Maamaksu (varamaksu) tuleks vaadata mitte hea-halb skaalal, vaid põhjus-tagajärg skaalal, kuidas muutub selle maksustatava objekti väärtus Eesti konteksti arvestades. Ei peaks olema keeruline mõista, et võttes üle teiste riikide varamaksude mudeleid, võtame paratamatult üle ka nende vara kasutamise mudelid. Kas need on valitsuse, kodanike või hoopis kellegi muu eesmärgid? Kas need täidavad rahvusriikide (omandil on sajandite taha ulatuvad juured) või "globaalkolhoosi" eesmärke, kus omaniku seotus omandiga põhineb vaid kasumi maksimeerimisel (st kasumi maksimiseerimiseks vahetataksegi pidevalt omandeid üha kasumlikumate vastu Zooroopa piirides ja kaugemalgi)?
Jääb mulje, nagu laiem üldsus ei mõistakski seda, et see "muutub" ei juhtu mitte kusagil määramatus tulevikus, vaid juhtub veel enne maksude tõusmist-kehtestamist. Juhtub hetkest, kui on teada, et tuleb maksma hakata. Inimesed tegid maa osas juba möödunud aastal radikaalseid otsuseid seetõttu, et oli teada, mis nüüd ja JÄRGNEVATEL AASTATEL maaga toimuma hakkab. Nagu ka automaksu puhul müüdi aasta jooksul palju väärtuslikke ja kultuuriloolises mõistes unikaalseid autosid välismaale, sest alles aasta lõpus saime teada, et peatatud kandega autode eest ikkagi ei pea järgnevad 2 aastat VEEL maksma. Ainult et maad ei saa müüa ära välismaale vaid välismaalastele, kelle huvides on kohalike seaduste piirides võtta sellest maast/kinnisvarast välja nii suur kasum kui võimalik... hoolimata sellest, mis juhtub piirkonnas elukeskkonnaga, naabritega, maa väärtusega peale aktiivse majandamise lõppu jne (sest pärast tulgu või veeuputus). Lisaks jääb erinevalt kohalikus omandis oleva maaga võrreldes saamata kasum ka meie majandusele, sest teenitud kasum ei jää ringlema kohalike rahakottide vahel, vaid selle eest ostetakse kusagil Saksas lihtsalt värskem Ferrari vms. St selle maamaksu tõusu tagajärjed said alguse juba eelmisel aastal ja nüüd edasi üha intensiivistuvad.
Isiklik näide: lõpetasin kõik enda maadega seotud lepingud ja tegin vajalikud investeeringud, sest ma suudan neid maid hallata ise efektiivsemalt (ja samas ka looduslähedasemalt). Minu lõpetatud lepingud puudutavad vaid üksikuid hektareid, aga kuna järgmised külad asuvad silmapiiril ja tunnen nende vahele jäävate maade omanikke, siis selline sadu hektareid puudutav majandamise muudatus on valus laks juba tervele riigile (maksumaksjatele): rohkem maamaksu tähendab skeeme, et muud raha saab riik sealt edaspidi palju vähem. See on ahnuse (alanud ja tulevikus veel räigema ülemaksustamise) hind, mille maksab ühiskond kinni solidaarselt.
Teine näide on maad, kust ei ole võimalik kasumit teenida, näiteks raba, vähese rohuga loopealsed jms. St maa haldamisega teeniv talu/majand/ettevõte peab KA selle tõusnud maamaksu maksma kinni muude maade intensiivsema haldamise pealt või müüma ära kellelegi, kes likvideerib näiteks selle loopealse ökosüsteemi ja rajab sinna tehase. Pole vist raske mõista, et ma ei räägi mitte enda maast, vaid sama surve all on 100% Eestis olevaid ja kaitse alla võtmata loopealseid. Hävib see, mille põlisomanik murdub esimesena, seejärel teisena jne, sest tõusnud maksuga pole selle haldamine enam ühelgi viisil (nt seal lambaid karjatades) kasumlik ja kaovad ka sellega seotud töökohad.
Kas me tahame sellist Eestit nagu on Zooroopas, et põldusid on võimalik majandada kasumlikult ainult intensiivselt väetades-mürgitades? Kas tahame, et kõik looduslikud heinamaad muudetakse intensiivsemalt majandatavateks silo tooraine rohumaadeks? Kas me tahame, et metsadest jäävad meile alles ainult intensiivselt majandatavad era/RMK puupõllud ning looduslike metsadena ainult kaitsealad/reservaadid, kus ei tohi enam seeni-marjugi korjata (koolitusi läbimata)? Loomulikult jäävad alles ka erandid - kes tahab omada päris metsa ja selle eest kõrget tasu maksta, ehitabki OMA metsale aia ümber, paneb värava lukku, ostab sinna sisse paari kitsi ja punahirvesid (jänkud-kährikud-sääsed-parmud tulevad ise). See pole ju utoopia, vaid samu seadusi pikemalt viljelenud riikide paratamatus. Õnneks küll osaliselt, aga meil pole ka mäestikku, mis meid võõrhuvidega intensiivmajandamise eest kaitseks. Maksutõus kui rahanumber on selle globaalkatastroofi kõrval väheoluline, selle hoian kokku kasvõi kõhu kõrvalt, aga neid investeeringuid sisaldavaid äsja käimalükatud protsesse enam tagasi ei pööra ja see lumepall pole jõudnud veel õieti veeremagi hakata, rääkimata hoo kogumisest...
Miks sa ta siis üldse arvele võtad? @Kelm67
Saaks täiesti ilma maksmata 24/7/365 (ja ka kindlustust ja ülevaatust poleks vaja teha).
Arvele võtmisel genereeritakse TRAM-is iseteeninduses tõenäoliselt viimase hiirevajutusega koos "mingisugune teade" EMTA-sse, keegi ei tee seal neid päringuid käsitsi :-)
PS Kas praegu on jälle mingi koolivaheaega või?
Kas seedriokas äkki annaks oma sõnade kinnituseks mõne viite mis kinnitab, et TRAM saadab sõiduki(te) andmed EMTA-le just kuu 1-se seisuga mitte jooksvalt?
Võid ka ju nii et võtad arvelt maha ainult esimestel kuupäevadel 12 kuu jooksul kui on arveloleku automaatkontroll ja siis on kõik ju legaalne maksmata sentigi.
Eks kui tahad mugavust nimega auto tulebki nutivend-geenius olla
Ok. Aga siis saab ju kavalalt keerutada selle maksmisega, nt lükkan aina edasi ja edasi arvele taasvõtmist ja lõpuks võtan arvele alles aasta viimasel päeval ahah:)
Siis ei peagi ju sentigi maksma 25 aasta eest. Ise samal ajal sõidan muidugi vajadusel ringi:) Rõhutan: AINULT VAJADUSEL!
Varamaksu mõte, nagu nimigi viitab, on maksustada vara (rikkuse jne) omamist. See sunnib (pigem nügib :) vara kasutamist äritegevuses.
Mis äri-, tootmis- või maatulundusmaasse puutub siis nende maksustamise eesmärk eraldi veel lisaks on sellistel maadel äritegevuse tagajärjel tekkiva kasumi maksustamine. Seepärast ka erinevail sihtostarbeil erinevad maksumäärad.
Maksustamise eesmärk üleüldiselt on ju hoida majandus ja sellega seoses riik toimimises. Varamaksud on täna meie riigis EU keskmisega võrreldes veel suht marginaalsed. Nüüd tundub on suund muutusele. Kas muutused õiglased saavad, näitab aeg.
Kinnisasi (sinu poolt märgitud kinnisvara) on maa koos neil asetsevate hoonete jm juurdekuuluvaga. Vahet pole, mis sihtotstarbega maa on või kas neil on hooned või mitte, maksu neilt maksta tuleb. Kui kodualuse maa maks taastatakse, ongi taastatud kinnisvaramaks, nagu ta aastaid tagasi kehtis. Pole ju nagu enam midagi sisse seada. Või noh - tänase valitsuse maksurahe valguses: küll saab. Aga sel juhul tuleb maamaks kaotada.
Maatulundusmaa, põllumaa, ärimaa- alati ei pea maa peal olema kinnisvara ehk maja. Eks seepärast ka kodualuse maa maks kunagi kaotati- kodu vs mingi garaaž, küün, saun jne.
Mida uuem, seda parem. Vanus mõjub neile laastavalt. Tehnilised lahendused on neil nõmedalt tehtud ja remont kallis.
Räägitakse, et Aixam on töökindlam, Ligier aga mugavam.
Kui Citroen Ami läheks 60ni välja, siis soovitaks seda, sest seal ei ole eriti midagi katki minna.
# Järgmisel aastal kaob kodualuse maa maks ka ning puudubki veel kinnisvaramaks- siis oleks uhke maksustamiskolmik- auto, maa, maja. #
Maamaks oma olemuselt on ju juba kinnisvaramaks. Isiklikult mulle on kogu aeg arusaamatuks jäänud, mida mõeldakse selle all, kui räägitakse kinnisvaramaksu sisseseadmisest. Õiglane oleks sel juhtumil rääkida lisamaksu sisseseadmisest.
Ei saa mitte midagi tagasi @Kelm67.
MSM makstakse sõidukite eest mis 1. jaanuar seisuga on arvel. Kui nüüd auto võetakse arvele hiljem, siis makstakse võrdeliselt vähem, aga uuesti arvelt maha võttes tagasi ei maksta.
Pole väga keeruline seadus, aga "keskmine autohuviline" on vist veic juhm, jääb mulle mulje :-)
https://www.err.ee/1609602188/elektri-korge-hinna-pohjuseks-
on-vahene-tuul-ja-paike-ning-kallis-gaas
Ülla ülla, tuulik ei teegi tiire. Tuulikuärimees jääb ju niimoodi vaeseks. Ehk mõistab nüüd riik, et kõiki mune ei saa ühte korvi panna ja elu seada vaid tuulikute järgi (iroona loomulikult).
Aga asjal on tuulevaikusega seoses ka positiivne külg- infraheli ei tapa maainimesi nagu talinas liiklusmüra.
Hetkel siis mõnusad 40 senti kwh. Loomulikult ka lisanduvad maksud.
Tundub, et täna on väga hea hea päev valitsuse suunas näpuga näitamiseks.
Sõber teavitas, et tal on 3x maamaks, läksin enda oma selle peale siis vaatama ja oli kõigest 2,5 kordseks kasvanud võrreldes eelmise aastaga.
Mäletan, kuidas ma siin foorumis mingi aeg veel tähtsa näoga seletasin, et väga hea kaitse mõeldi sellise hüppe vastu välja hoolimata sellest, et päris kalliks võib kujuneda maamaks, kui vaid oleks osanud ette näha, kui nahaalselt kaitsele kriips peale tõmmatakse ja ülejäänud alles jäetakse....
Viskame veel reffidele puid alla, tervele erakonnale siis.
”Täna hommikul pidi Keila linnavolikogu arutama linna prügikäkis süüdistatava abilinnapea Inge Angerja umbusaldamist, kuid ei valitseva Reformierakonna ega ka opositsiooni liikmed mahtinud kohale tulla. Niisiis pidas Keila linnavolikogu esimees Tanel Mõistus istungit ihuüksi ja otsustas volikogu nimel, et ei umbusalda abilinnapead.”
See hetk, kui sa mõtled, et ülbelt ülelaskmine enam ei saa uusi mõõtmeid omada, 30% valitud ikka suudavad üllatada.
¤¤¤ta ütles seda isiklikust vaatevinklist tookord sest ei olnud enne erakonna koosolekul seda läbi arutanud¤¤¤
Siin on üks "väike" kuid oluline "aga": nimelt andis erakond tema tegemistele hinnangu ka tagantjärele (vaatamata siseopositsiooni pingutustele;). Sellepärast ei tahakski mängida kaasa seda läbinähtavat "patuoina" mängu, nagu nüüd oleks kõik jälle korras. Ei ole, selle hinnangu andnud erakond oma liikmeskonnaga on sama ja selle toetus on nende tegusid arvestades müstiliselt suur... mis räägib palju ka ühiskonna ootuste ja väärtushinnangute kohta.
Sina paned selle erakonna seisukohaks, mina panen selle erakonna seisukohaks, tema aga saab nihverdada, et ta ütles seda isiklikust vaatevinklist tookord sest ei olnud enne erakonna koosolekul seda läbi arutanud, sest küsimused ju tulid otse (kuigi ettevalmistuaeg peaks olemas olema minu teada) ja peseb selle erakonna puhtaks, kui liiga palju aasida selle kallal. Jälle pääsenud.
Omaette küsimus on, et kui palju üldse teatakse erakonna valetamistest erakonna liikmete tasandil? Ikka tuleb tagantjärgi tarkusena.
Abikaasa plekkpurgi äri ja vagunite maha korjamist ma ei maininud nimme, sellel samal põhjusel, poetakse seaduse taha peitu, kuigi eetiliselt ja isegi moraalselt vale on üldse pildile jääda peale sellise jama väljatulekut, eriti kui oli võimalusi antud enne väljatulekut see asi kiirelt korda teha ja eetiliseks ja veel rohkem võimalusi antud vaikselt taganeda ilma suurema kärata.
Kogu see asi on aga tekitanud minus täiesti lootusetuse tunde, et me ei saagi seda riiki normaalseks vaid sovjetiaegne vassimine kulumaterjalide osas on muutunud lihtsast valest juriidiliselt korrektselt kui moraalselt valeks kuid moraal ja eetika telekat koju ei too ja autosse benssu ei kalla.
Nüüd see öeldud, siis siin ongi minu reaalne põhjus, miks mina isiklikult ei taha mingi äriasjaga tegeleda, asi pole laiskuses vaid selles, et mingi hetk pean hakkama tegelema ikkagi moraalse poolega, kellega teha äri, kellega mitte, milline auto läheb firma nimekirja, millisega sõidan ise jne jne. Ma ei taha sellega tegeleda, see pole seotud isegi vastutuse võtmise kartmisega, ma oleks tunudvalt parem pätt lõppude lõpuks, saaks ka lamboga mööda linna ringi rahulikult lasta ja lihtsalt irvitada nende peale, kes mu poole näpuga näitavad. Noh, näidake, te loete kuu lõpus leivaraha, ma sõidan ikka lamboga edasi. Hea on vaene palgatööline olla, südametunnistus on puhas .. või kas ikka on ... ?
Soovimata jätkata offtopikut keskkonna-rohepesuteemas:
¤¤¤Kui ikkagi erakonna pea ütleb midagi, siis see jääb meelde kui et see ongi erakonna seisukoht. Kallas va jurist kasutas seda alatult ära¤¤¤
See on ERAKONNA SEISUKOHT, mida ta lihtsa vastamise asemel spetsiaalselt rõhutas. Väike probleem on selles, et valetamine ongi lubatud. Suur probleem on selles, et valetajaks pole mitte peaminister, vaid tema seljataga seisev erakond, kelle suuvooder on esimees. Sellepärast ei tahakski ületähtsustada Kallast või Michalit (nagu ka Ratast, kaabusid jt), kui probleem on seda kõike toetavas erakonnas, kuhu kuulumine on vabatahtlik.
Hea näide on ka idarahaskandaal, kus juriidiliselt ongi kõik korrektne, moraalselt pole juba sellepärast, kui palju valetamist selle silumiseks kasutati (mis küll kiirelt ümber lükati), aga probleem ise on selles, et tema selja taga on valetamist toetav suur erakond, mille liikmete kaugem huvi tundub olevat vaid toiduahelatesse pääsemine.
Aga positiivse poole pealt: pärast seda, kui poliitikute hüpiknukkude asemele on tulnud uued inimesed, muutuvad pisitasa ausamaks ka jõuorganid. See on muidugi kurb, et algne seis ei erine just palju vene armeest, kus ülemustele valetatakse (esitatakse poolikut infot), kuid vähemalt ladvikus saadakse aru, et valetamine, varjamine ja kinnimätsimine (sõdurite süüdistamine ülemuste asemel) teeb usaldusele kahju ning probleeme ei saa lahendada neid endale tunnistamata. Ilus tsitaat minu arvates. Jääb vaid oodata, mis saab Kaitseväe põhiVÄÄRTUSTE vastu eksijatest. https://www.postimees.ee/8189862/kaitsevagi-apardunud-talvel
aagrist-suudi-oli-ulem-mitte-sodurid
¤¤¤Kaitseväe üks põhiväärtustest on ausus ning täna, olles rääkinud ka manöövris osalenud kaitseväelastega, pean ma ainuõigeks tunnistada, et meie eelmise nädala lõpus edastatud olukorra kirjeldus ja selle põhjus-tagajärg seoste välja toomine põhines puudulikul infol¤¤¤
https://majandus.postimees.ee/8189886/euroopa-liidus-tahetak
se-puupliidid-ara-keelata
Brüsseli suurim poliitiline jõud, Euroopa Rahvapartei (EPP), lükkas ettepaneku kategooriliselt tagasi. «Meie jaoks on biomass oluline osa energia üleminekukavast, iseäranis maapiirkondades,» ütles EPP juht Peter Liese. Suurt vastumeelsust uue seaduse vastu väljendasid europarlamendis tšehhid, kes tõid välja, et selline plaan mõjutaks kümneid miljoneid inimesi Euroopas.
Puukütte keelamise idee pole Euroopas uus. Suurbritannias tahtis valitsus keelata uutel majadel puuahjude paigaldamise, kuid see idee võeti rajalt maha. Saksamaal hakkas aga 2025. aastal kehtima nõue, et puudega köetavatele ahjude-kaminate emissiooninõuded oleks täidetud, muidu tuleb need välja lõhkuda. See puudutab sisuliselt kõiki enne 2010. aastat ehitatud küttekehi, kirjutas ZDF läinud aastal.
Euroopa Liit soovis vahepeal ka inimestelt kohustuslikus korras nõuda soojuspumpade paigaldamist majadele. Kuid nähes, milline vastuseis oli plaanile Saksamaal, kus riik seda nõudma hakkas, loobus ka Euroopa Liit üldnõudest, kirjutab Euractiv. Saksamaa roheliste esindaja, majandusminister Robert Habeck, ütles pärast madinaid intervjuudes, et see seadus oli ainult test, et näha, kui kaugele on ühiskond valmis minema, et kliimat kaitsta. Ehk teisisõnu: kuivõrd on rahvas nõus poliitikute plaanidele alluma, kui see tähendab nende jaoks väga suuri kulutusi.
Eesti pole ametlikult veel puukütte keelamise kohta seisukohta võtnud. Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse ütles järgmist: «Puiduga kütmine saastab oluliselt õhku, mistõttu otsitakse võimalusi saaste piiramiseks.
