Elektri hinna olukord peab muidugi paranema aga see asi liigub nagu ta liigub. Vastuseis iga uue tootmisvõimsuse arendamiseks on ju meeletu.
FAKT: Eesti majanduse lisandväärtus tervikuna on madal (madal ka töötaja kohta) ja seda selgelt ka eraldiseisvalt tootmises. See eristab meid Põhjamaadest jt jõukamatest riikidest. Ja selles osas ei ole edasiminekut olnud.
IT sektori osakaalu kasv majanduses on olukorda parandanud ja AI võimaldab IT sektoris lähiaastatel kindlasti lisandväärtuse kasvu kiirenemist, aga tööstus/tootmine sörgib sabas ja kui Eestis selles osas olulist edasiminekut ei tule, siis unustame ära jõukamaks saamise.
Riigiametid
Eestis tegutseb ametlikult järgmised riigiametid:
1. Haridus- ja noorteamet
2. Kaitsepolitseiamet
3. Kaitseressursside amet
4. Keeleamet
5. Keskkonnaamet
6. Konkurentsiamet
7. Maa-amet
8. Maksu- ja tolliamet
9. Muinsuskaitseamet
10. Patendiamet
11. Politsei- ja piirivalveamet
12. Põllumajandus- ja toiduamet
13. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA)
14. Päästeamet
15. Ravimiamet
16. Riigi infosüsteemi amet
17. Sotsiaalkindlustusamet
18. Statistikaamet
19. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet
20. Terviseamet
21. Transpordiamet
22. Välisluureamet
Ministeeriumid
Eestis tegutseb hetkel 11 ministeeriumi:
1. Haridus- ja teadusministeerium
2. Justiitsministeerium
3. Kaitseministeerium
4. Keskkonnaministeerium (nimetatakse ka Kliimaministeeriumiks)
5. Kultuuriministeerium
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
7. Maaeluministeerium (ametlikult Regionaal- ja põllumajandusministeerium)
8. Rahandusministeerium
9. Siseministeerium
10. Sotsiaalministeerium
11. Välisministeerium
Kuidas küll oma väike elukene ära elada ilma teie hoole ja nõuanneteta. Nagu oleks kümme ema ja kõiki tuleb ka üleval pidada. Jooksen nüüd tööle ruttu….
Oi, mulle meeldivad need ahastavad turunduslikud hüüatused puude vanuste kohta" "kuusk KUNI 250 aastat", "kask KUNI 150 aastat", "mänd KUNI 300 aastat". Kuni, eksole, mitte igaüks ja mitte alati. Ning peale seda kukub ümber ja hakkab mädanema. Mille käigus seened muundavad puidu teistele elusorganismidele söödavaks ja lõpptulemiseks on palju ähkimist ja kasvuhoonegaase. Mis eluajal küll seoti, aga nüüd vallale lastakse. Aga kuna need on "õiged gaasid", siis need on head gaasid. Mitte need "pahad gaasid", mida inimene oma elutegevuse tõttu puitu kasutades eritab, eksole.
Kärss, ma olen oma majaümbruse metsa nüüdseks 15 aastat majandanud puuhaaval. Iga püsti surnud või tormis viga saanud puu langetamisel läheb loojakarja juurdekasvu - midagi ei ole teha meie niiske maa rämedikus. No ei kasva meil siin valgepöögisalusid, mida imetletakse "Mägidoktoris" ja kus puud on looduslikult 25-meetriste vahedega. Saamatu olen ma niikuinii, sest ma pole läbinud rohepöördelise säästliku metsakasvatuse koolitust, kus õpetatakse holistiliselt kliimakindlat metsakasvatust. Kuskil kindlasti on mõni säärane rahapesukoolitus, millel teadlikud inimesed autodega kokku sõites osalevad, et saada värskeid teadmisi loodushoidlikust metsakasvatusest.
Palun näidake mulle neid loodusturistide horde, kes metsadesse tunglevad ja siia lademetes raha jätavad. No ei ole neid samas vääringus, kui puidutööstus raha sisse toob. Marjaäri püstipanekuks pole isegi korjajaid - metsas peavad olema nii nobedad näpus kui eesli kannatus, et mingitki tulemust saada. Ja neid peab olema lühikesel ajavahemikul PALJU. Sääraseid inimesi on kahjuks üsna vähe järel. Praegu korjatakse vaid väike osa metsaandidest kokku, enamus mädaneb kasvukohta. Millest poel suuremat häda - toitaineringlus toimib endiselt. Rääkima on linlased kõvad, kuidas metsa enam ei ole. Aga sõita pealinnast 50 km lõunasse ja hakata umbes Haimre ristist lääne poole astuma on ikka kuradi raske, eksole. Järvakandi ümbursesse minek oleks juba täielik ekstreem ja sellised marjad ometi "ei tasu ära".
Millest metsade kaitsele viskunud linnarahvas aru ei saa: saepalki ei saa igast tüvest. Kärss siin ootab ka uut 10+ meetrist uut aampalki, mille koondelisus oleks olematu. Vabandust, aga selliseid pole kunagi kasvanud igas metsas. Ikka näljaselt liivikult saad sellise. Mitte sooservalt ega söötis põllule kasvanud tukast.
Meil on siin olnud ahastavaid pilte "korralike palkide virnadest graanulitööstuse õuel". Igal palgil tume ring sees, mõni selgelt liitkõverusega. Täpselt selline, nagu meie looduslikud hooldamata segametsad kasvatavad... Ning millest saabki kas kunstposte (palju neid kõverikke saunaterrasside poste ikka kulub) või kütet. Saematerjaliks on vaja oksavaba sirget ja ühtlast tüve.
Pühapäeval sai võetud maha püsti kuivanud kuusk. Alt tüvi 59 cm, juurekael üle meetri. Vanus ilmselt 120 aastat, põllu servas kasvab kiiresti. Oksi, nagu muda. Neli tundi tööd ja kuus noort kuuske loojakarjas. Nelja sarapuupõõsast ma ei loegi, sest selles laigus on seda prügi oksendamiseni jalus. Soovitud suunas (kus järelkasv kõige nõtkem ja kõige vähem koondamisega tallamist) langetamiseks oli vaja panna üles vints ja tõmmata jõuga, kiiludest ja langetuslabidast ei piisanud. Kui tross või kinnitused oleks järgi andnud, oleks loojakarja läinud kümmekond kaske või alternatiivina kolm ilusat männikutsikat ja vaher. Sõltub, kuidas pidepuu murdub täpselt. Ajakulu metsas pakkudeks tükeldamise ja transpordile laadimisega 4 tundi! Harveril lageraides oleks selle jaoks kulunud umbes 5 minutit ja graanulitehasel 10.
Minu jaoks hästi veedetud puhkeaeg:)
Põlismetsa suremist kõrvalt vaadates võib olla küll ilus õhata ekstaatiliselt, aga tänane maailm pöörleb pankade mahitatava majanduskasvu ideoloogia ümber. Mis on olemuslikult ressursse hävitav püramiidskeem. Kaotage liiakasuvõtmisel põhinev näivmajandus ja FIAT-raha ja probleemid kaovad iseenesest.
Rendikad on psk. Need võivad jääda kõnniteele aeglustiga, pole üldse vastu. Aga Äiksega siin sai lastud üle vaalude ilusti, ratas sama suur ju kui omal ajal mini/stella. Kuigi nood olid ka tegelt kökatsid Delta/Karpatõ kõrval. Füüsika vastu ei saa.
tundub et te pole sõitnud ühegi asjaga pealinnas? Ma olen seda teinud rattaga, elektrirattaga ja ka renditõuksiga. Tuule tõuksiga ka sulalume ja lobjakaga, kuigi siis oli parim koht trammitee :) Aga pidi ikka tagaotsa maha suruma et vedu saada.
Autoteel saab igal pool kenasti hakkama, kuna kiirus juba paljudes kohtades 40. Las hakkavad meie suured roolikeerajad ka teistega arvestama! Või on parem beebisid ja lapsi üritada alla ajada kõnniteel? Ja see punane istumisasendiga masin Lätist, mis on parema vedrustuse, paremate piduritega (ka seda proovisin jah) - sellega pole lubatud kõnniteel liigelda. Meie seadusemehed on niiii rumalad, et nutt kohe tuleb peale. Ja mingit kasutajate kogemust pole vaja ju võtta sisse, muidu võtavad veel töö tarkade käest ära. Aga muidu pealinnas need punased rattarajad aitavad kenasti ja nende olemasolul peaks iga liikur seal kõrval kõnniteel Keelatud olema! Aga selleks on vaja arusaamist! Ja poliitikud tuleks panna rattaga tööle käima kuuks ajaks, saaks kenasti asjad jooksma!
mulle tundub,et enamus tegelased siin on targutajad,kes pole kunagi el.tõuksiga sõitnud.proovige tõuksiga nt.Tallinnas sõita kasvõi üle autotee.seal on sellised kartulivaod,et max kiirus on 5 kmh,sest muidu võid kukkuda.autoteel ei ole võimalik sõita kasvõi sellepärast,et seal on meeletu tolm.kõnniteel oled natukenegi sellest tolmust eemal.pole mõtet eestit võrrelda riikidega,kus on soe ja naelad on keelatud.rattateed on mõeldud lihtsalt kulgemiseks, mis tavaliselt lõppevad ja algavad ei kuskilt .kui tahad sõita konkreetselt punktis a punkti b siis on ainuke võimalus kasutada kõnniteid
1. Väikese rattaga tõukse ei saa suunata rattateedele, nende koht on kõnniteedel - mis asi see on nüüd? Rattatee on sile ja 20-25 sõitev asi ei sobi sinna? Ma jah sõidan rattaga kiiremini küll, enamus kindlasti mitte. Koos elektriliste ratastega ja tavalistega sobib kenasti. See lahendaks kõik mured, ka rendikate puhul. Aga kuna võim pole ette näinud, et pealinn peaks olema avatud kergliiklejatele, siis on kena süüdistada kõiki enda ümber. Madridis nägin kenasti neid igal pool autode vahel, kiivreid polnud ja kõik said sõidetud. Dublinis just nägin tavaratast auto tee peal linnas, auto pidurdas alla 20 km/h ja KÕIK said taas hakkama! Tõuksid ja rattad tulebki tee peale ajada, siis saavad ka meie suure egoga autojuhid aru, et on veel liiklejaid ning on paremaid liikumisviide kui auto!
Aga see et olla peale 7 aastat tõukside nägemist lõhkise küna ees endiselt - see on tahtlik saamatus! Näpuga näidata, ilma ühtegi ideed omamata, on tase omaette ja meie inimesed võtavad selle kõik vastu! Ainuke roheline suund on vist olnud siiani roheline K mingil erakonnal :) või oli kohuke?
Asub, elab, sureb ja kolib tagasi. Puit ongi roheenergia sest see on suht ainuke asi, mis tagasi kasvab ja küttena suisa kaks korda sinu eluea jooksul.
Ilvesed ja põdrad jooksevad eelpool nimetatud röövmajanduse tõttu, kui asi tasakaalus, siis ei roni nad kuhugi tegelt. Samas mis mul selle vastu olla saab kui aknast põder vastu vaatab linnas... Maal elades oleks natukene kurb aind, sest õunapuid enam pole peale tema külaskäiku...
Selle pÄssihuumori ja puiduoligarhide tellitud jutupunktide levitamise asemel oleks mõistlik teemaga tutvuda ja võtta seda arvesse ka OMA metsade majandamisel. Või oled kah üks nendest, kellel on kõvad seisukohad, aga praktika/vajadus metsa hooldamisel puudub? See metsa mädanema jätmine on sama tark jutt nagu Ligi väljamõeldud rikkaks maksustamine. Rikkaks said siiski vaid maksujutlustajad, mitte maksustatavad. https://metsauhistu.ee/rohelised-kannud-metsas-mis-need/
Raieküps tähendab seda, millal tohib. Kui vimma alammõõt on 30cm, siis praktikas tähendaks see sama, kui me püüaksime välja KÕIK 30cm pikkuseks kasvanud noored vimmad ega laseks ühelgi suuremal kasvada, sest kalapüügist elatuvad ettevõtjad on tellinud ajakirjanduselt artikleid, et kõik üle 30cm vimmad läheksid looduses muidu mädanema. Aga puude puhul pole isegi piinlik sellist teksti toota...
Kuusk elab Eestis kuni 250a (mujal kuni 500a).
Mändide eluiga meie kliimas on 300-400a, isegi korp hakkab tekkima alles 100 aastasel puul.
Arukask elab kuni 150a.
Ma käin igal aastal Euroopas autoreisidel spetsiaalselt tutvumas ka kohalike metsadega, mille majandamise viise tutvustavad mulle kohalikud metsnikud, puiduväärindajad, vastavat haridust omavad loodusgiidid jpt. Mitte puukallistajad. Ühelt poolt hobi ja teiselt poolt isiklik vajadus, et võtta sealt enda metsade majandamisel üle parimad kogemused. Mitte siinsete töösturite kinnimakstud sisuturundus.
##Sorteerides on see rämedalt kliimakahjulikum kui kõik maha võtta/.../Sul läheb kolm kuni 5 korda kauem, et välja sorteerida, masinad töötavad kauem sest peab ootama, inimjõudu läheb rohkem jne jne, see kõik kuhjub.##
Selge, puude kasvamine on kliimakahjulik. Metsa ökosüsteemist üle 2/3 asub üldse mullas. Kas puit on ainus, milleks metsa vaja on, nii et midagi muud pole vaja arvestadagi? Pärast tegeleme teiste probleemidega, et miks jooksevad ilvesed või põdrad linnas ringi ja hundid massiliselt koduloomi tapavad. Sellel küll metsadega mingit seost ei saa olla. Eriti veel puiduäri vaatenurgast.
Ma ei tea, kust see palgi jämeduse fetish tuleb? Jäme palk ei ole standardne ja 60+ cm läbimõõduga palgi eest makstakse kokkuostus vähem raha. Erand on kase saepakk. Ehk siis üle 80 aastat vana mets ei ole eriti soosingus tööstuse arvates.
Kui kuusest rääkida, siis 80 aastat on maksimum. Juurepäss ja üraskid kipuvad juba varem kallale.
Aampalke saab ikka, kõik ei majanda metsaomanikud efektiivselt. Neid eraomanikke on küll, kes lasevad metsal olla. See on ka omaniku õigus lasta metsal mädaneda.
Kui mets on 80 aastane ehk raieküps, siis tuleb ta maha võtta. Seda saab võtta maha sorteerides või täielikult. Sorteerides on see rämedalt kliimakahjulikum kui kõik maha võtta. Korraks on kole vaadata aga mõned aastad hiljem ja ei saa arugi. Väga paljud on seisukohal kusjuures, et on vaja aga peaasi et mina seda ei näeks.
Sul läheb kolm kuni 5 korda kauem, et välja sorteerida, masinad töötavad kauem sest peab ootama, inimjõudu läheb rohkem jne jne, see kõik kuhjub. Peale 80 aastat on mets juba väga paljude noorema metsa jaoks halva kasvulava, kõikides elu ja mitteeluliikides.
Ei eita siin kuidagi meie RMK tegevusi, kus on sahkerdamise teel ikka nii mõndagi maha võetud. Metsinke ja puidutööstuse seisukohalt on meil siiski enam-vähem norm balanss paigas, nüüdseks, vahepeal oli väga käest ära ja ahnus oli nii suur, et toodi venemaalt hoopis vajalik puit sisse, mul tuttav ei ostnud üldse midagi siit, selle asemel tuli tiblastanist aga kuu ajaga terve meie aasta materjal kohale, oligi seal 12 tehast, mis kõik siinset toitsid.
Kaader, ära aja omavahel segamini puukallistajaid ja neid, kes teavitavad Keskkonnaametit igapäevaselt seaduste rikkumisest, sest neid pannaksegi toime igapäevaselt. Milleks siis reeglid üldse, kui neist on vaja pidada kinni ainult "kurja naabrivalve" puhul? Mingit vastuseisu poleks kunagi tekkinudki, kui seadusi ei kuritarvitataks süstemaatiliselt.
Statistika ei ole tõde, see on üks konkreetne andmete esitamise viis. Puidutöösturitel on oma, puukallistajatel on oma viis, mõlemad näitavad täpselt seda mida soovitakse. Ei hakka jälle uuesti otsima seda linki, kus isegi puude peegeldused tiigil arvestati metsamaaks. Ka minul on registris mets, kus reaalselt metsa kunagi kasvama ei hakka (sest 10cm mulda pae peal saab toota vaid võsa, mitte metsa). See talivili/suvivili näide on samasse auku, see saab olla sisuline ja saab olla "millegi tõestamiseks". Ja kui on huvigrupid, siis mõlemad tõestavad oma huvisid, sellega tuleb leppida, see ei kao kuhugi. Aga sellele lisanduvad peale erahuvide ka riiklikud huvid ja kui riiklikud huvid on sellised, nagu näitavad erinevatel aastatel tehtud aerofotod (mu eelmise lingi pildid pole ju erand vaid reegel!), siis sellele põhjendusi küsida pole enam liiast. Palgimetsa puhul "metsa taastumisest" rääkimine ongi just see pika perspektiiviga metsade majandamise plaan, statistilise võsastumise sissetoomine statistikasse on just üks neist probleemidest, millest on ka siin teemas hulgim teadlaste kommentaare linkidena.
Lihtsalt mõttekoht: minu maja saab varsti 150a vanuseks. Umbes sama kaua peab kasvama ka palgipuu, et saaksin asendada maja aampalgid (need peaaegu 10m pikkused palgid, millele toetub teine korrus). Olenevalt majast on aampalkide eluiga 100-200a vahemikus, võib samuti arvestada keskmiselt 150a. Eesti on selliseid maju täis. Selline hulk kvaliteetseid aampalke terve Eesti peale on vajalik ressurss, et regionaalpoliitika ei tähendaks "küprokipööret". See ei ole "puidutagavara", st sellises mõõdus palk peab jääma üle sellest, mida keegi kusagil ahju ajab ja millest välismaale saatmiseks palksaunu meisterdatakse. Kui poleks omal metsa, oleks keeruline isegi 60cm läbimõõdus asenduspalkide leidmisel, kuigi tegu on alles puu elukaare esimese poolega, kus puit pole veel piisavalt tugevgi raskuse kandmiseks. Ehituspalgi jaoks ongi vaja mitte lihtsalt jämedust, vaid hilisemat puu aeglasema kasvu perioodi ja lisaks olenevalt aastatest nende suurema ja väiksema kasvu vaheldumisi, sellest sõltub palgi tugevus. Või tuleb ka see sektor hävitada lõplikult ja jääda lootma ainult impordile?
Minule jääb arusaamatuks, miks puiduhakke- ja pelletitööstus peavad nautima privileege, mis on seadusega võetud ära ehitussektorilt? Või miks üldse puidusektor peab olema eelistatud metsandussektorile, mis tagab niigi suurema kasumi puidult pikema perioodi peale ja toidab selle pika perioodi jooksul omanikku ka kõige muuga (marjad, seened, turism, metsmesindus jne). Kõige hullem, et see kasum läheb neile üksikutele oligarhidele, kes on saavutanud praeguse seisu ebaausalt (lobitöö ja survestamine, mis just päevavalgele tiriti), aga mitte Eesti konkurentsivõime parandamisse, Eestis uute metsandusega (mitte lihtsalt puidutööstusega) seotud töökohtade loomisse jne.
Arvata võib, et see oli tõuge neile, kes niigi plaanisid oma senise auto maha müüa. Soome elektrihinnad on ka üldjuhul madalamad kui meil, seega saavad odavamalt sõita.
"Nettauto ärijuht Erno Kalalahti sõnul võib heaks müüginädalaks pidada keskmiselt 1300 müüdud elektriautot nädalas. See piir ületati nüüd koguni 500 elektriautoga: 12. selle aasta nädalal oli see tervelt 1800 autot.
Kasutatud elektriautode müük hüppas lühikese ajaga 35 protsenti, kuigi nõudlus nende järele on juba mõnda aega tõusuteel olnud.
Eelmine aasta oli elektriautode müügi jaoks juba suur aasta. Aga eelmisel nädalal nägime tõelist pesapallikurika efekti, kus müük võttis järsu tõusu, ütles Kalalahti Iltalehtile. See trend on jätkunud kogu aasta esimese poole jooksul. Jaanuari ja märtsi vahel kasvas täiselektriliste autode müük 35 protsenti 15 000 ühikuni.
Kasutatud hübriidmudelite müük kasvas vaid 2 protsenti, esimese kolme kuu jooksul registreeriti 22 000 müüki. Sisepõlemismootoritega autod saavutasid numbrite poolest häid tulemusi. Osteti 58 000 bensiinimootoriga mudelit ja 32 000 klienti ostsid ka diiselautosid. Kasutatud täiselektriautode otsingud internetis järgisid märtsis sama järsku tõusukõverat nagu kütusehinnad. Elektriautode otsingud on selle kuu algusest hüppeliselt tõusnud 100 protsenti. Kui veebruaris tehti keskmiselt 20 000 otsingut päevas, siis nüüd läheneme 40 000 piirile päevas, ütleb Kalalahti. Ta nimetab otsingumaailma kaotajaks diislikütusel autode teemat. Hübriidmudelite otsingud on Iraani sõja eelse tasemega võrreldes praktiliselt seisma jäänud. Mõnevõrra üllataval kombel näib bensiiniautode populaarsus otsingute maailmas isegi aasta esimesel poolel suurenenud olevat.
Trollid on igal pool aktiivsemad jälle. Delfi probleem on selles, et neid ei üritatagi eriti maha suruda. Olen jälginud mingil määral ja vahest ka teavitusi saatnud, mitte midagi ei toimu. Kõmupealkirjadest loobumisega? kaotatud klikid on ju vaja mujalt tagasi saada.
Mootor Volvo Penta MD17C on märgatavalt võimsam (umbes 35 hj) kui Volvo Penta MD5, seega on see raskem, suurem ja tekitab teistsuguseid koormusi. Samas kattuvad neil osaliselt kinnituselemendid (näiteks mootori padjad sobivad mõlemale mudelile), kuid see ei taga täielikku ühilduvust. Praktikas on vaja ümberehitust: kontrollida mootoriruumi mõõtmeid, võlli joondust, kinnitusi, jahutussüsteemi ja võimalusel ka reduktorit/propellerit. Teoreetiliselt sobib, kuid ilma muudatusteta paigaldamine peaaegu kunagi ei õnnestu — parem on konsulteerida jahtide mehaanikuga konkreetse paadi jaoks.
See on haige, mis metsasektori vastu praegu toimub!
Metsa majandamist ei saa nii lühikeses perspektiivis üldse näidata nagu seda Eurostati aruanne teeb. See on sama kui talvel ütelda, et suvivilja kasvatamine on oluliselt langenud.
Eesti metsade maht ja pindala on järjepidevalt suurenenud. Seda näitab metsainvertuur, mis on kõige täpsem andmestik, mis saadaval. Kui maht suureneb võib ka rohkem raiuda.
Teine teema on religioosne looduskaitse, mis kujutab lageraiet, kui mingit tuumasõda. Eiratakse igasuguseid fakte, kui kiiresti ja hästi lagedad langid taastuvad.
Kui Nordstream veel toimetas, siis oli neil fond, mille kaudu "kaitsti" loodust ja promoti, et kõige rohelisem on vene gaas.
Minu arust on asi ammu looduskaitsest eemaldunud ja tegemist on mingi egotripi teemaga kaitsta metsi ja siis ennast kiita, et ollakse maailma jaoks midagi ära teinud.
Kui kedagi huvitab, siis SoMest leiab kiirelt kümmekond erinevat jutulõime selle sama raporti teemal, kus erinevate huvigruppide esindajad omavahel ragistavad ja üritavad üksteisele munadesse (loe: kõige hellemasse kohta) lüüa. Huvitav jälgida neile, kes "verd" armastavad või siis kõigi osapoolte motiivide sügavamat sisu mõista soovivad;)
Mina saan omas metsas küll ükshaaval puid maha võetud teisi oluliselt vigastamata. Kui ei saaks, on järelikult JUBA VAREM midagi valesti tehtud (mitte, et ma mõnes kohas poleks ka midagi valesti teinud ja tegemata jätnud). Hooldamata mets, mida enam "remontida" isegi ei saa, on nagu käest lastud auto, mis ongi lõpuks mõistlikum pigem metallipurustajasse saata ja ümber sulatada – selliste autode tänaval hoidmise eest isegi trahvitakse/konfiskeeritakse ja äkki peaks seda hakkama tegema ka MAJANDUSmetsadega, kus enam puid ükshaaval langetada pole võimalik? Oleks vägagi aus kõigi metsaomenike suhtes, et kus on hooldamata, see klassifitseeritaksegi ümber looduskaitsealaks, mis muutub hiljem põlismetsaks. Paljudel polekski selle vastu midagi, sest see mets toodab omanikule kasumit muul viisil (kui kasum on eesmärgiks). Mitte küll sama palju kui lageraie sellel päeval, kui pangas omanikule ülekanne tehakse, aga pikemas perspektiivis täiesti piisavalt, et sellist metsa osta ja pidada tasuks. Midagi sarnast toimub ka põllumaade-karjamaade-heinamaadega, need piirid on paindlikud ja sellest sõltub, milliseid toetusi saab või ei saa ja miks paljusid need toetused ei huvitagi (tingimused).
Isegi teiste puude vigastamine pole mingi katastroof, sest tormi, pikselöögi jm viisil langenud puud on kukkunud alati kehvemini valitud suunaga ja samuti vigastasid teisi puid. See on täiesti loomulik metsa elustsükkel, kus pole vaja iga liigselt maha kukkunud okka pärast erilist numbrit teha, mingi piirini toimub see ka looduses ja on isegi vajalik.
##Hästi jämedalt ajakulu käsitööl kümnekordistub, võrreldes masinlageraidega.##
Vastukaaluks puuduvad arutult kallid liisingud, masinate hoolduskulud, tekib võimalus teha seda tööd ka seal, kuhu suurte masinaga ligi ei pääse ja sellise töö kasum püsimetsana majandamisel on pikema perioodi peale märkimisväärselt suurem masinatööst (väidet kinnitavad lingid siin samas teemas). Seda siis metsaomaniku seisukohalt.
Mets on ökosüsteem, mitte lihtsalt puidutagavara. Seda siis metsa seisukohalt.
Käsitöö puhul saavad inimesed tööd, nende maksud jäävad Eestisse ja see suunatakse tarbimisse, millest saavad omakorda tööd palju teisi inimesi. Kestlik toodang on siiski palk (iga puu elukaar looduses on erineva pikkusega, oleks isegi puupõllul), mille juurde kuulub hake, mitte vastupidi @CO2. See liisingute nõiaring viib raha kõik riigist välja ja lisandub veel pankade kasum, mis samuti riigist välja kanditakse. Seda siis riigi huvide seisukohalt.
See kõik ei ole vastuargument sellele, et "surnud" metsas, kus elusaid puid enam alles pole, ei võiks lageraiet teha. See ongi üks neist vähestest eranditest, kus see on mõistlik lahendus. Ja surema jäetud metsa eest tulekski omanikku trahvida, see on kaudne ökotsiid, koos taimedega sureb ka osa faunast, kelle surema jätmine on juba seadusega keelatud, kuigi keegi seda vaevalt kontrollima/tõestama tuleb (mida reaalsuses vist kunagi juhtunudki). Seda "üledramatiseeringut" peaks illustreerima kõige paremini elus tibudega linnupesa sellise (ka kuivanud) puu otsas, mida peetakse piisavaks mistahes raietöö peatamisel praegugi.
Siit edasi peaks olema omakorda mõistetav ka põhjus, MIKS metsa just talvel tehakse ja kui vahepeal 10 aastat piisavalt külmasid talvesid ei tule, mis võimaldaks puid välja tuua metsaalust lõhkumata, siis järelikult need 10a tehakse midagi muud – põhjus, miks liisinguorjad on valmis maksma lobistidele suuri summasid, sest neil pole valikuid ja liisingud tuleb enne lõpuni maksta, kui saab hakata majandama metsi jälle nii, nagu omanikud seda alati on teinud ning mida kogu EU-s üha rohkem ka nõudma on hakatud (ja reaalselt ka tehakse).
Selline "hülgemöla" on vägagi tervitatav, kui see "lobistamine" on nii hästi läbinähtav. Seda paremini mäletatakse seda ka järgmiste valimiste ajal;)
##Kärss hindab ikka ja jälle üle valitsuse mõju majandusele ja alahindab ettevõtjate enda mõju enda äri paremale korraldamisele. Paraku on meil liiga palju selliseid ärimehi, kes ajavad äri ühte moodi niikaua kui saab - lõpuni, midagi olulist ei muudeta.##
Oeh, ärimees investeerib pidevalt, igal aastal, küsimus on vaid selles, millesse täpsemalt? St miks "investeerib" sama ärimees Eestis mingi X6/GLSi liisingumaksesse, aga Soome keha all kasutab 15a vanust Volvot, aga on rahul mõlemaga ega kavatsegi neist kumbagi äri hingusele saata?
Vastus: riik seab raamid, mille sees tuleb KÕIGIL oma positsiooni eest võidelda. Ma olen mitmes asjas võidelnud end tippu, kust kõrgemale enam ei pääse, st pääseks vaid "külgsuunas" (efektiivsuse vähenemise hinnaga)... siis ei oleks enam aega keset päeva foorumis kommenteerida:)) Aga mis see eesmärk nüüd oligi, kas vähema ajaga rohkem raha või rohkema ajaga vähem raha? Või lihtsalt rohkem ja rohkem raha nii kaua, kuni pangaarve täis saab? ;) Ma pole sel põhjusel tahtnud väga kritseerida ka neid töötajateta/naljamaksudega ärisid, sest iga äri eesmärk ei ole teenida kasumit just selle firma kontole. Mõni äri tehaksegi vaid selleks, et luua (kahjumit tootes) keskkond/eeldused mingi teise tasuvama äri jaoks. Paljud teevad nii ja seal on omakorda skeemid, kuidas end mitte neis kõigis omanikuna näidata, aga see pole praegu oluline - need ongi riigi seatud raamid, mille sees kõigil mängida tuleb. Teistsuguste raamide sees mängiksin Eestis kindlasti teisiti, Soomes mängingi.
Kui võitled nõrgalt, võtab konkurent üle selle turunishi. Kui konkurent kah lati alt joosta üritab, tullakse väljastpoolt konkureerima. Aga väljast tullakse sageli ka turule dumpingut tegema, et suretada esmalt välja omamaine teenus/tootmine ja seejärel võõra raha toel hinnad ülesse lüüa ja suuremat kasumit teenida (ja pärismaalastelt rohkem raha ära võtta, mida mõni poolpime majanduses efektiivsusena näeb). Sellest on siin teemas nii palju näiteid, linke jm, imelik on seda uuesti siia kirjutada.
Jalgrattaga 12 ja mopeedi ehk võrriga siis 14 ja juhiluba pidi olema. Meie kandis sai neid teha pioneeride majas ja ühiskondlike autoinspektorite staabis. Kontrolliti olemasolu vähemalt Idas üsna tihkelt lisaks pidi liikur olema regatud ja numbriga. Kui kõike seda polnud läks asi ikka üsna nutuseks 10-15 rutsi trahvi oli garanteeritud. + muud jamad. Ja kui liikuril numbrit polnud ja olemasolu kohta loogilist seletust anda ei saanud siis konfiskeeriti. Miilitsa õue nurgas oli terve hunnik võrre ja jalgrattaid üksteise otsas hunnikus mis hiljem kõik vanametalli läksid. Tänu sellele oli vähemalt minu põlvkonnal liikluseeskiri varakult selge, tehnikas pea nokkis ja teedele tänavatele lolli mängima ei mindud.
Ikka 12 ja 14 olid need piirid. Ja ega need ajudeta ei saa ju eeskirjade järgi ka sõiduteedel sõidetud. Siis hakkab igasugune vangerdamine peale ja mis iganes veel.
Läti juba plaanib mopeedide alla kanda. Vanasti sai 49km/h asjadega vabalt liigeldud kooli ja koju ning mööda sõiduteed ja ärge tulge rääkima, et liiklust oli vähem. Saab siin keset Tallinnat isegi sõiduteel vabalt ju nendega hakkama, kiirendus on parem kui autol, tempot suudavad hoida autoga samas taktis, pole mitte mignit vabandust, miks ei võiks kõik jõulisemad mitterendikad saada mopeedideks regada, kiiver pähe, suunatuled on kerge probleem, isegi käemärkidega vehkimiseks tänu juba eelmainitud füüsikaseadustele kuid siiski tehtav. Mopeediga võis vanasti peale lubade tegemist juba 12 aastasena sõita, rattaga oli 10 piiriks. Autosõite jääks ka hunnikus vähemaks, sest vanemad ei tassi enam võsukesi mööda linna koolidesse laiali.
aga las kihutavad ja selleks on autotee. Number ja kindlustus ning milles probleem? See et meil rattateid pole ning seda tegemata 20 aasta tööd ajada tõuksirentide kaela on ikka lapsik! Aga samas täiesti loogiline käik, sest keelata osatakse, aga õigesti teha mitte eriti. Ja ega neid tõuksidega tekkivaid kõiki olukordi ette polnud ju näha :) See on teadlik susserdamine ja vastutusest eemale hiilimine! Aga millal viimati mõni vastutuse võttis seal mail?
Eilses postilehes oli küsitlus ja 11 753 vastajat ning 58% pole veel suvekaid alla keeranud. Eks nende hulgas kindlasti ka lamellitajaid, aga klõbinat on tõesti häirivalt palju.
millal neil maainimestel piikidega sõitmine ära keelatakse linnas? Kuu aega kuiv ja soe aga ainult krabistavad ja kraabivad igal pool. Ja siis nutame et teed lagunevad ja keemiat pritsib teedest välja :) Kõik jätku oma hobused linnaveerde ja edasi ühistranspordiga, nagu Kärss teeb. Kui ei suuda rattaid vahetada, siis sõidad trammiga, sel pole rehve :)
Kõige aluseks on odav energia ja see on riigi teha, et siia odava energia tootjad sisse tuua investeerima. Edasine su tekst on hülgemöla ja oleksoloogia.
Kuniks baasvajadust pole täidetud, ongi kõik seismas, olgu seda ärihinge kui tahes.
Läksime tootmise asemel teaduse teed 90'tel. Siit sinusiguste trollikeste pealt näha, et ei tasunud ära, ei tule piisavalt riiki sisse selle haruga lisasissetulekut
Tiit pensionisammastele andis hoo sisse Tuleva, kes tõi madala haldustasuga indeksfondid ja lõpetas pankade "aktiivselt" juhitud fondide pealt koore riisumise ainuvõimaluse. nüüd on indeksfondid ka kõikidel pankadel. See juhtus ammu enne II samba vabatahtlikuks muutumist.
Ja Kärss hindab ikka ja jälle üle valitsuse mõju majandusele ja alahindab ettevõtjate enda mõju enda äri paremale korraldamisele. Paraku on meil liiga palju selliseid ärimehi, kes ajavad äri ühte moodi niikaua kui saab - lõpuni, midagi olulist ei muudeta. Ka see metsa üle-raiumine on hea Eesti äriajamise näide - millist lobi on tehtud aastaid, et saaks kõik lagedaks raiuda ja puit odavalt kuskile välja müüa. PAraku sama suhtumisega on ka RMK olnud. Meil on palju selliseid väike- ja keskmisi tootmisettevõtteid, kus tootmisprotsess on ajas 20-25 aastat maha jäänud, liiga suur tööjõuvajadus, liiga suur tundlikkus igasugusele sisendhindade kõikumisele. Lisandväärtus töötaja kohta on meil olnud madal kogu taasiseseisvumise aja ja see ei ole sisuliselt paremaks muutunud. Kes selles süüdi on? maksumaksja ei saa üksi kinni taguda T&A kulusid, sest siis ei jõua innovatsioon majandusse (arenenud riikides ammu kogetud), ettevõtjad peavad ise ka panustama ja mitte vähe, aga seda ei ole tehtud. Loomulikult on meil palju tublisid ettevõtjaid, aga üldpildi muutmiseks liiga vähe. Kokkuvõttes sellise majanduse struktuuriga ja innovatsiooni tasemega järgmist hüpet ei tee. Käibemaksu alandamine või automaksu kaotamine majandusimet ei tekita. Olukord saab tänasel tasemel minna ainult hullemaks, sest ülalpeetavaid tuleb ainult juurde ja nö fikseeritud kulud riigieelarves aina kasvavad.
Isamaa saab kindlasti 2027 võimule, tehakse mõned kiired populistlikud otsused, kui nende mõju lahtub ja reiting hakkab kukkuma, mis valitsuses olles on täiesti tavaline, siis hakkab reitingu hoidmine ja vähegi pikema vinnaga otsuseid enam ei tehta. Kõlvart justkui ei ole lühikese reitingu hoidmise plaani mees.....aga eks aeg näitab.
Eks need ummikutes istuvad inimesed ongi suures osas"maainimesed"- need ju ka, kes omale kuskil põllule tekkinud uusarendusse elamise ostnud. Teised maainimesed on linnalähedastest asulatest ja küladest tõmbekeskustes tööl käivad inimesed. Fakt on ju see, et maaelu on välja suretatud ning töökohad kolinud eelmainit tõmbekskustesse või nende ümber tekkinud tööstuspiirkondadesse. Meie regionaalpoliitika haisvad viljad.
