libeduse tõrjeks kasutatav aine, mis sulatab tee üles. Midagi võiks muuta libeduse tõrjes ja teeehituse nõuded võiks ka tnapäevased kasutusele võtta.
Varjudes on sõda meil käinud juba alates pronksõduri ära tassimisest, enne seda isegi. Inimesed on lihtsalt pimedad ja uinutatud. Ma ei ütle, et peaks paaniliselt midagi tegema kuid 7 päeva toidu ja veevaru võiks kodus olemas olla. Asi, millega lõuna eestlased suht kodused on tänu sealsetele eluoludele nii voolu kui teepuhastuse koha pealt. Valitus viskab ainult roheeesmärgiga ja üle reguleerimisega kaikaid kodaratasse, et kodanikud ei oleks majapidamise kaupa iseseisvad. Kipselamud ei ela üldse midagi üle.
Me oleme piiririik väga ebameeldiva naabri kõrval, seda tuleb endale ja enda lastele korrutada mõistuse piires!
Praegused noored lähevad paanikasse, kui kaheks tunniks vool läind on...
Selleks, et saada võrdusmärgi taha sõna sõda, on eelnevas tehtes veel liiga palju muutujaid, et olla üheses vastuses kindel. Aga senine harjumuspärane reaalsus on siiski muutunud ja sellega tuleb arvestada, mitte eitustega ennast petta. Järgmine reaalsuse muutus tuleb siis, kui ukr sõda läbi saab.
neid "sõja" jutte ja artikleid tuleb järjest juurde. Täna oli ETV hommikul terevisioonis lõik korteriühistutest kus lahati küsimust, et kas kortermajades on pommivarjendeid jne. Ühesõnaga, mis on teie arvamus, kas asi on juba väga hapu ja tuleks otsejoones välismaale sõita? No ega valitsus ju midagi ei ütle, isegi kui asi oleks väga hapu, paanikat ei soovi keegi külvata. Nagu Titanic, et pidu käib ja bänd mängib, aga laebv vajub põhja.
Väga pikk blogipostitus, aga kopin siiski siia hr Võsale lugemiseks:
"Mis olukord on Eesti metsaga?
Olen Eesti metsades töötanud tänaseks juba pea 14 aastat ja kui ma metsatööga alustasin, pidin raielangile jõudmiseks marssima enamasti mööda vanemaealisi metsamassiive. Mööda on läinud ligemale 14 aastat ja töökeskkond on drastiliselt ümberkujunenud. Raielangile jõudmiseks ei marsi ma enam metsamassiivides, vaid lageraiete ja noorendike vahel. Hariduslik taust on Luua Metsanduskoolist omandatud METSUR II ja lisaks veel eraldi Luua kooli metsanduslik haridus.
Minu soov on EKRE-le edasi anda väikese osa infost, mida olen kogunud viimase 5 aastaga looduskaitse rindel tegutsedes. Peamised teemad, millele olen keskendunud, on - juurdekasv, raiemaht, raie vanused ja kui palju meil seda metsa tegelikult reaalselt olemas on.
Alustuseks metsamaa ja metsa pindala – mets algab teatavasti 1,3 meetrisest võsast.
Kui lähtuda SMI 2019 andmetest, siis 51,4% Eesti maismaapindalast on metsamaana arvel ja hektaritesse panduna - 2 332 600 miljon ha on Eestil metsamaad. Samas juhiks tähelepanu, et metsamaa ei tähenda seda, et seal ka mets reaalselt peal kasvaks (mets algab 1,3 meetri kõrgusest võsast). Oluline on teada, et metsaga metsamaad on Eestis 2 142 000 ha ja sellest saame järeldada, et meil on 190 600 ha jagu lageraie lanke Eestimaal rahvale “silmailu” pakkumas. Lisaksin, et uuenemata lageraiete hulgale - 190 600 hektarile, tuleks veel juurde liita 191 300 hektarit ja saame teada, et 20 aastaga on Eestis kokku 381 000 ha metsa maha raiutud. Sellist raiesurvet pole Eesti metsad 100 aasta jooksul veel näinud, mis on läbi viidud 20 aastaga ja kahjuks leidub hulk inimesi isegi kõrgel ametikohtadel, kes arvavad, et võiks veel julgelt edasi raiuda sellises tempos. Sellises tempos raiumine soodustab ökosüsteemi killustumist, rahvas jääb ilma oma harjumuspärastest metsadest ja metsatööstust ootab lõpuks kindel krahh.
Siit edasi suunduks hetkel RMK metsadesse, kuna erasektori metsaandmetega on see probleem, et erametsade andmed on tihtilugu aegunud ja vahest lausa kuni 10 aastat püsinud valeandmetena metsaregistris üleval. Põhjus andmete aegumisele - erasektor ei ole kohustatud metsaregistrisse tegema andmetes uuendusi, kui nad oma metsad nt maha raiuvad ja sedasi on tekkinud väga palju vale- informatsiooni. Kuid siit nüüd põikame RMK ehk (riigi metsa).
RMK hallatava metsamaa pindala on 1 023 620 ha. RMK juhib rahva tähelepanu tihtilugu sellele, et nad raiuvad metsamaast iga aasta lagedaks 1%. Pindalaliselt raiub RMK 11 000 ha ringis aastas lageraiet ja sedasi on väidetavalt tagatud RMK-s 100 aastane raiering. Kahjuks on see RMK poolne väide teadlik poliitikute ja rahva eksitamine, kuna RMK-l on majandusmetsamaa pindala sootuks 633 793 ha. RMK metsamajandamine ei ole 100 aastase raieringiga, vaid sootuks 60 aastase raieringiga. Metsafirmade raiering on lausa 30 aastat ja erasektori lageraiete pindalad on üle 25 000 ha aastas.
Kui nüüd lähtuda asjaolust, et Eesti levinuim puuliik on mänd, kattes Eesti metsamaa pindalast peapuuliigina 31,3 % ja männi raievanus jääb 90 - 120a piiresse, siis on üsna arusaadav, et 60 aastase raieringiga RMK ei majanda männikuid jätkusuutlikult, ei majanduslikus ega ökoloogilises mõttes ning metsafirmad ammugi mitte. 1995 aastal oli männi raievanus 101-120a ja männi parimaks raieeaks majanduslikult peetakse 100-110 aastat. Põhjus, miks männi raievanust on langetatud, on minule teadmata, aga põhjus võib peituda selles, et tagada puidutööstusele toorainet.
RMK-l samas napib raieküpset metsa ja seetõttu raiutaksegi KAH aladelt. Lähtudes 2019 aastal avalikustatud RMK andmetest, selgub, et RMK raieküpsete puistute pindala tulundusmetsades on kokku kõigest 108 706 ha. Tasub teada, et keskkonnaminister allkirjastas 2019 a. detsembris määruse, mille tulemusel on RMK hallatavates metsades võimalik uuendusraietega järgmise viie aastaga maha raiuda 54 400 ha – see on pea pool RMK küpsest majandusmetsast. Sellises mahus lageraieid tehes, saaks kümne aastaga need metsad kõik raiutud (nende alade hulka kuuluvad külade lähedased metsad, linnade äärsed metsad jne). Kuid samal ajal oli valmivate metsade, s.t selliste metsade , mis saavad raieküpseks järgneva kümne aasta jooksul, pindala 2019. aastal RMK andmete järgi 69 889 ha, ehk ainult 64% võrreldes raieküpsete puistute pindalaga. See tähendab, et kui RMK teeks tulundusmetsades järgmised kümme aastat lageraieid ministri kinnitatud värskeima määruse järgi, siis kümne aasta pärast peab lageraiete mahtu vähendama korraga rohkem kui kolmandiku võrra, sest uusi raieküpseks saanud metsi lihtsalt rohkem ei ole.
Ajakirjanik küsib: “RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kas riigimetsa raieplaani täitmiseks tuleb järgmise kümne aasta jooksul lagedaks raiuda peaaegu kõik väljaspool kaitsealasid asuvad raieküpseks saanud metsad?”
Vastus Aigar Kallaselt: “Riigimetsa majandamiseks arvutatakse igal aastal vastavalt õigusaktidega kehtestatud reeglitele uuendusraiete arvestuslank, mille aluseks on metsade vanuseline jaotus”.
See, et RMK juht vastusest kõrvale põikleb, mind imestama ei pane, aga imestama paneb see, et EKRE keskkonnaminister Rene Kokk on selgelt väljendanud, et Eesti metsadega on kõik korras ja RMK on samuti kõik korras. Mina näen RMK numbritest, et asi pole korras ja arvestama peab sedagi, et RMK raiub väiksemas mahus, kui erasektor. Erasektoris on olukord veelgi tõsisem. Numbrid näitavad, et RMK raied on otseselt suunatud üleraiele. Siinkohal tasub veel mainida, et Keskkonnaministeeriumis ollakse hetkel seisukohal, et metsade jätkusuutliku arengu tagaks 11,5 mln tm ulatuv raiemaht Eesti metsades, mis tähendaks sisuliselt hetke raiemahu jätkumist aastani 2030, kuigi neto juurdekasv on kõigest 9,8 miljon tm . MAKi juhtkogus on välja pakutud, et aastase raiemahu kompromiss võiks olla 8 mln tm, et vähekenegi üleraiet leevendada, aga seda ei toeta Keskkonnaministeerium. Neto juurdekasvuga on veel seegi asi, et isegi parima tahtmise juures ei saaks kunagi kogu neto juurdekasvu raiuda ( inimesed ei majanda oma metsa ja on piirkondi, kuhu lihtsalt ei pääsegi ligi, näiteks sood.
Hetkel oleme sellises olukorras.
«Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliseks, jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks,» hindas Tartu ülikooli metsandusteadlane Asko Lõhmus.
«Jätkusuutliku metsaraie valem on kolm tihumeetrit puitu metsahektari kohta aastas, et säiliks mets kui ökosüsteem», seletas omaaegne metsaülem ning metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja Mart Herman. Riigimetsas raiutakse praegu aga ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem.
Üleraiele viitab ka selgelt juurdekasvu analüüsimine. Teada on kogu metsa aastane bruto juurdekasv SMI alusel, mis paljuski teoreetiline number - 16,4 mln tm, mida pole võimalik kunagi metsast välja raiuda, kuna looduslik puude tihumeetriline väljalangemine on 30% või enamgi. Lisaks on 16,4 mln tm sisse arvestatud ka rangekaitse all olevate metsade juurdekasv ja range kaitseall on 14,1% Eesti metsamaast. Kuna rangekaitse all olevat metsa raiuda pole võimalik, tuleb lähtuda majandusmetsade juurdekasvust - 14 mln tm ja maha tuleb arvestada siit alustuseks 30% loomuliku puude suremist ja nii saamegi majandusmetsade neto juurdekasvuks 9,8 miljon tm. Eesti 10 aasta keskmine raiemaht on olnud juba hetkel 10,7 mln tm ja 2018 aastal ulatus lausa 12,7 mln tm. Kui pelgalt võrrelda majandusmetsade juurdekasvu raiemahtudega, siis peegeldub selgelt vastu metsade üleraie, mida Keskkonnaministeerium eitab. Keskkonnaministeeriumis paistab soov jätkata üleraiet vähemalt aastani 2030 ja lubada raiemahtu kuni 11,5 mln tm. Selle õigustamiseks kasutab Keskkonnaministeerium bruto juurdekasvu numbrit, mida tegelikult ei tohiks üldsegi kasutada (16,4 mln tm) sellises olukorras. Juurdekasvuga on veel see probleem, et kõige enam juurdekasvu annavad nooremapoolsed metsad. Ning mida rohkem vanu metsasid maha raiuda, seda suuremaks muutub aja jooksul juurdekasvu number ja seda enam saaks näiliselt raiuda.
Loodan, et suudata minuga sammu pidada ja kaasa mõelda ikka veel.
Järgmiseks teemaks võtaks puude eluea ja raievanuste võrdluse. Põhjus selles, et metsandusliku taustaga info rõhub tihti sellele, et kui metsas puid õigel ajal ära ei raiu just sellises vanuses nagu metsaseadus on nad raieküpseks kuulutanud, siis mets mädaneb maha. Et selles asjas nüüd selgust saada - siis mänd võiks Eestis elada 350–500-aastaseks ja männikute parimaks raiumisvanuseks on peetud 100–110 aastat. Raievanus männil 90- 120 aastat ja 1995 aastal oli see 101-120 a. Kuused elavad 250–300-aastaseks, raievanus kuusel 60-90 a. ja 1995 aastal 81-100 a. Sanglepad, kased ja haavad elavad parimates tingimustes umbes 200-aastaseks, kuid enamik puid sureb 120–130-aastaselt. Raievanus kasel hetkel 60-70 a. ja 1995 aastal 71-80 a. Raievanus sanglepal 60 a., 1995 aastal 71-80 a. Raievanus haaval 30-50 a. ja 1995 aastal 51-60 a. Põhjus, miks ma ka 1995 aasta raievanused siia lisasin, peitub selles, et hoomaksite, kui suures ulatuses on kõigest 25 aastaga Keskkonnaministeeriumi abiga langetatud metsade raievanuseid ja paljuski metsatööstuse huvide kasuks (kahtlustan).
Teemasid, mis vajaks lahtikõnelemist on veelgi, sealhulgas SMI , KAH alad, ökoloogiline elurikkus ja selle mõju majandusele, seenkahjurid ja nende tõrje, kuuse-kooreürask jne, kuid kuna aeg on piiratud ja need pole otseselt vaja numbritesse nii väga panna, siis võimalusel saame neid jooksvalt lahata.
Kuid kõige lõpuks annaksin edasi Aveliina Helmi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri kirjutatud read:
Meil ei ole põhjust Eestis loorberitel puhata ja arvata, et need mured meid ei puuduta. Käime oma maakasutuses juba aastaid tempokalt ühte sammu teiste Euroopa riikidega, nendesamadega, kust pärit turistide kohta oskab igaüks lookese rääkida, kuidas nad Eesti loodusesse sattudes käsi kokku lõid. Kuid kas teadsite, et Eestis katavad looduskaitsealad väiksemat osa maismaapindalast (18,8%) kui Euroopa riikides keskmiselt (21%), kusjuures jääme kõvasti alla suurtele ja oluliselt tihedamalt asustatud majandusriikidele, näiteks Saksamaale (37,8%) ja Prantsusmaale (25,8%)? Täpselt nii nagu mujal Euroopas, oleme ka Eestis hoogsalt kaotanud ja jätkuvalt kaotamas meie elurikkust hoidvaid olulisi ökosüsteeme - meie maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niiduelupaikadest, meie metsadest vaid kahte protsenti saab pidada loodusmetsadeks. Igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus 57 000-111 000 paari võrra. Nii on ka Eestis inimese jalajälg liiga suur, et teistele piisavalt ruumi jätta. Oleme uhked oma looduskaitsealade ja rahvusparkide üle ja oleme seda õigusega. Kuid kui paneme kokku elurikkuse kao trendid ja meie teadmised sellest, kuidas elurikkus toimib, selgub, et vaid looduskaitsealadest ei piisa.
Ma tänan ja loodan, et EKRE päästab metsandussektori tulevast krahhist ja hoiab meile kõigile südame lähedast Eestimaa loodust.
Lugupidamisega
Mati Sepp
"Kässar, küsi tehistühmalt, kust see võttis juurdekasvunumbri. Kole väike... Isegi, kui lasta ametlikust 16,6 miljonisest hinnangust 30 % õhku välja (sest süvariik ja kallutatud ametnikud), jääb puitu ülegi."
"Tulemuseks sain selle, et küpset metsa raiutakse miinusega. Praegune küpse metsa raiemaht ületab valmiva ja küpse metsa juurdekasvu lausa 3-4 miljonit tihumeetrit aastas. See tähendab, et kahjuks on praegused raiemahud liiga kõrged ja need ei taga Eesti metsade jätkusuutlikku majandamist selliselt, et metsad suudaksid pikaajaliselt ülal hoida majandussektorit ja looduskeskkonda."
Eks kevadel kuivabki ju pika ja kehva suusailma jooksul kogunenud sodi ning tolmab. Mäletan, et kunagi pesti tänavaid kevadeti, naaste polnudki see aeg veel. Mis on vigastus, et seda nüüd teha ei saa kui vajadus suur? Ise olen naastude keelamise poolt, kuna need mõned päevad aastas kui reaalselt libelibe on, ära sõida kui ei oska ja kui sõidad, sõida vaiksemalt. Lihtne ju. Võiks kaaluda ka mingit tasu iga naastrehvi pealt, et pesta tänavad selle raha eest. Oleks aus.
