Tootmistehnoloogiad on paranenud, arvutid juhivad protsesse, kõik kokku istuvad jupid on väiksemate tolerantsidega, lihvitud pinnad siledamad ja ei vaja enam nii pikka sissesõitu, et üksteisega kohaneda, õlid on kvaliteetsemad jne. Teine teema, et kaalu kokkuhoiu jaoks tehakse jupid väiksemad, kasvõi kolvidki on aastakümnetega mõõtmeid ja kaalu kaotanud, rõngad õhemad, seega kuluvad kiiremini ehk siis mootoreid ei tehta enam pikaealisteks, kestavad oma paarsada tuhat ära ja piisab, siis ostetakse järgmine auto. Vana auto läheb ümbersulatamisele. See on tarbimismaailm, kus kestvuskaupu sisuliselt enam ei toodeta. Kes üldse enam niiväga viitsib kulutada raha mootoriremondile?
Ert Perv, need on täitsa tavalised nõuanded kogu aut eluea jaoks tegelikult. Tootja tahab kuidagigi kindlustada enda seljatagust. Või tahad vastu vaielda, et tänapäeval pole seal metallikamakas täpsemalt asjad paika aetud kui vanasti? See sisseõsitmine on minevikuasi, oleks aeg see ära unustada või noh, käituda vastavalt juhendile terve auto elukaare jooksul, siis auto kestabki.
Va mõned mootorid, nagu N*, mis tahabki vahepeal WOT saada, et ennast kogunenud sökihist lahti aevastada.
Õlikulu aga mootoritel on erinev. Sportlikumad mootorid võtavadki rohkem õli puhtalt disaini pärast. Peremootorid ei tohiks võtta va Ford, sellel on tõesti 0,1L/100km kohta "sisse progretud" Miks, ei tea, mootor tundub igati kombes olevat, klapisääretihendid ei leki, silindrid on normid, küünlad on normid, kõik on norm aga kuhugi ta selle paneb. See õlirõnga jutt vastab ka tõele, ju siis sealt see vaiskelt vaikselt immitsebki...
Ei saa paraku garantiiga osta, kuna ei anta laenu. Juba mitu laenu kaelas ja üks neist 30 aastane laen. Seega uut autot endale lubada ei saa. Praegult on viimane aeg auto maha müüa, et siis natuke raha juurde panna ja mingi odavama klassi lihtne auto osta. Teine variant on sõita veel mõned aastad...10aastat peaks ikka vastu pidama ja siis vanametalli viia, kuna sellel hetkel autol enam rahalist väärtust peaaegu polegi.
Samas jah, kui sõita sellega lõpuni, siis nende aastatega peaks õnnestuma suurem summa koguda ja siis saab võibolla tutika auto osta aga see on nii pikk aeg ja selle ajaga võib oi-oi-oi kui palju muutuda.
Kütusekulu on viimastel aastatel suuremaks läinud..., õnneks on ökonoomne auto. See Dacia võtab ainult natukene vähem kütust kui mu praegune auto ja kas see risk tasub ära, kui tean oma praeguse auto häid ja halbu külgi ja olen aastaid selle autoga harjunud. citroen muidugi võtab juba oluliselt vähem. Kuna enamasti sõidan üksi siis olen mõelnud väikekaubiku peale, mis maksavad päris vähe aga kardan, et need on ära trööbatud ehitajate, kullerite, postiljonide vms. poolt. Otseselt mul tööautot ju vaja pole ja seda kongi ka mitte. Samas nende kütusekulu on jällegi peaaegu sama nagu praegusel autol ja kas see risk tasub ära ongi omaette küsimus. Auto on nagu naine..., tahaks uuemat ja paremat aga ei tea, kas riskida või mitte-- pärast enam vana tagasi ei saa.
Õlikulu on seotud juppide kulumisega sel määral, et on normaalne kulumine ja kehvast õlist tekkivad ehk siis pikast vahetusvälbast tulenev õli omaduste halvenemine, kuumus ja õlis olev tahm hakkavad kummidetaile jäigastama ja samamoodi hakkab tahmane õli kolvirõngaid oma pesadesse kinni kittima. Eriti just õlirõngaid ja selle tõttu pääseb ka rohkem õli silindrisse ning seda rohkem tahmab rõngaid ja lõpuks ongi käes see tehaste lubatud 1l/1000km kohta, mis on loomulikult absurd.
to:Deus Kes ütles, et tänapäeval ei ole vaja sissesõitu teha.
Väljavõte uue Kia käsiraamatust:
Sõiduki sissesõitmise protsess
Teie autot ei ole vaja spetsiaalselt sisse
sõita. Järgides esimese 1 000 km jooksul
mõnda lihtsat ettevaatusabinõud,
parandate auto jõudlust, ökonoomsust
ja vastupidavust.
• Ärge laske mootoril kõrgetel pööretel
töötada.
• Sõidu ajal ärge laske mootori kiirusel
(pöörlemissagedusel) tõusta üle 3
000 p/min.
• Ärge säilitage pikema aja jooksul ühte
kiirust, ei kiiret ega aeglast. Mootori
korralikuks sissesõitmiseks tuleb selle
pöördeid muuta.
• Vältige järsku pidurdamist, väljaarvatud hädaolukordades, et pidurid
saaksid korralikult kohale vajutuda.
• Ärge pukseerige esimese 2 000 km
jooksul haagist.
• Kütusekulu ja mootori jõudlus võivad
sõltuvalt sõiduki sissesõitmise protsessile erineda ning stabiliseeruvad
pärast 6 000 km läbimist. Uued mootorid võivad sõiduki sissesõitmise
protsessi ajal tarbida rohkem õli.
Õlikulu on seotud juppide kulumisega. Klapisääre tihendid, õlirõngad, tuulutus jne jne.
Vahetad need asjad ära ja on jälle muretum. Kas see ennast ära tasub on juba iseküsimus.
Oli soovitus esimene kord vahetada 5000km järel, aga see ei olnud kohustus. Kuid sai see ikkagi tehtud.
Enamikele tänapäeva (bensiini)autodele on sisse programmeeritud progresseeruv õlikulu. Paljudel hakkab see tehasevälpasid järgides juba 100K juures tekkima ja mida harvemini vahetad, seda kiiremini jama kaela saad.
Umbes aasta jah, kui puldi sees miskit niiskust pole ja midagi lühistab. Puhasta enne uue pataka sisse toppimist elektroonika ja kummide sõbraliku vedeliku/pihustatava kraamiga skeem/puldi sisu. Viru Valge 80 on ka sobiv kraam kui spray pudelit pole.
Kui kuu aega tagasi vahetatud, siis peaks suht värskelt meeles olema, kuidas vahetuse protsess käib. Mis selgitusi sa ootad?
Algatuseks võid ju proovida, et võtad välja pataka ja proovid kontaktpindasid puhastada, aga kui see ei vii edasi, siis uus patarei sisse ja lähed eluga edasi.
Nüüd kui uus (kontrollitud kvaliteediga, testriga üle mõõdetud) patarei kuu/ kahe pärast uuesti ära sureb, siis lased esinduses uue puldi teha.
Lühikokkuvõte selline, et kõik sõltubki eksamineerija isikust- kes on heatahtlik ja töötab kaasa, kes otsib vigu ja kukutab läbi. Ilmselt võiks siin paralleele tõmmata ametnikeriigiga ja nende suhtumisega kodanikesse, sest on ka eksamineerija palgamaksja poolest ametnik.
Oma rolli muidugi omab ka autokool.
Hinno mudeli järgi on sõidueksami läbimise baastõenäosus 49,8 protsenti ehk kui jätta arvestamata kõik teised mõjutegurid, nagu eksamineerija või autokool, siis on võimalus sõidueksam läbida ligi 50 protsendi tõenäosusega. Teades rohkem infot, on võimalik seda täpsemaks muuta.
Analüüsi tulemused näitasid, et kõige suurem mõju on tõepoolest eksamineerijal. Hinno vaatas 2021–2024 aastate B-kategooria sõidueksameid ja leidis, et 58 eksamineerijast 14 andis eksaminandidele selgelt parema ning 16 selgelt halvema võimaluse eksam läbida. «See tähendab, et nendega läbikukkumise tõenäosus oli kas väiksem või suurem ehk annab eksami tegijale nii öelda kehvema või parema stardikoha eksami läbimiseks,» selgitas Hinno.
Kõige leebema eksamineerija efekt on 15 protsendipunkti keskmisest kõrgem ehk tema juurde eksamit tegema sattudes on tõenäosus eksam läbida 65 protsenti. Seevastu sattudes kõige rangema eksamineerija juurde on tõenäosus 12 protsendipunkti keskmisest madalam ehk 38 protsenti. Seega on maksimumi ja miinimumi vahe 27 protsendipunkti.
Oma kogemusest ülekohtuse eksamineerijaga jagas ka üks Aire Tammiku autokooli õpilane, kes soovis jääda anonüümseks. «Tal jäi inimlikkusest puudu ja suhtlusviis oli masinlik,» kirjeldas eksaminand möödunud aasta detsembris tehtud eksami läbiviijat.
Eksami ajal pidi tulevane autojuht maanteel sooritama mitme manöövriga tagasipöörde, kus mõistagi tuli jääda tee piiridesse. Maha oli sadanud lumi ja vaid kolmandik teest oli lahti sõidetud. «Ma sõitsin tee äärde, olin täielikult veel tee peal, aga siis eksamineerija vajutas pidurit ja ütles, et ma sõitsin teelt välja.»
Kuna õpilane ei olnud eksamineerija arvamusega rahul, mindi koos autost välja olukorda hindama. «Näitasin talle, et olen täiesti tee peal. Siis ta hakkas minuga vaidlema, et kust ma tean, kui tee on lume all. Siis toksisin jalaga lund ära ja asfalti paistis veel tükk maad.»
Eksamineerija lasi siiski pöörde lõpuni sooritada. Sellel hetkel kui eksaminand oli keeranud auto teega risti ja hakkas tahapoole liikuma, eksamineerija taas sekkus. «Ta vajutas jälle pidurit ja käratas, et nüüd ma sõitsin kraavi, kuigi ei sõitnud. Tundus, et ta oli otsustanud seda lund minu vastu ära kasutada. Kuna meil läks kaua aega, et seal vaielda, siis lõpuks tuli sinna ka üks teine auto ja ta sai üles märkida, et ma takistasin liiklust.»
Pärast eksamit otsustas tulevane autojuht koos oma sõiduõpetaja abiga transpordiametile vaide esitada, mida ei rahuldatud. «Mul ei olnud nagunii võimalust, kuna tõepoolest lõpuks tuli auto ja ma takistasin liiklust. Kui ta oleks lasknud mul pöörde normaalselt ära sooritada, siis oleks kõik õnnestunud.»
Uue eksami jaoks aega kinni pannes teatas õpilane, et ei soovi sama eksamineerijaga eksamit teha. «Mind hoiatati, et süsteem määrab eksamineerija ja garantiid pole. Hirm oli suur, aga läks õnneks. Uus eksamineerija oli meeldiv ja nüüd on mul load käes.»
Ei ole see mingi iroonia, mainisin juba eespool, et ajage raha jälgi- need, kes sellest kasu saavad, tõmbavad ka nööre. Ammu selge, et tuulikumajandus ilma dotatsioonideta ei toimiks ja tuulevaikuses seisvad labad ei too mingit raha sisse. Aga ometigi nad aeg- ajalt seisavad inimtahtest sõltumata, vahel ka keerlevad miinushinnaga, kuid raha liigub ikka kellegi taskusse.
Kuna need autod pole emexi hinnaga, tekib sama küsimus, nagu 63amg viimases postituses. Kümme aastat tagasi poleks ma temaga nõustunud. Seejärel nõustusin mööndustega ja nüüd üha enam, sest piisavalt uue garantiijärgse auto remont on nagunii kallim vanadest (näen ju enda uute autode garantiiaegseid arveid, mille kinni maksmist õnneks minult keegi garantii ajal ei oota). Mõnest autost on olnud väga kahju loobuda peale garantii lõppu - kahju just järgmisest omanikust, sest selle pidamine garantiijärgselt tulebki üle mõistuse kallis. Tema aga ostab selle lootuses, et garantiid on veel üle aasta järel ja auto on ikkagi uus ning perfektselt hooldatud...
Lühidalt siis: sama jupp 3a, 6a ja 30a vanale autole on tavaliselt väga erinevas hinnaklassis. Selles pole süüdi mitte nii palju isegi autode kvaliteet, vaid majanduspoliitika tervikuna. Kõik peaks mõistma, miks b-varuosi ei toodeta autodele, mis pole veel garantiieast välja jõudnud ja miks nt sama veermikujuppi toodab 6a vanusele autole 2 tootjat ja 20 vanusele samale mudelile 12 tootjat - konkurents tagab ka odavama hinna ostja jaoks.
Ma ise näen (ja ka järgin isiklikult) siin pigem 2 äärmust:
- kas uued pika garantiiga autod (garantiid saab ka juurde osta) ning taluda seda sott+ liisingumaksu kuus, mille puhul puuduvad need "poolkulunud pooluue" auto kulumispõhised kulud,
- või siis päris vanad (80ndad-90ndate esimene pool) autod, millest käib mõistus üle, vajadusel saab terve varuosaauto kusagilt emeksihinnaga ja mille hulgast on otsitud välja täpselt see kõige töökindlama tehnikaga roosteta (või keevitamist mõistlikus mahus/viisil vajav) eksemplar. Aga siin peabki omal (või vajadusel kulud enda kanda võtval naabril/sõbral;)) mõistus üle käima. Sellepärast ei saa ka hakata soovitama siin mingit kandilist Volvot, millede hulgast õnnestub võhikul odavaimat otsides leida kindlasti ülesse see kõige ebatöökindlam õudusunenägu:))
¤¤¤Kui varasemalt on olnud arvamus, et inimesele tuleb anda õng toimetamiseks, siis Refi, sotside ja e-200 punt võtab ära võimaluse isegi tööle jõuda, et tasuda võlad. Sest nagu selgub Postimehe artiklist, siis ei saagi automaksu tasuda enne, kui võlad on makstud. Automaks lähtub eeldusest, et auto on luksusese, aga tänapäeval on auto siiski rohkem töövahend või tarbeese nagu külmkapp, pesumasin või kohvikeetja. Kui inimeselt võtta võimalus seda kasutada, siis kaob võimalus tulu teenida ja inimese elu muutub raskemaks. Valitsuse ülesanne peaks olema inimese elu võimalikult lihtsaks teha. Siis sünnivad lapsed, kasvab majandus ja laekuvad maksud.
Automaks on mujal maailmas kehtestatud peamiselt seetõttu, et piirata autostumist. Kui Tallinn välja arvata, on Eestis teed ja tänavad üsna tühjad. Kui üldse, tuleks autodega sõitu piirata Tallinnas, aga seda on juba tehtud ülikõrgete parkimistasude ja võimalusega jätta auto linna äärde ning liikuda linnas sees ühistranspordiga/.../Jääb ainult üks küsimus, kellele on see kasulik, et inimestelt õng (abivahend) ära võetakse.¤¤¤
¤¤¤Parema võrdluse saamiseks on transpordiamet vaatluse alla võtnud selle ja eelmise aasta ajavahemiku 1.–21. jaanuarini. Kui 2024. aastal esmaregistreeriti mainitud ajal 1787 sõiduautot, millest 894 olid uued, siis 2025. aasta samal ajal esmaregistreeriti 561 sõiduautot, millest 285 olid uued. See tähendab, et tänavu on autosid arvele võetud üle kolme korra vähem kui mullu samal ajal. Keskmine registreerimistasu on olnud 1012,58 eurot, ent mediaan on märksa madalam ehk 685 eurot. Seni suurim registreerimistasu oli aga suisa 11 665 eurot¤¤¤
¤¤¤Poolamets ütles, et kuna tuuleparkidega tegelemine on valla ametnikele lisakoormus, on mõistetav, et mingi kompensatsioon lisajõudude palkamiseks peaks olema/.../"Korruptiivsena tundub meetme teine pool – ehk kui projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul jõutakse planeeringu kehtestamiseni, eraldatakse kohalikule omavalitsusele 50 000 eurot lisatoetust. Projektiperioodi lõpp on 2026. aasta märtsi lõpus. Tekib küsimus, mille eest selline altkäemaksulaadne toetus. Kas kiirustama sundimine ei too kaasa puudusi planeeringuprotsessis? Selline tegevus võib viia olukorrani, kus ajamahukad keskkonnamõju uuringud viiakse läbi rutakalt ja kõiki mõjusid arvestamata. Rääkimata kohalike inimeste kaasamisest," arutles ta¤¤¤
Vastan küsimusele: kiirustada on vaja, sest seejäre tekib oht, et ühe majanduskriisi orkestreerinud erakonna esindajatel, mis on väga sügavalt seotud tuuleparkide arendustega, puudub edaspidi ligipääs meeletute dotatsioonide kaudu seda praeguses mastaabis juba kahjumlikuks muutunud energeetika majandusharu jõuga peale suruda. Mõeldud irooniana, aga eks tulevik näitab, mis juhtuma hakkab.
Selle 1,2l sõidetakse edukalt ka sadu tuhandeid, lihtsalt "tehast" ei tule kuulata, so vahetused, nii rihm kui õli natukene varem ja tihedamini kui raamat ette näeb!
Õlihaisu viskab ainult külmalt käivitades ja mitte koguaeg.Pigem vähestel kordadel.
Bensiini hais salongis oli vist siis kui autol oli garantii aeg.Nii et ammu.Ja on ka võimalus et garantii korras vahetati mingi probleemne detail ka välja.Ja kliendile kõik ei räägita(oletus kõigest)
Disladel läheb kütust õli sekka tänu kogu sellele rohelusele mis meile peale surutakse. Tahmafiltri põletusprotsessiga läheb kõige rohkem kütust õli sekka.
Deus, mis kilometraasi pealt tavaliselt esimene hooldus tehakse? Ka tänapäeva autodel. Sellest võime teha järeldused, et isegi autotootjad ei julge seda esimest vahetust üle lasta.
Tänapäeval ei sõida enam keegi sul midagi sisse, kõik on tehastest nii mikromeetri peale lihvitud, et suht tulista kohe minema. Kui oleks midagi liiast, mis kuluma peab, siis oleks see liigne kulu tehasele, materjali näol.
Auto eluea esimeses otsas on tihe vahetamine oluline sissesõitmise pärast ja tagumise otsas sellepärast et diiselautodel võib põlemata kütus õli hulka sattuda. Mootor jääb hõredamaks, pihustid hakkavad tilkuma jms. Mõnel autol tundub et õli ei kulugi või tuleb seda hoopis juurde. See justnimelt tundub nii sest õli kulub ikkagi ja juurde tuleb kütust mis õli ära rikub.
Ükskord vaatasin kasutatud autot, MB 2.1 liitrise mootoriga ja mõned olidki sellised et auto ning kaks euroalust katkiseid mootoreid kauba peale. Üks vana kes nendega põhjalikumalt tegeles soovitas sellega seoses et ära kuula müügimeeste lolli juttu 30 000 vahetusvälbast. Vaheta nii nagu eluaeg on tehtud, umbes 10 000 pealt. Seda ei pruugi arugi saada et kütust õli hulka läheb ja kui läheb on see mootor 30 000-ga kindlasti õhtal.
Aina targemaks saame... millest see bensiini hais siis tekkis? Kas bena või õlihaisu viskab külmalt või soojalt kävitades? Kas igal käivitusel? Kas benahais on nüüd kadunud? Küsi nagu perearst patsiendilt, kes kurdab, et ta on haige.
Midagi ikka jagan autodest aga seda on liiga vähe. Paaniliselt ei karda aga ei taha ka "põrsast kotis" osta. Kuluosad kuluvad kõigil autodel aga kes tegeleb siin autode remondiga oskab ehk välja tuua just konkreetse auto tüüpvead ja kas nende vigade likvideerimine on kallis või odav.
Need PSA 1.2 mootorid on põhjusega odavamad. Googleda natuke. Rihm õlis kärakad. Kui osta, siis esimene asi rihm vahetada ja õlivõtt puhastada.
See on hetkel ainuke selline kommentaar, mis mind huvitab.
Kas keegi oskab midagi lisada?
