Tiivaääred pahteldatud- värvitud.Küljeliistud eemaldatud ,kuna olid kinnitused roostes ja uksed ka värvitud.Tagaluugi pind suht "lainetas".Ukseääred roostes.Põhjall paar murekohta. Kas sellise hind tõuseb ajaga?
Vaatasin, mida pakub mobile.de aastaist 2020- 2024, hind alates 10 000 ja läbisõiduga kuni 200 000km- müügis 48 741 autot.
Läbisõiduga kuni 100 000km 47 752.
Läbisõiduga üle 200 000km 59 autot.
Aastad 2022-2024 37 335 autot.
Seega enamuses müüakse suht värskeid elektriautosid.
Kuid nüüd järgneb "aga"- need numbrid on üsnagi väikesed võrreldes uute müügiga.
Siit saame neid näha: https://eleport.com/et/elektriautode-muuginumbrid-euroopas-2
025/
Seega kõik need heietused siin on puhtalt eesti mätta otsast ja väheste foorumi püsikundede poolt vaadatuna, muu maailm sõidab elektriga üsnagi edukalt.
Eks eestlasi mõjutavad rahakott (sh ka riiklikud toetused) ja ilmselt ka laadimisvõimalused, mingis osas kindlasti ka konservatiivsus ning puhtpraktiline suhtumine ja igapäevaelu vajadused.
Aga põhjamaadest näiteks Norra ja Rootsi saavad elektriga hakkama küll.
Väntvõlli andur see küll pole. See andur saab olla ainult katki või terve. Katkise anduriga auto ei käivitu ega lubagi. Siin on tõenäoliselt turbo juhtimisega midagi nihu. Nagu eespool kirjutatud - kaabli otsa! Suvalt juppe võidki vahetama jääda.
Ei, see ei peaks olema see andur. Millega täpsemalt tegu, tehakse töökojas veakoode lugedes kindlaks, aga kui tahad hakata foorumi abil oma autol järjest juppe vahetama, siis anna minna, me võime siia kirjutada päris hulga asju, mis annab välja vahetada ja on teoreetiline võimalus, et lõpuks saad ta ka korda.
Aga parem leia alustuseks see paarkümmend euri ja mine kuskile kaabli otsa.
No aga mis on peamine auto juures- ikka tema süda, olgu see siis plahvatusmootor või elekter. Kui aku ütleb üles, on tema vahetus uue vastu kordi kallim kui paugumootori kapremont. See 25a jutt on suht mõttetu, sest praegused 2012a sotstöötajate mitsud on tänaseks surnud ja pole mingit majanduslikku mõtet neid uuesti ellu äratada.
No okei, algusaastate primitiivsed mudelid, anname surma andeks.
Lisaks oleme siin juba näiteid toonud, kus elektriautod kukuvad ülevaatustel läbi veermikuprobleemide tõttu- raskem auto on siiski määrav tegur. Põhimõtteliselt ei ole ühtegi sellist plussi, mis oluliselt räägib elektrika kasuks. Teate küll seda kahe tulba paberile joonistamist- ühes veerus plussid, teises miinused.
Meie vanade petroolipeadena oleme selle taassündi põhimõtteliselt algusest peale näinud- alates toyota priusest, mille kohta tehti "test" ka topgearis ja jõuti järeldusele, et üks vanakooli bmw neelab tegelikult vähem kütust. Ja nüüd olemegi jõudnud olukorrani, mille üle mõnda aega tagasi siin foorumis naersime, et genekas tuleb pagassi panna- nüüd siis pannakse tavaline mootor kapoti all tööle genekana, et see laeks sõidu ajal akut. Mille põrgu pärast on vaja auto massi, tehnilist keerukust ja hinda suurendada aku ja elektrimootorite abil, kui tegelikku tööd teeb ikka klassikaline sisepõlemismootor?
Kas seda nimetamegi arenguks, innovatsiooniks? Kõik ülejäänud- tihedam laadimine, laadimiskohad, külmad ilmad jms on siin ammu läbi nämmutatud ja need ei ole argumendid elektrika kasuks. Praegu on vähemalt üks positiivsem suund- akude vahetamise jaamad ja selle mõtte käisin vähemalt mina isiklikult siin juba kuskil teema alguses väljam nüüd siis jõudis see ka tootjate pähe. Eks ta ilmselt jõudis juba ammu ka nende pähe, aga miskipärast seda teed kohe ei mindud. Kindlasti on taolise jaamade süsteemi ülesehitamine omamoodi problemaatiline.
Niiet tegelikult oleme elektrikatega ikka veel lapsekingades ja tundub, et esimene suur tuhin ja lapselik õhin hakkabki mööduma, nõrgad kohad on välja tulnud ning nüüd näitab aeg, kas astume suure sammu edasi või jäämegi toppama.
Ainus suur samm saab olla tunduvalt efektiivsemad akud ja kiirem laadimine.
Kuidas ei ole, kui ikka meie kliimas kaabeldused mädanema hakkavad, pulli saab. Ja tahaks näha kui soe ja kuidas sõiduulatused on kui tulevad kuude viisi 25 kraadised külmad
objektiivselt võttes on elektriauto nõrk koht aku eluiga ja lühemast sõiduulatusest tulenev tihedam "tankimise" vajadus, mis võtab kauem aega. Muus osas ei ole elektriauto kuidagi väiksema vastupidavusega või lühema elueaga, vaid pigem just vastupidi. Kui jätame emotsioonid kõrvale, siis ei ole mingi probleem pidada ka elektriautot 25 aastat, kuid aku niikaua ei kesta. Samuti ei ole elektriauto remont kuidagi keerulisem kui tänapäevase sisepõlemismootoriga auto remont.
Kogu jauramine, et üks on parem või halvem kui teine on täiesti mõttetu.
Mootori jahutussüsteemi märgutuli (kliimaseadmega autodel)*. Süttib süüte sisselülitamisel mõneks sekundiks ja kustub pärast mootori käivitamist. Kui märgutuli süttib töötava mootori ajal, näitab see mootori jahutussüsteemi või kliimaseadme riket. Pöörduge spetsialiseeritud teeninduskeskuse poole.
Engine cooling control system indicator lamp (on cars with air conditioning)*. Lights up for a few seconds when the ignition is turned on and goes out after the engine starts. If the control lamp lights up when the engine is running, this indicates that there is a malfunction in the engine cooling system or in the air conditioning system. Contact a specialized service center.
##Eks meie praegused mõtteavaldused on paljuski kantud sellest, et eluaeg säde- või survesüütega kokku puutunud##
See on üks neist eksitavatest eeldustest ja ka arusaadav, sest ICE kogemused on kõigil olemas, särtsukogemusi kõigil pole. Samas ma ei suudaks kuidagi oma ICE kogemusi olematuks muuta, niisamuti ei suuda ka särtsuautokogemusi kõrvale lükata, nii kogetud halba kui ka head ning neid mõlemaid on mitte just vähe. Küll aga häirib see, kui keegi üritab moonutada tõelist pilti mingite häirivate asjade mahavaikimise või eitamisega, sest foorum ei peaks olema koht, kus "iga l__s kiidab oma v___", vaid eesmärk peaks olema ausalt rääkida ka sellest, mis ennast ei häiri, kuid võib kellegi jaoks probleemiks olla, et tulevaste ICE-de ja särtsukate omanikud oskaks paremini arvestada, mis neid ees ootab ega peaks oma ostus pettuma.
Praegu elame aga reaalsuses, kus peaaegu kõik särtsukaomanikud pettuvad oma ostus hiljemalt esimese 5a jooksul, kuid mul läheb sama Grand Cherokeega juba 15. aasta, Saabiga 19. aasta jne (ei hakka siin nüüd kõiki autosid üles lugema:), aga jutu mõte on selles, et ma ei näe põhjust hakata neist kumbagi lähema nt 10 aasta jooksul maha müüma, sest need (jpt) on laitmatus korras, on igas mõttes nauditavad, olid olemas juba siis, kui varem särtsuga sõitsin ja on suure tõenäosusega olemas ka siis, kui järgmiseks särtsuka ostan. Ma ei näe neis vastandeid, vaid erinevatesse nishidesse sobituvaid autosid.
Sõites ise igapäevaselt enda ümberehitatud/restaureeritud autodega (sh uunikumidega), ei tundu need plärtsujate sõnavõtud eriti tõsiseltvõetavana, kes lihtsalt pangaorjuse toel oma edevusjanu rahuldavad ega tee oma käega "kärbsepesagi". Mitte, et ka pangaorjus mingitel puhkudel põhjendatud ei võiks olla.
PS: Jälgin paljusid särtsukatega seotud kanaleid, sest pean lugu kõigist, kes poest kommi ostmise asemel oma kätega midagi valmis suudavad ehitada. Või vähemalt üritavad. Näiteks just eile anti teada, et kellelgi täitus 7 aastaga 100tkm särtsumahtuniversaali roolis: https://www.facebook.com/groups/sahkoautot.nyt/posts/1016271
2592429685
Nende pere teiseks särtsuautoks on Opel Omega, neist mõlemast saab lugeda lähemalt siit: https://www.is.fi/autot/art-2000010334069.html
Keda teema tõsisemalt huvitab, võib lugeda läbi ka artikli sabas olevad 97 kommentaari;)
Väga nõus!
Eks need autod kõik läinud tarbeasjaks ära. Mis hinge sa Euroopa keskklassi ja väiksemate autode juurest (mootorist sõltumata) enam leiad? Väga üksikud erandid. Uutelt mustangitelt hinge leida eeldab juba fantaasiat - vanad hopis teine teema!
Vanasti juba räägiti, et poest välja sõites langeb hind kohe kümneid protsente. Ja elektriautodel on see langus tõesti väga suur. Siis kui soov kokku hoida, tulebki osta aasta-kahene käru ja sõita sellega kauem kui mingi 5 aastat. Või ostad tuimalt uue ja sõidad 10+ aastat. Selle ajaga ei juhtu sellega veel midagi drastilist, võrreldes ICEga.
Hiina autode ostmine juba otsene venemaa toetamine ja see peaks olema väga taunitav.
Eks meie praegused mõtteavaldused on paljuski kantud sellest, et eluaeg säde- või survesüütega kokku puutunud, aga ma vean kihla, et esimese põlvkonna Mustang näeb ahvatlev välja ka 50a pärast, mida ilmselt ei saa öelda ühegi byd, havali või isegi tesla kohta.
Mustangitel-Corvettidel ja RS-idel jne. on "hingamine", lisaks normaalne järelturg. Elektriliikuril on mõlemad olematud, vaata kust otsast tahad. Paari aasta vanuseid pakutakse poole hinnaga, ikka keegi ei taha. Nendel triikraudadel pole iseloomu, häält ega ka paljudel juhtudel välimust. Seeeest on ärevusdiagnoos.
Iga asi tulgu omal ajal, hetkel on inimestel peale kulgemise ka tehnikahuvi ning emotsioonid säilinud. Võibolla 30a. pärast sõidamegi 6tk. kapslis aga igaljuhul mitte veel.
Kärss ja veel mõned isedepäeva puhul kärsad likku juba pannud?
Aga kui kirjutatatakse "zootroopiast" ja "pederastidest" (mitte peded), siis tegu pigem nõukaajaihalejatega.
Saime teada, et elektriautot ei saa igale poole enam parkida ja väga halva ergonioomikaga, kõk autod peale müüki lähevad romulasse (mitte et keegi teine nad lõpuni sõidks) ja vibraatorid(?) ostetakse ainult eputamiseks. Mitte nagu mingid mustangid-corvetid, G'd, (enamus) RAMme mis naisele lasteaeda sõiduks ostetud - need on kõik maru praktilised valikud:-)
Kõlab tüüpiline "mõtle oma peaga" obketiiviinimeste jutt.
PS
Mul enamus seadmeid adminni poolt blokitud - inimesed vist tundlikud. Edu...
Midagi teistsugust kui meie siin harjunud oleme. Mulle tundub mõistlikuna ja midagi taolist võiks ka eestis olla, st sarnaselt sertifitseeritud töökojad.
https://tehnika.postimees.ee/8352895/kaval-vote-odava-sartsu
auto-slate-jaoks-ei-ehitatagi-teenindusjaamu-hakkama-saadaks
e-hoopis-nii
Teisipäeval andis Slate vastuse ühele olulisele küsimusele: kus saavad ostjad oma mini-elektripikapeid hooldada. Autotootja on sõlminud lepingu veebipõhise remonditöökodade võrgustikuga RepairPal, mida nimetatakse «esimeseks omataoliseks» partnerluseks.
RepairPali enam kui 4000 asukohta üle USA on kohad, kuhu tulevased Slate'i omanikud saavad oma sõidukeid remonti viia, kui need 2026. aasta lõpus teedele jõuavad. RepairPal ei ole iseenesest teeninduskeskuste kett. Selle asemel sertifitseerib see igasuguseid sõltumatuid töökodasid, tuginedes sellistele näitajatele nagu nende hinnakujundus, klientide rahulolu, olemasolevad tööriistad ja mehaanikute kogemuste tase. Eelmisel aastal omandas selle ettevõtte restoranihinnangute ja laudade reserveerimisega tegelev hiid Yelp.
Slate'i sõnul on idee pakkuda klientidele kvaliteetset teenust üle kogu riigi, ilma et peaks kulutama aega ja kapitali kogu selle infrastruktuuri ise ülesehitamiseks. Slate'i pikapi tootmine algab järgmise aasta lõpus Indianas. Slate'i ärijuht Jeremy Snyder ütles teisipäeval, et üks suurimaid väljakutseid autoettevõtte rajamisel on infrastruktuuri loomine, selle katmine rannikust rannikuni ja ideaalse kliendikogemuse tagamine. Ta lisas, et sadade esinduste rajamiseks kuluv aeg ja kapitalikulud on üks suurimaid turule sisenemise takistusi ning see on probleem, mille nad on lahendanud uuenduslikul viisil.
RepairPal pakub garanteeritud hinnakujundust, seega maksab Slate'i hooldus igas asukohas sama palju. Snyderi sõnul on neil ka kaasaegne digitaalne aja broneerimise tööriist.
Pole raske mõista, miks see rahasäästlik mudel Slate'ile ahvatlev on. Tesla on kulutanud varanduse, et katta riik teeninduskeskustega ja rakendada mobiilsete tehnikute armeed, et kasvava müügiga sammu pidada. Ometi on Tesla kasutajad alatasa rahulolematud pikkade ooteaegade pärast ja mõned peavad endiselt sõitma tunde lähimasse teeninduspunkti.
Slate'i pikap pakub palju isetegemist soosivaid kohandamisvõimalusi, kuid kliendid saavad neid lasta paigaldada ka teeninduskohtades.
ELMO teemas läks jutt ajaloole, aga kuna ei puuduta enam auto pidamist, jagan hoopis siin teemas natuke 8a tagust ajalugu, link siit varasemaltki läbi käinud. Mis on vahepeal muutunud? Iinlased on teinud suuri samme taastuvenergia osas ja samas tempos ehitanud juurde ka kivisöe põletamise jaamasid juhuelektri stabiliseerimiseks. Miks? Ikka selleks, et lahendada probleeme tervikuna, sest zooroopa stiilis rohepesu on majanduslikult hukatuslik, kuid probleem on sarnane, et suurlinnades on vaja õhk puhtamaks saada ja särtsuautod on just selle probleemi jaoks hetkel parim kohe saadaolev lahendus. Aga see on vaid suurlinna lahendus, sest särtsuauto kulutab seal kogu oma (lühema?) elukaare jooksul ikkagi rohkem energiat kui ICE-d (samas efektiivsemalt!). https://tekniikanmaailma.fi/kiinan-sahkoautoissa-piilee-karm
ea-ymparistopommi-ilmastonmuutos-pahenee-merkittavasti
Artiklis toodi tabavalt võrdluseks ka USA, kus on hoopis teistsugused autokolakad ja tulemus vastupidine – keskmine pisike elektriauto on 2x keskkonnasõbralikum kui nende keskmine (SUUUR!) bensiiniröövel. Ei peaks ju üllatama kedagi. See ongi suund, kuhu peab liikuma olenemata sellest, kas auto liigub elektri, bensiini, diisli või gaasi jõul. Sealt edasi peaks algama siis see “peenhäälestus”, et milline kütus sobib linna “siseruumidesse” või hajaasustusse.
Need, kes suitsu ei tee, peaks suutma tuvastada piisavalt hästi oma nina abil spetsiifilist lõhna, kui liiga suur osa sissehingatavast õhust on käinud eelnevalt läbi mootorite ja mööda maailma liikudes oskavad kindlasti une pealt öelda, kus ja kui palju sellega kokkupuuteid on olnud. See sõltub hästi lihtsustatult vaid kahest asjast: liiklustihedusest (st kaudselt ka koormusest/kiirusest!) ja sellest, kui suureks “konglomeraadiks” on need inimeste asustusüksused koondunud.
Eestis ei eksisteeri seda probleemi üldse, sest MITTE KUSAGIL ei ole selleks piisavat liiklustihedust (see on eelkõige koormuse all sõitvate, mitte ummikus seisvate autode probleem) ja ka Tallinn on nii väike “küla”, et tuul puhub selle vähesegi kohe laiali ning hais hajub. Helsingi on juba piisavalt suur, st haisupilv liigub tuulevaikse ilma korral aeglaselt tipptundidel ühe linnaosa kohalt teise kohale (kust haisu lisandub), enne kui see õhtul hajuda jõuab. Stockholmis pole ise kunagi haisu tundnud, aga tõenäoliselt keegi ikkagi tunneb. Norra pikkades tunnelites on vast kõik tundnud, linnades mina isiklikult pole. Lõuna poole minnes on aga pilt hoopis kurvem ja ma ei nimetaks seal linnades diislihaisu keelustamist sugugi rohepesuks. See polegi enam õhu puhtuse probleem, vaid ebameeldiva haisu probleem.
Point: probleeme tuleb lahendada seal, kus on probleemid. Põhjamaade kohta ei peaks kehtima samad reeglid kui zooroopale, kes on ise endale need probleemid tekitanud. St Põhjala riikide territooriumide loodussõbralikum ekspluateerimine jahedamas kliimas vääriks praegu "preemiat" erinevate saastekvootide näol, sest seda territooriumi ei ole mõeldav (loe: keskkonnasõbralikult ja finantsiliselt) katta ei rongi, trammi ega trollivõrgustikuga ning hajaasustuse transpordikorraldus peabki olema erinev neist soojakliima sipelgapesadest. Siin saan vaid imestada, et Põhjamaadel pole piisavalt selgroogu enesekehtestamiseks ja inimesed valivad endid esindama valitsusi, kes lõunapoolse rohepesuga kaasa määgivad. Varsti jõuame sinna, et hakkame maksma trahvi oma kodude kütmise ÕIGUSE eest, sest soojal maal ja enamuselt saadud mandaadiga tehtud otsuste taga puudub arusaamine, miks me üldse kütma peame, kui enamus on hädas hoopis kuumalainetega (st jahutamise probleemid).
##Sisepõlemismootor on eilne päev, elekter on tänane päev ja tulevik##
Oleme täpsed, sisepõlemismootor on eilne ja tänane päev. Elektriauto on ajalooliselt ülesse soojendatud lahja supp ja tõenäoliselt mingi osa homsest päevast, mitte veel tänane. Investeeringuid tehakse ikkagi ülehomseks, mitte homseks. Seda paistavad teadma nii autode tootjad oma autode lühikeseks planeeritud elukaarega kui ka ostjad, kes ühtegi särtsukat pikalt pidada ei taha. Just nimelt ei taha, mitte et ei saaks pikemalt, aga see tahtmine kajastub suurepäraselt ka järelturuhindades ja iga järgmist autot ostes ka finantseerimistingimustes, kasko hindades jne.
Kui me räägime tänase auto ostmisest sama suhtumise juures, nagu me suhtume tänava äärest võetavasse rendiboldikasse, tuleks seda käsitleda juba hoopis teise nähtusena, kui need 20-30a vanad fossiilikad, mis tehniliselt on alles oma elukaare esimeses pooles ja mille elukaart siin laussoolatamisega lühendada püütakse. Kogu särtsuautoäri on pigem selline kunstlikult tekitatud nõiaring, milles üritatakse hoida tarbimishullust nautlevat ning edevat hipsterlikku ühiskonnakihti, sest ega neid kellelegi teisele eriti vaja ei ole. St see on trend, erandid kinnitavad reeglit ja servapidi võiksin ka ise selle erandi hulka vabalt kuuluda. Aga ainult servapidi.
##Tahaksin ka ise veel ühe vana fossiilika osta, millega poisile masinaehitust ja remonti õpetada/.../Ainus veel igapäevaselt kasutatav SPM auto on selleks ajaks ammu välja vahetatud, kui poeg autoga sõitma hakkab##
Otsusta siis ära, kas ta peab oskama sõita või remontida;) Ma ei pannud oma lapsi kah muusikakooli sellepärast, et neist muusikuid teha, vaid et neil koolis matemaatikas jm lihtsam oleks (noodist mängimise oskus on aju jaoks sisuliselt keeleoskus, ka tehnikast taipamine on üks füüsika rakendusvõimalusi). Hiljem kogu pere naudib neid vilju ja hobiks kujunenud pillimänguoskus tuli vaid kaubapeale. Kui Sinu poeg on vanuses, et pole talle isegi veel masinaehitust hakanud õpetama, pole tal tõenäoliselt VAJA isegi (klassikalises mõttes) sõitma õppida, sest selle aja peale sõidavad autod juba iseseisvalt. Aga uuesti, kas see, et pole vaja, tähendab seda, et ei võiks osata? Iseasi, kas seda hakkamasaamist tasub arendada just “transpordisektoris”, kus isesõitvate ja -mõtlevate särtsuautode osas on lahendus paistmas juba järgmise kurvi taga. Võibolla tasub neid oskusi arendada hoopis kirjanduse valdkonnas, et anda ilusasti AI poolt ritta seatud sõnadele tagasi inimlik mõõde või väheke paremini selgitada, milleks see zooroopat vaeseks tegev rohepesu meile vajalik on nii, et seda keegi ka usuks;)
Enamus lisab kuulutusele juurde selle teksti:
Tegemist on kasutatud sõiduki müügiga, mille juures võib esineda müüjale mitte teadaolevaid vigu/puudusi. Pakkujal on võimalik ennem pakkumise tegemist müüdava sõidukiga põhjalikult tutvuda, et olla kindel oma pakkumise tegemises. Kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, siis võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele. Sõidukit ei ole defekteeritud ja see müüakse sellisena nagu see müügi hetkel on.
Nii mõnigi ei lisa kuulutusse telefoninumbrit ega vasta küsimustele, aga müük siiski toimub. Niiet puht enda asi, kas osaled oksjonil või mitte, tahad tünni saada või mitte. Nagu ma siin juba maininud olen, siis eriti teravaid pliiatseid ostas ei liigu, seega minul isiklikult küll kahju ei ole kui mõni ostja lohku tõmmatakse. Elu õpetab.
Hea, et osta.ee nimi ka läbi käib, äkki paneb neid ka kuidagi tegutsema. Muidu on seal ostjatel kohe väljaostu kohustus, et tuleb inkasso kallale jne jne, müüjatel pole aga mingit kohustust, saab ükskõik mis paska müüa kui pildilt auto moodi paistab. Mina ei ostaks üldse tüübilt, kellel on auto kohta kaks copy-paste lauset, milele järgneb 500 sõnaline ähvardus. Mõjub kohe negatiivselt kuidagi juba. Ja peale seda on kirjelduse lõpus tihti vääääga suur tühimik, et ostjad ei jaksaks küsimuste-vastusteni kerida.
