Oleksin huvitatud rolleri (eelistatult uue või vähekasutatud) pikaajalisest rentimisest (nt perioodiga 2 aastat, sh tasumine aastaringselt mõistagi). Vahva oleks, kui see rendileping annaks ka väljaostu võimaluse. Huvi pakuvad Piaggio Liberty, valmis arutama ka Super Soco teemal. Kas ehk keegi on huvitatud enda sõiduvahendi rentimisest või oskab mind juhatada ettevõtteni, kes sellist renditeenust võiks osutada?
No mida me siin aidata saame, kui Te ei suuda isegi välja kirjutada mis aasta masinaga tegu ning mis mootor peal on?! Puusalt pakun 2.4 TDCi?
Kui on too EGR'iga diiselpada - ehk on klapp lahti jäänud? Süsteem juba nii musta sodi täis, et õhk ei liigu? Turbo lõdvikud ja vaakum tasub üle vaadata.
Meil oli vist prantslastel ja brittidel tuumakas? Tekib küsimus, et kui sellega nii lihtne on kõiki hirmutada, siis miks teised euroopa (või ka ülejäänud maailma) riigid pole seda propagandavõtet kasutama hakanud? Võiks ju ükspäev bülletääni välja anda, et pidage kõik mokk maas ja kõndige kikivarvul, sest meil on nüüd malakas, millega teid nuhelda. Brasiilia, Mehhiko- mis takistab nö paberil tuumariigiks hakkamist? Saaks ju usale kõvasti närvidele käia oma tuumapommiga. Seis nagu pokkerilaua ääres- kui tuumarelv oleks olemas, siis keegi ei teaks, kes tegelikult blufib. Kui tuumarelva ei oleks olemas, siis poleks mõtetki blufida- kõik ju teavad, et see on jama.
Niiet kässar- kui ühed riigid väidavad, et neil on tuumarelv ja teised seda ei väida, aga võiksid ju vabalt väita, siis kas tuumakas on olemas või ei?
Kui sa kässar väidad, et sul on kuuri alla lambo, aga kuuri ust lahti ei tee ja kui naabrimees väidab, et tal on ferrari, aga kuuri ust lahti ei tee, siis kas nõustuksid naabrimehe väljakutsega joonele minna? Auhinnafond oleks mill eurot ja kaotaja maksab- kas võtad väljakutse vastu? Sa ju ei tea, kas naabrimehel on seal kuuri all midagi või ei ole. Äkki tal on ferrari, aga sinul ei ole lambot- oledki kaotanud. Äkki sul on lambo ja temal ei ole ferrarit, saaksid ju milli oma tasku.
Keeruline seis, onju?
Tõestan väite liialdust: Väide, et Iraan on 40+ aastat olnud "2 nädala kaugusel" tuumapommist, on ilmselgelt hüperbool. Iraani tuumaprogramm sai tõsisema hoo alles 1980ndate lõpus, peale Islamirevolutsiooni, ja isegi siis oli see algeline. Enne seda, šahhi ajal, oli programm pigem tsiviilotstarbeline ja USA toetusega. Seega pole 40-aastane ajaskaala realistlik – pigem 20–30 aastat tõsisemat arendust.
Selgitan tehnilist keerukust: Tuumapommi ehitamine nõuab mitut komponenti: rikastatud uraani (või plutooniumi), pommi disaini, detonaatorit ja tarneahelat. Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) raportid näitavad, et Iraan on küll rikastanud uraani kõrgele tasemele (nt 60% mõnel perioodil), kuid pole tõendeid, et neil oleks relvakõlbulik materjal (90%+) või toimiv pommidisain. "2 nädalat" eeldaks, et kõik need elemendid on juba olemas ja kokku pandud, mida IAEA järelevalve ei kinnita.
Toon esile sanktsioonid ja sabotaaž: Iraani tuumaprogrammi on aeglustanud rahvusvahelised sanktsioonid, mis piiravad juurdepääsu tehnoloogiale ja materjalidele, ning küberrünnakud nagu Stuxnet (2010), mis rikkus tsentrifuuge. Lisaks on olnud kahtlaseid "õnnetusi" ja teadlaste mõrvu, mis viitavad välisele sekkumisele. Need tegurid teevad kiire lõpplahenduse ("2 nädalat") ebatõenäoliseks.
Viitan järelevalvele: IAEA ja rahvusvahelised luureagentuurid jälgivad Iraani tuumaprogrammi satelliitide, inspektorite ja muude vahenditega. 2015. aasta tuumalepe (JCPOA) piiras Iraani rikastamisvõimekust ja suurendas läbipaistvust. Kuigi Iraan on pärast USA leppest taganemist (2018) rikastamist kiirendanud, pole tõendeid, et nad oleksid relva kokku pannud. Kui nad oleksid tõesti "2 nädala kaugusel", oleks see luureandmetes näha ja vallandaks tõenäoliselt kohese reaktsiooni.
Käsitlen meedia narratiivi: Väite korduv esilekerkimine tuleneb sageli poliitilistest motiividest ja meedia liialdustest. Iisrael ja USA on aastaid rõhutanud Iraani ohtu, et õigustada sanktsioone või sõjalist valmisolekut. "2 nädalat" on pigem emotsionaalne hüüdlause kui faktipõhine hinnang. Võrdluseks: Põhja-Korea, mis on tuumarelva edukalt katsetanud, võttis selleks aastakümneid, hoolimata vähemast rahvusvahelisest survest.
Toon konkreetsed faktid: Näiteks IAEA 2023. aasta raportid ütlevad, et Iraanil on umbes 4–5 tonni madalalt rikastatud uraani, millest kõrge rikastamisega võiks teoreetiliselt saada materjali 2–3 pommi jaoks, kuid see protsess võtaks kuid, mitte nädalaid. Lisaks pole tõendeid pommi tarneks vajaliku kandevahendi (nt raketi) valmisolekust.
Päris hästi on see tuumapommi filosoofia inimeste ajju istutatud. MAD( mutually assured destruction). Suvaline lammas mökitab sellest nagu papagoi.
Rääkisin ühe oma sõbraga. Temal oli selline arvamus, et kui tuumapommi poleks olemas, siis lääneriigid oleks ammu juba venemaale kallale tunginud. Tundub olevat puhas vene propaganda ohver. Pakun , et siin arvavad samamoodi.
Kogu see "mitte eskaleerimine" on ülesehitatud tuumapommi skämmile. Hea mugav on selle taha ju peitu pugeda, et mitte midagi teha.
Oranzutang oranzutangiks, aga Biden samamoodi mökitas ja ei lubanud kasutada relvi venemaa territooriumil.
Tuumapommiskämm on eriti kasulik tiblastanile, kes selle propaganda käigus muudkui habab tükke naabritest juurde ja siis vehib tuumamalakaga, et olge nüüd tasa, muidu lajatame tuumamalakaga.
Huvitav fakt kordamiseks: juba 40+ aastat on Iraan 2 nädala kaugusel tuumapommist. Peavoolu selgitus on miskit sellist, et satelliitidelt x-ray visioniga vaadatakse läbi 3 meetrise betooni, kuidas laboris valged käekesed pommi monteerivad ja siis antakse ennetav pauk ning arvutitesse sisestatakse ussviirus, mis terveks dekaadiks halvab tööstustootmise.
tauno777 on üks paljudest rondiärikatest ja mingit toidumüümise plaani pole tal ilmselt iial olnud. Sai lihtsalt jälle kellegi käest odavalt romu osta ning üritab vahelt teenida.
Liikluskindlustuse fond (LKF) maksab kui midagi juhtub tähendab seda et maksavad kõik autoomanikud. Raha sinna ei tule mitte seina seest vaid see on kindlustusseltside ühiskassa. Üldjoontes on vaja kõikide kindlustusmakseid suurendada kui LKF asju liiga palju saab.
Ülevaatuse nõuded erinevad riigiti. Näiteks Ukrainas polegi sellistel erasõidukitel ülevaatust ja kõik Ukraina numbritega autod mis Eestis ringi sõidavad on ilma ülevaatuseta. Võib-olla see "vastik ukrainlane" ei teagi et siinmail tuleb ülevaatusel ka käia .
Minumeelest üldiselt savi. Mingi kirjutamata reegel vist on et oma valla piires võib sõita. Eestis tean isegi konstaablit kus samuti oma päevinäinud ja ülevaatuseta autoga sõidab. Ükskord otsis küla pealt ülevaatusega autot sest vaja Rakveres käia. Suuremas linnas kus patrulle rohkem on võib niimoodi kohe numbrituvastuskaamerale vahele jääda.
Kui teema algatajat selline teguviis ikka väga häirib siis võib muidugi 112 helistada. Valeta et nägid nagu mingit relvataolise eset autos. Siis tullakse kiiresti. Kui pärast midagi on siis seleta et madal kevadpäike paistis otse vastu ja silm hästi ei seletanud et kas Makarovi püstol või krakovi vorsti.
Postitus Bikini atolli kohta sisaldab mõningaid tõeseid elemente, kuid on ka ebatäpsusi ja liialdusi, mis vajavad selgitamist. Analüüsin postitust punktide kaupa, tuginedes ajaloolistele faktidele ja teaduslikele andmetele.
1. **1968. aasta tagasipöördumine ja 1978. aasta evakueerimine**
Postitus väidab, et 1968. aastal lubati Bikini atolli elanikel naasta ja 1978. aastal aeti nad uuesti minema, kuna "avastati" radioaktiivsed krabid. See on osaliselt tõsi, kuid vajab täpsustamist.
- Tõepoolest, 1968. aastal teatas USA president Lyndon B. Johnson, tuginedes tollastele teaduslikele hinnangutele, et Bikini atoll on piisavalt ohutu elamiseks. Selle põhjal alustati elanike järk-järgulist tagasipöördumist 1970. aastate alguses, mitte kohe 1968. aastal. Umbes 100–150 inimest naasis atollile, et seal elu uuesti üles ehitada.
- 1978. aastal avastati, et tagasipöördunute kehas oli ohtlikult kõrge tase radioaktiivseid isotoope, eriti tseesium-137 (Cs-137), mis kogunes toiduahela kaudu, sealhulgas kookospähklite ja krabide (nt kookoskrabide) kaudu, mida elanikud sõid. Kookoskrabid, olles oluline toiduallikas, akumuleerisid radioaktiivsust pinnasest ja taimedest, mistõttu need olid tarbimiseks ohtlikud. See polnud pelgalt "mingite krabide avastamine", vaid tõsine terviserisk, mis põhines teaduslikel mõõtmistel. Seetõttu evakueeriti elanikud 1978. aastal uuesti, kuna atoll osutus pikaajaliseks elamiseks ohtlikuks.[](https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_testing_a
t_Bikini_Atoll)[](https://en.wikipedia.org/wiki/Bikini_Atoll
)
2. **Väide, et inimesed elaksid seal tänapäevani, kui neid poleks minema aetud**
See väide on spekulatiivne ja ei arvesta tegelikke radiatsiooniriske.
- Bikini atollil mõõdeti 2016. aastal kiirgustasemeid, mis ulatusid kuni 639 mrem/aastas (6,39 mSv/aastas), mis on oluliselt kõrgem kui USA ja rahvusvahelised elamiskõlblikkuse ohutusstandardid (nt 100 mrem/aastas ehk 1 mSv/aastas). Pinnases ja toiduahelas leiduvad radioaktiivsed isotoobid, nagu tseesium-137 ja strontsium-90, kujutavad endast pikaajalist ohtu, põhjustades vähki, kilpnäärmehaigusi ja muid terviseprobleeme. [](https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_testing_at_Bikini_A
toll)[](https://www.history.com/articles/nuclear-bomb-tests-
bikini-atoll-facts)
- Võrdlus Tšernobõli "baabuskadega" ei ole asjakohane. Tšernobõli ümbruses elavad vanemad inimesed, kes keeldusid evakueerimisest, on tõepoolest kohanenud madalama kiirgustasemega aladega, kuid nende keskmine eluiga ja tervis on sageli mõjutatud. Lisaks on Tšernobõli kiirgustasemed paljudes piirkondades madalamad kui Bikini atollil, ja seal ei ole samasugust toiduahela kontsentratsiooni, nagu näiteks kookoskrabide puhul Bikinis. Bikini elanike seas, kes naasisid 1970. aastatel, täheldati juba kümne aasta jooksul märkimisväärset kiirgustaseme tõusu kehas, mis näitab, et pikaajaline elamine oleks tõenäoliselt põhjustanud tõsiseid tervisekahjustusi. [](https://daily.jstor.org/bombs-and-the-bikini-atoll/)[](ht
tps://www.theguardian.com/world/2014/mar/02/bikini-atoll-nuc
lear-test-60-years)
- Väide, et inimesed "elaksid tänapäevani", ignoreerib ka asjaolu, et nooremad põlvkonnad oleksid olnud eriti haavatavad kiirguse pikaajaliste mõjude, nagu vähk ja geneetilised mutatsioonid, suhtes. Tšernobõli näide ei tähenda, et selline eluviis oleks ohutu või soovitav.
3. **Väide, et Bikini elanikud oleksid võinud elada nagu Tšernobõli baabuskad, korjates seeni ja elades 90+**
See on liialdus ja emotsionaalne võrdlus, mis ei arvesta teaduslikke fakte.
- Bikini atollil ei ole metsaseeni ega samasugust ökosüsteemi nagu Tšernobõlis. Atolli peamine toiduallikas on mereannid, kookospähklid ja krabid, mis kõik akumuleerivad radioaktiivsust pinnasest ja veest. Tšernobõlis on võimalik vältida kõige saastunumaid alasid, kuid Bikini väiksuse tõttu (atoll on vaid umbes 6 km²) ei ole see praktiline.
- Tšernobõli elanike seas, kes jäid keelutsooni, on täheldatud kõrgemat haigestumust vähki ja teistesse kiirgusega seotud haigustesse, kuigi mõned on elanud kõrge eani. See ei tähenda, et kiirgus oleks ohutu, vaid pigem, et mõned inimesed on vastupidavamad või on kokku puutunud madalamate doosidega. Bikini atollil oleks pikaajaline elamine tähendanud palju suuremat riski, eriti lastele ja noortele, kes on kiirguse suhtes tundlikumad.[](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1446
783/)
4. **Kontekst Bikini atolli ajaloost**
- Bikini atollil viidi 1946–1958 USA poolt läbi 23 tuumakatsetust, sealhulgas 1954. aasta Castle Bravo test, mis oli tuhat korda võimsam kui Hiroshima pomm. Need katsed saastasid pinnase, vee ja toiduahela, muutes atolli pikaajaliseks elamiseks sobimatuks. [](https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_testing_at_Bikini_A
toll)
- Elanikud (alguses 167 inimest) evakueeriti 1946. aastal lubadusega, et nad saavad peagi tagasi pöörduda. Pärast mitmeid ebaõnnestunud ümberasustamisi (nt Rongerik, Kwajalein, Kili saar) üritati 1970. aastatel naasta, kuid 1978. aasta evakueerimine näitas, et kiirgustase oli endiselt ohtlik. Tänapäeval elab enamik bikini rahvast Kili saarel, Majuros või USA-s, ja atoll on elamiskõlbmatu, kuigi külastamine on lühiajaliselt ohutu, kui toitu ja vett ei tarbita kohapeal. [](https://en.wikipedia.org/wiki/Bikini_Atoll)
- USA on maksnud kompensatsioone (üle 300 miljoni dollari erinevate fondide kaudu), kuid paljud elanikud ja nende järeltulijad peavad seda ebapiisavaks, arvestades nende kodumaa kaotust ja tervisekahjustusi.[](https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_t
esting_at_Bikini_Atoll)
**Kokkuvõte**
Postitus sisaldab tõepõhja: 1968. aastal lubati elanikel naasta, 1970. aastatel nad seda tegid, ja 1978. aastal evakueeriti nad uuesti radioaktiivsuse tõttu, sealhulgas kookoskrabide kaudu leviva kiirguse tõttu. Kuid väide, et inimesed oleksid võinud seal tänapäevani elada nagu Tšernobõli baabuskad, on eksitav ja eirab teaduslikke tõendeid kiirguse ohtlikkusest Bikini atollil. Atolli pinnas ja toiduahel on endiselt saastunud, mistõttu pikaajaline elamine pole ohutu, eriti võrreldes Tšernobõli olukorraga, kus kiirgustasemed ja ökosüsteem on erinevad. Postitus lihtsustab keerulist olukorda ja lisab emotsionaalse võrdluse, mis ei ole teaduslikult põhjendatud.
Reaalselt siis juba 1968 lubati inimesed sinna tagasi elama ja siis 10 aastat hiljem aeti jälle minema, sest "avastati" mingid krabid, kes olla liiga radioaktiivsed.
"Houses built for the first return to Bikini in the 1960s. In June 1968, based on scientific advice that the radiation levels were sufficiently reduced, President Lyndon B. Johnson promised the 540 Bikini Atoll family members living on Kili and other islands that they would be able to return to their home."
Poleks neid sealt minema aetud, siis elaksid tänapäevani. Nii nagu baabuskad elavad Tsernobõlis, korjavad metsast seeni ja elavad 90+.
Nagu ikka leidub inimesi, kes arvavad omavat ainuõiget seisukohta mistahes küsimuses. Ei või iial teada, kas paremas tehnilises seisukorras on nelja või kahekümne aastane auto ning tehnoülevaatuse tempel pole asja juures määrav. Liigagi palju nähtud imelisi ,,korras,, masinaid.
Ega ma ise ei varja ka, et küsimus on retooriline, ega pole keelatud ju, eriti sellise teema puhul.
Mazda juhil on kindlasti probleem, 99% tõenäoliselt peasisene, ehk siis krooniline koonerdamine x pohhuism. Samamoodi kui näed kedagi ridade vahel sõelumas signaali ja tulede vilgutamise saatel, võib tal tõepoolest kihutamiseks põhjust olla - aga 99% juhtudest on põhjus tal pea sees.
Pole välistatud ka see, et slaavi mentaliteedi tõttu arvab Mazda mees päriselt, et piisav kogus pühapilte armatuurlaual teeb pidurite töö ära, kusjuures odavamalt.
Idee, et papi saaks 2x aastas suvilas käia ka ülevaatuseta autoga, võib küll ilus tunduda. (Kuigi küsimusi tekib ka selle kohta, nt suvila asub tavaliselt linnast väljas ning linnadevaheline põhimaantee on vist viimane koht, kus 10 aasta jooksul ülevaatust ning ilmselt ka hooldust mitte näinud autot kohata tahaks). Karm reaalsus oleks üv kaotamise puhul aga see, et 24/7 kihutaks linnas ringi ajukirurgidest toidukullerid traadi ja teibiga kokku pandud kärudega.
Three Islands were vaporized during the nuclear tests: [Bokonijien, Aerokojlol, Nam]
At this time the people of Bikini remain scattered throughout the Marshall Islands and the world as they wait for the cleanup of Bikini to begin in earnest, mostly due to the fact that the money they have received from the U.S. government is not adequate to fund a full radiological cleanup of the entire atoll
About 800 Bikinians live on Kili, 2,550 on Majuro, 300 on Ejit, and 350 in other parts of the Marshall Islands. About 1,400 Bikinians live in the United States or other countries. Today, Bikini Atoll largely remains uninhabited. Local on-island infrastructure is maintained by a small caretaker workforce.
Tuumakatsetuste käigus aurustati kolm saart: [Bokonijien, Aerokojlol, Nam]
Praegu on bikiinielanikud Marshalli saartel ja kogu maailmas laiali, kui nad ootavad, et Bikini puhastamine tõsiselt algaks, peamiselt seetõttu, et USA valitsuselt saadud raha ei ole piisav kogu atolli radioloogilise puhastamise rahastamiseks.
Umbes 800 bikiinlast elab Kilis, 2550 Majuros, 300 Ejitis ja 350 mujal Marshalli saartel. Umbes 1400 bikiinlast elab USA-s või teistes riikides. Tänapäeval on Bikini atoll suures osas asustamata. Saare kohalikku infrastruktuuri hoiab korras väike hooldajatööjõud.
"Või miks Bikini atoll siiani üsna elamiskõlbmatu on?"
Ei ole elamikõlbatu, seal vohab elu. Kui reaalselt oleks seal tuumakad plahvatanud sellisel kujul, nagu meile räägitakse, siis seda atolli täna poleks üldse olemas.
Seda X'i mittevaatamist pole küll kuskil kohanud, paar korda on seda isegi politsei teinud. Olin tookord mõned kilod üle lubade peal märgitust aga auto kande- ja veovõime oli ilusti varuga ja saadeti rahulikult teele, sest kõik oli korras, isegi rehvid olid lamellid nii autol kui loomakärul. Vedas, väiksema koha patrullid oleks raudselt elu kibedaks teinud.
¤¤¤Aga kui kellegi vastusõitja haagis sulle kümnesse lendab, sest haakepea nii kulunud, et hüppab kuuli otsast ära või laager läbi ja ratas veereb alt, siis mis näo teed?¤¤¤
Hea näide! Mul pole ei Eestis ega Soomes kunagi ülevaatusel haakepea ega auto veokonksu kuuli üle mõõdetud:) Pole lahtigi haagitud. Paned kaltsutüki vahele ja enam ei loksu. ÜV-l käin siiski üsna paljude haagistega erinevates kohtades. Kontrollitakse vaid seda, mida ma niigi ise näen ja tean. Soomes on lihtne, et kui ÜV-kohustuseta haagisel nt tuli ei põle, saad hoiatuse ja kohustuse kõrvaldada viga nt 30p jooksul (sama lugu ka paljude auto tehniliste vigadega korduvale ÜV-le saatmise asemel). Kui peale seda avastatakse liiklusest ja viga on kõrvaldamata, lõpeb vestlus reeglina trahviga. Tulemus on sarnane, autod on korras vähesema bürokraatiaga, omanike motivatsioon on nagu "maast leitud", aga kuna jällegi vastutuskohustusega harjutatakse just omanikku, on liiklusstatstika lõpuks ilusam.
¤¤¤kui mul on hetkel miski 60€ aasta ja kui näiteks üv poleks kohustuslik, aga kindlustus sel juhul 200€ aasta, siis elementaarne, et teen ülevaatuse ja saan odavama kindlustuse.¤¤¤
See oleks väga mõistlik lahendus. Aga kui metallikokkuostuhinnaga auto (nagu arvatavasti see Mazda) kasutatud katalüsaator maksab romulas ikkagi 1000e, siis teine inimene teeks teise otsuse ja päästaks planeeti vaatamata sellele ikkagi rohkem, kui mõne veel vanema Euro0 auto igapäevane kasutaja.
Sama näide teistpidi, et mõne jaoks on olulised teha suvel 4 kuu jooksul vaid oma paar üksikut sõitu suvilasse (sest muul ajal aastas on linnas boldid jms invatransport) ja tema saaks oma praegused sõidud asjatult muretsemata tehtud ikkagi odavamalt, kui ÜV+remont+4 kuu kindlustus. Minu point, et sellest võidaksid kõik, kuna praegu teeb ta need sõidud ülevaatuseta nagunii, st auto seisukord sellest ei muutu. Muutuvad vaid riskid, st inimene jälgib liikluse asemel rohkem põõsaste varjus passida võivaid sinivalgeid autosid ja vastutulijate vilgutamist. See ei vähenda kuidagi autoga kaasnevaid riske, aga suurendab liiklusega soetud riske ja puht statistiliselt maksab hulk inimesi selliste valikute eest igal aastal oma eludega. Ei väsi kordamast, et keeldude asemel on alati kasulikum reguleerida - probleemidele tuleb leida lahendused, mitte neid illegaalseteks kuulutades ignoreerima hakata. Ka selle vana Mazda omanikul on mingi probleem.
Seda eelmist linki lugedes tekkis küsimus, et kuidas ma näiteks sellise autoga lastele vahegaasi andmist saan õpetada, et neil tekiks oskus kasutada ka sünkroniseerimata käigukastiga masinaid? Õigemini, milleks selline wannabekäigutsirkus üldse vajalik on? :) Pea kõigil meie automaatidel on ju ka käsitsi käikude valimise võimalus... kus ja millal neid kellelgi vaja läheb? Kui need vähesed (kuigi olulised) korrad meelde tulevad, siis mis kasu on neist elektriauto võltskäikudest, et seda tõsiseltvõetava ostuargumendina saaks võtta?
###Norra paradoks: isegi kui 89% uutest müüdud autodest on seal elektrilised, on diislikütuse tarbimine tegelikult kasvanud, sest diiselmootoriga autot hoitakse sageli alles teise autona pikemateks sõitudeks või raskemateks vedudeks.###
Seega saab ka tavaline naesterahvas aru, kui autoga mingi jama on ehk siis kõik autokasutajad ei olegi nii lollid.
Ma ei vaidle vastu, et ülevaatusega on mõneski detailis üle pingutatud, kasvõi soome näitel kerghaagiste vabastus, aga meie siin saame aru, et see kõik on raha kellegi taskusse ja kas need seadused on lobitöö tulemus või tõsimeelne liiklusohutuse tagamine, ei tea. Aga kui kellegi vastusõitja haagis sulle kümnesse lendab, sest haakepea nii kulunud, et hüppab kuuli otsast ära või laager läbi ja ratas veereb alt, siis mis näo teed?
Me võime siin ilmselt lõputult vaielda ja igasugu argumente välja tuua, aga minu hinnag on selline- inimene on laisk, inimene on mugav ja inimene on rahalugeja (kooner või kesiganes) ning kui kohustust ei ole, siis paljud laseksid asjadel isevoolu teed minna ning liigutama hakkaksid alles siis, kui tükid teele pudenevad. Üks võimalus muidugi on kindlustuse kaudu mõjutada- näiteks makse langeb kui auto omab "kohustuslikku ülevaatust" ja makse tõuseb tuntavalt, kui üv- d ei ole või üv-ta auto avarii põhjustab.
Paraku meil ka kindlustuse hinnad nagunii kogu aeg tõusevad, aga kui mul on hetkel miski 60€ aasta ja kui näiteks üv poleks kohustuslik, aga kindlustus sel juhul 200€ aasta, siis elementaarne, et teen ülevaatuse ja saan odavama kindlustuse.
Aga kuna üv hind on tegelikult üsnagi kõrgele roninud, (ka igasugu kerghaagiste puhul, mille ülevaatamine võtab kaks minutit) siis ei imesta, et inimesed ilma selleta ringi kärutavad.
Üv sagedus on omaette teema- uutel autodel nagunii 4a läbisõidu piiranguta, aga kas nüüd mõne rullnoka vana bemm peaks 4a tagant käima, on vaieldav.
Lühikokkuvõte: need viled ei peleta kedagi, aga teevad auto loomade jaoks paremini kuuldavaks ja jätavad sellega juhile rohkem valikuid olukorra lahendamiseks. Erinevad loomad reageerivad sellele helile erineva käitumisega. Et need töötaks, tuleb need paigaldada õigesti, heli peegeldavatesse kohtadesse ja sõita piisava kiirusega, mis tagaks viledes vajaliku õhuvoolu.
98 aasta mazda on eeldatavalt läbi roostetanud.remont mõtetu.ilmselt tuleb odavam trahvi maksta,kui vahele jääb.ülevaatus kindlustus ja auto remont on kindlasti kallim,kui trahv,või auto konfiskeerimine
###Kui see oleks olemas, siis kuskil maa aluses laboris oleks terroristid selle ammu kokku pannud ja kuskil midagi aurustanud.###
Ma ei jõua kokku lugeda, kui palju kordi Sa ise juba enda püstitatud küsimusele siin samas teemas vastanud oled:)) Ei käi ju nii, et füüsikateoreetik ostab omale CNC pingi ja ongi valmis. Ka mRNA-vaktsiinid olid juba ammu teoreetiliselt olemas, aga üksikuna polnud ühelgi laboril ressursse see töö lõpuni viia. Raske uskuda, et mõnel "koopalaboril" oleks suurriikidega võrreldavad ressursid, juba ainuüksi vajalike eri alade tippteadlaste palkamiseks.
Kui tahad vandenõud: siin on kõik registreeritud paugud. Registreerijaks muidugi mitte korraldajad:) https://www.youtube.com/watch?v=310-GYiitpM
Huvitav, kui palju on neid "vurtse" olnud (test)paukudest rohkem? Kas 2x, 10x või 100x rohkem? Neid ebaõnnestunud teste me ju ei tea, keegi neid ei reklaami, neid pole võimalik registreerida ka rahvusvaheliste mõõtejaamade kaudu. Kuidas meil oleks võimalik teada neist Sinu kirjeldatud "terroristide maa-alustes laborites" korraldatud ebaõnnestunud testidest?
Tuli tuttav naesterahvas autot näitama, natuke kisub vahest...
Proovisõidul jäälaikudega teel tõmbas mind naksti vastassuunavööndisse. Rehvist mõõtes oli 15mm lahkujooksu. Ja see ei ole oluline?
Minul oli väga kahju kui tüv lipikult kokkujooks kaduma läks. Õnneks jäi plaat põrandas alles ja selle liikumist vaadeldes sai veel tükk aega mingisugustki infot.
###Kalded ja kokkujooksud ei ole niivõrd liiklusohtlik teema, kulutab vaid rehvid läbi ja koos sellega rahakotti augu.###
Ära nüüd ise lahmi - suvel mõjutab see juhitavust/ohutust minimaalselt ja talvel talverehv kulub vaid nendel, kes asfaldil neid kasutavad. Pole kohanud rehve, mis jää ja lume peal kuluks, kuid just seal annab pisimgi kokku/lahkujooks tunda juba väga teravalt. Sikutan igal talvel teele tagasi ikkagi suurema hulga autosid, lääpas rattad ÜV-ga autodel on täiesti igapäevane nähtus ka suvisel ajal.
ÜV olulisust puudutav osa on arvamus. Sinul oma, minul oma, aktsepteerin Sinu oma, palun aktsepteeri ka teiste arvamusi. Katsume jätkata argumenteeritud diskussioonina. Kui Eestist märgatavalt meeldivama liiklusstatistikaga riikides on autovanurite üv läbimise kohustus 2 või ka 4 aasta tagant ja mitmetel muudel tehnikaliikidel (nt kerghaagised jm) puudub sootuks, on täiesti õigustatud küsimus, kui palju sisaldab (nii sagedane) ÜV kohustus õhku, kui me püstitatud eesmärgist endiselt väga kaugel oleme. Ja kas see on tõesti põhjus minna kaebama veel enne, kui inimesega üldse rääkinudki oled.
Mul on raske mõista seda, et mõnede kodanike pealekaebamisvajadus on suurem kui inimlikkus mõnes piirkonnas politseinikel, kes jätavad võimaluse karistada kasutamata nii kaua, kuni elu hammasrataste vahele jäänud inimesed ise vastutustundlikult suudavad käituda.
"Just selle tõttu, et inimestelt on võetud ära kohustus vastutada oma sõiduki turvalist liiklemist tagava seisukorra eest, sõidavad meil igati legaalselt tänavail ringi vale kokkujooskuga, rattakalletega jne autod, mida ülevaatusel ei peagi kontrollima ja inimesed on niivõrd juhmistunud, et ei kontrolli ka ise. "
Ma ikka päris niimoodi ei lahmiks. Kalded ja kokkujooksud ei ole niivõrd liiklusohtlik teema, kulutab vaid rehvid läbi ja koos sellega rahakotti augu. Üldiselt saab ka võhik sellele jälile kui kaks korda aastas rattaid vahetab või kohustuslikul ülevaatusel öeldakse, et rehvimuster ei vasta nõuetele või nöörid-niidid-traadid väljas.
Teiseks sain hiljuti tänu kohustuslikule ülevaatusele teada, et pidurid tegelikult korralikult ei toimi. Sõites, st pidurdades polnud midagi aru saada, aga remontima oleks pidanud juba eile. Seega väike kulu rahakotile uute juppide näol ning taas auto korras.
Niiet on meil valikuid- jäävadki kas kohustuslik või vabatahtlik üv kuskil töökojas. Seda viimast eestlane nagunii ei viitsi teha, sest kuni käivitub ja sidurdab-pidurdab, on auto korras. Piduristende ka vist töökodades ei ole, seega jääbki tunnetus või kõikide pidurite lahtikoukimine ning visuaalne hinnang.
Kes auto tervisest hoolib, ei põlga ära ka kohustuslikku ülevaatust.
Aga kui ma nüüd oma tuhmi mälu natukene elustada püüan, siis vist on üks kord kokkujooksu probleem ära mainitud. Seega ülevaatusel tuleb see välja. Ning mäkpersoni puhul ei muutu ka kalle kui just kiviaeda ei sõida.
Millest selline retooriline küsimus? Kuidas Kärss teadma peaks? Aga teema alustaja teab peale inimese rahvuse lausa mõningaid tema isikuomadusi. Äkki see välismaalane isegi ei tea, et ülevaatustel peab käima, kuna paljudes riikides ei pea. Sellepärast Kärss kirjutaski, et tühja teoretiseerimise asemel mine ja räägi siis selle inimesega, võibolla vajab ta hoopis abi.
Samal ajal, kui Eestist üritatakse teha politseiriiki ja kasvatada riiki ning kodanikke koormavat ametnikearmeed lugematute mitteoluliste regulatsioonide kontrollimiseks, ujub muu maailm vastassuunas. Selle sama ülevaatuse näitelgi, et mujalt toodud ülevaatusega autol kantakse ülevaatus aastaks üle ka Eestisse, kuid Eesti nõudmised on kohati nii absurdsed ja sama auto Eestis ülevaatust ei läbiks. Kasvõi Soomestki olen ostnud VANA auto 4a kehtiva ülevaatusega, aga Eestis registreerides peab käima SAMA AUTOGA ülevaatusel igal aastal (kumb on ohutum, tuleb välja statistikast;). Lisaks võid Soomes oma sõite registreerides sõita ringi ka transiitnumbritega igasuguse autoga, kus vastutus sõitmise ohutuse eest on pandud täielikult omanikule (tuhanded noored teevad seda täiesti ohutult oma tuunitud autodega nädalavahetuseti, millega ülevaatusele asja poleks, kas siis illegaalsete ümberehituste, läbimäda kere, ainult ühe pidurdava ratta vms põhjustel). Just selle tõttu, et inimestelt on võetud ära kohustus vastutada oma sõiduki turvalist liiklemist tagava seisukorra eest, sõidavad meil igati legaalselt tänavail ringi vale kokkujooskuga, rattakalletega jne autod, mida ülevaatusel ei peagi kontrollima ja inimesed on niivõrd juhmistunud, et ei kontrolli ka ise. Sellepärast soovitangi rääkida inimesega, tajuda tema enda vastutustunnet ja otsustada seejärel. Kriitiline on siin ikkagi inimene, mitte auto.
Miljonid mehed kannatavad endaga kaasas vägistamisvarustust, millega nad ühiskonna jaoks mingit ohtu ei kujuta, sest mitte varustuses vaid just peas on neil kõik korras. Selle peast korras olemise kontrolliks pole paremat viisi kui otsesuhtlus. Ilma inimese (mitte auto) igasugust tausta uurimata kellelegi probleeme tekitama minna tundub mulle lihtsalt vastutustundetu ja ma ise ei kavatse anda pisimatki panust kontrolliva politseiriigi ülesehitamiseks. Kes soovivad elada sellises politseiriigis, siis siin on pealekaebamise näol võimalus anda selleks oma panus.
