Keskkonna osas - CO2 tase on täna 400 pom kanti atmosfääria ja kasvab stabiilselt. Jeesuse ajal oli see tase 200 millegi kandis. Tánu kasvanud CO2 kasvavad taimed nyyd körbete äärtes - kuid mingil tasemel hakkab see loomadele, sh inimestele halva tegema. Igaaastane kasv on kiirenev - viimane aasta oli se 3.5 ppm. Isegi nôrga môistusega olendid môistavad, et meil on vaja sisepôlemismootorile leida alternative. Natuke on veel aega, tösised möjud algavad 1000 ppm (unisus, keskendumishäired ja peavalud).
Et ei ole midagi halba selles, et proovida erinevaid tehnoloogiaid.
Ise elektriauto ostsin, sest ei söida väljaspool Tallinnat ja selle lähialasid. Pikema reisi jaoks saan alati bensuka laenata. Rahaline vôit - seda ei ole. Sôidumônu - eksiateerib.
On ju ilmselge, et tôdw on kusagil vahepeal. Ei ole elektriauto omanik keskmine autotarbija, aga ei ole ka isand Kârss keskmine autotarbija. Vaadiga mootoriǒli...
Nendel pihusti pistikute klemmid lõtvuvad. Pinguta emaseid ja nihuta isased pinne kergelt küljele. Võib olla põhjuseks. Veakoode vahest ei teki isegi. Konkreetsel elukal silindreid õigetpidi loetakse.
Phev watchdog äpiga saab OBD kaudu aku seisukorda kontrollida. Minu 6a vanusel on aku jääk 82% ja kui väljas temp üle 5C, siis saan tööle-tagasi 30km ainult elektriga (50-70km/h teed)
Kellele meeldib ema, kellele tütar. Korra seletasin ühele elektriauto pühendunud fännile, et mulle ei meeldi peale EL autode , eriti nende hinna veel palju asju, sealhulgas tema naine. See lõpetas korraks propaganda.Aeg möödub, tulevad uued tehnoloogiad...hobused on ju ka nüüd juba enamuses lemmiklooma staatuses.
Aga isegi elektrit tootev ja laialijagav asutus pole praeguseks täielikult loobunud vanast tehnoloogiast vaid ostab ka praegu neidsamu igandeid edasi. Lihtsalt on võimekus tegutseda koheselt ette teadmata läbi sõiduks . Lisame sinna veel tunduvalt väiksema kaalu ja hinna.
Kui mootor on põiki raami vahel, käigukast paremal ja hammasrihm vasakul, siis vasakult paremale. Ehk et alati rihmaseibi poolt hooratta poole, vahet pole, mis mootoriga tegemist.
Tere. Kas keegi oskab öelda kummalt poolt loetakse silindrite järjekorda antud autol. Kas vasakult paremale, või paremalt vasakule. Nimelt näitab diagnostika veakoodi P0203 ja P0201. Sõidu ajal jätab mingi silinder vahest vahele. Nimelt olen autoga hetkel Kreekas ja sooviks enne servisesse minekut kindel olla kummalt poolt loendatakse.
Tänud ette.
Ma ei saa aru, kust tuleb arvamine, et elektriautode keskkonnahoiust rääkijad arvavad, et elektriauto metafoorilisest summutist tuleb vaid liblikaid välja.
Minule teadaolevalt elektriauto võrreldes fossiilikaga lihtsalt pikas plaanis (oluliselt) väiksema keskkonnajalajäljega.
Räägitakse sellest, kuidas nafta on kõikjal meie ümber ja fossiile kasutatakse ka auto tootmiseks. Kõike seda arvesse võttes kulub ju ikkagi väga suur osa auto edasiviimisele. Kui "kasutada olemasolev auto lõpuni", siis 20-30tuhande kilomeetriga lastakse auto paagist ju läbi selline kogus naftasaadusi, mis on võrdne auto kaaluga. 100 000km jooksul lastakse paagist läbi 3-5 auto massi.
Elektriautode laadimist püütakse ajastada madalaimale hinnale. Madalaim hind tähendab, et installeeritud tootmisvõimsused on alakoormatud.
Loomulikult võiks inimkond üldse elektrikasutuse lõpetada, aga seda ei tehta. Samuti ei ole elektrivõrgul sisuliselt täiendavat muutuvkulu seoses öise elektritarbimise kasvuga. Ehk siis liini ei pea selle tõttu varem remontima.
Eesti madala asustustiheduse korral on see meile hea, kui võrku rohkem koormame, sest siis on rohkem raha võrgu korrashoiuks ja arenduseks.
Seega loomulikult ei tule pistikust täielik keskkonnamõjuta elektrit, aga selle mõju on mõnel juhul sisuliselt olematu ja mõnel vastandjuhul teadaoevalt siiski väiksem, kui fossiilikal.
Jah, tõenäoliselt leiab Eesti elektriootmise ajaloost ka neid tunde, kus näiteks CO2 vaatest on mõju ka hullem. Aga ilmselt ei ole asjakohane oma argumentatsiooni nende tundide peale üles ehitada, sest loeb suur pilt.
Kärsale lisaks linnatranspordi kohta, et Oslos on täheldatud probleemi, et osad inimesed hakkasid ühistranspordi asemel rohkem autosid kasutama, sest autosõit muutus nii odavaks.
Ka mina ja üks samas asulas elav tuttav hakkasime Tallinna minnes bussi asemel mõnikord elektriautot kasutama. Varasemalt oli buss mugavam, kui auto, sest sai tööd teha hommikul ja puhata öhtul. Aga nüüd on auto nii soodne, et patt oleks bussiga sõita rahakoti vaatest.
Jah, seecon päriselt probleem, sest mu auto võtab ikka parklakoha ära ja põhjustab ummikuid.
Ma ei tea, mis selles osas ette võtta.
Ja veel Kärsa mõtte kinnituseks akude ümberkäitluse kohta. Mitu ümberkäitlejat on öelnud, et neil on probleem: Akud lihtsalt ei lähe läbi ja neile tuleb liiga vähe materjali.
ah et elektrika aku pisikene ja kompaktne.tundub,et foorumi targutajad pole elektrikat laivis põhja alt kunagi näinudki.terve auto põhi on üks suur aku,mille eemaldamiseks on vaja spets koolitusega inimesi ja seadmeid.kusagil aia nurgas lumehanges seda maha ei võta
Youuubis küll ja küll neid videosid, kus vanad akud purustatakse ja sealt erinevad metallid/toore eraldatakse, isegi siinsamas eestis makstakse suurema koguse korral vanade liitiumakude eest mingid kopikad kokkuostu viijale peale, ilmselgelt niisama ladustamiseks neid kokku ei osteta, vaid kusagil keegi saab nende ümbertöötlemisel tekkiva toorme eest ka mingit tulu.
##Akude mõttetu ladustamise pooldajatele - kas pesumasinaid jm viskate ka metsa alla##
Ei saa aru, milleks selline demagoogia? Kas keegi viskab neid kõlbmatuid särtsuautoakusid siis metsa alla? Oled ikka näinud neid oma silmaga, tõstnud (mitmekesi) neid? Tegu on ju suht pisikese ja loogilise kujuga "klotsiga", mida on lihtne ja ohutu ladustada. Isegi suurte hulkade ladustamine ei nõua palju ruumi. Minu jaoks on küll mõistetav, et materjalide taaskasutamislahenduse välja töötamine eeldab, et on olemas piisav hulk ümbertöötlemist vajavat materjali, et investeering ennast õigustaks. Veerandvõimsusel või nädalas ühel päeval töötav "tehas" ei oleks piisavalt efektiivne (loe: kulukas ka teenuse ostjale).
Särtsutwingo reklaamgi ütleb, et tegu on spetsjomm linnaoludesse disainitud sõidukiga. Nii tuleks seda võttagi. Mina ei ela linnaoludes, ei satugi linnaoludesse eriti, ma pole selle sihtgrupp. Kehitan õlgu ega kurvasta selle pärast, et need, kelle arusaam rohepöördest on linnas ühistranpordi asemel elektrilise autoga ringi vurada, saavad tähelepanu saavutamiseks uue mänguasja. Ma ootan ja võibolla jäängi ootama seda aega, millal ka teistele sihtgruppidele midagi pakkuma hakatakse... naudin seda ootamist täie raha eest! :D
#Mitsu bisi. Sellist jama annab ikka kokku kirjutada. Isegi praegu on Auto24 esilehel artikkel uuest ja soodsast elektriautost, millel võimsust 60kw ja hind 20 000€. Kas see on rikka fänni mänguasi?
Jah, see auto on rikka fänni mänguasi. Fänni, kellel on juba Q7 vm sarnane igapäeva auto ning kes soovib endale veel midagi naljakat vahel poes käimiseks. 20 000 hinda sellel autol olla ei saa kuna ei ole veel ka (seeria)autot. R4 ja R5 mudelitele lubati ka super hinda, kuid pärisauto baashind tuli välja vastavalt 30 ja 27 000 - nagu klass võrra kõrgemal Golfil. 20 000 juurest algab praegu Dacia Spring, seega Twingol tuleb kohe kindlasti kõrgem hind. Mina pakuks selle auto hinnaks mingi 23 000 - Springi ja R5 vahele. Selle eest saab muide osta uue Yaris Hybridi, mis on kasutusomaduste poolest igati parem, ning juurde veel 2 tk Põlva Passateid.
Akude mõttetu ladustamise pooldajatele - kas pesumasinaid jm viskate ka metsa alla, lootes, et küll keegi selle ära koristab kui hunnik piisavalt suureks kasvab?
Valdek peaks veelkord artiklit lugema!
Juht, kes oskab sõita, on kaine ja telefoni ei jõllita, saab hakkama ka siis kui 50 alas 70ga liigub. Täiesti 100% ohutult.
Samas selle 50 asendamine 30ga ei muuda selle oina jaoks, kes sealt 120ga läbi lendab, mitte midagi. Reeglina on oinal kaasnevaid riskifaktoreid veelgi.
Loomulikult tean juttu, et aeglasem sõitja saab enne ülekäigurada pidama, kiirem aga mitte, see siis hädapidurduse korral. Ehk prooviks hoopis niimoodi liigelda, et HÄDApidurduse vajadust ei tekigi? See on võimalik, muide!
Mitsu bisi. Sellist jama annab ikka kokku kirjutada. Isegi praegu on Auto24 esilehel artikkel uuest ja soodsast elektriautost, millel võimsust 60kw ja hind 20 000€. Kas see on rikka fänni mänguasi? https://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=66053
Isegi, kui akut tõesti kohe ümber ei töödelda, on see elektriauto kõige kallim element, ja need kindlasti säilitatakse kasvõi senikaua(ei viitsi sinu väidet kontrollida, et neid ei töödelda ikka veel ümber), kuni kasumliku ümbertöötlemise alustamiseks on piisavalt suured kogused kogunenud. Sa ürita summutist välja tulevat ümber töödelda, või kogu see kokku, hoiusta ja alusta ümbertöötlemist, kuniks tehnoloogia seda lõpuks võimaldab.
Samal ajal Hiina vabaneb elektrifitseerimise abil Venemaa energiast ja arendab ka akude taaskasutust. Tehnoloogilises võidujooksus Hiinale alla jäämine ei ole Lääne huvides. https://www.facebook.com/reel/1761399427900155
Kus kohast tuleb elekter? Üha rohkem ja rohkem rohelistest allikatest. Toodavad nad ju tuulikuid ja paneele ise - imeodavalt ja tohututes kogustes. https://majandus.postimees.ee/8365837/hiina-rajab-korbesse-h
iiglaslikku-paikesemuuri
Väidetavalt ei ole Hiina CO2 heitkogused viimase 18 kuu jooksul enam tõusnud ja ees ootab langus. https://www.err.ee/1609854954/analuus-hiina-co2-heitkogused-
pole-viimase-18-kuu-jooksul-tousnud
Ei maksa nii sinisilmne olla ja uskuda neid kinni makstud analüüse, neid saab kallutada ja tellida just selliseid kes parasjagu maksab " analüüsi" eest.
Elementaarne, et kiiruspiirangud ei ole mõeldud asjata ega kellegi kiusamiseks, need on kindla põhjusega, et suurendada liiklusohutust!
Kiiruse tõustes muutuvad mitmed füüsikalised tegurid ja ka ohu tekkimisel reageerimiseks jääv aeg muutub samuti lühemaks. Nii et liikumiskiiruse ja õnnetuse vahel on vägagi suur seos!
