Kuna VW kolistab umbes üle ühe generatsiooni 2,0 ja 3,0 TDI mootoritel ämbreid valjult, siis ei tasu 140 ja 147 kw omavahel võrrelda. Erinevad asjad, erinevad mured. Kes tahab täpselt teada teeb kodutöö ära ja siis otsustab, mida üldse osta.
Kuidas on võimalik roostauku kõiiga lihtsamini ära parandada tehnoülevaatusele,tagaluugi pirn nagunii ei tõõta (olen juba vahetanud pirni) ja airbagi viga on ees?
Kaldun arvama, et kui kõik sõidaksid lamelliga, oleks ka liiklus rahulikum ja võib olla hakatakse isegi pikivahet hoidma.
Eks me tea kõik, et rehvid on vägagi erineval kvaliteeditasemel ja odavama hinnaklassi naast saab kallimalt lamellilt pähe. Seega kui keegi ostab "mingi" naastrehvi, siis ta loob endale võltsillusiooni- nüüd saan ohutult sõita. Reaalsus muidugi teine- ohutus sõltub vaid füüsikareeglitest ja sellest, kuidas ise neist aru saad. Ehk õpidki lõpuks midagi lamelliga sõites.
Olen ka suht põhimõtteline lamellikasutaja ja kõik sõidud iga ilmaga tehtud. Tuleb lihtsalt gaasipedaali asendit korrigeerida ja näiteks 90ne asemel 70 valida ning suutma kaks sammu kaugemale mõelda. Naise auto sõitis möödunud nädalal suvekatega- kevad oli ju väljas. Selleks nädalaks kruvisin jälle naelad alla- tali tuli tagasi. Homme panen jälle suvekad alla, sest peaaegu et suve lubatakse järgmisest nädalast. Kõik see oleks lamellide puhul tegemata jäänud. Ühe talve ta sõitis kesktasemel lamellidega- kurtis vaid seda, et jääl pidurdamine oli kehva. Aga sai hakkama.
Kasvõi jalanõude põhjal võib tuua näite, et korraliku kummitallaga saabastega võid jääl üsna kindlalt kõndida, aga suvalised poolplastmasstallad kukutavad su üsna kiiresti.
Ja kui nüüd lugeda, mille peale ametnikud aega raiskasid ja ettevõtjatele ajudekeppi tegid, siis tahaks teada, kes see debiil oli, kes need välja mõtles? Tõesti zooroopa?
Ja palju sellised nõudeid veel alles jäi?
Lamellid kiusavad rahakotti, eriti siis kui vähe sõidad. Vananevad ajas ja aastaringi kasutades on ka pilt üsna jama. Samas kuuri taga 10 aastat seisnud naelad hoiavad teest kinni küll.
Kunagi ei tohi unustada, et on erinevaid vaatenurki, olgu selleks siis misiganes põhjus. Asukoht linnas/maal, Eestis/mujal jne jne. Liiga palju nüansse, et jah/ei võimalik oleks.
"Soomes tehtud statistika põhjal on talvisel ajal sõiduautodega toimunud ja hukkunutega lõppenud õnnetusse sattunud sõidukitest vähem kui kolmel protsendil all olnud lamellrehvid."
Kuna ise juba vähemalt 20 a. olen TM testide 1-3 kohtadega lamellinud ja MITTE KUNAGI ei ole MITTE KUSKIL ja mitte kellelegi jalgu jäänud vaid VASTUPIDI - siis muidugi nõustun, et naelad tuleb keelata. (Kuna sõidan tihti Soome ja Norra puhastel ja läikivatel kiilasjäistel teedel siis minu soov oleks, et ka soolatamine tuleks Eestis lõpetada...)
Kosmoselaevu ja teleskoopi pole olemas, kuidas sa, Marko, aru siis ei saa?
SpaceX tuleb õhupalli pealt ja õhupall on taevas puhtalt usu tõttu, muidu ei oskaks ta lennata. SatTV satipanni kaudu on ka puhas butafooria, tegelt edastati seda üle vooluvõrgu.
Heliotsentrilise mudeli alusel arvutati kormoselaevade trajektoorid Marsile ja ka uue maa varjus oleva teleskoobi asukoht....
Kas güroefekt on tuttav sõna?
Seal on toodud hästi lihtne joonis ja video, kuidas peavool selgitab aastaaegade vaheldumist. Me näeme seal kaldenurka, et kui maakera läheb ühelt poolt , paremalt näiteks, tiirule ümber päikese, siis teiselt poolt tagasi tulles on see kaldenurk justkui samasugune, tõusuga vasakult paremale. Aga see ei ole reaalne.
Selleks , et aru saada reaalsusest, tehke lihtne katse. Vaadake näiteks enda ees olevat televiisorit ja oletame, et see on maakera. Sirutame on parema labakäe välja teleka paremale külje poole ja oletame , et labakäsi on lennuk , sõrmed lennuki ninaotsa suund ja väike sõrm parem tiib ja pöial lennuki vasak tiib. Labakäsi peab olema vertikaalis muidugi, peopesa suunaga televiisori külje poole. Nüüd keerame labakätt 45 kraadi kellaosuti liikumise suunas ehk laseme paremat tiiba alla maakera ( televiisori) poole. Kui nüüd tõmbame sirgjoone maakera poolsest paremast tiivast vasakusse tiiba, siis näeme, et tekib kaldenurk 45 kraadi alt vasakult paremale üles. Ja nüüd lennuk läheb tiirule paremalt poolt ümber televiisori ja tuleb teiselt poolt televiisorit meile vastu. Kui eeldame, et lennuk oma kaldenurka ei muuda vahepeal ning endiselt on parem tiib( väike sõrm) maakera( televiisori poole), siis tõmmates vastutuleva lennuki parmast maakerale lähemal olevast tiivast sirge vasakusse tiiba, siis tekib kaldenurk hoopis alt paremalt vasakule poole üles 45 kraadi all.
Peavoolu järgi aga peaks lennuki kalle olema samamoodi alt vasakult paremale poole üles. Mis aga tähendaks hoopis seda, et vastutuleval lennukil on vahepeal hoopis vasak tiib( pöial) maakera poole kaldunud. See aga ei ole reaalne. Jah, lennukil saab muidugi kallet muuta vahepeal, vastavaid liigutusi tehes, aga maakera kallet ei saa ju muuta.
Ainus seletus on, nagu videoski näidatud, et Tycho Brahe mudel on õige, mis tähendab, et hoopis päike liigub ümber maakera. Päike ja Mars moodustavad omavahel kaksiktähe süsteemi ja maakera on juhtumisi sattunud kuhugi epitsentrisse.
Järjest rohkem selgub, et tähed, mida me taevas näeme, on kaksiktähe süsteemid. Kunagi ei teatud üldse midagi kaksiktähtede süsteemidest. Siis avastati esimesed kaksiktähed ja nüüd hinnatakse, et 80% nähtavatest tähtedest on kaksiktähe süsteemid. Kui nii edasi läheb, siis mingi aja pärast avastatakse, et 99% on kaksikähe süsteemid ja lõpuks tuleb avastus, et uups, me polegi erand, mis kinnitab reeglit.
Heliotsentriline mudel on järjekordne peavoolu jama, mille koht on ajaloo prügikastis.
Ma lugesin miskipärast telefoni pealt, et terve vedru vahetati välja. Kui lisalehti aind vahele topiti ja originaal ülejäänud, siis tee nii nagu Vahekast ütles.
Jäigaks teeb arvatavasti lisaleht/lehed taga. See tegevus pigem kandevõime suurendamise saavutamiseks tehtud. Asenda sama kõrguse ”klotsiga” äravõetavad lehed. Kui ikka jäik, siis esimestega veidi keerulisem tegutsemine, just õigete leidmine.
Ei, see ei toimi nii. Sul on ainukene valik kvaliteetsemad vedrud alla kruvida, tõenäoliselt on miski odav mass alla kruvitud, mis fix jäikusega, mitte progressiivsed jne.
Point selles, et autol juba tehtud tõste eelmise omaniku poolt. Ees pikemad vedrud+amort ja taga lisalehed+pikem amort. Tüvis jama pole olnud. Kui algselt arvasin, et harjun ära selle jäikusega, siis praeguseks ei ole seda juhtunud. Nii ongi mõte asendada vedrustus originaaliga ja praegune kõrgus säilitada tõstega. Kuid ei suutnud otsustada kumba eelistada.
Lisakõrgus annab ikka metsateedel ja kraavide läbimisel kõva eelise ja selliseid teid tööst olenevalt on palju, niiet tõste võiks säilida!
"Omar Khayyam (1048–1131) – You might know him as a poet, but he was a brilliant mathematician too. He worked on the classification and solution of cubic equations and made significant contributions to geometry.
Al-Khwarizmi (c. 780–850) – Often called the "father of algebra" (the word algebra comes from his book Al-Kitab al-Mukhtasar fi Hisab al-Jabr wal-Muqabala). While he's often associated with Baghdad, he was of Persian descent.
Sharaf al-Dīn al-Ṭūsī (1135–1213) – He did early work in algebra and trigonometry and was among the first to develop ideas similar to what we now call algebraic geometry."
Maryam Mirzakhani (1977–2017) – An absolute legend. She became the first woman ever to win the Fields Medal (the "Nobel Prize of Mathematics") in 2014 for her work in geometry and dynamical systems. She taught at Stanford and inspired countless people around the world.
Cumrun Vafa – Though more of a theoretical physicist, he’s heavily involved in the mathematical aspects of string theory. He’s a professor at Harvard and one of the top minds in mathematical physics.
Iran also has a strong culture of mathematics education and consistently performs well in international math olympiads."
Kuu (ja ilmselt ka Veenus, Mars jne) on üleni kaetud tolmuga. Arvan, et sellel NASA kulguril (ja ka kõikide teiste omadel) ei olnud naastrehve. Aga päris kindlasti on naastrehvide omanikud ikka selles süüdi :-)
Tähelepanelik vaatleja on aru saanud, et varasematest ajajärkudes pärit arheoloogilised leiud on samuti enamasti kaetud pinnasekihiga - fking roomlased oma raudvankritega keerutasid tolmu ülesse jälle :-) (ilusat reedet!)
Aga siin on mälu värskendamiseks, mida kirjutati foorumites juba 10 aastat tagasi " two weeks away " kohta:
1984: West German intelligence sources claim that Iran’s production of a bomb “is entering its final stages.” US Senator Alan Cranston claims Iran is seven years away from making a weapon.
1992: Israeli parliamentarian Benjamin Netanyahu tells the Knesset that Iran is 3 to 5 years from being able to produce a nuclear weapon.
1995: The New York Times reports that US and Israeli officials fear “Iran is much closer to producing nuclear weapons than previously thought” – less than five years away. Netanyahu claims the time frame is three to five years.
1996: Israeli Prime Minister Shimon Peres claims Iran will have nuclear weapons in four years.
1998: Former Secretary of Defense Donald Rumsfeld claims Iran could build an ICBM capable of reaching the US within five years.
1999: An Israeli military official claims that Iran will have a nuclear weapon within five years.
2001: The Israeli Minister of Defence claims that Iran will be ready to launch a nuclear weapon in less than four years.
2002: The CIA warns that the danger of nuclear weapons from Iran is higher than during the Cold War, because its missile capability has grown more quickly than expected since 2000 – putting it on par with North Korea.
2003: A high-ranking Israeli military officer tells the Knesset that Iran will have the bomb by 2005 — 17 months away.
2006: A State Department official claims that Iran may be capable of building a nuclear weapon in 16 days.
2008: An Israeli general tells the Cabinet that Iran is “half-way” to enriching enough uranium to build a nuclear weapon and will have a working weapon no later than the end of 2010.
2009: Israeli Defense Minister Ehud Barak estimates that Iran is 6-18 months away from building an operative nuclear weapon.
2010: Israeli decision-makers believe that Iran is at most 1-3 years away from being able to assemble a nuclear weapon.
2011: An IAEA report indicates that Iran could build a nuclear weapon within months.
2013: Israeli intelligence officials claim that Iran could have the bomb by 2015 or 2016.
Kes veel ei tea, siis kõik jutud tuumakatest on õhuvõngutamine. Tuumapommid on skämm, mida tõestab ilmekalt see, et Hiros avati pank 2 päeva pärast pauku, trammid sõitsid 3 päeva pärast pauku, kohe elas kolima Hirosse ca 80000 inimest ja juba ca 6 kuu pärast , 1946 aasta alguspoole elas seal juba 160000 inimest. 1955 aastaks kasvas Hiro rahvaarv juba 500000-le ja nüüdseks elab seal üle 2 miljoni inimese.
Skämm, muud midagi.
naelrehvide poolt tekitavat tolmu pole võimalik igaltpoolt ära pesta.tänavate pesemisega lihtsalt üritakse näidata,et midagi tehakse.see on sama,kui minna sahara kõrbesse harja ja kühvliga liiva kokku korjama
Rööbaste koha pealt ma ei kobise. Vean ise bellarussi ja väikese käruga ja jäävad ka rööpad sisse. Midagi teha ei ole. Ei juhtu selle mullaga seal midagi.
Ma räägin ikka raiemahust. Ma näen ju, kui aeglaselt mets kasvab ja kui kiiresti harver mega lahmakaid lagedaks tõmbab. See ei saa mitte kuskilt otsast olla jätkusuutlik.
Ma näen ka , kuidas põder kuuski koorib. Praktiliselt kõik kuused käib läbi. Isegi selline 30 cm diameetriga kuuske koorib.
Isegi kui võtta teoreetiliselt, et teed kuusemetsa lagedaks ja istutad uue ja kõik läheb hästi, siis võtab 100 aastat, et tekiks uus mets , kus 300 tm palki. See teeb ju ainult 3 tm aastas juurdekasvu. Kui lisada sinna veel kõik hooldused jms värgid ja tulevikus 10netes kordades tõusev maamaks, siis mulle tundub, et 100 aasta jooksul võib kogu selle pulliga jääda miinusesse.
Mul on maakohas selline 1 ha-ne võsastunud ja ka suurte puudega- kased , lepad, saared, sanglepad- metsatukk. Teoreetiliselt peaks sealt saama siis 6 tihu iga aasta välja lõigata. See teeb umbes 10 rummi. Praktiliselt aga, kui ma seda teeks, siis oleks see varsti mingi aja pärast lage ja asemel vohaks võsa. 6 tm on ikka omajagu kogus palke.
Lihtne talupojaloogika ütleb, et raiemahtudega on asjad raudpolt paigast ära.
Ja nüüd tundub ka üsna loogiline, miks seda tselluloositehast üldse ei tulnudki. Sellele lihtsalt ei olekski olnud toorainet kuskilt võtta.
Maamaksuseadus ütleb lühidalt nii: Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.
Minu loogika ütleb, et jooksval aastal omaniku vahetudes ümberarvutusi ei tehta.
Ahjah, kui keegi mäletab, siis millalgi tegin siin märkuse, et maksu tuleks koguda alles järgmisel aastal nagu seda tehakse tuludeklaratsiooniga. Niimoodi kaob kohe probleem auto hävimise või muu olukorra puhul, kus inimesel on auto olemas vaid mingil osal aastast ja seega maksabki ta maksu vaid selle aja eest. Muudab selle värdseaduse natukenegi talutavamaks.
Põhimõtteliselt sama on ka maamaksuga- maksukohustus on käesoleva aasta eest.
Ma muidugi ei ole kursis, kas näiteks veebruaris maha müües kaob ka maksukohustus?
