Palun soovitage (parda)kaameralahendust, millega õnnestuks koguda andmeid naabri kohta, kes auto külge oma auto uksega lõhub. Tegemist kortermajaga, valvekaamera paigutamine väljaspoole autot ei ole variant. Täitsa võhik selles teemas. Võiks pigem soodsamapoolne või lausa odav olla. Mis kriteeriume peaks jälgima? Kas mõni nt 30€ne kaamera suudaks ka hakkama saada?
Tooksin sisse veel ühe parameetri - peaülekande kiiruse. Mida nõrgem mootor autol seda aeglasem on ka peaülekanne et nõrk mootor jaksaks autot vedada. Endal oli pikalt 1.6 mootoriga Octavia ja sellel oli hea sõita vahemikus 1500-2300 pööret ning 50km/h oli veel neljandaga aga 55 pealt sai juba viienda panna. Tegu oli 75kW vabalthingava masinaga. Samas sõiotes mõne teist marki manuaalkastiga oli kogemus, kus kolmas käik oli linnasõiduks paras - lihtsalt ülekanne oli kiirem tehtud ja antud masinal oli ka võimekam diiselmootor peal. Üks märk liiga kõrgest käigust on jõuetus ja vibratsioon. Kui gaasile vajutamise tulemuseks on vibratsioon ning suutmatus reageerida siis on liiga kõrge käik. Oli aeg kus odavatel manuaalkastiga autodel polnudki tahhomeetrit peal ning siis pidi ainult kiiruse ja tagumikutunnetuse järgi käike valima - taas liiga kõrge käigu vibratsioon ja jõuetus andis märku valedest sõiduvõtetest.
suvalinemuri, seda asja nimetatakse WOT või siis Italian Tuning (ajaloolistel põhjustel) aga tänapäeval peab sellega ettevaatlik olema, kõik mootorid pole mõeldud selliseks piinamiseks.
NorthStar mootril oli see tavaline asi, et korra kuus pidi 10 mintsa tallama, muidu silindriseinad tahmased ja kukkus õli sööma ja muid jamasid korraldama.
Mina olen palju katsetanud. Mitte küll Skodaga aga ega see mark ei muuda midagi..., põhimõte jääb samaks.
Järeldus on see, et kui mootor ei karju ega pole tunda mootori liigset koormamist, siis on õige käik sees. 50- ga saab sõita ka viienda käiguga aga koormab liigselt mootorit ja sobiv käik on neljas, mõnikord ka kolmas käik. 5- ga võid mäest alla ainult sõita 50- ga, kõik ülejäänud variandid on lihtsalt auto lõhkumine. Minu auto näiteks näitab, millal käiku vahetada ja ma tean, millal ta seda näitab, kuid mõnikord ei taha, et nii kiiresti kõrgema käigu sisse panen..., järeldan sellest seda, et mootor on must. Teise käikuga saab ka 50-ga sõita aga see ei meeldi kellelegi ja ka autole mitte, kui seda teed..., kütust ka ei jõua sisse osta. Kuldreegel on 1- kohaltminemise käik, 20 km/h teine, 30 km/h kolmas, 50 km/h neljas, 70 km/h viies jne. Kui käike on rohkem, siis võibolla teistmoodi aga üldiselt on nii.
Jah, õppesõidumasinad näitasid ära, mis käik on ja millal vahetada. Mu Fabia seda veel ei oska. Ka 2016. aasta Fabia veel ei tee seda (sai vahepeal ka sellise vankriga sõidetud).
Tahma vastu sõdimiseks pidavat olema hea mõnikord kuskil maanteel veerand tundi uhada nii, et mootoril oleks vähemalt 3000 pööret. Paljud allikad (muu hulgas mu autokooli teooriaõps) on rääkinud numbrist 4000. Kuidas sellega on?
No aga seda see statistika näitabki, et maks mõjus- mängus olid liiga mõttetult suured summad, et jätta tehingud uude aastasse ning tehtigi eelmisel kõik vajalik ära.
Mul on tehtud oma väike otsing kindlate kriteeriumitega ja kui aasta lõpus oli seal keskeltäbi 160-170 kuulutust, siis nüüd on neid ca 60-70 ringis olnud. Küsitava hinna langust ka ei ole olnud, vähesed järgi jäänud rondiärikad jätkavad ka vanal viisil, st keevitavad oma kasumi otsa, aga ka see number pole oluliselt muutnud, seega muutunud/vähenenud on vaid müügikuulutuste arv ja hinnad püsivad stabiilsetena.
Seda pole mõtet nüüd küll nii vaadata, et autod viivad raha välja. Km laekub rohkem kui müük on suurem, sellest saavad tööd autodega seotud firmad jne. Kui inimestel on tööd, siis nad tarbivad. Hetkel lõigati väga suur juhe läbi.
Statistika tegemiseks on halb aeg. Enne aastavahetust vormistati niiiiiiiiiiii palju asju ära, et jagub mitmeks aastaks pilti hägustama. Praegu toimuvad ainult nn paanikaostud, planeerimatu liiklus, avariide ja raskete vigade tagajärjel tekkinud vajaduse katmine.
Kärsale täpsustuseks, kui on küsimus, kus pool rohkem rahvast elab. Statistikaameti järgi elab linnades 815 tuh inimest, väikelinnades 122 tuh ja maalises asustuspiirkonnas 395.
Kontekstis välja rebimata lühikokkuvõte: Pakrineeme Sadama OÜ koostöös Alexelaga tegi alates 2013 head lobitööd ja hirmutas Eleringi nii ära, et Riina Sikkut (SDE) kandis esimesele 30 milkut euri, riik kulutas veel 20 milkut otsa ja nüüd maksab 700k aastas püsikulu. Ükski laev pole seal siiani peatunud.
Kas valitsus ka seda riigist raha väljaviimise aspekti kaalus, ei tea, aga tundub, et mitte- põhieesmärk oli siiski riigi rahakoti paisutamine. No nüüd see ka hetkel eriti hästi ei õnnestunud, sest müük kiratseb. Esialgu, aga küll varsti jälle käima läheb ja raha taas välja voolab. Kasvõi hiinamaale. Palju meil üldse neid esindusi on, mis puhtalt eesti omanike käes? Peamiselt on ju välismaiste harukontorid ja seegi viib teatud hulgal raha välja. Rääkimata varuosadest, mis veel üks väljavoolu koht. Niiet enamus autodega seotut viib raha välja, kaasa arvatud kütus.
Niiet rahalises mõttes ongi kõige parem variant, kui vanadega edasi sõidetakse ja ses mõttes tabas maks märki- müük kuivas kokku.
Vaatasin ka järgi, palju hetkel müügis ja siin 12 868
kuldnebörs 7517
soov 1760.
29. jaanuaril oli 16045
23. veebruaril 13865
29. jaanuaril börsis 10650
29. jaanuar soov 2320
Niiet numbrid jätkuvalt languses.
Ei oska isegi kaasa tunda, sest see, millega nemad rahul ei ole, on röövelliku automaksu juures kõige positiivsem osa üldse. Riigi majandus just seda vajabki, et inimesed ei viiks oma raha riigist välja. Vahet pole, kas liisingut pakkuvate võõrpankade kasumina või mõne välismaal toodetud ja samal ajal veel ka erakordselt kiirelt devalveeruva vallasvara (auto) ostmiseks. See ei peaks olema mitte keelatud vaid just nimelt maksustatud ja maksustatud vastavalt sellele, kui kallis on konkreetne väliskaubandusbilanssi tasakaalust välja viiv toode. Kui samaväärse "luksusmaksuga" oleks maksustatud ka Rolexid jm välismaised tooted, mille jaoks on olemas riigi majanduslikke huvisid paremini arvestavad alternatiivid, saaks langetada paljusid makse suurel määral. Nii võidaks sellest paari üksiku ärivaldkonna (Boltide, autoMÜÜJATE liidu jms) asemel terve ühiskond.
Kust see "tänapäevane" piir läheb @Deus
2010 Mazda 6 (FL, disi) ei vajanud mingit puhastamist ka 180kkm juures, 2015 Avensis on tänaseks 143kkm samuti läbinud ilma spetsiaalse puhastamiseta. Mõlemad siis "eriti" otsepritsega masinad :-) (Parandus 12:31: Toyota 1,8L valvematic spetsis on ikkagi "Indirect Injection", seega see näitena ei päde :-( )
Äkki ikka ei ole vaja neid madalaid pöördeid karta, eriti kui tootja on väände kõvera mõistlikult lameda suutnud teha. 2010 Fabia ei ole ka auto mis peab veel 10a kestma.
Ma ise muidu valin käigud (ja olen ka naisele õpetanud), et rpm oleks 1500+, aga see tunnetus, et kust alates "mootor veab" peab juhilt tulema, sest mootorid, ülekanded ja sõiduki massid kõik erinevad.
Neid autosid jääb järjest vähemaks, millel ise saad valida mis käiguga sõidad :-(
Tänapäeva masinad ütlevad sulle millal käiku vahetada. Miinuspooleks on ca 60k pealt söejääkide puhastamine silindritest ja klappidest. Eriti otsepritsega masinatest. Eks igaüks arvitab ise, kumb "odavam" tuleb.
Säästu ei anna madalate pööretega mootori piinamine, säästu annab oskus säästlikult sõita ja see on juba veidi suurem kunst kui vaid viienda käigu sisselülitamine.
Taaskord nenditakse, et tuult ei ole, aga ei ole keegi öelnud, et ehk pole erilist mõtet neid ventikaid nii palju ja nii kalli raha eest ehitada.
Ja ilmselt peagi keegi avastab, et tuule puudumises on süüdi kliimasoojenemine.
Jaa, vahepeal ma foorumit ei jälginud ja juba mõnda aega ongi mul just selline luukpäraga vanker olemas :) Tõsi, mootor on tiba uimane, linnas tuleb teise käiguga kiirendada, kui on oht kellelegi jalgu jääda. Kõrgematega kiirendab masin rahulikult. Eks kütet läheb kah, displei näitabki üldiselt sinu mainitud keskmist kulu. Vaikuse osas ei ole ideaalne, aga palju vaiksem, kui oli mu iidne Hyundai. Vähemalt sõidu ajal mussi kannatab kuulata - Hyundais hakkas müra maanteel muusikat väga maha suruma. ABS-i katsetasin kõrvalises kohas lumega, seal toimis. Loodan muidugi, et liikluses ei tule testida. Samas valmis tuleb olla, ega see tulemata jää, see on meie elu osa. Tagumine käik on tõesti kiire, tagurdada saab normaalselt vaid sidurit libistades. Valgustab kenasti, pimedas maanteel ei ole midagi hullu. Vahtralehte on esiklaasile keeruline panna... alumises servas jääb teistele märkamatuks ja endal hakkab vaadet segama. Panin selle siis teibiga esiklaasi ülemisse nurka kõrvalistuja poole. Soojapuhumine on veider. Tuleb kas ainult sooja või ainult külma, ei midagi vahepealset ja nupu vahepealsed asendid ei muuda midagi :) Näiteks kui puhub külma, tuleb nupp päris sooja peale keerata. Ja sooja tuleb vaid siis, kui mootor töötab. Läheb mootor seisma, hakkab jahedat õhku tulema.
Üldiselt tavaline vanker oma vooruste ja puudustega. Pagass on tõesti suur ja mul on idee testida selles autos magamist, kui tagumise seljatoe alla keeran.
Selle pilliga saab linnakiirusel viiendaga sõita ja mootori pöörded on siis tõrts üle 1000 - kas see mootorile kehvalt ei mõju? Natuke tundub sellest kütusesäästu tulevat.
See on väga hea point, mida siin mainiti, et meid tegelikult maksudega surutakse el auto suunas. Olgugi, et Eestis on ta ikka väga väikese grupi jaoks sobilik. See sellisel kujul on ikka väga vale valitsuse poolt.
Irw, hea vandenõuteooria @63amg... oleks see vaid nii:)) Aus vastus:
Enne lugema hakkamist copypaste, kustutan lugemise ajal vähemolulise vahelt ära, siia jääb (minu silmis) olulisel teemal loetust lühikokkuvõte ja link. Miks?
1. auto24 otsingust leiab hiljem selle hetkega, googeldades aeglasemalt, mõnikord ei leia enam üldse,
2. paljude artiklite, mis ei lähe peavooluga kokku, lingid kustuvad mingi aja jooksul, muudetakse avalikkusele mittekättesaadavaks, muudetakse neis teksti (sageli ka märge selle kohta) või muudetakse link lihtsalt otsimootoritele kättesaamatuks, kuigi lingina (klikates) on ikkagi alles.
Kõigile on vast tuttav olukord, kus meediaväljaanne PEAB tasakaalustatuse huvides avaldama ka omaniku huvide/maailmaatega vastuolus oleva vastaspoole seisukohti, aga link püsib esilehel vaid minuteid, hiljem on leitav vaid arhiivist, aga siis pead juba teadma, mida otsida, kuid nemad on "tasakaalustatud ajakirjanduse" eest oma linnukese kirja saanud (seda statistikatki avaldatakse aegajalt).
Copypaste selleks, et oluline osa tekstist jääks alles ja kiirelt leitavaks. Eelkõige kes ja millal (kronoloogia) ütles, et faktid ei muutuks sujuvalt libaennustusteks, millele tagantjärele Vanga või Mangi nimi juurde kleebitakse:) Hea näide on "lugege huultelt" sõnastus+mõte+kontekst, millest enamus mäletab vaid väljendit, mitte küsimust, millele see vastuseks öeldi.
Kui keskendumisvõime või huvipuudus takistab pikkade (irw@lühendatud) kommentaaride lugemist, siis ära loe, jäta vahele. Või kui tundub liialt aeganõudev, õpi selgeks kiirlugmine. Lahendusi on alati rohkem kui probleeme;)
Vahel mõelnud, et mis ajab inimest seda kallist tanklakohvi lürpima kui kodus võid ju termosesse samasuguse teha. Aga äkki ei oska teha ja nii joodki papptopsirüübet. Paljudel juhtudel ju needki mõne kuulsa eestimaise barista heakskiiduga.
Aga äkki need ongi inimesed, kes oma keskmise palga kulutavadki sellise väikese igapäevase naudingu peale- kohvikene, burksikene, õhtul poest õllekene ja vorstikene, nädalavahetusel mingi süldibänd kuskil külakõrtsis või järjekordne popkornihaisuline ameerika kiirtarbimisfilm kohalikus kobarkinos jne- tavalise inimese tavalised rõõmud ja ei elagi selle nimel, et mammonat kokku ajada, sest saab väga hästi aru, et ta pole selleks suuteline ja kui laeks jääb uue skooda liisimine, on ju elu igati korda läinud. Lihtsa inimese lihtne elu ja lootus, et homme s.tem ei oleks.
Muidugi klikimagnet, see on erakapitalil põhineva ajakirjanduse eesmärk;) Jõukad inimesed pööravadki oma kulutustele rohkem tähelepanu, on varemgi kritiseerinud hirmkallite tanklakohvide papptopsikunaudinguid, et nad joovad parem oma kohvi kodus palju odavamalt ära. Samal ajal on seal kohvijärjekorrad lihtsatest tööle siirduvatest inimestest... eks see on ka üks (üldse mitte väheolulistest!) põhjustest, miks ühed on jõukad ja teised mitte ning siin pole riik küll milleski süüdi.
Tanklatest veel, et kunagi olid tanklaburksid-kebabid, soojad võileivad jne täiesti restoranihindadega. Aastatega on tanklatoidu kvaliteet tõusnud ning hinnad jäänud peaaegu samaks, kuid samal ajal on kõik teised hinnad eest ära jooksnud. Veidral kombel ongi nüüd tanklate pakutav kiirtoit muutunud hinna poolest üsnagi konkurentsivõimeliseks. Loomulikult saab mujalt odavamalt-paremat, kui ei arvesta sinna sisse toidu kättesaamisele kuluvat aega ega selleni jõudmise kilomeetreid.
Ei tahaks seda e-valimiste saagat mõne asjaliku teema all jätkata, aga ei näe seda põhjust ka laua alla lükata. Selles osas ei midagi uut, et küsimus pole kunagi olnud selles, kas/kuidas digiallkiri on võltsitav. Küsimus on hoopis milleski muus. Eelkõige küll usalduses “usalda!” korralduse järel, aga sealgi on “nüansid”. Artikli kokkuvõtte/järeldused jätan teadlikult tsiteerimata, et mitte osaleda vandenõu levitamises;)
¤¤¤Võib-olla peaksime andestava huumoriga võtma ka riigi valimisteenistuse (RVT) ja mõne meie IT-spetsialisti emotsionaalseid reaktsioone minu eelmisele artiklile (PM, 04.02.25), kuna nad on vastuolus autorite enda eelnevate väidete ja avaliku teabega, kirjutab TTÜ juhtivteadur Ago Samoson.
/.../
Eksperimentaalfüüsiku karjäär on õpetanud tegema mudeleid, mis kirjeldavad ka väga keerulisi nähtusi oluliste ja ainult oluliste parameetrite abil, arvestades sealjuures ressursside piiratust. Tundub, et seda oskust jääb poliitikas puudu üldiselt ja ka e-valimiste puhul, kui kaks tudengit avastavad valimissedelite lihtsa vahetamise võimaluse peale 20 aastast süsteemi arendamist, kasutamist ja kiit(le)mist.
/.../
Teadusartikli autorid T. Treier ja K. Düüna pakkusid käepäraseks kontrolliks oma hüpoteesi, sest (tsiteerin Treieri kirja): «Audiitoritel oli teoreetiliselt võimalik teha käsitsi pistelist kontrolli, aga mida arvatavasti ei tehtud, sest aruannetes ja auditeerimise juhendis seda polnud kirjas ja tehniliselt oleks selle jaoks olnud vaja IT pädevust/abivahendit ning 300 000 hääle puhul ka lootus käsitsi manipulatsioonid üles leida auditeerimiseks antud ajaga oleks väga väike.»
/.../
Võimalikud manipulatsioonid tühistusnimekirjadega ja konkreetne märkus häälte kehtetuks tunnistamise jätkuva kontrollimatuse kohta on eriti tähelepanuväärsed ülevalimiste statistika taustal: EP2024: 3 627 – RK 2023: 10 797 – KOV 2021: 23 598 – EP 2019: 2 555. Kui põhjuseks on mõjutamine, peaks politsei kõiki neid intsidente uurima. Kui mitte, siis on tegemist valimiste ühetaolisuse riive massilise ärakasutamisega. GitHubi (kus on e-valimiste dokumentatsioon ja tarkvara algkood) ilmus lausa 34 059 täiendust, aga seda kolm päeva enne eurovalimisi, nii et ükski sõltumatu osapool mitte midagi kontrollida ei jõudnud. Ametlik põhjendus lühikesele kontrollivõimalusele on ründeohu vähendamine, seega siis valimisrünnete võimalikkuse kaudne tunnistamine. Auditeerimisel pole tegelikult nagunii mõtet, kui kasutada RVT ettesöödetud programme, samahästi võib Chuck Norriselt küsida, kas ta saab jagu iseendast. Aga pärisaudiitori palkamine võib maksta vähemalt samapalju kui kogu süsteemi senine arendamine, sest see peab ette arvama ja käsitlema kõiki võimalikke ründevariante, olles sedavõrd keerulisem.
/.../
Valimisvaatleja M. Põder kirjeldas äsja probleeme nn privaatvõtme, mis tehakse mitmeks pitseeritud osakuks, genereerimisega (PM, 07.03.25). Isegi kui see võti on tõepoolest kaitstud, pole seda ikkagi hääle krüpteering ise. RVT Koitmäe kehastuses kinnitas ERRi portaalis, et hääli on võimalik avada ainult võtmeosakutega, mille kasutamine on auditeeritud ja võtmeosakud pitseeritud, mis välistab selle, et hääli saaks muul ajal avada. Koitmäe väide on kahjuks faktiliselt vale. Tegelikult on iga hääle jaoks ka teine võti, mis on paratamatult vajalik valijapoolseks järelkontrolliks. Seda nn efemeerset võtit nimetab RVT tahtlikult või tahtmata, aga siiski eksitavalt juhuarvuks. Juhuarvu/efemeerse võtme funktsiooniks on ka valija hääle maskeerimine, aga samas võimaldab tekkinud unikaalsus seostada hääle tagasi valija IDga ja see võimalus säilib kuni häälte lugemiseni. Avalikkusele on küll pidevalt kinnitatud, et häälte seostamise valijaga teeb võimatuks nn miksimine, mis kirjutab homomorfse ElGamal krüptogrammi mingi uue juhuarvuga üle. Aga tegelikult on RKVS paragrahv 48⁸ lõige 8 jätnud sobiva seaduseaugu häälte avamiseks ja lugemiseks ka ilma miksimata: «Kokkulugemisele võib saata nii miksitud kui ka miksimata hääled» (RVT korraldus nr 11 lisa [IVXV EHS üldraamistik]). Ja «kui muud valimisprotseduurid ei võimalda piisavat miksimiseks vajalikku ajaperioodi, loetakse miksimata hääled kokku valimispäeva õhtul» (RVT korraldus nr 14). Kusjuures, teades nii esimest kui teist «juhuarvu», saab hääle dekrüpteerida ilma pitseeritud privaatvõtmeta ka peale miksimist. Kuigi efemeerne võti toimib ainult spetsiifilise hääle peal, pole paarisaja tuhande krüpteeringu lukuaugu läbiproovimine mingi arvutuslik väljakutse.
/.../
Efemeerse võtme genereerib Smartmatic/Cybernetica AS valijarakendus. Selleks kasutatud lähtekood pole avalikult kättesaadav. Valijarakendus käivitub valija arvutis nagu iga viirus või trooja hobune, tema nähtav funktsioon on võtme kodeerimine QR-pildina ekraanile, kust ta siis võib jõuda ka veel valija telefoni, kui valija tahab oma häält üle kontrollida. Trooja hobuse või tagaukse tüüpi viiruse osa ei pruugi olla bitimahult rohkem kui kümnendik valijarakendusest (4MB), jäädes sellega hästi varju, piisab isegi mõnest reast et aktiveerida mingi kõrvalkanal.
/.../
Minu teada pole keegi analüüsinud valijarakenduse poolt kogumisserverile saadetud pakettide tegelikku sisu, võtme teatamine või kuhugi internetti lekkimine võib toimuda ka hiljem, peale protokollilist valija hääle edastamist. RVT küll väidab kolmanda osapoole tehtud kontrolli, aga vastused vaatlejate päringutele on selles osas olnud ebamäärased, tulutud teabenõuded on läinud välja riigikohtuni (lahend nr 5-24-18, lahend nr 5-21-17, lahend nr 5-21-15) .
/.../
Valijarakenduse teinud Cybernetica AS suurosaniku Smartmaticu tarkvara kasutamisega on seotud mitmeid skandaale USAs, Filipiinidel ja Venetsueelas. USA 2020 valimistel kasutati 28 osariigis Dominion Systems häälekogumise masinaid, mida opereeris Smartmaticu tarkvara. Valimiste järel lahvatanud kohtuprotsesside maht ulatus miljardi kanti (Wikipedia, Dominion Voting Systems).
/.../
Valimiste põhiseaduslik määratlemine toimus internetieelsel ajal, mis annab rohelise tee subjektiivsetele juriidilistele tõlgendustele ning teeb protestide menetlemise isegi võimatuks ajaraamide tõttu, mis võisid olla sobivad sedelite ülelugemiseks, aga mitte krüptograafia matemaatiliseks analüüsiks või tarkvara dekompileerimiseks/.../Vana põhiseadusliku konteksti ja tavavalija jaoks liiga keerulise IVXV e-valimissüsteemi kujundamisega tehti mitmeid strateegilisi vigu ka tehniliselt, nagu valimisümbrikute imiteerimine, kordushääletuse võimalus ja absoluutne tsentraliseerimine. Esimesed on omavahel loogilises vastuolus, kuna kordushääletus nõuab puutumatu ümbriku ehk krüpteeringu lahtitegemist.
/.../
Kui valimisosalus ja -tulemused on tõesed, ilmneb demokraatiasse sobimatu faktina digilõhe: koalitsiooni e-häälte osakaal on paisunud kahekordseks võrreldes opositsiooniga (joonis)¤¤¤
Mingit nutmist seal küll ei olnud, mõni on miskit natukene kokku tõmmanud, aga et tegu keskmisest jõukamate või väga jõukate tegelinskitega, siis rohkem selline klikimagneti artikkel.
