teema pealikiri kuulub tegelikult huumorinurka-lihtsad keretööd.
lihtne keretöö tähendab tegelikult nt. stange,tiiva või tule vahetust mida saab eemaldada paigaldada poltide ja kruvidega
Ükski endast lugupidav firma ei tee tööd niimoodi, et saaks kuidagi ülevaatuselt läbi. Tehakse kas korda või ei. Pärast ei jõua seda juttu ära kuulata, mis linnapealt tuleb.
Kliendid kipuvad juttu muutma pärast tööde lõppu ja halba reklaami pole vaja kellegile.
Kui tahad midagi möksida kokku, võta sõber appi ja kahepeale kompunnite midagi kokku
Mu autol kojamehed töötavad suht hästi ja mingit kilet ka ei jäta. Samas mõtlen seda , et need kojamehed on mul auto ostmisest saadik küljes olnud ja minu käes auto 8 aastat sõitnud ja ca 100 tuhat km olen temaga sõitnud. Enne mind oli autoga sõidetud umbes 280 tuhat ja kuna viimati kohamehi vahetati seda ma ka ei tea. Mõtlengi nüüd, et kas peaks kojamehed lõpuks ära vahetama või peavad kojamehed äkki veel mõned aastad vastu?
Ega siin enam muud järeldust teha saa kui et raha. Raha, mis läbi nende veidrate otsuste kellegi (kasvõi ämma) öökappi ladestub. Eriti veel siis, kui riik asju doteerima hakkab.
Rööpad on ammu maas, ka railbaltika oleks võinud vanadele rööbastele teha, aga see poleks üldse seksikas olnud.
Kui klassikalist detektiivikirjandust ilmestas lause Cherchez la femme, siis nüüdisaja majandusdetektiivid otsigu raha jälgi.
Kirjutanud palju kordi, et juht peab valima kiiruse vastavalt oludel ja mõnikord on see kiirus ka null (st ei sõidagi või tuleb valida teine tee). Siin on nüüd paar näidet, kus ei saa enam nii mustvalgelt piire tõmmata.
Kui ikka tee pole enam tuvastatav ja ka ümber pöörata (mõnikord isegi mitte seisma jääda kinni jäämata) pole võimalik, mis siis saab? "Kutsume traktori" ei ole lahendus, sest sellepärast ongi tee asukoht tuvastamatu (lahti lükkamata), et kõik traktorid on hetkel hõivatud teistel teedel täpselt selle sama tegevusega. Eelmisel nädalal sai tegeletud ka täpselt sama probleemiga, kus koolibussijuht otsustaski seisma jääda ja traktori appi kutsuda. Minu laps kutsus mind appi. Läksin maasturiga, sest traktoriga oleks olnud liiga kaugele minna. Ka teistest küladest tulid vanemad maasturitega lastele järgi. https://elu24.postimees.ee/8170259/sutsakas-pole-joove-rahva
l-on-haapsalu-kulje-all-kraavi-soitnud-liinibussi-kohta-oma-
teooria
Siin on nüüd teine täiesti ajuvaba olukord, kus autojuht ei saagi eelnevalt teada, et raudteed ületades jääb ta rongirööparoobastes põhja peale kinni ning õhus ringi käivate ratastega ta sealt liikuma ei pääse. Muidugi oleks olnud mõistlik helistada 112 ja teavitada, sest seda tegemata saab selline olukord lõppeda ainult artiklis kirjeldatud viisil:). Oleks väga huvitav teada, kes ja mis põhjendustel siin süüdi jääb (ja tekkinud kahjud peab korvama)? https://www.delfi.ee/artikkel/120349401/rongile-ette-jaanud-
ja-avarii-tekitanud-soiduk-oli-lumevangis-omanikul-tuli-auto
-puruks-muljumist-pealt-vaadata
Artikkel/video jne ei ole seekord maksumüüri taga, st on kõigile nähtav.
Sellel masinal poole aastaga muutub midagi, kui variant veel siis pole luuk ka teab mis asi enam ja järjest tuleb asju juurde. Oleks siis ainult aasta pikendust. Vaata üle, kere vast üleni kärnane.
Eks jah ajab närvi, aga samas ka mõistan, sest kõrget autot on maakal vaja elukoha pärast, mitte edevuse pärast, kuid kõrget autot ei ole võimalik kusagile sulatama minna nagu linnavurledel oma madalate autodega kõikmõeldavates soojades parkimismajades (see on ikka haige huumor, mis nt T1 või Prisma maa-alustes parklates tuisu/pakasega toimub, vabalt võiksid sulatamise eest mingeid 20e pileteid müüma hakata, sest samal ajal tahaks teised inimesed lihtsalt kaubanduskeskust/poodi külastada ja see kasum jääb neil saamata).
Isiklik näide: minul oli Grand Cherokee katusel katuseraamide vahel-ümber-peal umbestäpselt 20cm paksune jääkiht. St mitte lumi, mis lendub sõites, vaid läbipaistev jää, mis kenasti kinni katuse küljes. Lased toa seest soojaks, siis tuleb katusePLEKI küljest lahti, aga katuseraamide ehitus on selline, et see jääklomp püsib seal liikumatult. Kui midagi lahti tuleks ja kellelegi klaasi vm lendaks, siis on nagunii minu (või kindlustuse) vastutus. Aga mida selle probleemiga teha? Ei hakka ju auto katusel nii paksu jääklompi haamriga tükeldama ega autot rikkuma (jutt käib siiski "musta numbri" väärilisest veatus korras autost, mitte metsas lõhkumiseks mõeldud offroaderist) ja raskus on nii suur, et ka tükkidena seda maha tõsta mitte igaühele jõukohane. St sõitsingi siiani teadmisega, et see püsib seal, minema ei lenda, kellelegi sealt midagi kraesse ei pudene (lumi sealt pealt maha pühitud) ja täna oli lõpuks nii soe, et hakkasin sooja veega seda tükkideks sulatama ja sain lõpuks auto katuse puhtaks. Kui sellega oleks mõnda parkimismajja siiski mahtunud sulatama (nt Mustika keskuse parkimismaja on veidi kõrgem), siis oma kõrge neliveolise bussiga polegi midagi teha, lähipäevadel peaks ka see jää lumeks muutuma ja sealt juba tükkidena kättesaadav olema. Ainus õigustus ongi see, et see lisaraskus on ohutu ja kedagi närvi sellega ajanud ei ole. Naerma ajanud tõenäoliselt küll:))
Netti on tekkinud viimastel nädalatel üsna palju videosid, kuidas sellised jää- ja lumehunnikud raske- ja kergveokite katustelt või tentide pealt liikluses minema lendavad. Probleem on olemas, sest seda tonn+ lume/jäähunnikut ei saa sealt kätte mõnikord üldse ilma sulatamata. Lepingud on peal, töö vajab tegemist, st leib peab poodi jõudma ka siis, kui ilm üllatab. Nüüd tulebki vahe sisse sellest, kas sellist autot juhib pohhuist või kes üritab sellega tulla toime nii ettevaatlikult kui võimalik. Mis oleks lahendus?
¤¤¤Ebamõistlike ja ülejõukäivate kohustuste võtmine, millega kaasneks eestimaalaste vaesusriski langemine, konkurentsivõime vähenemine ja varustuskindluse kadu, ei taga eesti rahvuse säilimist ja on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega/.../Näiteks on turbasektorile järgnevatel aastakümnetel pandud kliimakohustused eeldusel, et turvast kasutatakse põletamiseks. Jättes tähelepanuta, et 98 protsenti turbatoodangust kasutatakse ära kasvumuldades ning selliselt paisatakse atmosfääri üksnes murdosa kasvuhoonegaasides võrreldes põletamisega/.../Erinevate huvide kaalumisel ei tohi automaatselt üht eelistada teisele. Senini on keskkonnakaitse haldus-ja kohtupraktikas domineerinud Eesti energiajulgeoleku ja konkurentsivõime üle. Seetõttu ei pruugi eksida need, kelle arvates huntidele, lendoravatele ja kaladele muinasaegsete tingimuste loomine on olulisem, kui vastavalt õigus lambaid kasvatada, metsa majandada või hüdroenergiat arendada/.../Luua tuleb toimivad hüvitamisskeemid juhuks, kui kliimakaitseks riivatakse intensiivselt õiguskindlust. Näiteks kui ettevõtja tehtud investeeringud muutuvad kasutuks põhjusel, et ta on ekslikult usaldanud riigi lubadust kaevandada põlevkivi või mõnda muud maavara kaeveloa kehtivuse lõpuni¤¤¤
¤¤¤Vabadussõja järel sai maakondi üksteist/.../Maakonnad olid toona võrdlemisi ühesuurused, maarahvast oli suurimas, Tartu maakonnas neli korda rohkem kui Valgamaal ja kaks korda rohkem kui Järvamaal. Ka linnaelanikke arvesse võttes ei muutunud pilt palju – Harjumaa koos Tallinnaga oli viis ja pool korda suurem väikseimast, Valga maakonnast.
/.../
Hoopiski teistsugune on olukord 15 tänase Eesti maakonna puhul, mille aluseks on Nõukogude-aegsed rajoonid ja mida on hiljemgi mitmesugustel konjunktuursetel kaalutlustel muudetud. Suurima (Harjumaa) ja väikseima (Hiiumaa) maakonna elanike arvu erinevus on 76-kordne (!). Liigendus, mis sisaldab nii suuri erisusi, ei ole praktiliselt kasutatav.
/.../
Pikka aega – peaaegu kuni iseseisvumiseni – oli Eesti jaotatud kaheks kubermanguks. Ka Saksa okupatsiooni ajal oli siin kaks piirkonda – Reval (Tallinna linn) ja muu Eesti. Aastail 1951–1952 oli Eestis kolm oblastit keskustega Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Seejärel moodustati Eesti pinnal ligi 40 rajooni, mida omakorda samm-sammult liideti, kuni neist sai 15 maakonda, mis osalt – aga ainult osalt – ühtisid iidsete maakondadega. Euroopa Liidus kasutatavas rahvusvahelises statistikasüsteemis NUTS (prantsuse keelest: Nomenclature d’Unites Territoriales Statistiques) kasutatakse kolmetasemelist liigendust. I tase on riik tervikuna, II tase sisaldab jämedamat ja III tase peenemat liigendust. See liigendus on aluseks riikide ja piirkondade arengu igakülgsele hindamisele, mille järgi moodustatakse kõikvõimalikke pingeridu ja määratakse toetusi. Eesti on vahepealsest tasemest loobunud ja seega on riik statistilises mõttes tervik. Aga kas päriselt on? Tegelikult koosneb Eesti kahest üsna erineva arengutasemega osast – ühel pool Tallinn ja Harjumaa, mis on jõudnud ELi edukamate piirkondade hulka, ja teisel pool majandusliku taseme poolest märksa mahajäänum muu Eesti. Muu Eesti arengupeetust ei vähenda selle tõsiasja salgamine ja varjamine.¤¤¤
¤¤¤Eriti irooniliseks muudab kogu tänase rongiparoodia fakt, et 1993. aasta kevadel suutis Eesti Raudtee koostöös Läti ja Leeduga käivitada Balti Ekspressi, mis sõitis Tallinnast otse läbi Riia ja Kaunase Poola piirini, kus oli võimalik Varssavi rongile ümber istuda. Toona polnud tegemist mingite linnalähirongi vagunitega, vaid korralike 1. ja 2. klassi magamisvagunitega, mis olid selleks puhuks stiilselt ja pilkupüüdvalt disainitud. Enesest mõistetavalt kuulus rongi koosseisu ka õdus restoranvagun. Kogu teenindus oli viimase peal. Kiirrong Balti Ekspress peatus ainult Tallinnas, Tartus, Valgas, Riias ning Läti-Leedu piirijaamas ja Šeštokais, sealt läks rong edasi otse Varssavisse, ja nii iga päev, umbes viis aastat. Balti Ekspressile lisaks sai Tallinnast otse sõita veel ka Vilniusesse ja Riiga ilma igasuguste ümberistumisteta.
/.../
Teadmiseks veel, et algne Balti Ekspress loodi juba u sada aastat tagasi ja sellega sõideti Tallinnast Riiga ning sealt läbi Leedu toonase pealinna Kaunase ning seejärel läbi Varssavi otse Berliini, kus sai ümber istuda teistesse Euroopa riikidesse suunduvatele rongidele. Kahe maailmasõja vahel oli Balti Ekspress väga populaarne, eriti Eesti jt Balti riikide poliitikute, ärimeeste, kultuuritegelaste, sportlaste ja huvireisijate seas. Tookordsete reisijate hulgas oli ka minu vanaema, kes kasutas seda rongi korduvalt, peamiselt Pariisi jõudmiseks. Mäletan, kuidas ta selle rongi mugavusi kiitis.
/.../
Jääb arusaamaruks, miks kõiki neid eelnevaid kogemusi täna ära ei kasutatud, vaid hakati iseenese tarkusest ja maksumaksja raha eest mingit kiviaegset raudruuna leiutama, samas kui Tallinna, Riia ja Vilniuse vahel liikumiseks on hulgaliselt palju kiiremaid, mugavamaid ning odavamaid viise. Sestap on vähetõenäoline, et selline arhailine suslatamine reisijate südameid võidab ja see kilplaste kombel kavandatud rongiliin kunagi ennast ära tasub. Tuleb õudusega tõdeda, et pikkade aastakümnete arenedes on toimunud Balti riike ühendavas rongiliikluses progressi asemel märkimisväärne taandareng, mis illustreerib kõnekalt ka Baltimaade tänast koostööd.¤¤¤
Siin on ühe teise maal elava inimese "olustikukirjeldus" sellest, miks automaks praegusel kujul (mitte automaks kui selline) on riigina tervikuna toimimisel kuritegelik ja miks teistes riikides regionaalpoliitika tõttu selliste maksudega tekitatavat ebavõrdsust kompenseeritakse. Sest kui ei kompenseerita, tuleb see millegi arvelt ja paljude puhul just igapäevaste kuludena ebatervislikuma (odavama) toidulaua ja vähemturvaliste liiklemislahenduste kaudu.
¤¤¤Ka praegu, jaanuaris, on maainimesel vaja lapsed lasteaeda, kooli ja huviringi viia, vanaema arsti juurde sõidutada, koeratoidukotid ja põrandaplaadid koju tuua. Mõni soovib veel teatrisse, kontserdile või tantsupeolegi minna. Ka lapsele ei ole alati südant öelda: "Kallis laps, sõbrale külla ja kinno lähed siis, kui oled ülikooli astunud ja elad juba suuremas linnas."
/.../
Kevadise teede lagunemise ajal olen ka autot kodust paari kilomeetri kaugusel hoidnud. Seniajani on säilinud komme enne suurt kevadist sula suuremad ja raskemad asjad koju ära varuda. Teede lagunemine, mis viimastel aastatel on meid ka keset talve üllatanud, on täiesti tavapärane nähtus, millega maarahvas on harjunud ja arvestanud. On olnud päevi, kui koolibuss ei pääsegi meie koduni ja lastel tuleb kilomeetrike jalutada. Mõni sel ajal külla sattunud tuttav on imestanud: "Kuidas sa ise siin liigud?" Liigun hea auto ja aastatega lihvitud sõidukogemusega.
/.../
Märkan, kuidas noori peresid kutsutakse maale elama. Seda muidugi nendes üleskutsetes ei mainita, et avalikud teenused koonduvad "klientide parema teenindamise huvides" üha enam suurematesse keskustesse. Fakt on aga see, et inimväärne elu maal ei ole tänapäeval võimalik autota ja enamikus maaperedes on igal täiskasvanud pereliikmel oma auto. Olen naljatamisi öelnud, et auto on mu kõige tähtsam pereliige. Temast sõltub kõigi teiste tööle, kooli ja arsti juurde pääsemine, võimalus osaleda kultuuri- ja spordielus. Töökorras ja hea läbivusega auto tagab pere liikumisvabaduse ja turvatunde. Elan maal, sest siin on mu kodu. Olen arvestanud kõigi maaelu eripäradega, ei oota, et omavalitsus mu ukse eest lund koristaks või minu jaoks bussi käima paneks. Olen kõige eest ise hoolitsenud, autoomanikuna kannan kõik sellega seonduvad kulud, ostan pidevalt kütust ja maksan maksud. Aga ma ei saa aru, miks mind seejuures veel ühe maksuga karistatakse.¤¤¤
Lisan veel juurde, et mu abikaasa vanemate talus hoitakse autot sageli samal põhjusel kodust paari km kaugusel ja ka minu lapsed on harjunud sellega, et võtame autost suusad, kaasa võetud asjad lähevad kelkude peale ja liigume need paar km sinna poole, kus korstnast suitsu tõuseb.
Alles möödunud nädalal tekkis olukord, kus oli vaja pääseda KIIRESTI EMOsse, aga teel on ees veidi üle meetri kõrgused hanged. Ei ole mul sellises olukorras midagi parketimaasturiga peale hakata ega saa ka kiirabi järgi tellida, kuigi see olekski tegelikult pidanud olema kõrge prioriteediga kiirabiväljakutse. Loomulikult maksan ära automaksu suure-kõrge päris maasturi eest ja teine samasugune jäi abikaasa kasutusse sel ajal, kui ise linna tormasin.
Demograafiast mõned artiklid. Esimene artikkel räägib paljuski ka iseendale vastu, sest "loosungite" teravik on suunatud küll perverssuste vastu võitlemisele, aga maksumaksjana on täielik õigus küsida, millist eesmärki täidavad need perverssused ERR-s tohutute maksutõusude kontekstis? Ma olen kogu elu sellesse "dragivärki" (nagu ka teise dragivärki autode kontekstis;) positiivselt suhtunud, sest näinud mujal maailmas seda tõeliselt nauditaval ja väga kõrgekvaliteedilisel kujul, mis on pigem naljakas kui perversne, kus isegi nabaaulne huumor jääb ka tõsiuskliku jaoks sündsuse piiridesse. See, mida ETV näitas, oli konkurentsitult kõige madalakvaliteetsem seni nähtuist ja fookus oli just perverssuste demomisel.
Artikkel (tasuline): https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349573/kulli-riin-tiga
sson-sumbolpoliitika-voidukaik-vabandamist-nouda-ja-sisutuhj
e-loosungeid-huuda-ei-maksa-midagi
Artikli juures olev pildilink, mis annab mu kommentaarile konteksti. Dragi sisu ei ole rõvetsemine. https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/4daa5eab-
7186-4237-b66e-2f7142c2073d.jpg?noup&w=1200&h=711
¤¤¤Möödunud aastal tuli Eestis ilmale vähem kui 10 000 last. Nii vähe pole sünde olnud vähemalt Eesti iseseisvumisest saadik 1918. aastal/.../Sündide languse põhjused seisnevad tema sõnul elukalliduse ja kriiside taga/.../Ta rõhutas, et praeguses ühiskonnas on lapse või järgmise lapse saamine kulukas. "Kui tahame ühiskonna vaatest, et lapsi sünniks ning oleks järjepidevus ja kestlikkus, siis on vaja sellele kalkulatsioonile vastu astuda. Praegu on ratsionaalne last mitte saada," sõnas ta/.../valitsuse tegevusetus pole olukorda parandanud ja kärped tabasid tema sõnul esmajoones lasterikkaid peresid. Näiteks automaksu näol, sest mahtuniversaalidele ei tehtud erisust. Kahe viimase valitsuse koalitsioonileppes ei räägita sündimuse teemast üldse.¤¤¤ https://arvamus.postimees.ee/8166289/avo-rein-tereping-kui-s
ina-ei-tegele-demograafiaga-tegeleb-demograafia-sinuga
¤¤¤Kui sina ei tegele demograafiaga, tegeleb demograafia sinuga/.../Sündimuse langusega seotud probleemid on ohuks kogu majandussüsteemile.
See parafraas Platoni öeldud kuulsast lausest sobib suurepäraselt iseloomustama meie isiklikke naudinguid ja piiritut vabadust esiplaanile lükkavat ning isiklikku vastutust vältida püüdvat ühiskonda/.../ongi läinud nii, et demograafia tegeleb meiega. Tegeleb vääramatult, jõuliselt, ilma liigse kärata ja näe – maksumaksjaid jääb üha vähemaks, pensionisüsteem kidub. Lennart Meri 1988. aastal Loomeliitude ühispleenumil öeldut kasutades – varsti pole valitsejatel enam rahvastki, keda valitseda/.../See on kriis, millega tuleks tegelda koordineeritult, nagu on jõutud erakondade üksmeelele riigikaitse küsimustes. Väited, et mujalgi on asjad samamoodi, ei õigusta passiivsust, seda enam, et mitte kõikjal ei ole asjad nii kehvad kui meil. Demograafilise kriisiga tegeldakse mujal, ja üsna usinasti/.../On aeg muuta paradigmat – ja mitte ainult poliitilist, vaid ka perekonna ja lastega seonduvat. Möödunud aastakümnete põhiline suundumus on olnud tootmine, töö tõhususe suurendamine, naudingute ja piiritu isikliku vabaduse ülimuslikkus. See kurnab mitte ainult loodust meie ümber, vaid ka inimesi. See on ka üks põhjusi laviinitaolisele turvatunde kadumisele ja vaimsete probleemide, eriti ärevuse tõusule, ja seda just laste seas.¤¤¤
¤¤¤Kolme lapse vanemal on võimalik pensionile jääda üks aasta enne, nelja lapse vanemal kolm aastat enne ning vähemalt viie lapse vanemal viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Paraku ei ole osa vanemaid saanud sellist võimalust kasutada puhtast teadmatusest ja eriti kahju on, et pensionit enam tagantjärele välja ei maksta. Teadmatus võib aga päris kalliks maksma minna. Minu tuttav kümne lapse isa rääkis hiljuti, et avastas alles kaks aastat pärast 60. sünnipäeva, et oleks võinud juubeli aegu juba pensionile jääda. Tema pension on 750 eurot kuus, kahe täisaasta peale oleks ta sellise pensioniga saanud riigilt kokku 18 000 eurot. See on suur raha, eriti perele, kus on olnud alati palju ülalpeetavaid, mõned lapsed on veel alaealised ja lapselapsi, kellele jõulukinke teha, ei ole üksikuid, vaid sisuliselt juba kümneid.
/.../
Sellises narris olukorras ei ole keegi teine. On mõeldamatu, et inimesed, kel on õigus eripensionile, jääksid sellest ilma, sest nad ei ole oma õigusest teadlikud. Kas me baleriine või politseinikke narrime niimoodi, et nad alles 65-aastaselt saavad teada, et võinuks juba üle kümne aasta pensionit saada? Oih, vabandust, jäi teavitamata, aga nüüd pole tagantjärele enam midagi teha ja raha enam välja ei maksta. See oleks skandaal!
/.../
Riik ei käitu samamoodi, kui riigile maksmata jäetakse. Kui tuvastatakse maksud, mis on jäänud maksmata, siis need tuleb tagantjärele siiski ära maksta. Aga suurperevanematele nende pensionit kinni maksma ei hakata. Ja et see nii on, soodustab ka mingis mõttes vaikimist sel teemal – keegi ei saa tulla enam tagantjärele midagi nõudma, mis saamata, see saamata. Eesti keskmine pension on 774 eurot. Viie lapse vanemal on võimalik jääda 60-aastaselt pensionile ja saada eurot enne vanaduspensionile jäämist 46 440 eurot pensionit. Nad saaksid selle raha eest osta endale suvila või käia reisimas või lubada endale midagi muud, mis suure hulga ülalpeetavate kõrvalt ei ole olnud võimalik.¤¤¤
Aitäh, see päris huvitav info! Siis oleks vaja ikkagi kohta, kus need uksed ette pannakse. Omal pole aega ega ruumi.
Aga "sada muud kohta veel" ei ole teemaks. Kordusülevaatusel vaja konkreetselt kahe ukse servad ja ühe nurk ette näidata. :) Auto põhiliselt seisab tagavaraliikurina. Mootori-veermiku osa ideaalses korras ja ei tahaks kohe veel utiili saata.
Ootan veel veidi vihjeid või pakkumisi enne kui suvalise firmaga ühendust võtan.
Kastirattahuumori lõpetamine on muidugi tervitatav, sest sisuliselt toimus ühe liiklust puudutava (ja konkreetse ettevõtte!) hobi sponsoreerimine teiste liiklust puudutavate hobide (nt uunikumide restaureerimise) maksustamise kaudu. Aga need lisaklauslid seal... jälle mängitakse raha konkreetsetse eraettevõtete taskusse selle asemel, et tegeleda sisuga. Nii kaua, kuni särtsuautode nish puudutab rohkem linnatransporti, võikski need toetused olla kaldu linnaliikluseks kõige paremini sobivate liiklusvahendite suunas. Kuna linnaliikluses puudutab nn hädavajadus eelkõige kaubavedu ja ükski-kaksi liiklemist, võiks ka toetamine puudutada eelkõige elektrilisi mopeedautosid jt kergkaalulisi elektriliikureid (st kõike, mis puudutab rohkem vajadusi ja vähem edevust) ja kaubikuid-kaubarollereid.
Vag sõidukid siia ei puutu. Kahetonnine, pea viiemeetrine "maastur" peaks küll haagist vedama. Kui on vaja linna sees sõeluda, osta juba i20, sellest piisab täiesti. 750 kg käruga saab hakkama ka. See käkk iseloomustab kõike, mis tänapäeva autondusega valesti on - hiigelsuur kolakas, mis ei kõlba maastikule, ei kõlba maanteele, ei kõlba koorma vedamiseks, kõlbab ainult toidupoe parklas eputamiseks ning jalakäijate ahistamiseks, ja samas on roheökomöko-silt ilusti küljes.
CR-V 2.0 pistikhübriid veab 1500, Highlander 2.5 veab 2 tonni. Miks ei saa Huydai samasuguseid mootoreid Euroopas pakkuda, jääb mõistatuseks. 93. a Primera 2.0 85 kw automaat veab 1400, rohkem kui kaalub ise.
54 tonni (pistik 57) on Huydai käki eest suur raha, selle eest leiab autot küll. Nt uue CR-V või 5 aastat vana 50-70 tkm sõitnud GLE/Q7, mis tõmbavad vabalt ka 3.5 tonni haagise. 61 tonni eest saab Highlanderi.
Ise küsin-ise vastan rubriik.
Juba mõni aeg sõidan, lisasid ikka täiega (premium) variant. 158kW kokku, 4WD, soojendusega rool, istmed, jahutusega esiistmed, suunatulega näitab kaamerast ka pilti, kaugkäivitus, mis eriti hea talvel, telefoniga autosse sisenemine ja käivitamine. Veel huvitav asi, parkimist kahe auto vahele saab juhtida puldist nuppudega. Kindlasti on veel avastamist. Kas on midagi samaväärset vast panna selle raha eest, väga küsitav. Haagise vedamisest mulle piisab. 750/1100kg. Hübriid vist ei tohigi suurt kaalu vedada. CRV hybridil oli 600/750kg. ainult.
Minu jaoks on VAG grupi autod "mõtetu käkk" 1.5L motoga, pole sellel Santa´l häda midagi, ei osta ju autot vaadates, kas veab haagist ja kas on taga pamper? Vaadatakse ikka mille jaoks tarvis. Santal on rohkem lisasid kui enamustel. Tõsi, võiks olla 2.5L moto, meil paraku EU direktiivid.
Miks mu jutt kadus, kui kõigile teada et sinna pole isegi kuhugile savi panna. Plekki ei hakka keegi odavalt väänama ja 200---250 raha pooletoobise ukse eest ei tule enam odav, ja seal on sada muud kohta veel. Ükski tuttav keremees ei taha sellist tööd enam näha. Pärast ei jõua ära vaielda.
Algul sai ikka varrast vaadatud, aga järjest harvem, sest midagi põnevat sealt näha pole.
Kuna mul on DSG, siis ma ei oska käsikasti kohta öelda, automaat lappab põhjagaasiga kiirenduse peale 1-2 käiku alla küll. Pigem hoiab ta võrreldes vabalthingavate sama kubatuuriga mootoritega pöörded kolmandiku võrra väiksemad.
Maksimaalne käru, mis mul on selle 1,5l mootoriga masina taga olnud, on 1,5 tonni kaupa pluss üheteljeline käru ise. Sai hakkama. Põhimõtteliselt lubab selle lastiga maanteel liiklusvoos püsida jõu poolest, aga terve mõistus käseb aeglasemalt võtta.
Lisaks tuleb arvestada, et VAGil on teatud veidrused, näiteks gaasipedaal reageerib erinevalt sõltuvalt sellest, kas kast on drive või sport peal. (mittelineaarne vs lineaarne).
Kunagi oli ühel lähedasel inimesel varasem 1,2TSI 77kw ja see läks küll ca 100 000 läbisõidu juures mootori vahetusse, kuna õli kadus metsiku kiirusega. Garantiikorras õnneks.
https://elu24.postimees.ee/8171178/video-ehmatus-oli-suur-au
to-katuselt-lennanud-lumekamakas-tekitas-tartus-ohtliku-oluk
orra
Peale seda paari päeva tagust "lumetormi" (nagu kollane meedia seda tituleeris), olid teed täis küündimatuid kämbusid, kes endast kaks korda kõrgema auto ostnud ning tuuritasid uhkelt ringi 20cm lund katusel. Mõni oli isegi ennast ületanud ja katuseserva uste kohalt natukene puhtamaks saanud. Ju talle oli jõuluvana pikema varrega käsiharja toonud. Järgmine aasta palugu jõuluvanalt ka väike treppredel tuua.
Ei saa aru, miks liikluses üha rohkem idioote kohtab. Poolduvad nagu amööbid?
Võtke näiteks prügi asi näiteks. Sorteerid kõik ära ja siis tahad olmeprügi intervalli vähendada kuna seda ei teki eriti enam. Aga ei saa, sest seadus on selline. Ehe näide sellest kuidas tegelikult on riigil kõigest suva, peaasi, et pappi tuleb.
