Seni kui meil valib meid toiduahel, võime me siin lõpmatuseni kiruda. See asi on juba nii laiahaardeline et sellega on omaette raskused. Meil tuleks kogu süsteem välja vahetada et üldse riik toimima saada, seda mis iganes valdkonnas.
Tõenäoliselt vastaks riik selle küsimise peale, et on võimalus sõita nii vana autoga, millel need 400eurosed lisad maksus puuduvad. Paraku riik ei hooma, et see variant on ainult tugevatele ja oskajatele, kes teavad vana auto pidamisest kõike peensusteni.
Vilets värk, vaata kust otsast tahes.
Vaata ees kardaanitunneleid, uste alumisi servasid, need on tüüpvead. Muu roostetamine on seotud pigem juba auto vanusega. St need on kohad, mis on juba tehtud või millega pead tegelema - ideaalis siis mitte roostega, vaid roostetamise ärahoidmisega neis roostealtides kohtades. Tehnika poolelt olid kõik sellele autole pakutud mootorid head. Mulle isiklikult see purskemootorite "makaronimajandus" ei meeldi, aga pole ka kursis, kuidas on nende saadavus tänapäeval. Käigukasti olukorrale pööra tähelepanu ja et süütelukk toimiks (lukustaks käigukasti), sest ajalugu näitab, et sinna suudavad paljud oma magusaid jooke sisse kallata. Salongis vaata ka laeriiet, pikemalt seisnud autodel kipub see liimist lahti tulema (kondents), seda viisakalt tagasi liimida pole just lihtne töö (materjalide tõttu).
Olen toonud neid Eestisse varasemalt sõpradele, lõpuks on kõik just rooste pärast seisma jäänud. Ise kasutasin pikemalt ühte OG900 faceliftikat maanteesõiduautona, sest kui on korras, on see üsnagi mahukas auto ja tolle ajastu kohta ebaharilikult madala kütusekuluga. See ei kehti minu teada automaatkastide kohta.
Hind on selline, et korraliku auto eest odav, kehva eest palju. See sõltub rohkem juba saabispetsiifilisematest nüanssidest (vabalthingitsev, LPT või kõrgsurveturbo, 8V või 16V jne). Need vastused pead otsima ise Internetist, nende spetsiifilisemate nüansside mõju hinnale on muutuv ajas ja sellest sõltub ka see, kas räägime pigem kallinevast või odavnevast mudeliversioonist. Saabiklubi foorumist saad tõenäoliselt täpsemad vastused oma küsimustele.
Nagu Kärss ütles, sõltub režiimide valikust. Mul on vahel ebaõnne pruukida säärast koledust, nagu Toyota CH-R. See laseb "normal" seades aku vaikimisi elektri pealt 1 % ja siis teeb bensiinikatlasse tule ning edasi hoiab automaagiliselt 20% peal. Laadib üsna kiiresti rahulikul maanteesõidul. Mootorit saab sundida ka akut laadima, aga see lülitub seiskamisel ümber. Sundlaadimine tundub aeglasem.
Kas seda 20% piiri saab kuskilt ka muuta, ei ole viitsinud uurida. On sedapalju kasutu kaarik.
Objektiivselt võttes on selle kaubiku koht romulas, kuna remontimine läheb roppkalliks ning tagasi saad auto, millel võib iga kell mootor laiali lennata.
laeb tagasi trassil siis,kui kasutad sportreziimi.enne linna sõidad sportreziimis ja linna jõudes lähed ökoreziimile.linnakulu on kütusega suurem,kui laadimine trassil sportreziimil.olen niimoodi katsetanud
#Mingi osa regenereerib ta küll tagasi, aga kas ta siis ka laeb, kui ainult kütusega sõidad?#
Pigem jah mingi osa. Neil on sageli hunnik erinevaid sõidurezhiime, kus see "mingi osa" varieerub. Linnainimene ostab need tõesti pigem "pikaotsaautodeks" (muidu piisaks ju ainult särtsustki) ja seal näebki win-win olukorda, et kiirendustele saab veidi abi ja pidurdustega saab selle tagasi, täpselt nagu mittelaetavatel hübriididelgi. Seda kõike muidugi keerukama tehnikaga kaasnevate riskide hinnaga.
Huvitav, üks käsi Maj.minnis ei tea, mida teine teeb?
Tsitaat võetud käll teise teemaga seoses aga seal ei oska nad planeerida, aga reg maksu oskasid kohe 100milli+ eeldada....
"Kõlab hästi, aga riigirahanduse eest vastutava rahandusministeeriumi hinnang on mürgine. „Rahandusministeerium ei arvesta prognoosides poliitikamuudatustega kaasnevaid võimalikke täiendavaid tulusid, kui need on määramatud ja tõendamata. Prognooside täpsus on oluline, kuna nende alusel tehakse eelarveotsuseid,“ teatas ministeeriumi pressiesindaja Anna-Liisa Villmann."
Tahaks teada, mis tööd see auto teinud on, et sellise lühikese aja jooksul on kella peal täiesti ulmelised numbrid. Esimese kahe aastaga ligi 400000 maha sõita. Mootor oli vist kogu aeg töösoe.
Mingi osa regenereerib ta küll tagasi, aga kas ta siis ka laeb, kui ainult kütusega sõidad?
Vbl mõnele sellest piisabki- tööle sõites algus elektriga, siis lülitub ümber ja hakkab lisaks ka akut laadima. Soomes pikemad vahemaad ja ehk polegi siis juhet vaja välja võtta.
Eks tootja arvestab, et inimene käitub loogiliselt ja paneb koju tulles juhtme seina ööseks. Inimene on aga laisk ja ei pane, eriti siis kui homme benaga sõitmine rahakotis mõrva ei tekita.
Sommid uurisid teemat juba paar aastat tagasi omapärasel viisil. Nimelt käidi vaatamas müügisolevaid pistikhübriide, vähekasutatuid siis loomulikult. Lisavarustuses olev kodune laadimisjuhe oli rõhuval enamusel alles tehasekilesse pakitud.
Artiklist koorub välja pigem selline dieselgate sarnane teema, kus tootjad on justkui andmeid ilustanud, aga reaalne elu teeb omad korrektiivid. Sõltub muidugi kasutajast, aga oletan, et paljud on ta siiski ostnud selle eesmärgiga, et võimaluse korral kasutada aku pakutavat soodsamat sõitu, mitte et ostetakse hübriid ja siis sõidetakse jätkuvalt puhtalt fossiili peal edasi. Või siis lihtsalt inimesed ei tee vahet, mis on pistik ja mis tavahübriid. Ei oska muidugi öelda, palju meil neid kuskil paneelmajade ees seisab ja tõenäoliselt juhet seina ei panda, aga eramajas kannatab isegi ühefaasiline sisestus selle laadimisvoolu ära.
Huvi pärast võrdlesin enda 9a vana kolmepütase bensuka (59kw) ja naabri 3a vana tavahübriidi (4sil bens 77kw) andmeid ning mul nedc (wltp-d mul ei näita) andmeil 109gkm, temal 95, tehase antud bensukulu mul maanteel 4l, temal 4,2, minul tühimass 1080kg, temal 1475, välismõõtudelt autod sarnased, kandevõime minul 430kg, temal 405. Niiet ma ei näe küll põhjust, miks peaksin enda auto sarnase hübriidi vastu välja vahetama kui tekiks vajadus autot vahetada.
Tere, nüüd ka minul selle freedo 4, 50cc 4T käivitamise probleem, sädet lihtsalt ei ole. Vahetatud on süütepool, cdi, mähis, küünal. Säde on vaevu märgatav ja taob kohe küünla märjaks.Kontrollitud ka ühendused, jalg, süütelukk, suretusnupp. Ise küll kogu elu tehnikaga sina peal, aga vot ei leia viga. Viisin autoelektrikule , aga ka tema laiutab käsi. Sain nii palju aru, et mähis peaks andma välja miinimum 40 v hea oleks muidugi alates 80V . Minu uus mähis aga annab välja kõigest umbes 21 ja see pisut kõigub. Kust nüüd veel viga otsida, kas võib ka magneetos olla viga? Ootan asjalike kommentaare, äkki kellegil konkreetseid teadmisi sellest probleemist? Siin kõik sellega seoses läbi tuhnitud, aga pole abi leidnud. Vajadusel võin ka pilli kohale tuua.
Samal teemal artikkel. Etny juba ütles, et soodust tarbivad aga samas tossutavad edasi. Nii see ju ongi ja soodustuse maksavad kõik ülejäänud solidaarselt kinni.
Töömasinatel on väga sageli hulk kosmeetilisi ja muid tehnilisi vigu, mis tulenevad masina sihtotstarbelisel kasutamisel. Järgmine omanik teeb tähtsamad asjad korda ja kärutab edasi.
Huvitav, kes küll sellised hinnasildid välja mõtleb? Või unustati peale nelja koma panna?
Sõiduk FIAT DUCATO (387KGY) on osalenud kindlustusjuhtumis.
Tehniline kontroll: palju õlilekkeid, jahutusvedelikku lekib, esiklaas katki, rehvid väga kulunud, küljeuks ei toimi, link puudu, pidurid vajavad hooldust, tankimisluuk puudu, parem peegel katki, esistange katki, pihta sõidetud, tervel kerel palju vigastusi ning roostet, salong ja kaubaruum kulunud. https://www.auto24.ee/soidukid/4255622
"Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitab, et petturid kasutavad tehnoloogiaid, mis lubavad neil helistades näidata kõne saajale kellegi teise numbrit – näiteks võib petukõne pealtnäha pärineda maineka ettevõtte numbrilt, tekitades nii ohvris liba-turvatunde. "
Kui tõenäoline see on, et minu u. 30 kliendi numbrilt helistab keegi võõras ja mainib meid mõlemaid nimepidi? Ma ju pika tööaja jooksul tunnen neid juba hääle järgi.
