Sain täna Aeromotorsist paki, mida olin pikalt oodanud. Ainuke probleem oli see et paki sisu oli kellegi teise oma. Päringu peale selgus, et minu pakk rändas rootsi mingil põhjusel. Ah jaa nad isegi unustasid öelda, et mida ma teen selle valetellimusega.
Sõitma hakates ei põle armatuuris ühtegi hoiatustuld, kuid spidomeetri näit hüppab ja ei tööta normaalselt. Samal ajal kostab parema ratta juurest kõrgema tooniga „tju-tju-tju” heli, mis muutub vastavalt sõiduki kiirusele.
Pidurit vajutades hakkab piduripedaal hüppama ja kostab ragisev heli, nagu töötaks ABS libedal teel. Mõne aja sõitmise järel süttivad armatuuris ABS-, VSC- ja TRC-tuled ning pärast seda töötab spidomeeter jälle normaalselt ning pidurid ei ragise ega hüppa enam.
Tõenäoline on, et aastane läbisõit suureneb. Praeguse prognoosi kohaselt aga 15000km aastas ei saavuta ma kunagi aga 10000 aastas on reaalne variant, mis võib küll juhtuda.
Kütusekulu ja kõik muu kulu on oluline küll, kui vaja kulud võimalikult madalad hoida. Kui peaks valima madalama kütusekulu ja mootori vastupidavuse vahel, siis loomulikult valiks mootori vastupidavuse, sest mootori remont kindlasti kallim.
Kui Toyota pakub uutele autodele tõesti nii pikka garantiid, siis on tore küll aga millele see garantii kehtib? Ma pakun, et kuluosadele ja elektroonikale ei kehti. Kui midagi juhtub, siis hakka tõestama, et sina pole süüdi ja on tehase praak. Ei ole ise selline inimene ka, kes viitsiks mööda kohtuid käia oma õigust taga nõudmas. Samas on selliseid inimesi ka, kes seda hea meelega teevad ja ostavad omale uue Toyota. Teisest küljest..., kui Toyota nii kindel poleks oma toodangu kvaliteedis, siis ta nii pikka garantiid ei julgeks anda ka, just nende eriti pretensioonikate klientide pärast. Uuele autole kohe korrosiooni tõrje ka keraamika peale ja elu peaks nagu lill olema aga rahakott tühjavõitu.
Kui otsus tehtud, mis autoga peale hakkan, eks siis paistab, kas hakkan auto parandamisega tegelema või hoopis uut kaaslast otsima ja proovisõite tegema. Arvestada tuleb muidugi sellega, et kui lasengi auto korda teha, siis neid asju, mis vajaksid korda tegemist, tekib ajaga juurde. Mis siis, et läbisõit on väike... auto ise juba suhteliselt vana ja eks varjatud vead hakkavad üha rohkem endast märku andma.
Kui soov omandada "pikalt murevaba" auto, siis täna ei paku keegi nii pikka garantiid kui Toyota (relax=10a) :-)
Sõites mingi 7000km aastas oleks kütusekulu küll mingi 10. asi mida vaadata - võrreldes 2-e autot 1. 5L/100k vs 2. 10L/100km, siis vahe aastas on ainult ~600€ (bensiin, 1,7€/L)
Ja ei võta ükski auto aasta keskmisena 5,3L/100km! (kärsa imesõidukid võib-olla ainult)
Uus auto on hea mõte ja olen ka sellele mõelnud. Kogu auto on ikkagi uus ja kulumata. Sel juhul peaks auto kindlasti kauem vastu pidama, kui 100000km. 150000 km, ehk minu puhul hetke seisuga 15 aastat oleks juba sobiv küll.
Sellegipoolest uue Dacia odavaim versioon on manuaalkäigukastiga. See tekitab küsimuse: Kas ma olen valmis vähemalt 15 aastat veel manuaalkäigukastiga leppima..., võibolla on üldse minu elu viimane autogi. Eelistan sõita autoga lõpuni ja kui on ostetud tuttuus auto, siis algusest lõpuni(min. 15 aastat). Olen alati manuaalkäigukastiga hakkama saanud ja saaksin ka edaspidi aga kas ma tahan? Pigem ei taha, kuid kuna elu läheb üha kallimaks ja raha vaja kokku hoida, siis majanduslikus mõttes on manuaal targem valik.
Praeguse auto keskmine kütusekulu on 5.3L/100 km. Järgmine auto, mis osta, võiks vähem tarbida, kuna elu peab pidevalt paremaks muutuma. Dacia keskmine kütusekulu on sama, mis praeguse auto kütusekulu. See ei oleks edasiminek, vaid ühe koha peal olek.
Samas on praeguse auto läbisõit umbes 120000 km ja mootor ning käigukast kannataks vähemalt sama palju veel ära. Lihtsalt üks suurem kerekahjustus on ja auto on alt päris roostes. Kuna ise ei tee ja lasen teha, siis korda tegemine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik(selgub lähiajal). Kuusakoskisse veel ei sobi ja parem siis kellelegi, kes ise korda teeb, maha müüa ja saab auto veel mõned eluaastad juurde.
Kuni 5 aastat vana Hübriid Toyota Yaris oleks automaksu ja kütusekulu poolest väga hea variant aga see ka elektroonikat täis.
Tundub siin on selge pilt-
(3) Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Piiratud juhtimisõigusega isik võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel, et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel peab olema T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
##harvendusraie hindamine peale tööd, ilma algseisu nägemata täiesti sisutu lahmimine.##
Õigustatud tähelepanek. Sest kui peale harvendusraiet jäetakse alles mingid kõverikud, vana tüvekahjustusega peagi surevad puud (konkreetne näide videos) jms, mida iga metsavaht just välja roogiks, tekib õigustatud küsimus, et kui hull see algne seis siis veel olema pidi...
See pole tõenäoliselt ka kivi harvesterijuhi kapsaaeda. Ta tegi seda, mida temalt telliti selleks, et Eesti metsad oleks hästi hoitud. Eraomaniku ootused võivad olla samas seinast seina, igaüks oma väärtusmaailma kohaselt ja oleks kummaline eitada, et mõne väärtusmaailm piirdubki vaid rahaga. Nagu mõne jaoks piirdub mets vaid puiduga.
##Eriti see koorekahjustuse mändi surmav osa##
Oleme nüüd täpsed, koorekahjustus ei surma ega takista ka palgipuuks valimist. Peale koorekahjustuse nägi seal veel ikka palju sügavamaid kahjustusi, mis meelitavad ligi kahjurid ja nii saabki ühe puu probleemist juba terve metsa probleem, kus ka väiksem kahjustus hakkab juba tähtsust omama. Olen päris mitmes riigis näinud puu ainevahetuse illustreerimiseks just männipuusse löödud jämedat raudnaela, millest mõni on olnud seal puus juba ca sadakond aastat. St mida teeb see puu võraga ja kaudselt ka kokkuostuhinnaga (sest mürsukildude tekitatud probleeme, mis on üsnagi levinud, oleks keeruline illustreerida).
Isiklikult arvan, et seda eesmärki täitis see video ikkagi väga hästi, kes pole näinud harvesteri tehtud harvendust ja plaanib tellida, et ei tekiks pärast ootamatult üllatust. Õppinud metsavahi kommentaare, kelle jaoks ei ole "ojas tema oma lehm", ei maksa samuti alahinnata, sest millegipärast räägivad sõltumatud metsavahid, kes kellegi ahnust ei pea õigustama, kõik väga sarnast juttu.
###kui tuulepark demonteeritakse, siis kogu betoonvundamenti ja ühendusteid ei pea üles korjama. Samamoodi ei korja keegi üles vanu raudteetamme või maanteede muldkehasid###
Ei pea jah. Iga põlluomanik lihtsalt aktsepteerib tulevikus tema põllul olevaid raudbetoonvundamente ja sinna juurde rajatud hooldusteid. See ongi keskkonnasõbralik maakasutusviis. Sama lugu ka rabades, kedagi need seal ei häiri, jätame selle prügi lihtsalt loodusesse maha. Teised inimesed korjavad külavahelt ära mitte lihtsalt maha visatud suitsupakud, vaid isegi konid. Mulle meeldib see paralleelreaalsus rohkem.
Kui keegi soovib, siis siit saab lugeda ühe ametniku eneseõigustusi. Huvitav on pigem selle poolest, et need (igati tõesed) üldistavad väited, millele ta oma demagoogia on ülesse ehitanud, on siin foorumiski üksipulgi tükkideks lahti võetud ja vaadatud niiöelda faktide sisse, et millest see koosneb. Mitte ainult see, kui suure tüki toetustest söövad ära kõige rikkamad (ei pea silmas ka maksuküüru kaotamist) ega oma poiste vahel lüpsilehmade skeemide või panganduse hiigelkasumite maksustamise ärajätmist "erasektori toetamiseks" nimetamist, vaid demagoogiline on juba küsimus ise, nagu me oleksime ise soovinudki neid nähtusi ja avastaksime alles nüüd, kui vaesed peavad rikaste pidu kinni maksma, et me ei jõua sellist riiki üleval pidada. Kui isegi autofoorumist leiab tohutu hulga majandusteadlaste hoiatusi, et kui teeme nii, siis juhtub nii ja nüüd ongi juhtunud, ei ole see ootamatus ka tema jaoks. Ka intressikulude tõus 28M pealt 650M peale toimub kahjuks "lihtsurelike" jaoks eriti midagi vastu saamata, sest said hoopis need teised, kes ei hakka ka tulevikus oma püksirihma pingutama ja võivad seda pidu jätkata. Ei saa ka panna pahaks, et tema peab nüüd selle kollektiivse kobarkäki teerullipoliitika puhul mustaks valgeks rääkima, sest kui poleks tema, oleks keegi teine... https://www.err.ee/1610018302/raoul-lattemae-kuhu-on-kadunud
-riigi-raha
Tuumajaamadest on viimasel ajal üsna palju uudiseid, need minireaktorid sõidavad varsti juba treilade peal...
###Jälle see suhtlemisvaeguses unistaja tuleb siia oma ostmisi unistama ja teised targutised õpetama, mida osta... Ei osta ta midagi, ainult heietab.###
Eks ta jah natuke naljakas ole, sest veidi nooremana ostsin-müüsin ise kah autosid sagedamini lihtsalt vahelduse-uudishimu rahuldamiseks, kui siin mõni unistaja unistab, aga no las ta siis unistab. Mine tea, võibolla ostabki iga kord ja siis unistab jälle uuest kogemusest. Ka selle üle pole põhjust imestada, et auto ostetakse ühel eesmärgil, aga siis muutuvad näiteks eesmärgid, võimalused-vahendid või osutub auto pettumuseks (ootused olid pidada 10a, aga ei taha nädalatki sõita;). Need küsimused-vastused jäävad foorumisse alles, neist on hiljem abi järgmistel “unistajatel” oma soovide fokusseerimiseks.
Auto ei ole tänapäeval selline väärtus nagu nõuka ajal. Veel enne krooni tulekut jõudsid need juba igaühe käeulatusse ja piiravaks sai pigem pidamiskulu kui ostukulu. Mul poistest said autoomanikud 12 aastaselt, käisid suvel tööl, kogusid raha, arutasime läbi, otsisin Soomest ise välja jne. Nüüd koguvad raha bensiini ostmiseks:)))) Miks? Ikka samal põhjusel, et sõpradel olid juba autod olemas ja nii hakkavad ühised jututeemad otsa saama, kui oled lõpuks ainus valge vares, kes ei oska klapivahesid reguleerida, pidureid õhutada jne. Maal elataksegi teisiti ja mitte ainult Eestimaal. Tundub kuidagi loogilisem hobi teismeliste poiste jaoks kui tõukerattad, niisama parkides hängimine või telefonis ajaviitmine. Tänasest päevastki veetsid nad poole oma masinate kallal parandades, tuunides, ümberehitades jms... kordagi sõitmas käimata:) Selles valguses ei oska nagu pahaks panna, kui keegi teine unistab ja sellest unistamisest kuidagi kaugemale ei pääse, sest pole ka kellegi käest nõu küsida, arutada, kellega koos neid käelisi kogemusi omandada jne... ei saa sellistesse ka halvasti suhtuda, pigem on natuke kahju...
Marko mõttekäiku jätkates – täpselt nii 90ndatel oligi. Siis me veel ei teadnud, et on olemas ka kohutavalt elektroonikat täis autod, millel pole selliseid kvaliteediprobleeme. Aga selliseid kah pole, millel üldse probleeme poleks, nii et need head autod tavaliselt kas siis roostetavad rohkem või on seal muud “nüansid”.
###Aastas sõidan ise umbes 7000 km. Siis sõidaks ise 10 pluss aastat kuusakoskini välja.
Kas need 1L ja 0,...L mikromootorid peavad tavasõidule vastu?###
Asi pole mikromootorites vaid konkreetses mootorites, millel on konkreetsed vead või siis lihtsalt puudused. Mõned mikromootoridki sõidavad kordagi avamata kuhugi miljoni km lähedusse (ja mõned tekitavad peavalu juba garantii ajal), aga kasutatud auto puhul on varasem hooldus üks võtmeküsimustest ning “100% esinduses hooldatud” tähendab juba ammu autot, millest tuleks eemale hoida, sest need, mis suuri läbisõite taluvad, saavad 2-4x sagedamini hooldust. Kui huvi mingi konkreetse mikromootoriga mudeli vastu, uuri täpsemalt, seda ei saa kubatuuri järgi üldistada. Illustreerimiseks näide, et PALJUD 2L, 3L ja 4L mootoridki ei pea normaalselt vastu tavasõidule ja pudenevad juba garantii ajal või peagi selle lõppemisel;)
Kui tahad osta autot 7tkm/aastas ja sõita 10a+ romulani (st ainult ~100tkm!!!), saad ka ise aru, et jutt ei käi enam mootori kulumisest, vaid ootused vastupidavuse osas on seotud hoopis muude asjadega. St nii vähest sõitmist peavad “kannatama välja” eelkõige kere, elektroonika ja siis mõned liikuvad osad, mis mitte ei kulu, vaid toimimiseks just nimelt vajavadki pidevat liikumist (pidurid, kässar jne). Toimivast tervikust on vähe rõõmu, kui on tegemist mudeli konkreetse aastakäiguga, millel nt elektripoole kontaktid oksüdeeruvad pidevalt ja millel pead pidevalt tegelema täiesti ajuvabade “fantoomhäiretega”, näiteks põrutamise peale süttivad airbagi tuled, kaob ajust mootori temperatuuri info, katuseluuk sulgub ainult 90% juhtudest jne. Kõik on lihtsad ja iseparandatavad vead, aga... tahaksid tegeleda sellega? Jah, kui hoitakse garaages ja on autode vastu suurem huvi, leiab ka selle vastu leevendavat rohtu, aga mu mõte oli selles, et isegi mootori vahetus võib olla lihtsam-odavam-kiirem töö, kui niiviisi mitmeid kordi aastas ajada taga täiesti ajuvabasid elektrisüsteemi kummitusi, mida 50tkm aastas sõitval autol ei pruugi tekkidagi või tekib harva.
Mida ma ise teeksin: kirjutaksin “lehekülje pikkuse” prompti ja küsiksin ChatGPT käest:) Paljud küsivad ja erinevalt Eesti autofoorumitest, kus toimub eelkõige oma autode kiitmine, on paljude teiste riikide autofoorumid (mida me keelebarjääri tõttu lugedagi ei oskaks) täis pigem kriitikat ja küsimusi. Seda infomahtu kasutavad tänapäeval mehhaanikud igapäevaselt ja endal samuti vaid positiivsed kogemused. Üldjuhul: mida vanem ja “keerulisem” auto, seda rohkem infot;) Selle info pealt on ka AI jaoks lihtne panna kokku mingi Su nõudmistele vastav valik, kust endale meeldivate mudelite osas saad jätkata sellega, kuidas need nt meie kliimasse jne kasutusmugavuse poolest sobiksid.
Lõbus näide oma elust, mis haakub teemaga just vastupidavuse poolest: otsisin üle 10a ühte väga konkreetset ja haruldast mudeliversiooni omale hobiautoks, mis on mõneski mõttes tervikuna ka “kvaliteedietalon” (mis ei tähenda, et sellelgi lolle tüüpvigu poleks:)) ning leidsin selle ca aasta enne automaksu 20a vanusena ja ca poole miljoni km läbisõiduga (commonrail diisel ja jutt ei käi sakslasest). Kuna eesmärgiks oli teha selle kallal suurem ehitus enne Eestis ARKis ettenäitamist, parkisin selle auto talvel Soomes sõbra hoovi järsu kallaku peale, tõmbasin kässari peale ja auto uksi keegi aasta jooksul ei avanud (nii kaua kulus mul nodi kokkuotsimisele). Aasta hiljem läksin järgi, võtsin aku kaasa, võtmest käima, kässar maha ja oleks võinud ka otse ülevaatusele sõita. Järgmisel suvel sain teada, et isegi kliima puhub külma (talvel ostes ei saanud ju proovida ja pidin uskuma müüjat). Iseasi, et selliseid autosid ei osteta paari soti eest, selle maksumuseks kujunes peaaegu kümpp... aga sellised autod ongi vaid mudelifanaatikute pärusmaa, nende eesmärk pole poes käimise hõlbustamine ja tänaval ei paneks enamus neid tähelegi (nagu ka Marko mainitud Mazda 929 tunneks ära vähesed). Ometigi on sellised autod sama kvaliteetsed ja vastupidavad ka baasversiooni mootoriga, ilma pakettakende jpt haruldaste lisadeta.
Pika jutu mõte oli selles, et alustuseks tasub teha ENDALE selgeks, mida üldse tahad (ja ka mida välistad), seejärel süveneda detailidesse ja siis tead juba ka ostes, mis ees ootab. Nii lähenevad “probleemile” autofoorumite autofanaatikud. Kui sooviks on ebamäärane “hallimetallikdiiselautomaat”, mis võtaks vähe kütust, on raske nii madalale seatud latist ka oluliselt huvitavama tulemuseni jõuda. Selle üheliruse jutu peale saadki muidu sellise universaalse (ja üldse mitte halva) soovituse, et osta omale selle 15K eest mõni tutikas Dacia blank-versioon 5a/150tkm garantiiga ja jaksad seda ka järgmised 10a/100tkm üleval pidada. https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4564&utm_source=a
uto24&utm_medium=banner&utm_content=usedsrcresult&am
p;utm_campaign=newvehicles
Kas see B-katika T-kategooria masinat juhtida ei olnud aastaarvuga piiratud nagu rolleril? Et kes sai oma juhiloa ennem aastat XXXX võib ka T kategooriat masinat juhtida, kellel hiljem, see peab eraldi koolitusele minema?
Jah, suure tõenäosusega tohid — aga siin on oluline vahe täis B-katil ja piiratud B-katil (“piimaload”).
Liiklusseadus ütleb tõesti, et kuni 8000 kg T-kategooria masinat võib juhtida ka B-kategooria juhtimisõigusega inimene.
Aga piiratud juhtimisõiguse puhul kehtib lisatingimus:
piiratud B-katiga tohib sõita ainult siis, kui kõrval/järelevalve all on vastava kategooria juhtimisõigusega inimene vähemalt 2-aastase staažiga.
Ja siit tekibki see “hall ala” T3b ATV/de puhul:
T3b on registri järgi traktor ehk T-kategooria sõiduk.
Kui sul on piiratud B-kati õigus, siis seadus ei tee otseselt erandit T-kat masinatele.
Praktikas tähendab see, et sul peaks olema “järelevalve”, aga T3b ATV-l on tihti ainult üks istekoht.
Seadus kasutab B-kati puhul sõna “kõrval”, T-kati puhul “järelevalve all”.
See viitab, et traktori puhul ei pea inimene tingimata kõrvalistmel istuma — ta võib olla näiteks:
teise sõidukiga järel,
põllul/territooriumil vahetus läheduses,
raadioside või otsese kontrolli all.
Aga liikluses maanteel oleks seda politseile üsna keeruline tõendada, eriti ATV puhul.
Seega:
must-valgelt keelatud see ilmselt ei ole,
aga täiesti “muretult legaalne” ka mitte, sest piiratud juhtimisõiguse järelevalvenõue jääb alles.
Need uuemad masinad on ju praktiliselt kõik elektroonikat täis, st iga mehhaanilist ja elektroonilist sõlme juhib mõni juhtmoodul, tavaliselt eriti uuematel masinatel on automaatkastitel ikkagi ka juhtmoodul. Tahad lihtsat ja töökindlat masinat vali manuaalkast ja vändaga aknad ning ilma igasuguste juhiabisüsteemita, isegi abs puudus, aga jama neil selles, et nende autode tootmine oli kusagil 90 ndateni. Ja tänaste autode probleem on selles, et europaas müüdavatel ja mida uuem masin seda rohkem on neil kõiksugu kohustuslikke abi ja ökoloogiasüsteeme peale aretatud mille tootmine teeb masina keeruliseks ja kalliks ning remonditavus muutub omal käel üha raskemaks alustades uutest võtmetest ja vastavate adapterite ja tarkvaralitsentsideni välja mis uuematel on tihti ebamõistlikult kalliks aetud, et sa ikka iga auto köhatuse ja tulukese peale ikka esindusse järgmist "andamist" läheks viima. Need on ratastel arvutid. Muidugi eeldada võib seda ikka ka, et et mida luksuslikum ja kallim auto seda rohkem elektroonikat sel ka on.
Võib olla loll küsimus, kuid olen tegemas B-kati (PIIRATUD) ja minusilmis peaks liiklusseaduse järgi olema lubatud iga b-katiga juhtida t-kat masinat kuni 8000kg.
Kas päriselt tohin piimalubadega t3b masinat juhtida?
Ei kujuta ette kuidas see "seadusliku esindaja järelvalve all" sõit välja näeb.
Erfs...Kas mõtled midagi sellist?https://www.auto24.ee/soidukid/4307711
Läbisõit on selline, et vähemalt 100 000km peaks ilma suuremate probleemideta küll sõita saama ja kuna sõidan vähe siis sellest mulle piisab. Auto on küll vana aga kui on korras ja ei roosteta oluliselt ning on üldse töökindel siis võibolla ongi mõistlik sellise autoga sõita, mis ei ole paksult elektroonikat täis. Ilma püsikiiruse hoidjata ei kujuta enam elu hästi ette aga õpiks uuesti ka selleta hakkama saama. Kütusekulu on kõrgevõitu aga nii vanalt autolt madalamat numbrit ei ootaks ka. Pealegi uuemate autode kütusekulu aetakse madalaks tänu elektoonikale, mis võib lollusi teha ja siis vaja jälle autoteenindust külastada. See on vist vanus, mis märku annab, kui uuematest nn. mänguasjadest ei huvitu ja eesmärk on leida töökindel auto, millega saab muretult ühest punktist teise liikuda ning igasugused lisavidinad, mille tõttu võid ennast vigaseks maksta enam nii palju huvi ei paku.
Mul roostetavad autod enne ära, kui jõuab mootoriga midagi tõsist juhtuda. Kuidas sellel hondal roostekindlusega lood on?
Ehk tasuks sellise soovi puhul (sõidan surmani) pöörduda 90ndatel levinud filosoofia poole? Asi käis umbes nii, et autol ei tohi olla keerukaid ja kallilt remonditavaid lisasid. Sinna alla käisid tol ajal nii turbo, automaatkast, elektriaknad, sissepritse ja kõik muu, mida Lada või Volga küljes ei olnud, selline ratsionaalselt mõtlev inime ühesõnaga....
Autoturul oli selliseid palju kusjuures, omal oli sel ajal müügis Mazda 929 kõikvõimalike lisadega, tehingud katkesid kui kunde pilgu salongi heitis ja käigukangi nägi.
Tänapäeval on palju asju juba vaikimisi olemas, aga ehk saad siit mõtteainet kuidas välistada raharöövleid. Neid on igal margil ja mudelil, aga internett on suureks abiks. Guugli juturobot teeb ise juttu kui kohe esimene otsingutulemus ei sobi jne jne.
Hiljuti läbi käidud tee. Sai tundide kaupa analüüsitud tehnilisi nüansse. Kokkuvõte: igal pillil omad kiiksud ja vead, aga Honda Civic 1.8 vabalthingav bensukas klassikalise automaadi otsas peaks olema üsna kindel valik.
