Kusjuures kui on soovi saada lubadelt automaadi märge maha siis vist ega muud pääsu polegi kui kogu sõidueksam uuesti? Samas kui oskad manuaaliga sõita siis ehk tasub see asi oma vaeva ära kuna vaid ühe kordne tegevus kogu ülejäänud eluks.
Kui ei olnud eraldi kraani siis savi. Ära mõtle oma elupäevi keerulisteks.
Lõunamaal on vahel palav , aknad lahti ja gaas pääseb õue. Vanades majades on kogu aeg mingi gaasiving aga see ei tapa. Plahvatuse jaoks peab just see õige kontsentratsioon olema.
Kuna tegemist on sisuliselt lubadeta sõitmisega siis karistus on esmakordsel juhtumil tõenäoliselt rahatrahv mingi x päevamäära ulatuses. Määr võib sõltuda karistatava rikkumiste ajaloost, juhi selgitustest, menetleja vastutulelikkusest (tujust) jms.
Pilt EI ole seotud teemaga, vaid on illustreeriv, millist kraani silmas pean.
Hispaanias olid samasugused gaasitorud seinas (tsentraalne gaas), gaasipliit vanamoodne, kuid kraani ei leidnud. Siit tekkiski küsimus, et kas asi on selles, et pliidi enda kraanid on nii usaldusväärsed, et seda seina oma ei pea sulgema-avama. Õhkulendamisest on asi ilmselt kaugel, siis oleks sellised lahendused seal keelatud.
Kui ma olen teinu automaat käigukasti load(roheline leht ka juba läbi), ning ma sõidan tavaliikluses manuaal käigukastiga autoga, ning politsei mind kinni peatab, mis on kõige kergemad/raskemad tagajärjed antud olukorras?
Selle kraani ja gaaspliidi nuppude vahel on veel hulk potensiaalseid lekkeallikaid. Kasvõi see kaltsuga lapitud : ) voolik mis kraanist pliidini läheb.
Kui ma aastat viis sellises tsentraalgaasiga korteris elasin keerasin pliidikraani kinni kui gaasipliiti ei kasutanud. Samas veneaegsel vanniahjul põles igavene tuli sest kui see kustus oli leegi uuesti põlema saamine terve teadus. . Vahel oli ise päeval ära kustunud. Siis pani vist mingi algeline automaatika gaasi kinni või jooksis see sirgelt väljatõmbelõõri.
Teises elukohas kus gaasiballooniga köök oli keerasin pärast kasutamist balloon kraani alati kinni. Eks see sõltubki sellest et kuhu lekkiv gaas võib sattuda.
Kalle laaneti korteri üürimise lugu ka päris huvitav. Üks päev lahati seda kuskil. Selline kadalipp tuleb läbida, et üldse midagi uuritaks, olgugi, et nii lihtne juhtum. Aga nüüd istub riigikogus lihtsalt. Masendav ikka see värk. Kedagi ei koti.
Puhas ohutustehnika, kui ei taha jama keera kinni. Kui tahad maja õhku lennutada jäta lahti ja kui lekib saad teada kui mingit elktri lülitid näpid- mingil ajal- noor terrorist?
Lihtsalt lepingust ei piisa, makse tõestust ka vaja. Meil oli juhus eelmine aasta, et auto oli juba müüdud, aga ei olnud jõudnud veel ümber vormistada ja siis kohtutäitur pani keelu peale. Õnneks oli auto eest tasutud pangaülekandega enne täituri keeldu. Täitur küsis tõestust lepingust ja maksetest ja võeti maha peale seda.
igapäevaselt ei pea näppima ja täiesti piisab kui ruumis on gaasiandur gaasilekke tuvastamiseks. Pikemaks ajaks ära minnes võiks selle kinni keerata (igaks-juhuks). Ma ei ole juba üle 30-ne aasta elanud sellises tsentraalgaasiga korteris, aga jah, vene ajast meenub küll, et gaasipliidi iga kasutamise järel pandi see kraan kinni, sest see liigutus oli vene aja inimestel "käe sees".
Peakraan? Kas mõeldakse koridoris olevat või köögi seinal? Mina pean silmas köögi seinal olevat kraani. Vene gaasipliitide ajastul pandi see alati kinni. Kas praegu oleks ka vaja seda teha, uuemate pliitidega?
AI andis sellise vastuse:
Millal võib jätta kraani lahti:
Kui pliiti kasutatakse väga tihti (iga päev mitu korda) ja kodus ollakse pidevalt kohal.
Kui kraan on uus, kontrollitud ja süsteem on korralikult hooldatud (kuigi ka siis on sulgemine ohutum valik).
Kokkuvõttes: sulgemine pole seaduslik kohustus, aga on tugevalt soovitatav ohutuse huvides.
Boraga selline jama - käivitades on kõik normaalne, paar minutit töötab korralikult, siis hakkavad pöörded kõikuma allapoole kuni mootor lõpuks välja sureb. Milles võib asi olla, isegi drosselklapp sai uus pandud?
See pliidi nupp ongi kraan, või ehk iga nupu taga on kraan, mis sulgeb gaasi (kui on keeratud asendisse 0 või off). "Stop-gaas" süsteem opereerib sedasama kraani (aga natuke teisel viisil).
Kui ikka kokkamise lõpetad, siis pane nupust kinni pliit/põleti! (ja nii on tõenäoliselt kirjas ka seadme kasutusjuhendis).
Torustikul on tõenäoliselt samuti kusagil kraan (sest muidu ei saa seadmeid vahetada) - seda pole küll mõtet igapäevaselt kiskuda.
Hispaanias olles ei leidnud gaasipliidil kraani. Kogu pliidi kasutus käis ainult pliidi nuppudega. Gaas oli tsentraalne, soe vesi ka selle pealt (Junkers). Siit tekkis küsimus, kui vajalik oleks kraani sulgemine peale kasutamist. Omal on pliit, millel leegi kustumisel on automaatne gaasi sulgemine.
Fiktiivsed keelekursused võõramaalastele, kus kohal ei pea käima, keelt ei õpita ja päriselt keele õppimisest huvitatud inimene isegi ei teadnud, et tema nimel talle tagaselja koolitus pähe määriti ja A2 tasemel keeleoskuse tunnistus väljastati. Tänu ühele ausale valgevenelasele nüüd üldse teame sellest skeemist, sest see jama kestis seal juba pikemat aega ja otsides hakkas "ohvreid" muudkui lisanduma.
Samal ajal kui tehnokonsult.ee/lepatriinu asukohas kuvatakse M1 kategooriale "tavahind" 40.- (korduv: visuaalselt 0.-/ seadmega 5.-), siis tehnokonsult.ee/laagri-parnu-mnt-495-ulevaatuspunkt kuvab praegu "M1 soodushind" 35 (korduv: visuaalselt 0.-/ seadmega 10.-). Seega 40+5 või 35+10, mida see räägib? Pole varem seda ettevõtet vaadanud, seega ei tea võrrelda, mida varem avalikult näidati.
Võrdlusena autoülevaatus.ee Peetris pakutakse veebis bronnides ER 39.95 ja L 30 (korduv: visuaalne "alates" 5, seadmega "alates" 10). Arusaamatuks jääb, misjuhul visuaalne "alates" number muutub. Varasematel aastatel bronniga soodushind Peetris on olnud üldjuhul soodsam kui sama ettevõtte teistes Tallinna asukohtades.
Peetris tegutsev konkurent Profdiagnostik tehnoulevaatus.ee pakub EL kohapeal makstes 54.95 ja pangalingiga makstes 39.95
Ülevaatus Tallinnast natuke eemal:
Keilas autoülevaatus.ee M1 kohapeal tasumisel 55 või bronniga 48,95 ja Vasalemmas aktehno.ee M1 täishind 50€ (ja soodushind 40€ ainult eakatele enda nimel olevatele sõidukitele), korduv samal päeval 0. Vasalemmas O1 kerghaagis 20.
Isiklikult vaatan O1 haagisele soodsaimat ülevaatust. Kas on soovitusi?
Lühendatud tsitaat sama väljaande teisest artiklist.
###«Indutseeritud atmosfääriline vibratsioon». See oli tingitud äärmuslikest temperatuurikõikumistest Kesk-Hispaanias, mis tekitasid kõrgepingeliinides anomaalseid võnkumisi ja viisid elektrivõrgu sünkroniseerimisvigadeni kogu Euroopas. On hinnatud, et niiskuse ja õhutemperatuuri tingitud olud soosisid vahelduvvoolu edastavate kõrgepingeliinide ümber koroonalahenduse teket. Oletatakse, et teatud tingimustel võivad need ionisatsioonist tekkivad lisapinged kuhjuda, ning pikki liine liikudes tekitada lõpuks doominoefektina piisavalt kõrge pinge, mis alajaamade kaitsmed välja lülitab. Lõpuks lülituvad välja nii alajaamad ja ka elektrijaamadki – üks selline juhtum oli ka Prantsusmaal. Katkestuse hetkel toodeti Hispaanias ligi 59% elektrist päikeseenergia ja 12% tuuleenergia abil. Viie minutiga langes päikeseenergia tootmine järsult 18 gigavatilt 8 gigavatile/.../Eksperdid rõhutasid, et võrgul oli madal inerts – selles on nimelt liiga vähe pöörlevaid energiaallikaid.###
Huvitav, et seal räägiti ka metsatulekahjude otsesest kahju puudumisest kõrgepingeliinidele, aga ei puudutata suitsu mõju atmosfäärile (põhjus, miks välk armastab lüüa korstnast tulevasse suitsusambasse), nagu füüsika kõrgepingeliinide puhul enam ei kehtikski. Pole süvenenud, võibolla tõesti ei kehti või siis...?
###Püüavad ikka ökomöko kapsaaeda seda käkki ajada###
Neid uudiseid, kus seletatakse seda lahti rohkem või vähem, tuleb igalt poolt, aga ma pole ise üldse kindel, mida või mil määral praegu üldse uskuda on põhjust, sest:
1. Rohepesu on zooroopa püha lehm, mida tõenäoliselt ettekäändena muude probleemide varjamiseks kasutada ei saa ja praegu lahtiseletatav osa on teada ka varasemast, lihtsalt nüüd teab seda mitte ainult see, kes huvi tundis, vaid ka iga keskmine Delfi lugeja.
2. Kui on tegemist siiski sabotaazhiga, siis selle tunnistamine oleks veelgi valusam (kuningas on alasti, EL pole suuteline ennast kaitsma, Ibeerias järgneks poliitiline torm). Lisaks avanes ootamatult võimalus rohepesu osas, mille lõpetamise vajadus (loe: asendamisest tõelise rohepöördega), puuduste tunnistamine ning suuna muutmine on jätkusuutliku majandamise jaoks nagunii hädavajalik... kui oleks tegu kihlveoga ja peaksin isikliku rahaga panustama, teeksin mõlemale võrdsed panused...
Et ei kõlaks kui päris vandenõu, siis pole välistatud ka kombinatsioon neist kahest (kaks kasutas ära ühe puhul tekkinud nõrka hetke, et teha seda viisil, mis ei võimalda esitada süüdistust koos rahvusvahelise kriisi esilekutsumisega) ja testitakse, kuidas riigid reageerivad ja seda avalikkusele kommunikeerivad, et planeerida edasisi tegevusi.
Teemasse kah videojupike ühest värskest "tuugenirikkest" Norras. Imestan, et nii vähe räägitakse sellest, milline on tuugeni kõrgust+pöörlemiskiirust+inertsi arvestades ohutu kaugus elumajadest, mis välistab selliste eluohtlike "mitteplahvatavate mürskude" sattumist kellegi hoovi või läbi vahust ehitatud seina otse tuppa? Isegi tõukerataste puhul peetakse seetõttu oluliseks reguleerida kiirust ja kaugust neist, kellele need ohtu võivad põhjustada, aga pööreldes purunevate tuugenite puhul oleks nagu sobilik vaadata probleemist mööda? https://www.facebook.com/reel/643317145367441
Püüavad ikka ökomöko kapsaaeda seda käkki ajada. Eks meil seisab ka see ilus aeg ees- valitsus ju lubas 2030 aastaks ainult taastuvat staffi.
Sellise jama vastu on aga mul idee- blackouti ajal sõidavad kõik elektriautod laadimispüstakute juurde (see muutub kohustuseks) ja hakkavad akusse jäänud manti võrku tagasi juhtima.
Hetk enne elektrikatkestust esmaspäeval, umbes 12.30 pärast lõunat, oli otsekui aken Euroopa energiatulevikku, kus domineerivad tossuvabad kuid kõikuvad allikad. Hispaania elektrivõrk huugas päikesejõul – ligi 60 protsenti kogutoodangust – ning päev oli põhimõtteliselt pilvitu. Veel 9 protsenti lisasid tuuleturbiinid. Tuult ja päikesepaistet oli niivõrd ohtrasti, et elektrihinnad litsuti alla nulli.
Nii tuulde kui päikesesse on Euroopa Liidu majandused investeeringud intensiivselt ning nende eesmärk on panna blokk 2030. aastaks 69 protsendi ulatuses taastuvenergia peale. Kõrgetel päikese- ja tuuleprotsentidel töötavates võrkudes peitub aga tehnilisi probleeme, mille kallal käitajad alles päid murravad.
Üks häda on selles, et kaotsi läheb niinimetatud inerts. Kui miski viltu läheb, keerlevad tavalised elektriturbiinid veel mõnda aega edasi ning sellega võidetakse aega elektrivarustuse ja -nõudluse tasakaalustamiseks. Kui aga päikesepaneel seiskub, siis hoobilt nulli peale.
Inertsi vähenedes «tuleb tasakaalutusi korrigeerida kiiremini», ütles Suurbritannia Readingi ülikooli klimatoloogia- ja energeetikaprofessor David Brayshaw. «Kui juhtuvad elektrikatkestused, siis on nad seetõttu rängemad ja laialdasemad.»
Hispaania võrguoperaator Red Eléctrica pole elektrikatkestuse täpset põhjust veel välja selgitada suutnud, kuid ütles teisipäeval niipalju, et põhjuseks võis olla taastuvenergia. Küberründe on nad välistanud.
