Dünaamiline õlivahetus on mingil määral asjakohane vaid klassikalistel turbiiniga kastidel. ZF, AISIN. Igasugu cvt, s-tronic, dsg jms. puhul on see täiesti ebavajalik. Olen näinud ka arvet, kus on tehtud dq200-le dünaamiline, mygaad... Samuti on see ebavajalik mootoriõli vahetades. Päris lolliks ei tasu minna ja tilk vana õli, mis sisse jääb, ei ole probleem. Pigem on probleem a,la 30000 välbad mootoris ja osade kastide puhul esinduse mesijutu kuulamine, õli mittevahetamine ning osade kastide puhul 60000 välba ülelaskmine. Keritud autod on eriline peavalu uuele omanikule.
Mis on "sellise Fordi" probleemid? Palun täpsusta.
Inglisekeelsetest foorumitest olen lugenud, et jahutusvedelik võib lekkida õlitussüsteemi või midagi analoogilist. Mis veel on probleemiks?
Selleks tuleks minna Toyota esindusse ja kontrollida kohapeal kuidas täpselt õlivahetust cvt käigukastile tehakse. Kas saavad viimse tilgani õli vahetatud või jääb ikka tilk tõrva ka sisse mis rikub sisuliselt ka kogu uue õli ära vana õliga segunedes. Mootoritega on tegelikult sama probleem, et nad ei saa vana õli mootorist tegelikult kätte ja mingi osa jääb vana õli ikkagi mootorisse õlikanalitesse ja mujale sisse. Korralik õlivahetus tähendab ka mootorites dünaamilist õlivahetust aga seda teevad ainult väga vähesed autoomanikud kes ise oma masinaid hooldavad ja hoiavad autot nagu silmatera!
Minu jaoks on arusaamatu miks Toyota nii on ette näinud.
Õlivahetus on ette nähtud ent miks nii nagu nad seda teevad.
Kas see on piisav, kas selline õlivahetus "tehase hinnangul suure tõenäosusega" tagab k/kasti töökindluse? Vbl on see tehase poolt mõeldud eesmärgiga näidata automargi hoolduskulusid madalana.
Ootan teiste arvamusi.
Kas kellelgi on kogemusi kõnealuse mootoriga manuaalkastiga Skoda Karoq`iga?
Milline on dünaamika linnas→ kas iga manöövri tarvis tuleb lapata alla esimesele käigule?;)
Eespool kirjutajad, kas olete õlikulu puudumise fikseerinud nö armatuurlaua näidu alusel või olete regulaarselt kontrollinud õlivarrast (soovitavalt tasasel maapinna, muidugi).
Tulen korra CVT kasti õlivahetuse juurde. Toyota esindused teevad nö. tavalist õlivahetus. Selle käigus (nende endi sõnul) vahetub kastis vaid ca`30 õlist. Hind 300- 400 €. Ja siis on nn. dünaamiline õlivahetus, näiteks Hõbenool, kus väidetavalt vahetud suurem osa õlist.
63amg, kirjutad, et " kes käsib minna sinna hõbenoolde õlivahetust tegema,kui tegelikult saab 2 korda odavamalt". Kus saab dünaamilist õlivahetust soodsamalt?
Või mis mõte on esindustel tehtaval õlivahetusel, kui sellega saab vaid kolmandiku õlist vahetatud?
Sa ajad kõik asjad jälle sassi @valdek hammakad viskab välja ikka ESB (või oli see nüüd DSG - kurja küll, pea pole enam see mis 30a tagasi) :-)
Mõni ehk veel mäletab, millist hirmujuttu räägiti vanasti, kui keegi enda otse saksast audile kärukonksu paigaldas - sellel hammasrattad maanteel kohe laiali kui Lenskasse kurke vedada tahad :-)
Siis tulid DSG-d - "õlidel" jälle hala lahti, et lendab kõik kohe laiali kohe kui kärukonksu külge paned :-)
Tegelikkus on see - Ehitajate tee Nõmmele suunduval tõusul ei ole mingeid hammakaid maas vedelemas (ja see on Eesti üks kõige suurema koormatusega järsemaid tõuse üldse) :-) :-)
80% kasutajates ei teagi mis kast nende autol tegelikult peal on, sest neile piisab "automaatkastist", haagivad taha mida vaja, veavad oma koormad kuhu vaja ja muretsevad hoopis muude asjade pärast (no et kas homme läheb külmaks või hoopis sulale).
Just cvt kehvapoolsele vastupidavusele eelmises kommentaaris viitasingi. Tahaks näha kuidas cvt kastiga auto näiteks vähe järsemalt tõusult startima hakkab kui ka näiteks mõne tonnine haagis sabas juhtub olema. Kui rahulikult sõita, haagist ei vea ja aiste vahel pigem lahjema poolsem mootor siis on lootust, et kestab mõne aja . Aga kui juba vähe jõulisemaid loomkatseid jõulisemate mootoritega teha ja ikka ka päris tööd autoga teha(haagiseid vedada) siis on varsti ketid ja hammasrattad maanteel laiali:)
Cvt sobib pigem laisale inimesele kes soovib headel teeoludel sujuvat kulgemist. Tõsine tehnikahuviline entusiast seda paraku tarbida väga ei soovi või siis on tal mitu autot igaks otstarbeks oma, sest ekstreemoludes cvt kast lihtsalt ei toimi nii nagu tahaks ja ega paaritonnise massiga haagise vedamisel ka hästi ilmselt ei kesta. Aga lihtsalt mugavaks kulgemiseks tööle koju poodi ja eriti naistele kui huvi on miks ka mitte.
Mõttetu käkk. Kui paneme täismõõdus linnamaasturile 1.6 mootori peale, on tulemuseks mõttetu käkk. Linnas ok sõita kui aku täis hoiad, maanteesõiduks ei sobi. Piduritega haagis max 1 tonn. Mujal on saada ka 2.0 ja 2.5 mootoreid, nendega oleks isegi mõtet sõidukil.
Autolehes oli hiljuti sellest hea ülevaade. Sealt lugesin välja ka väga huvitavat infot, et autol puudub tagastange, mistõttu läheb iga kõks kohe kere pihta.
Kui kõlakaid uskuda, siis see esimese käigu asi tehti seepärast, et klientidele ei meeldinud alguses see "pöörded ülesse ja sama koha peal seier seisma" teema. Nendele, kes olid harjunud vanakoolikaga, et pöörded käivad ülesse-alla. Kui palju selles tõde on, ei oska kaasa rääkida. Iseenesest selline mudeldamine säästab CVT'd küll natukene, sest kõige koormavam kogu masinale on siiski foori tagant start.
CVT on iseloomult väga äge ja suisa ideaalne asi. Senikaua kuni ei pea tegelema keeruliste oludega nagu muda, liiv ja praegune lumepuder. Nendes oludes on vaja ette kujutada masina jõukõveraid. Vaesed diisliomanikud...
CVT kohta on endiselt pöidlareegel: mida lahjem pada kapoti all, seda kauem ta kestab lahjem just pöördemomendi koha pealt, mitte pöörete lõpus saavutatud kõrgeima kilovati koha pealt.
CVT kestab paremini hübriidide pealt. Miks? Vaata lause tagasi.
Toyota kasutab planetaartüüpi CVT'd, see on kordades usaldusväärsem ja vastupidavam, kui kett/rihm tüüpi CVT.
Priuse CVT'l on õlivahetus väga lihtne, Corollal, millel on sisuliselt sama CVT sisu aga teistsugune korpus, on see õudusunenägu, tehtav aga ajakulukas. 2016 aasta masinaga kogemus, pole toyota tehnik, ei oska kõigide mudelitega kaasa rääkida.
Onuvaldek jälle oma teemavälist maailmavaadet propageerimas:)
Tallinna lumepudrus hakkamasaamine on pigem juhi sõiduoskuse kui ülekande teema. Pigem on variaatorit keerukas oma soovi järgi piirata, mis lumes sumpamisel võib olla kriitiliseks piiriks minemasaamise ja paela paigalduse vahel. Ehk algajale on variaator rasketes oludes keeruline valik.
Isiklikust kogemusest lisan, et kõik sõltub ikkagi ametnikust kui inimesest. Osadel inimestel lööb kusi pähe ja hakatakse näitama oma võimu, teised on lihtsalt laisad ja tegelevad oma tööülesannetega vaid näiliselt, aga kolmanda inimese saabumisega sellele ametikohale kõik probleemid järsku kaovad. Kogemus näitab ka seda, et need inimesed ei jää sinna kauaks... ja olles kuulnud mõne sellise käest, kui masendav (demotiveeriv) oli tema jaoks kolleegide suhtumine oma töösse ja piirkonna inimestesse, ei saa sealt lahkumist (või teiste poolt "väljasöömist") neile kuidagi ka pahaks panna:(
¤¤¤Mitte ainult kohalikus omavalitsuses, vaid ka riigiametites, kellest sõltub, kas inimene saab oma ettevõtlust edendada või oma talu pidada, kasvõi oma maja ümbrust korras hoida – siis inimest muudkui üllatatakse uute nõuetega. Ei öelda täpselt, mida ta siis tegema peab selleks, et näiteks vajalik luba või toetus saada. Inimene muudkui pingutab, aastad lähevad/.../seda me siin ise võtamegi kokku sõnaga „halduskius“. Mulle tundub, et sellist kiusamist on Eestis liiga palju. Et ametnikud, kes hoolitsevad nõuete täitmise eest – olgu see siis loomapidamine või põllupidamine –, et nad oleksid inimese poolel.¤¤¤
Artikli lõpus on üleskutse anda kommentaarides teada sellistest olukordadest.
Sekundeerin Vahekastile et praegustes ilmaoludes toimetab Nissani klassikaline CVT väga edukalt Tallinnas lumepudrus ning liigub igati enesekindlalt. Mingit rapsimist ja rataste tühja jooksmist ei tähelda.
Ei jõua kõigi nende tänapäevaste ratastel arvutite hingeeluga tutvuda, aga mõned küsimused:
1.Kas sellel "elukal" on ainult üks termostaat?
2.Kas termostaat on mehaaniline või elektrooniline?
3.Kui egr on välja progetud, siis kas see on ka mehhaaniliselt kinni?
4.Kui termostaat on elektrooniline, siis kas tal on õige tööpinge?
5. Kas on mingi lisasoojendus/ahi (nn.gero). Kas töötab?
