fd.... Miks ainult kaubik kui transit?
Transiti baasil matkaautosid mitu isegi a24,s. Hind on ka realistlikumaks muutunud kuulutustes- tehinguhind tõenäoliselt erineb veelgi. Põhjuse MIKS Transit, nimetas Deus juba ära.
Olen juba paar aastat selle pilguga silma peal hoidnud. Ei ole midagi võtta, vahest harva mõni Hiache hüppab vahele hirmklalli hinnaga. Soomest saab odavamalt. Kui 4vedu ei igatse, siis ma vaataks ausalt öeldes ainult Ford Transiti poole. Piisavalt plank ja on ka keset põldu parandatav.
Viie tonni eest saad väsinud vanakese, mida proovitakse viie tonni eest kellelegi pähe määrida. Vigadeks on roostes raam ja kabiin, pahtli ja värviparandused, niiskuskahjud laes ja pehmed põrandad, ragisev ja väljahüppav viies käik, 55kw mootor, mis toodab rohkem müra kui kiirust no ja igasugu muud pisiasjad, mis auto ümber ja sees ringi käies silma hakkavad. Kui leiad selliste vigadeta auto viie tonni eest, osta ära.
Pole kunagi matkaautot omanud aga nüüd tahaks. Ostmiseks on just praegu õige aeg kuna müüakse rohkem ja hea hinnaga. Hinnapiir on 5000 eurot. Tean...tean et head asja selle raha eest ei saa aga mõni aasta võiks ikka vastu pidada. Olen vaadanud Fiat Ducatot. Millega tuleks ostes arvestada ja mis on tüüpvead?
Ei ole, testitud, veebruaris liikusin aind Boltiga, üks kord Forusega, sest oli vaja aja peale ja siis veel polnud Boltis ajastust (Bolti ajastus on muide vb, mitte kindel). Liiparis olevaga vb veel aga enda oma kindlasti mitte.Kui veel peaks sisse võtm mingi Võsu tiiru või Lõuna Eesti tiiru, siis läheb pank päris korralikult lõhki. Sellist jama ajavad ainult inimesed, eks on kas Bolti müügimehed või pole ise kasutanud ei kaubikut ega sõidutusteenust.
Eks siin veidi klassiviha ole tunda. Nii kui midagi ilusat meeldib, (ja jumal hoia kui saab veel endale seda lubada! ), on kohe pikendamine.
Aga kui kõik kokku lüüa, on takso (või Bolt jms) odavam, kui oma autot pidada.
Ja laadimiskiirus kõigil väga tähtis, sest üle päeva käiakse Kaunaes.
Sellise suhtumisega, et "kui raha loeksin", tundub elektrikäru rohkem poosetamise pill. Loomulikult on eestis inimesi, kes raha ei loe, aga väga palju neid, kes loevad ja ega siin tegelikult rohelise maailmavaatega suurt pistmist ei olegi- kui pappi on, saan tilli pikendada elektriga, kui pole, kärab põlva toonklaasidega passat ka. Aga üks pluss on põlva passatil kindlasti- ühe paagitäiega sõidab kaugemale ja tangib kiiremini.
Lisan ka oma kogemuse.
Elektirauto (selline suurem sedaan) olnud pea aasta. Laen peamiselt kodus, VOOL'u laadija/äpiga. Viimase kuu keskmine kWh hind koos kõikide maksudega oli 12 senti. Kuna auto suur, on 100km kulu ca 3...3,5 eurot. Mudi oleks vast 10-12 liitrit vedelat.
Kokkuvõttes pole vast odavam, aga palju kallim ka mitte. Väga hea, vaikne, kiire, ei pea bensukas käima.
Ei näe enam vajadust bensuka/diisli järele. Kui, siis ainult 12-16 silindriga hüperautod, aga sinna läheb veel aega...
Paljud räägivad veel mingist päris(!) tundest vms mis ICE'ga tuleb. Endal aga mingi R6 diisel bemm vms millega kõvatatakse.... Mis tunded sellest mootorist saavad olla?!
Jõua neid kõiki välja otsida, kel huvi konkreetse margi kohta, teeb seda ise. Näiteks vana juke 1,6 110kg, uuel mudelil 1,0 90kg. Samas vanal mudelil teljekoormus väiksem, niiet vaadata tuleb autot tervikuna. Mõnekilone turbo kolmepütasel ei mõjuta asja nii palju, aga samas ka klapifaasiregulaator ühel või mõlemal nukkvõllil või vanal neljapütasel tema puudumine on jälle kaaluerinevus, kas silindrid on hülssidega või ilma jne- nüansse on palju. Üldselt siiski kolmepütased on veidi kergemad, ühe silindri võrra on ikkagi plokki ja plokikaant vähem. Aga muidugi pole mõtet sääsest elevanti teha, sest kümmekond kilo kapoti all siia-sinna ei ole nüüd nii katastroofiline erinevus, tavaliselt ka auto kogukaal muutub mudelite vahetusel ja eks trend ikka kaaluvähendamise suunas.
Ok, 1.0 ecoboost 97kg ja 2,0 duratec 103kg. Heaküll, selliseid mootoreid ei kohta sama auto peal. Millist marki ja mudelit sa silmas pead, mis võiks olla hea näide?
Stellantise masinad kasutavad enamuses ühte ja sama pardalaadijat. Sellel on kombeks ära surra vahetult garantii lõppedes või peale lõppemist. Opel, Vauxal, Peugeot, Citroen. Uus moodul on 3000-4000 euri. Moodulit ise vahetada ei saa, kodeeritud külge. Mitte lihtsalt kodeeritud vaid peab enda koodi kinnitama OTA kaudu ehk masin peab netis istuma sisuliselt, tehase sim on selleks sees. Vägev, Apple äriloogika pressib uksest ja aknast sisse.
Erisoodustus lendab kohe peale, kui eraauto pistikusse pistad, vähemalt peaks. Reaaleluliselt teame me kõik, kuidas see käib. Nagu ma ütlesin, juba sai see siin läbi nämmutatud. Need, kellel maksud makstud, ei saa tuua siia näidet odavusest, sest maksavad 60% rohkem kui kodus laadides, kui palju see kiirlaadimisjaama elektrist erineb peale seda, jääb minu teadmistest välja, ma väga ei hooli isegi sellest, palju bensiin maksab, tangin siis kui vaja, sest vaja on.
Kuda siit nüüd välja lugeda, et toimub varastamine?
On küll kenaste kirjas, et "Näiteks olen praegu tööl ja auto laeb siin tavapistikust.", kuid pole täpsustatud, et kas ja kuidas on sätestatud töökohal auto laadimine? Kas on ka erisoodustus ja kas on ka maks makstud?
-
Tean ettevõtet, kus masinapargiks on hübriidid. Iga auto kasutajal on kütusekaart ja töökoha aadressil laadimiskoht. A kuna masinaid kasutatakse ka nö eraeluliselt, siis on ka erisoodumaks makstud.
Ei usu, et tänapäevane 1,0 3 pütt koos turbo ja kõikide jamadega mida EU nõuab eriti palju kergem on kui 10-15a tagune vabalthingav 2,0 4 pütt. Mõlemad bensukad.
Sa varastad tööandja tagant või siis varastab tööandja sellega riigi tagant, kui sulle vaikimisi lubab. Läbi käidud teema, miks seda siin taaskord jälle reklaamida?
Paljudel meist on elektriauto laadimistaristu juba olemas ja avalike laadijaid kasutatakse ainult korra-paar kuus pikemal tripil. Näiteks olen praegu tööl ja auto laeb siin tavapistikust. Tööpäeva lõppedes sõidan ära täis laetud akuga. Ja nii on see toiminud juba terve aasta.
ausalt öelda hakkab mul kõht valutama sellise jura peale! tekitatakse probleem ja siis üritatakse seda lahendada.usun,et mingil ajajärgul hakatakse elektriautode levikut piirama,sest see hakkab segama inimeste normaalset elu
Poola ja Saksamaa lasevad kaarega nõuetele. Aga meie hästimakstud ametnikkond ei tee isegi mitte katset erandit küsida... Prantsusmaast ei hakka me isegi rääkima, eksole.
"Narva katelde" eluiga on veel küllalt järgi, kui neid vahepeal ka remontida. Aga kuivõrd nüüdisajale märgiliselt on odavam ikka Hiinast uus tellida, selmet oma asja elus hoida, siis loomulikult "ei tasu ära".
Tagantjärele on kena vaadata, palju meil toodeti. Aga ole hea mees ja ütle, palju on tuult ja palju päikest ülehomme? Ja palju peame kuivatatud öökulle varuma?
V6sa, kuidas sa kujutad ette, et Eesti ei osale heitmete kaubanduses või arvestuses?
Taastuvenergia toetus kehtestatigi selleks, et kellelgi tekiks motivatsioon midagi rajama hakata. ja need toetused on ju ajas vähenenud, neil on maksmise periood, nad ei ole igavesed.
Kogu see tuule ja päikeseenergia juhitamatus on kõik õige, aga süsteemihaldur, bilansihaldurid ja agregaatorid on sellega kenasti hakkama saanud. Ja just süsteemihaldur, kes korraldab neid sagedusreservide hankeid ja juhib Eesti elektrisüsteemi, on öelnud, et nad saavad hakkama ja hinna alla saamiseks on päikest ja tuult juurde vaja + salvestus ja gaasijaamad. ja nad on välja arvestanud, et need gaasijaamad seisavadki enamus ajast ja nende valmisoleku kinni maksmine maksab kokku vähem kui on elektrihinna langusest saadav hinnavõit lõpptarbijale.
Milleks on vaja siin ise midagi välja mõelda, et päikest ja tuult on keeruline prognoosida? 2. ja 3. kvartal Eestis tarbitud elektrist pärines Eestis kohapeal toodetud päikse- ja tuuleenergiast 56%.
ja Narva jaamadega ei saa enam täiega elektrit toota, need on amortiseerunud. nendega ei venita 15 aastat tuumajaamani mitte kuidagi välja kui täna tehakse otsus ära, et ehitame tuumajaama.
Raiku 1969, meie taskust röövitav taastuvenergiatoetus ei lähe mitte tuulikute rajamiseks vaid tuulikuid rajavate ettevõtete kasumiks. Vaata aastaaruandeid, mitu kahjumiga ettevõtet leiad?
Praeguse elektrihinna ajab kõrgeks rohepöörasuse lainel kehtestet heitmekvoodi ostmine. Põlevkivi põletamine ei ole hullem, kui söe või nafta otsepõletamine, aga meie riik ei ole soovinud elanikele soodsamat elektrit tagada ja on jätnud asja mugavalt "turu" otsustada. Jutumärgid on seetõttu, et mingist vabast turust siin rääkida ei saa - see on seadusega kehtestatud maks, mille kohuslased võivad raha eest muutuda.
Tuulikud on head asjad. Akusid laadima või vett paaki pumpama. Tuulikud on täiesti ebasobivad elektrisüsteemi toitma, sest nende toodetava võimsuse ulatuses peab meil olema sama palju võimsust stardivalmis, kui me tahame tagada süsteemi toimimise igal ajahetkel. Halval juhul on see reserv veel KÖT-küttel... Kuniks me eeldame, et elekter on igal ajahetkel seinast saadaval meile vajalikus koguses, on tuulikud tavalisele maksumaksjale kalleim viis elektrit toota. Ärgem unustagem, et kogu selle meeletu taastuvenergiaorgia pealt teenivad pangad kõige rohkem. Neile on vähemalt 5% garanteeritud. Mitte millegi eest...
Omaette jama on ka selles, et tuulikud võivad välja lülituda loetud minutitega, millele siis võrguhaldur peab leidma kompenseeriva võimsuse. Narva katla käimaajamine võtab kaua ja isegi ülesreguleerimine toimub kümnete minutitega. Gaasimootorid käivituvad ja stabiliseeruvad suurusjärk viie minutiga, sünkroniseerimine võib veidi kauem võtta. Võrku tootmine on natuke keerulisem asi, kui lihtsalt ühte maja toita...
Veidi lihtsamaks läheb, kui kõvasti reklaamitud, kuid endiselt veel arendusjärgus olevad akuplokid saavad turule võrku stabiliseerima. Erinevalt täiesti ennustamatust tuulest ja halvasti prognoositavast päikeseelektrist on akuelektri varust üsna hea ülevaade.
Kuniks mõni oluline lüli halva sünkroniseerimise tõttu loojakarja läheb võrkulülitumisel...
Tuumajaama on vaja. Ning mitte kuhugi perifeeriasse, vaid soojustarbija lähedusse. Meil on neid kaks: Tallinn ja Tartu.
Ning tuugenid peaks ka olema ikka Tallinna ümber püsti, mitte Sindi metsas...
