Tapjakraavid ise kindlasti õnnetusi ei põhjusta, küll aga põhjustavad põhjendamatult raskeid tagajärgesid ning juhtum, mis võiks lõppeda (vastuvõtliku) juhi jaoks meeldejääva õppetunniga, lõpeb paremal juhul hävinenud sõidukiga, kehvemal kaotatud tervise või elu(de)ga.
Üks asi uljad kihutajad ja muidu kogenematud juhid, teine nt samad rooli taga magama jäänud tegelased. Eestiski meenub viimastest aastatest paar juhtumit, kus "süütu" teelt väljasõit on kulmineerunud kohtumisega truubiga ning eurokraavi puhul on see (löögienergia) võrreldav vastu kaljuseina sõitmisega ja pole lootustki, et nendest järsakutest midagi veel kuhugi ellujäämist võimaldava suunamuutuse (kiirendusega) edasi põrkaks ja turvaliselt "põllule" veereks.
Aitäh vastaja Deus .Eks lasen siis selle pidurdusjõu regulaatori eemaldada ,loodan ,et ÜV saan läbi ,sellel margil jah ees ketaspidurid ja taga trummel ,olen kuulnud ,et antud KIA RIO margiga palju jamasid ilmnenud ,oleks teadnud varem ,poleks ostnud,autokorralik muidu ,nagu uus seest ja väljast ,pole roostet läbisõit 106 000 ,talvel sõitnud pole ,ju see seismine saatuslikuks saanudki ,vah.töökojas piduriõli ,silinder ja klotsid ,trummel ja pidurit korda ei saanud ,ikka tag.parem nõrgem ,siis aga 1 teadjamees ütles ,et muud ei saa olla ,kui see pidurdusjõu regulaator võib vigane olla ja soovitas selle vahelt võtta ,seepärast siin kirjutan ja uurin veidi ,mida keegi soovitab või maha laidab ,kas ikka saab ÜV ilma selleta läbi j.n.e .Täitsa loll olukord ,pole ju nii vana mudel aga seda ,,juppi ,,enam ei toodeta !
Kunagi kui sai selle ajastu fordidega rohkem tegeletud on jäänud meelde see, et tihti peale taoliste vigade põhjuseks oli katkine juhe. Küll mõni ei laadinud, teisel ei läinud immo maha. Ei mäleta, et oleks mingit plokkide jama olnud. Lihtne juhe,lihtsalt leia see koht üles.
Ülevaatust see regulaator ei koti, mitmel masinal selle pimedaks teinud just seepärast, et pole enam saada. Probleem tekib aga selles, et siis pead autoga hästi sõita oskama ja samamoodi ka pidurit kasutada. Õnneks on sul taga trummel et ehk saad hakkama ilusti.
Mul on KIA RIO 1,3 ,60 kw, luukpära 2004a mudel ,mure aga see ,et selle mudeli ja aasta pidurijõu reguleerijat ei toodeta ega müüda enam kuskil ,olen kõik veebi poed ja kohad läbi otsinud ,uurinud ,ka romulad ,mitte kuskilt enam pole saada ,uskumatu tegelikult aga nii on ,et 2004 aastakäigu autole pole seda jubinat saada ,nüüd ei teagi ,mis teha ! ? Oleks kohe uue ostnud . Kas lasta siis võtta see mittetöötav regulaator vahelt ,kas aga ÜV läbi saab ? ! Olen nõutu ,äkki kellegil on pakkuda ,ka kasutatud ja töökorras ,andke teada ,lisan selle regulaatori numbri 0K30B43900
Fordi koha ei oska öelda, kuid mõnede mulle tuttavate markide puhul on omad meetodid, kuidas ilma süüteta arvutiga asjadele läheneda. Uuri seda ja saad targemaks.
Täpselt.
Ja kütuseliitri kulu on suht otses sõltuvuses ikkagi töömahust.
Kütuse ja õhu suhe on kivisse raiutud!
Kui jooksutad lahja segu peal, siis jah võtab vähem sajale aga mootorile see teatavasti väga hea ei ole.
Turbo suurendab töömahtu, seepärast ma ütlengi, et turbomootor on säästlik ainult siis kui turbo taga pole.
Kaheliitrised on aastast 1980 juba võtnud 7-8 sajale. Kui masin võtab rohkem, siis on kas karpa valesti regullitud või aju peksab segast pihustitega või aparaat liiga raske/ebaaerodünaamiline sellise mootori jaoks.
Ma panin lausa pildi metsaga kaetud mäest, millest tuugenidki üle ei paista enne kui mitme km kauguselt;)
Mu jutu ja lisatud videolõigu mõte oligi sellest, et helilained ei levi ainult õhu kaudu ja seda teavad kõik keskkütteradiaatoritega paneelikates elanud inimesed:))
wigry... sa räägid siin mingit hobuseunenägu, mitte pärisvärki. Marss tagasi põhikooli füüsikatundi. Hobused ei teki õhust ega armastusest.
Tuleb meeles pidada väga lihtsat elutõde: turbomootor on ökonoomne ainult siis, kui turbo ei tööta.
PS! kui keegi siin murikamaa numbreid kukub laduma, siis nende numbrite valesti tõlgendamine on puudulik ajaloo teadmine, mitte murikamaa spetside lollus.
Suurimaks arenguks on liitrist kättesaadav võimsuse hulk ilma et kütusekulu oleks märkimisväärselt suurenenud. Täna päeval suudetakse 150 hobust välja võtta väga väikesest mootorist. 20a tagasi tavaautodel pakutavad mootorid pakkusid oluliselt vähem võimsust. Aga jah kütuse kulu on jäänud seejuures samaks või tänu tühimasside kasvule läinud ka suuremaks. Populaarsetel linnamaasturitel, millel pole arvestatavat hübriidsüsteemi peal, võtavadki suvel maanteel 6-7 ja talvel linnas 10-11.
See teaduslik pool juba käis siit teemast läbi, et ainult osa inimestest reageerivad ja seletasin ka lahti mehhanismi, MIKS see nii on. Point pole lihtsalt tuugenites, vaid konkreetse tuugeni omadustes, kõrgustes, pinnases, lähestikku paigaldatud tuugenite koguhulgas, nende omavahelises asendis, tuule suunas jne.
Kusjuures seal magasime vahepeal kah ühe öö väga hästi... ainult et kõik ärkasid millegipärast hommikul väga vara ülesse, hakkasime toimetama, ei osanud ka seostada varast ärkamist millegagi, sest sel hetkel ei teadnud neist tuugenitest veel midagi:)
Enda jaoks sai aga ümber lükatud see väide, et piisavalt kõrged puud ümber maja lahendavad probleemi. Ei saa puud seda vibratsiooniprobleemi lahendada, kui isegi vahele jääv tuugenitest tunduvalt kõrgem mägi ei peata pinnase pidevat vibreerimist. Võibolla sellega harjub, mõned suudavad ju elada ka trammitee ääres...
jeekim jälle ei saa aru, et inimesed on erinevad. Üks vaakus hinge kui koroonas oli, teine põdes püstijalu kiiresti läbi, kolmas saanud arugi, et kuskil koroona oli.
¤¤¤Mind paneb siiralt imestama, kuidas alles siis, kui järjekordne idiootsus on Brüsselis juba õigusaktiks vormunud, saame meie, tavalised Eesti kodanikud jahmatusega aru, mis jälle on kokku keeratud. Ometi on meil Eesti valitsuse ja ministeeriumite esindajad meie oma Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures iga päev tööl, suurusjärgus poolsada pluss töötajat. Sealt leiab isegi kaladiplomaadi näiteks. Lisaks lähetatakse spetsialiste ministeeriumitest pea iga nädal kõikvõimalikele konsultatsioonidele Euroopa Komisjoni ja muude institutsioonide juurde. Seega on meie ametnikud kogu aeg kõigi seadusandlike ideede sünni, kasvamise ja arengu juures, mis võtavad aega enamasti aastaid. Eesti esindajad Euroopa Liidus osalevad koos teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajatega ühistel aruteludel ja annavad õnnistuse uutele õigusaktidele. Lõplik heakskiit tuleb enamasti Eesti ministri või tema volitatud esindaja tasandilt. Suurematest ohhoo-momentidest meenuvad lähiminevikust ennekõike kestlikkusaruandluse ehk ESG direktiiv, ettevõtete kestlikkuse alase hoolsuskohustuse direktiiv (ettevõtete kohustus tagada, et tema sisendtooted pole saadud loodusressursse hävitades või muul ebakohasel viisil; kuidas seda teha, on ettevõtte enda mure), vilepuhujute direktiiv, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitlev raamotsus ehk nn vaenukõne kriminaliseerimise algatus jne. Ikka saabub teadmine juba jõustunud lollustest tagantjärele, siis, kui enam midagi muuta ei saa. Olen uurinud seda fenomeni mõne tuttava poliitiku käest ning olen saanud üllatava selgituse: meie ministeeriumite ametnikud on selles konsultatsioonide perioodis näost näkku üle laua Euroopa Komisjoni vastava direktoraadi suurte ninadega, kellele on kõige kasulikum alandlikult pugeda ja lasta end välja paista väga-väga komisjoni poliitikat toetava Eesti ametnikuna, sest suure tõenäosusega mingi aja pärast kuulutab see sama direktoraat mõne järgmise ametikoha konkursi välja. Siis on aga meie väikesel pugejal suur võimalus saada Komisjoni palgale. Kuigi meie esindajad on meie maksumaksjate poolt heldelt tasustatud töötamiseks Brüsselis, on Komisjoni palgad hoopis teises skaalas.¤¤¤
¤¤¤President Alar Karis lausus oma vabariigi aastapäeva kõnes, et bürokraatia üleküllus koormab Eesti majandust. „Oleme jõudnud riiki, kus kontori köögis tuleb seebi kõrvale kirjutada „seep“ ja nõudepesuvahendi juurde „nõudepesuvahend“. Ja nende siltide olemasolu käib mitu ametnikku kontrollimas.
/.../
Viimase aasta jooksul on paljud ettevõtted kurtnud ka keeleameti, terviseameti ning tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveameti üle, sest firmade hinnangul nõuavad need ametid liiga palju. Näiteks jõudis Eesti e-kaubanduse liidu lauale üks menetlus, mis venis üheksa kuu pikkuseks, sest üks amet nõudis toote kirjelduses kahe lause muutmist. „See pole erand, vaid kurb reaalsus,“ nentis liidu juht Tõnu Väät.
/.../
Näiteks nõuti teiselt väikeettevõttelt nõudepesugeeli koostise märgistusel „5–15%“ asendamist väljendiga „5% või rohkem, kuid alla 15%“. Ka see menetlus venis üheksa kuu pikkuseks. „Muidugi müüvad konkurendid samal ajal oma tooteid kas üldse ilma vastava märgistuseta või kasutavad täpselt sama protsendivahemikku, mille kasutamise eest [seda ettevõtet] nuheldi,“ märkis Väät.
/.../
Miks nõutakse kohalikult väikeettevõtjalt juba kiuslikult palju ja tihti arusaamatut ilma arusaadava põhjenduseta, kuid suured rahvusvahelised Aasia kaupmehed ei täida ühtegi reeglit?
/.../
2017–2022 võttis Euroopa Liit vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, kokku 5422 lehekülge. See teeb keskmiselt 12 õigusakti ja 75 lehekülge uut infot kuus.¤¤¤
¤¤¤Nendest kaasustest, mis meieni jõuavad, nähtub, et mitte keegi ei tee järelevalvet lastekaitseametnike tegevuse üle. Eksperdid kirjutavad kohtutele massiliselt tõendeid ühe vanema tellimusel teise vanema kahjuks – viimasega sageli isegi mitte kunagi kohtudes. Kohtud võtavad neid tõenditena alati arvesse ja menetlevad. Jõukas pool ostab kohtule sobiva tõendi eksperdi käest/.../Lapsevanemad püüavad tõestada, et seda tõendit ei saa arvesse võtta. Huvitaval kombel hakkavad sellistes kaasustes välja joonistuma väga kindlad advokaadibürood, eksperdid, lastekaitsjad ja kohtunikud.¤¤¤
Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas Müürsepp.
Negatiivse mõjuga paistis välja ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9%. Sellele järgnesid veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.
Kõik need alad on ju rahva taskust tulnud rahadega kasvanud- kõrge elektrihind, kallinenud kinnisvara, kallid sideteenused, toidukaupade hinnatõus. Töötlev tööstus, kus ka tegelikult tööd tehakse, kõigest 0,5%. Ehituses ei toimunud midagi positiivset, ehitajad passisid niisama,s est tellimusi ei ole.
Riigi majandus ei ole kinnisvara või interneti või elektri müümine.
¤¤¤Meenutame Lennart Meri lihtsat vastust küsimusele, mida tahab väike rahvus: «Säilitada oma keelt, oma traditsioone, oma elulaadi, jääda selleks, kes ta on.» See ei ole kuritegu, see ei ole natslus, see ei ole midagi enneolematut. See on see, mida suurrahvad teevad iga päev küsimust esitamata, sest see on nii enesestmõistetav. Aga väikerahvas peab justkui kogu aeg õigustama oma tahet olla tema ise. Mitte «mitmikidentiteediga» kodanikepõhine globaalne küla, vaid Eesti, põhiseadusega kinnitatult rahvusriik/.../Elad Eestis, aga identifitseerid end teise rahvusena. Seda pole minu teada keegi pahaks pannud. Mida pannakse pahaks, on see, et siia sisserändajatena – ja meie silmis okupantidena – saabunud halli passi omanikud ei ole «erinevatel põhjustel» suutnud aastakümneid selgeks saada ei eesti keelt ega õppinud austama seda riiki, kus nad on juba nii pikalt elanud. Sest riigikeele omandamine on selle austuse väga oluline osa/.../Vene keel on eestlaste jaoks olnud üle poole sajandi okupantide keel. Keegi teine – ei venelased ise ega ka kõiketeadvad lääneeurooplased – ei saa meile öelda, et see ei ole nii, et see on valesti mõtlemine. Nii suur osa eestlasi paraku tunneb, sest on omal nahal kaua pidanud tundma seda arrogantsi poodides, tänaval, teenindusasutustes ja mujal, kus terve vene aja käratati eesti keeles rääkijale: govori potšelovetšeski – räägi inimkeeli.¤¤¤
selle pealt, et usutakse neid numbreid seal reklaamis. Päris maailmas saab tehase keskmise linnakulu nr maanteel sõites ja sellest tulenevalt on ülejäänud nr kõik tunduvalt suuremad.
Mootorite ega kütuste juures pole toimunud mingit mega suurt aregut ega efektiivsuse kasvu. R4 2l mootor kulutab keskmiselt ikka samas suurusjärgus kui 20a tagune R4 2l. Ja sama jutt käib suurte mootorite kohta.
Suurim tüng on need 2 ja 3 pütased mikromootorid, mis kulutavad sama palju kui väikese töömahuga(1.1, 1.2, 1.3) r4 mootorid.
Üheks suurimaks probleemiks on jätkuvalt kasvavad tühimassid.
Kõik muud voolud on. Raadio läheb tööle, tuled põlema, kesklukk toimetab, armatuurile tulevad fordi reklaam kirjad jne. Aga mida ei ole see on nii öelda süüde.
