Kas pean panema ka kolmandat korda sama lingi sellest, mis täpselt on seadusandlikul tasandil tegemata, mis omakorda elektri tavalisele kodutarbijale kallimaks teeb? See on üks järjekordne kaudne maks, mis kuulub sellesse lõputusse valetamiste saagasse, et maksud ei tõuse. Ainult et selle käki lahendamise nõue tuleneb juba EU-st ja venitamine kahandab otseselt Eesti konkurentsivõimet igal kehtestamata jäetud päeval.
Milleks seda pidevat bullikakat suust välja ajada? Kõik saavad aru, et talvel võib olla külm, aga võrreldes eesti palgataset ülejäänud riikidega, ei ole normaalne, et elekter luksuskaubaks muutub. Kasvõi siis mõnel kuul aastas. Ammu juba selge, et meie arve ei koosne ainult kilovattundidest, elektri osa arvel on 50% või vähemgi, ülejäänud read muudavad selle vägagi tuntavalt suuremaks. Seega pidev bullikaka ajamine, et elekter on tegelikult odav, on mõttetu. Ja tegelikult ei ole ta kuskilt otsast odav- juba 20 senti kwh ei ole enam odav, rääkimata 30-40 ja rohkemgi senti. Mõned aastad tagasi sai ilma igasusuguste probleemideta müüa teda 4-10 sendiga, viimasel ajal on kõiksugu taastuvaid juurde ehitatud, aga hind on ainult tõusnud. Absurd. Kõik need taastuvad pidid ju poliitikute jutu järgi hinna alla tooma. Ei ole vaja mõelda kompenseerimisele, on vaja tegutseda selle nimel, et elekter oleks kõigile mõistliku hinnaga. Ka ettevõtjate suured elektriarved mõjutavad inimeste elu, tekitades hinnatõuse, seega põhimõtteliselt surnud ring ning selle ringi lõhkumisega peabki riik tegelema.
2025. aastal oli Eestis kodutarbijatele kätte tarnitud elektri kwh hind natuke odavam kui Soomes. Äritarbijatele oli Eestis elekter Soomega võrreldes aga märksa kallim. See muidugi ei lohuta, sest Soomes on palgad suuremad. Euroopas on Eesti elektri hind (nii äritarbijad kui kodutarbijad kokku) keskmisel tasemel. Meil ei ole elektri hinna mõttes olukord kriitiline. See, et talvel võib olla külm ja kütte- ja/või elektriarved on suured, ei saa olla täiskasvanud inimesele üllatus. Samamoodi nagu ei ole üllatus kodutehnika ootamatu ülesütlemine või ootmatu auto remondivajadus. Selle peale ei pea hakkama poliitikud jooksma ja toetusi jagama. Ja IRL ja KE saavad Tallinna linnas jagada toetusi. Investeeringud kärbiti nagunii, ametkond on juba kasvanud (EMTA andmed), palgad jaanuarist on ka Tallinna linna süsteemis kasvanud, seega tehku tööd, raha on, maksku kinni linnaelanike elektriarved.
Elektri börsihinna kujunemise loogika ei ole selline juhuslikult – eesmärk on, et meil oleks elektritootjaid turul ja kokkuvõttes saaks soodsaima hinna, mittevastupidi. Kui otsida, leiab selgitused lihtsasti.
Võtame väga lihtsakoeliselt.
Börsi hälve on see, et kõik tootjad saavad viimase, kalleima pakkuja hinna.
Kogu süsteemi hälve on süsihappegaasimaks.
Kõik ülejäänu on paljas vaht, mida iga arvaja/analüüsija väänab nii, nagu hetkel endale kasulikum tundub.
Kajakallase ja selle teise jorsi dialoogil on mõte sees.
Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud et Eesti energeetika on varjatud maksustamine. EE omanik on riik kes sealt ka korralikke dividende võtab.
Siis ongi nii et toodame 50 EUR, müüme börsile ja ostame 300 EUR tagasi mille omakorda tarbijad ära ostavad.
Kasumi saab dividendideks määrata ja selle omakorda maha juua, Rail Balticuks ehitada, Estonia Airi teha või muudesse huvitavatesse projektidesse panna.
Sama aasta, mootor sama + LPG toide, Sandero läheb väga hästi soojaks ka 10 km läbimise järel. -20 C ei ole samuti probleemiks. Seega ei välista jahutusklapi töölepingu lõpetamist.
Vastus on, et ei lähe jah. Ära üle teise käigu pane siis vast midagi saad. Kata radikas millegagi ära, kui nii väikesed sõidud. Kunagi oli skoda practik vms. Väike bensukas. Talvel täiesti jube. Sõitsingi madala käiguga, suure pöördega, et sooja sisse saada, muidu ei näinud aknastki välja.
EU regulatsioon on selle kohta, ei saa enam teha seda trikki. Kui tuleb uus soodukas 40%, siis peab see olema 40% viimasest kõige madalamast hinnast ... ajaskaala uurige ise välja, ei mäleta kas kuu või 6 kuud. Kui avastate midagi teistmoodi, pildistage ja tarbijakaitsesse.
Kala ja muude kiirestiriknevate kaupade puhul tähendab soodushind tavaliselt seda et partii kipub kätte hukka minema. Ostujuht võttis liiga ahnelt sisse. Kui mingitel viimsepäevani säilivatel keeksidel soodushind on võib mõelda kaupluse alturismile.
Liiga odavalt müümise ohte kirjeldas ükskord Gross ja hapukoore näitel.
Ta saaks seda müüa oluliselt odavamalt. See tähendab et kohe varahommikul tuleb lasteaia varustaja ja ostab poe tühjaks. Hiljemalt lõuna ajal helista keegi ja küsib et mis krdi pood sul on, hapukoortk ei ole?
Vahepeal vist Gross müüs mingeid asju pea omahinnaga aga ostupiiranguga et kaks pakki näkku. Siis iriseti et nõukaaeg ja mõni tegi kohe mitu osturingi sest poolmuidu saab.
tsitaat: "Täna just Prisma allhankejuht avaldas, et 71% klientidest on sooduspakkumiste lõksus ja see on alarmeeriv trend."
lihtsalt infoks, et "sooduspakkumised" on hetkel hästi töötav tarbijakäitumise juhtimise meede jaekaubanduses. Tavahind on ümber nimetatud soodushinnaks, mida tarbija neelab praegu lihtsalt paremini. Sellised "sooduspakkumised" ei ole heategevus kaupmehe poolt vaid täiesti normaalse juurdehindlusega kauba müük. Prisma allhankejuhi "alarmeeriv" avaldus teenib lobi ja/või mainekujunduslikku eesmärki.
Üks näide paari nädala eest lõhe filee letihinnast (kala pärines samalt tarnijalt). Maxima tavahind 11,99 eur kg. Rimi 40% soodushind 12,99 eur kg.
maaks, väga hea viide delfi juhtkirjale - väga hästi on kokku võetud kogu see populism, mida KE ja IRL ajab. kumbki ei tunnista, et on sotsialistlikud parteid, aga viljelevad mõlemad sotsialismi ja pisendavad iga täiskasvanu enda vastutust enda elu korraldamisel. Ühest küljest sarjavad, et riik kasvab nagu vähkkasvaja igalt poolt ja sekkub inimeste ellu aga teiselt poolt ajavad seda, et riik peab inimese elu korraldama ning igasugu hinnatõusukompensatsioone maksma.
Esiteks on tegu kolmesilindrilise mootoriga, seega sooja toodab üks silinder vähem kui teistel. Teiseks sõidad sa jääkülma mootoriga linnas alla 10km ja eeldad, et sealt peaks hakkama koheselt sooja tekkima. Kolmandaks sõidad sa jääkülma mootoriga vähem kui 10km ja soovid, et ta võtaks bensiini sama palju kui suvel trassil, mis tehaseandmetel on 3,9, aga olgem realistid ja võtame selleks pigem 4,5-5l.
Seega ole realist ja vaata ümbritsevale tegelikkusele näkku ning ära rohkem siin hädalda. Autot ostes tuleks ka natukene eeltööd teha, et pärast ei peaks pettuma.
-5 -ga on juba probleeme. -20-ga ei hakka see temperatuuri näidik vist üldse liikuma. Samas bensiini joob selle mootori kohta nii, et mingist ökonoomsest mootorist ei saa juttugi olla.
Kas siin foorumis on keegi kirjutanud, et peaks toetama arvete maksmisel? Aga kiire google ütleb, et äkki tõesti peaks, sest käki kokku keeranud liberastid üritavad toetamist ennast näidata kui populismi, aga seda SAAKS teha ka mittepopulistlikult ega ole vajadust hakata isegi jalgratast leiutama, sest näited, KUIDAS ja millistel tingimustel (kellele, milliste sissetulekute, eluasemete jne puhul jne) seda teha, on teiste riikide pealt olemas. Probleem polegi ju ühes elektriarves, vaid tuuleenergiaga seotud parteide aastatega korraldatud mastaapses kobarkäkis, millest see viimane (ja tõenäoliselt ka järgmine) arve on vaid see piisk, millal karikas üle hakkab ajama ja inimesed võlgu hakkavad jääma. Täna just Prisma allhankejuht avaldas, et 71% klientidest on sooduspakkumiste lõksus ja see on alarmeeriv trend. Eraettevõtluses järgneks sellistele kobarkäkkidele alati vastutamise kohustus ja tahtluse kinnitusel minnakse ka käkikeerajate isiklike varade kallale.
##Ei saa nemadki ilma rahvalt tuleva rahata midagi teha.##
Küsimus on selles, kas seda raha kasutatakse riigi/rahva või ainult iseenda ja oma koostööpartnerite jõukaks tegemisel. Praegune "tuulepesu" seltskond ehitab maksumaksjate raha eest Soome tuulepargi ja müüb selle siis maha alla omahinna. Toon veel paarkümmend näidet või otsid need ise siit teemast ülesse? ;)
Inimestel pole väga vahet, kas valimised võidab mingi kohuke, helesinine unistus, käbikiimlus või sigade sünnitusnõustaja. Valimistel sünnivad vaid eeldused, millest on vaja panna lõpuks kokku laiapõhjaline koalitsioon, mida usaldab enamik inimesi. Nii kaua, kuni oravad ise enda hulgast oravanahkasid seina peale lüüa ei julge ja jätkub see ämmakapipoliitika, pole ka põhjust loota, et nemad sellesse laiapõhjalisse koalitsiooni saaksid kuuluda. Ei maksa unustada ka seda, et oravad lõid noa selga OMA valijatele, mitte EKRE ega keskplärakonna valijatele. Vähemalt mõtlevad inimesed seda reetmist ei unusta, fänniklubisid ega toiduahelaid ei kõiguta nagunii miski ühegi poliitgrupeeringu puhul.
Ei julge tulevikku ennustada, aga suurim oht demokraatiale tundub tulevat hoopis selles, et kui oravad on opositsioonis, jääb opositsiooni töö täielikult tegemata. Nagu eelmiselgi korral, kui liberastid kollektiivselt opositsioonis olid. Isamaa ja keski puhul on näha, et nad teevad populismi kõrvalt ka sisulist tööd, mis ongi opositsiooni mõte ja pole mitte kõige vastu, vaid toetavad kõiki mõistlikke valitsuse eelnõusid. Sellist poliitkultuuri oleks meeldiv näha ka peale valimisi. Lihtsalt see, kes jäi varastamisega vahele Savisaare ajal, on võibolla vigadest õppinud. Võibolla ka mitte. See kes veel täna hommikulgi varastas ja kes sellele jätkuvalt õigustusi leiab, peab enne vigadest õppimist jõudma vigade tunnistamiseni;)
Enne kui maaks siis järgmise kõvatamisteksti välja heidab, siis küsin temalt konkreetse küsimuse: Milleks valitsus üldse vajalik on? Kas selleks, et mõelda välja viise, kuidas meie taskust järjest rohkem raha kätte saada või selleks, et hoida majandus niimoodi toimimas, et ei peaks rahva taskusse pidevalt kätt ajama?
Kasutuid ja tõeseid fakte saab ju laduda ritta lõputult. Veebruaris toodavad mul juba paneelidki rohkem, selle võrra kulub kah võrguelektrit vähem ja kuna raha ostujõud on kahanenud, siis sellise võrdluse järgi on elekter isegi odavamaks läinud... lihtsalt maksma peab rohkem:))
Kogu see demagoogia ei muuda fakti, kui palju raha lõpuks arvelt maha võeti ja mis nüüd sisetarbimisse (õlled ja kotletid) ei lähe. Samuti ei näe põhjust olla selles rohepesuga loodud olukorras tänulik "ansipitele" eelmise sooja talve eest, mis võimaldas juba tollal arutult kõrge elektri hinnaga (irw@KM-ta) ikkagi toime tulla neil, kes praegu arve maksmiseks tarbimislaenusid peavad võtma.
Niiet maaksi arvates on kõik kõige paremas korras. Valitsus ei pea lillegi liigutama, võtame külma ilma kui vääramatut jõudu ja loodame, et külm majandust ära ei võta.
Alates 1. juulist 2026 tõuseb ladestustasu Jõelähtme prügilas kolmekordseks ja kehtestatakse uus põletustasu segaolmejäätmetele 60 eurot tonni kohta. Põletustasu tõstab prügikäitluse ja seeläbi ka prügiveo kogukulu, mistõttu tõuseb segaolmejäätmete hind Tallinna elanikele hinnanguliselt 75 protsenti. See ei ole enam reformierakondlik peenhäälestus, vaid hinnahüpe, mille valitsus kõigile kohalikele omavalitsustele peale surub. Kuna koos põletustasu kehtestamisega tõuseb ka ladestustasu, siis pole järjekordsest hinnatõusust pääsu kellelgi. Peaminister Kristen Michal on korduvalt kinnitanud, et valitsus lõpetab maksufestivali ning kehtestab Eestis stabiilse ja etteaimatava maksupoliitika. Need sõnad kõlavad kenasti pressikonverentsidel, kuid päriselus näevad inimesed hoopis teistsugust pilti.
Üks maks ja tasu järgneb teisele. Kui see ei ole otseselt tulumaks või käibemaks, siis on see aktsiis, lõiv, tasu või mingi «keskkonnainstrument». Jäätmete põletustasu on ehe näide sellest, kuidas valitsus suudab uue maksu kehtestada nii, et formaalselt ei ole tegu riikliku maksuga, kuid tegelikult mõjub see tavainimese rahakotile täpselt samuti nagu riiklik maks. Eriti küüniliselt mõjub jäätmereformiga kaasnevate tasude ja hinnatõusude ajastus. Eesti peresid on tabanud erakordselt kõrged elektrihinnad, paljud majapidamised seisavad silmitsi šokeerivate elektriarvetega ning üldine elukallidus ei näita vaibumise märke. Ja just nüüd otsustab riik, et on õige hetk lisada inimeste püsikuludele veel üks kohustuslik tasu.
Valitsus räägib rohepöördest ja keskkonnateadlikkusest, kuid jätab mugavalt mainimata, et rohelised otsused ei tohi olla sotsiaalselt pimedad. Kui poliitika tulemus on see, et madalama sissetulekuga pered peavad valima, kas maksta elektri või prügiveo eest, siis on midagi väga valesti. Prügikonteiner ei ole luksus ja prügivedu ei ole vabatahtlik teenus. Kui riik teeb selle palju kallimaks, siis peab ta olema valmis vastama ka küsimusele: kelle arvelt ja mille nimel?
Praegu jääb mulje, et vastus on lihtne: rahva arvelt ja ilma et keegi valitsuses selle eest poliitilist hinda maksaks.
Eestis aeg ajalt esinevast talvekülmast oli juttu, aga lihtne on kah lihtne olla. Ma ilmselt sinu asemel oleks tõsiselt häiritud hommikuti peeglisse vaatetes sealt sind nähes. :-)
Kuidas puutub majanduse teemasse elektri hind? Kui kõrgelt sa kukkunud oled, et sellest lihtsast seosest aru ei saa? Kogu majandus toimibki vaid elektriga, neid kes puuahjus saiakesi küpsetavad, eriti vist alles ei ole. Kas süüdi on ansip või keegi teine, on vaieldav, aga rahvas pole süüdi kui tema rahakotist võetakse aina rohkem asjade eest, mis on tänapäevase elu loomulik osa. Kui sinul jätkub pappi kotleti ja õlle jaoks, siis foorumis kõvatamiseks sobib see küll, aga nagu kärss juba viitas, kas oled kontrollinud kotleti kaalu ja lihasisaldust? Võib olla on need protsentuaalselt muutunud vähenemise suunas, aga sinult küsitakse 2x rohkem pappi- oled sellega nõus? Ilmselt oled, sest kõht on endiselt täis, mis sellest, et kallimalt.
Kas selles et talvel on Eestis vahel külm on "Ansip" süüdi või? @fdghfgh
Või kuidas see üldse puutub majanduse teemasse!
Väide oli, et elekter maksis 02.2025 umbes täpselt samapalju kui 01.2026 ja see väide on enam-vähem täpne.
Minu "vaatlusandmed" näitavad: 02.25 elektri maksumus (koos võrgutasude ja kõigi maksudega) =0,2477€/kWh ja 01.26 =0,2531€/kWh. Ehk siis täitsa sarnased numbrid.
EDIT: Võrdlusandmed s€/kWh 2021... 01.2026, suvel läheb käest ära, sest tarbimine langeb ja kuu maks pääseb rohkem pildile. https://www.upload.ee/image/19063168/Elekter_2021_2026.jpg
