Erinevuseks on vähem või rohkem ja vähemaks või pikemaks ajaks saastatud pinnas, olenevalt kasutatava tuumarelva tüübist. Ei oma linnas viibija jaoks erilist tähtsust, küll aga nende jaoks, kes peale sõja lõppu seal elada tahaks.
¤¤¤Ja saab ka putler väga hästi aru, et kui tema tuumajurakad lendu laseb, saab portsu omale tagasi ka¤¤¤
Siin see kõige suurem vastuolu peitubki, et läänes on ju avalikult deklareeritud, et tuumarelva kasutamisele ei vastata mitte tuumarelva kasutamisega, vaid "kõigi vahenditega" sõjalise vastusega. Arvesta rünnates sellega, et mul on pipragaas taskus, aga kui ikkagi ründad, annan lihtsalt vastu hambaid, aga gaasi silma ei lase, kuigi see on mul olemas. See tuumaheidutus tundub nagu kaardimängus bluffimine, kus kaartidest olulisem on "poker face" ja teadmatus, millise käigu täpsemalt teine järgmiseks teeb. Või siis nagu 300hj kapoti all autol, mis sõidab liikluseeskirjade järgi nagu teine seal kõrval oma 50hj autoga.
Minu arust mingit vahet ei ole, kas tuleb mõne linna peale aatom, kümmekond vingemat raketti, sadakond drooni või lastakse tund aega haubitsatest- hulk surnuid ja purustatud hooneid tulemuseks nagunii. Niiet see aatomikaikaga vehkmine nüüd küll rohkem hirmu tundma ei pane. Ja saab ka putler väga hästi aru, et kui tema tuumajurakad lendu laseb, saab portsu omale tagasi ka.
Sina kui aatomilõhustamise praktika vastane võid selle tuumamalaka jah endale sisse istuda, sest midagi ei juhtu aga õnneks ei ole sinusugused veel eesotsas või noh, USA's nüüd on JFK jr näol.
Mis aga puutub nüüd ülejäänusse, siis Prantsusmaa ja UK on meil kõvad poisid, kellel kõik olemas ja sõltumatult olemas. Ma küll isiklikult Türklasi väga ei usalda, lapsepõlve muinasjuttude pärast peamiselt kuid relvavärki nood poisid tunnevad ja on ka NATO's.
Ma lähtun sinu aju poole pealt nüüd: tuumarelva pole olemas, ok, pole, prantslased ei saa pakkuda meile vihmavarju aga see tähendab et ka venemaal pole seda ja lihtsalt üks malend maas laualt mõlemal. See ei nulli ära ülejäänud kraami olemasolu ja patiseis jälle.
Õpi üks kord ometigi loogiliselt mõtlema... No päriselt loogiliselt, mitte uhuuloogiliselt.
Miks on asjad läinud, nii nagu nad on. Vana ütlus - tahad rahu, valmistu sõjaks, tahad sõda, valmistu rahuks.
Miks Ukrainal pole olnud piisavalt laskemoona ja varustust. Sest Euroopa pole mitte essugi teinud ja lootnud ainult müstilisele NATO-le, mis põhimõtteliselt tähendab USA-t.
Nagu näha, siis USA ei ole usaldusväärne partner. Ja mitte ainult Trump. Biden samamoodi näpuotsaga saatis abi ja tiblastani enda pommitamine oli ära keelatud.
Trump on aga täielikult vaiba alt ära tõmmanud.
Teine asi on muidugi ka see, et reaalselt lahingusse minejaid on raske leida tänapäeva heaoluühiskonnas. Jutud mingitest 20kilo suurustest rahuvalveüksustest on ju naljanumber.
Prussakate infektsiooni vastu aitab ainult see, kui pesa segi peksta. Ükshaaval nende nottimine väga kulukas ja pikaajaline ja mõttetu protsess.
Macroni jutud tuumavihmavarjust on järjekordne õhuvõngutamine. Üldse igasugused jutud tuumarelvadest on õhuvõngutamine. Reaalset katet seal pole.
No loodame , et midagi Euroopas peale sooja õhu võngutamise ka nüüd muutub, mitte et parlamenti kutsutakse rahutuvi, kes räägib, et kõiges on süü hoopis selles, et tibladesse on halvasti suhtutud ja neid pole piisavalt kallistatud.
Paraku meil see kummivenitamine käib. Kahjuks leidub erakondi, kes hoolivad rohkem mitteestlastest, kasvõi valimisõiguse vaidluse näitel. Ja muidugi pidev kõõritamine kuskile lääne suunas, sest äkki keegi kortsutab kulmu. No kui me näiteks inimvaenulikku kobarmoona pooldama hakkame.
Volkswagen- tõlge eesti keelde rahvaauto. Ajakirjanik ehk tahtis olla loominguline. Aga eks eestis olegi volks muutunud omamoodi rahvaautoks- kõik kohad neid täis.
Leedu astus jalaväemiinide ja kobarmoona mittekasutamise leppest välja igatahes. Ma ütleks, et kõik piiririigid peaks seda tegema.
Piirivalve on meil kogu aeg olnud sisemin all, mitte kv all aga õpe oli neil siiski kv baasil. Sissiõpe siis.
Nõustun selle kõigega, aga mu kommentaar puudutaski eelkõige väljendit "rahvaauto". On arusaamatu, miks ka Eestis ajakirjanikud sellise väljendiga meie ajusid loputada üritavad, sest üksikema vajadused ega kahe pensionäri poekoti vedamine pole mitte vähetähtsad, aga ainult selleks sobiv vahend ei tohi olla ka rahvaauto. Ka VW põrnikas oli rahvaauto mitte tänu oma disainile (sel ajal oli kõigi disain selline:), vaid tänu funktsionaalsusele tollaste seaduseraamide keskel. Kes on sõitnud sellises põrnikas kuue-seitsmekesi, saab aru, millest räägin, sest see oli tollal normaalne, nii veetigi lapsi kooli jne. Täna elame teistsuguses maailmas ja tänases kontekstis on paljudes riikides hästi näha, mis on kujunenud rahvaautodeks. Need ei ole kitsale sihtrühmale projekteeritud mikroautod, vaid vähemasti väikeautod. Mitte Dacia Spring ei vaja elektrilisi konkurente vaid Jogger, sest kui rahvaautoks saab Sandero konkurent, kaob see riik varsti kaardilt ja selle territoorium võetakse üle mustalt mandrilt tulevate migrantide poolt, kellel kõlbab kasutada auto asemel ka ühistransporti.
Kaldun arvama, et nn klassikaline piirivalve ei ole hetkel sõjalise jõuna mõistlik. Esmane on saada aimu tegemistest sealpool piiri- mis ja kes kuhu liikuma hakkavad. Läbitav maismaaosa jääb meil kagusuunda ehk siis tulevad pihkva poolt. Üle narva silla pole mõtet punnitada. Mootorpaadiga peisi tagant? Nomaitea.Teiseks on esimene laine näiteks raketid ja droonid- sadade kaupa siiapoole saadetuna on see paras ports plahvatusi üle kogu eesti- on meil nii palju õhutõrjet? Lisaks võimalik dessanti täis lennukid. Teiseks tuleb kõik torud täis laadida kobarmoona- kui tarakanid tulema hakkavad, saab nad korralikult üle külvata. Loomulikult kaitseliinid-miiniväljad-punkrid valmis teha, et mingi aparaat niisama lihtsalt edasi ei saaks sõita. Valmis tuleb panna tuhandeid droone nagu ukrainlased neid kasutavad soomuse, katuseta mossede ja eeslite nullimiseks. Seega ka droonioperaatorite õpe kohe käima panna. Kasvõi juba gümnaasiumites. Tavalist sõda sellisel kujul, et mingid tüübid ronivad üle piiritara ja hiilivad vaikselt meie võrumaa kukeseenemetsadesse, ilmselt oodata ei ole.
Siin on lihtsalt silmaringi laiendav ja pikem lugu tariifisõdade ajaloost, mida tasub teada, et oskaks oodata, mis praegusele tariifisõjale võib järgneda. Igal juhul ei saa siis enam süüdistada ühte Kaja riigi kriisi juhtimisse oma (sõprade) ärihuvide pärast, vaid siis saame osa juba kriisist, mille põhjused on mujal. Kaja saab tänada vaid riigile "sobivate" kaartide kättemängimise eest suuremasse kriisi sisenemiseks. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360930/miks-trumpil-on-
voimu-tollimakse-dikteerida-oppetunnid-ligi-saja-aasta-tagus
est-tariifisojast
¤¤¤Ahelreaktsioonina süvendas USA otsus teiste riikide seas protektsionismi, mistõttu levisid kaubanduspiirangud üle kogu maailma, peale tariifide tõrjuti välismaist toodangut ka nt impordimahu piirangute kaudu jms. Näiteks kui 1930. aastal tuli 70% USA kaupu Briti turule tollivabalt, siis aasta hiljem oli osakaal kõigest 20%.
/.../
Seega levis protektsionismi tuules USA-st 1929. aastal alguse saanud ajalooline majanduskriis Suur Depressioon üle maailma. Majanduslikult suurimates riikides kukkus rahvusvaheline kaubandus üle 50%. Mõttekoja American Enterprise Institute teadlane Claude Barfield toob esile, et Smooti-Hawley seadus ei pikendanud depressiooni ega süvendanud majanduslangust mitte ainult USA-s, vaid kogu maailmas. Rõhk sõnal „süvendas“, sest erakordse kriisi lätteid oli palju: nii sellele eelnenud arutu eufooria börsil, kus jaeinvestoritele anti rohkesti laenu, et nad saaksid aktsiarallist osa, pangajooksud, põlde hävitanud tolmutormid ja keskpanga piiritletud käitumine. Seetõttu kahanes USA tööstustoodang nelja aastaga umbes poole võrra ja SKP 29%, töötusmäär kasvas 4,6%-lt 24,9%-le, hinnad langesid 25% ja kolmandik USA pangandusest varises kokku.¤¤¤
Palju on räägitud sellest, et suured riigid on paindumatud ja aeglased ja Eesti kui väikeriigi eeliseks on kiired otsused ning majanduslik manööverdusvõime olukorras, kus suurriigid alles suuna muutmist hakkavad arutama. Reaalsus on olnud pigem midagi muud. Näeme venemaa puhul, kuidas putin ütleb ja see kehtib järgmisest päevast kogu suurriigi ulatuses. Täpselt sama teeb Trump praegu USA-s, et uskumatult järsud pöörded jõustatakse sama päeva õhtuks. Lingitud artikkel näitab, kuidas maailma teiseks suurim riik suudab hetkega reageerida USA tariifidele ilma igasuguse demokraatiast mögisemisemiseta, vaid ongi pudelid kastidesse tagasi laotud ja müügilt kõrvaldatud. See on täiesti uskumatu, kui saamatu on selle kõige kõrval zooroopaliit. Kordan ennast, et täna olekski minulgi häbi sõita ringi teslaga või võtta taskust välja iPhone, sest see on just see viimaste aastatega USAsse investeeritud raha, mille najal praegune laamendamine toimub. Kaa paarikümne aasta vanuse Jeebiga on nüüd piinlik sõita, kuigi sel ajastul oli USA tegevus palju vähem piinlik praegusest (ja viimastest aastatest). Tavatarbijate jõud on suur, sest meid on palju, tuleb hakata tegema veelgi enam korrektuure oma tarbimisharjumustes. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120361799/kanada-vastus-us
a-tariifidele-me-keelame-teie-alkoholi-muugi-meie-riigis
¤¤¤Nädala keskel andis Kanada valitsus käsu kõik Ühendriikides toodetud alkohol riiulitelt eemaldada ja kastidesse tagasi panna, tänaseks on see pea üleriigilest tehtud.¤¤¤
Läheb pigem küll julgeolekuteemasse, aga sobib teema poolest hästi ka siia. Ei tohi unustada neid erakondi, kes lammutasid meie piirivalve ja täidavad sellega venemaa eesmärke. Samuti ei tohi unustada erakondi, kes surusid peale meile piirilepingut maa ärakinkimise tingimustel ning presidenti, kes peale Ukraina sõja esimese laine algust käis putiniga kätt väristamas ja Eestisse külla kutsumas... ja nüüd on "värvi muutnud" (irw@lillaks) ja üritavad jätta endast muljet, nagu nad tegutseks hoopis Eesti huvides... https://arvamus.postimees.ee/8203523/sandra-laur-me-vajame-s
ojavaelise-piirivalve-taastamist
Marko Mihkelson võttis tänases raadiointervjuus Ukraina sõja hetkeseisu kokku üsna huvitava rõhuasetusega, millest toon välja 2 seisukohta, mille "nüansid" olid uudiseks ka mulle:
- venemaa suudab toota praegu 4x rohkem relvastust kui zooroopa ja USA kokku, aga küsimus pole mitte tootmisvõimekuses, vaid USA/zooroopa on täis ettevõtteid, mis tahaks toota, kuid ilma poliitilise otsuseta saavad riiklikke tellimusi ainult see käputäis kes varemgi tootsid ja kes toodavadki oma võimete piiril.
- vaherahu juttu usub vaid see loll, kes ei tea, et venemaa on kasutanud vaherahu alati osana sõdimise strateegiast ootamatute rünnakute korraldamisel: 2014-2022 sõlmiti venemaa ja Ukraina vahel kokku 22 vaherahulepingut, millest pikim kestis 2 nädalat. Arusaadav, miks ukrainlaste juurde ei saa minna mingisuguse vaherahu jutuga ja PÜSIV rahu ei sünni ühegi lepinguga, vaid see tuleb välja võidelda ja alles seejärel saab lepingutega seda kinnitama hakata.
"Keith Kellogg, on turning off the US intelligence for Ukraine: "The best way I can describe it is sort of like hitting a mule with a 2x4 across the nose, you got their attention."
Tuleb siiski tõdeda, et paljud kasvatavad oma 1-8 või enamgi last lõpuks suureks ja jäävad vanaduspõlves kahekesi- ka neil on vaja odavapoolset liikurit. Või noorel perel kooselu alguses. Kas see peab just elektriauto olema, on iseküsimus.
Ehk siis nagu me siin foorumites juba järeldusele oleme jõudnud, elektriauto on teatud oludes ja teatud inimestele üsnagi sobiv sõiduvahend.
Ja tore on, et mõni euroopa tootja veel suudab ja tahab teha lihtsat ning odavapoolset elektriautot, mitte 2,5 tonni kaaluvaid kandilisi ning kalleid monstrumeid, milledel ikkagi vaid (enamasti) tavapärased viis istekohta.
Kokku korjatud raha läheb loomulikult selle riigi kassasse, kus heitmeid tekitatakse. Suur osa rahast saab osaks riikidevahelisest heitmekaubandusest ehk siis ongi puhas spekulatsioon. Mingi mikro-osa on kasutatud nt kortermajade soojustamiseks vms tegevuseks, mis aitab energiatõhususele kaasa.
Kui ei maksa? Siin on nagu iga teise maksuga - maks lisatakse kauba hinnale.
https://arvamus.postimees.ee/8205477/fookus-usa-professor-pl
aneedi-paastmine-soojenemisest-on-hullumeelsus
Aga see ongi ju see, millel kliimahirm põhineb – mudelid näitavad, et Maa soojeneb nii palju kraade ning muutub elamiskõlbmatuks.
Maa on alati kas soojenenud või jahenenud. See on haruldane aeg, kui temperatuur on olnud stabiilne. Praegu on meil soojenemise faas, kuid enamik sellest on tõenäoliselt loomulik taastumine väikesest jääajast (umbes 14.–19. sajandil – H. S.), kui temperatuur kogu maailmas oli palju külmem. Soojenemine algas 1800. aastate alguses ning on jätkunud. Keegi ei tea, kui kaua see kestab. Kui vaadata viimast 10 000 aastat pärast viimast jääaega, siis on olnud hulk soojenemis- ja jahenemisperioode.
On selge, et kasvuhoonegaasidel ei ole kuigi palju pistmist Maa soojenemisega. Keegi ei põletanud fossiilseid kütuseid aastal 1200 või 1300, kui vaesed gröönlased külma eest taandusid – Gröönimaa lõunaosas viljeldi päris kena põllumajandust aastal 1000 või 1100, aga ilmastik muutus liiga külmaks, et seda jätkata.
Sama asi juhtus minu esivanemate kodumaal Šotimaal. Kunagi oli võimalik sealset mägismaad harida, aga nüüd on seal liiga külm. Samas, kui toimub soojenemine, siis võib-olla mingil hetkel saab seal jälle maad harida. Ühesõnaga, kliima on kuulus oma ebastabiilsuse poolest.
Üks konkreetne graafik, millest soojenemise puhul alati räägitakse, on professor Michael Manni kuulus hokikepp, mis näitab kliima järsku soojenemist just 20. sajandil.
See graafik on võlts ja seda on paljud tõestanud. See on temperatuuri ja aja suhet mõõtev graafik alates aastast null. See näitab, et temperatuur ei muutu absoluutselt kuni 20. sajandini, mil see tõuseb üles nagu hokikepi laba. Seepärast nimetatakse seda hokikepi kõveraks, kus pikk lame osa hokikepist on muutumatu temperatuur. Kuid seda ei olnud esimeses IPCC (ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel – H. S.) aruandes. Esimene IPCC aruanne näitas, et Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas oli ilmastik aastal 1000 soojem kui praegu. Pärast seda pole nii sooja aega enam kordagi olnud. Hokikepikõver kustutas kunagise soojaperioodi sisuliselt ära.
Kui vaatate elu Maal, ei ole CO2 olnud atmosfääris kunagi väga stabiilne. On olnud aegu, mil selle tase on olnud palju kõrgem kui täna. Elu vohas, kui oli viis korda rohkem CO2 kui praegu.
Tänaseid kliimamuutuseid seostatakse laialt CO2ga. Kes pole teemasse süvenenud, võib arvata, et see gaas on midagi mürgist. Kas me tegelikult mitte hoopis ei vaja seda?
CO2 on elu aluseks Maal. Me oleme elus, kuna taimed suudavad CO2 ja vett keemiliselt suhkruks muundada. Selle kõrvalsaaduseks on hapnik, mida me hingame. Peaksime olema väga tänulikud, et meil on atmosfääris CO2. Selleta sureks elu välja.
Kui vaatate elu Maal, ei ole CO2 olnud atmosfääris kunagi väga stabiilne. Minevikus on olnud aegu, mil selle tase on olnud palju kõrgem kui täna. Elu vohas, kui oli viis korda rohkem CO2 kui praegu. On olnud aegu, mil CO2 tase on olnud palju madalam. Need on olnud üsna ebameeldivad ajad elamiseks.
Näiteks viimaste jääaegade kulminatsioonil (viimane jääaeg lõppes umbes 12 000 aastat tagasi – H. S.) langes CO2 tase alla 200 osa miljoni kohta, mis on üsna madal võrreldes tänapäevaga. Oleme umbes 400 juures. Kliima ei ole CO2 suhtes ülearu tundlik. Teatud tundlikkus on olemas – rohkem CO2 muudab kliima veidi soojemaks.
Kliimakriisist rääkides tuuakse esile äärmuslikud ilmastikunähtused. Kas meil esineb neid varasemast rohkem?
Kui vaatate andmeid, ei ole vähimatki tõendust, et täna on ilmastik ekstreemsem kui 50 aastat tagasi. Ka IPCC ei väida, et äärmuslikud ilmastikuolud oleks sagenenud. Tegelikult näitavad tõendid, et ilmastik on üsna sama, nagu see on ikka olnud.
Kliimahirm sai hoo sisse 1990. aastate alguses. Töötasin sel ajal Washingtonis valitsuse bürokraadina (1991–1993 energeetikaministeeriumi teadusjuht – H. S.). Hirmu õhutasid senaator Al Gore ja tema liitlased. Sel ajal oli küll veel palju ausaid teadlasi, kes ei läinud sellega kaasa. Nad on järk-järgult pensionile läinud ja asendunud noorematega, kes ei ole kunagi teadnudki muud võimalust kui teha poliitiliselt sobivate uurimistulemustega oma sponsoritele valitsusest heameelt.
Ma arvan, et on tõesti tõsi, et rahaarmastus on olnud kurja juur sama kaua, kui inimkond on eksisteerinud. Me räägime triljonitest dollaritest. Kui saavutaksime tõesti süsinikuneutraalsuse, oleks majanduslik mõju tohutu – inimesed peaksid langetama oma elatustaset oluliselt. Keskkonnakahju oleks tohutu, kui katta maailm tuulikute ja päikesepaneelidega. Seda juhib raha – hulk inimesi teenib sellega palju. Seda juhib ka võim. Ja siis juhivad seda ka need vaesed inimesed, kes veendunult usuvad, et meil on hädaolukord, sest neid on eksitatud seda uskuma. Neile tuleb kaasa tunda.
Kes ei tahaks päästa maailma, kui maailm oleks ohus? Tegelikult ei ole, aga paljud on veendunud, et on. On juba ammu teada, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega, ja süsinikuneutraalsusega oleme teel põrgusse.
Aga mina näen ikkagi hiilivaid rohemaksusid, sest see kvoodikaubanduse süsteem on tegelikult suur tööpõld spekulantidele. Sa ei tea isegi järgmise kuu hindasid. CO2 tonn maksis alguses kaks-kolm eurot, siis 20 eurot ja öeldi, et see on normaalne. Siis jõudis hind isegi 100 euroni tonnist, praegu on 70-80 eurot. Ja sellega maksustatakse sind ära ja see maks kogu aeg kõigub," https://www.err.ee/1609624907/hanschmidt-ma-naen-ikkagi-hiil
ivaid-rohemaksusid
Äkki keegi teab, kelle taskusse see raha läheb ja mida sellega tehakse? Ja mis juhtub, kui ei maksa- keegi tuleb trahvikviitungiga? Ja kui ikka ei maksa, tuleb kohtutäitur?
Tekib selline tunne, et panen keset väljakut putka püsti ja hakkan õhku müüma- tahad hingata, tule osta mu käest päeva- või kuupilet.
¤¤¤On leitud, et valimisreklaamid põhjustavad probleeme uute autode süsteemidega. Järsk aeglustamine või kiirendamine võib tekitada liikluses isegi ohtlikke olukordi. Üllatava kiirusemuutuse põhjuseks on tavaliselt auto tuvastussüsteem, mis üritab lugeda teeservas olevaid liiklusmärke. Varsti elame taas ajas, kus valimisreklaame pannakse ka teeäärtesse. Probleemid tekivad siis, kui kandidaadi number meenutab kiiruspiirangumärki. Kui püsikiiruse regulaatori liiklusmärkidele reageerimise funktsioon põhjustab probleeme, on soovitatav see välja lülitada.¤¤¤
See on väljasureva iibepuudega rahva auto, mitte rahvaauto. Juba selle istekohtade arv välistab sellise autoga sõitva rahva püsimajäämise. See ei saa mitte kuidagi olla rahvaauto, vaid pere teine auto, ratastel ostukorv, auto tuleb ikkagi sellele lisaks juurde osta (kui seal elades üldse autot vaja on). Minu jaoks on hästi sümpaatne Dacia mitte autona, vaid nende kontseptsioon, et auto on tehtud lihtsalt-odavalt ja katab seejuures ära inimeste reaalsed vajadused. See, mida kõlbaks nimetada elektriliseks rahvaautoks, võiks olla võrreldav Dacia "rahvaautoga": piisavalt ruumikas, kriitikat kannatavate sõiduomadustega, olenevalt pere suurusest võimalus valida ise 5-7 täismõõdus istekohta ja seda kõike ca 17K eurode eest, millele igaüks ise vastavalt vajadustele/jõukusele lisavarustust (mürasummutusmatid, helivõimendid jne;) juurde lisab. Dacial on olemas ka väiksem mudel 15K hinnaga, aga ka see pole vaatamata 5 istekohale veel pereauto. See särtsuvolks pole sedagi.
