See teema on muutunud päris lamemaalaste foorumiks.
Reaalsus on see, et kui elad oma majas või omad isiklikku laadimiskohta, sõidad vähem kui 500km PÄEVAS, siis elektriauto on täpselt sobiv.
Kindlustused, maksud ja ülalpidamiskulud on kõik elektriauto kasuks ja hoolimata auto veidi kõrgmast hinnast ja suuremast amortisatsioinikulust, tuleb elektrauto TCO ikkagi madalam kui sarnase sisepõlemismootori oma. Akutehnoloogia on juba ammu arenenud tasemele, kus tõenäoliselt roostetab enne auto ümbert, kui aku jõuab oma eluea lõpuni ning uued tehnoloogiad on ka "tulekindlamad". Paljud näiteks siiani usuvad, et akud peab sõitma tühjaks, et siis uuesti laadida, mis on täielik jama, sest tänapäeva akusid võid laadida kasvõi 10% kaupa. Sama lugu talvele sõitmisega, nagu siis ei jõuaks üldse kuskile, aga tegelikult sõidavad enamus elektrikaid ka talvel 300km ühe otsaga. Ühesõnaga, lihtsalt uskumatu palju lamemaalasi siin oma teadmatust elektriautode st demonstreerivad.
Pidurite teema kah reaalne murekoht. Mul jäid hella sõidustiili tõttu ka bensukate pidurid nõrgaks. Elektrikaga risk veel suurem.
Võrreldes 2011 aastaga on muutunud siiski see, et siis maksis 100km läbisõitu 40 000euri ja nüüd maksab uuel autol 100km lävisõitu 10 000euri. Siis pidigi reaalselt 1h sõidu kohta 0,5 kuni 1h laadijas olema ja nüüd saab hea elektrikaga juba peaaegu kõik sõidud Eesti piires teha ilma laadimiseta või tühise ajaga.
Muutunud on see, et elektrika äratasumiseks pidi 2011 ikka väga kitsapiirilisi kasutusviise arvutusse panema ja nüüd on see mõnel juhul, kui palju sõita nii hea valik, et tasub isegi nö. odav liisingust väljaostetud uuemapoolne kaskota korralik auto maha müüa ja elektrikas asemele võtta.
Kuulujuttudest... küsimus pole "kas" vaid "millal". Selle 2011 alguse saanud teema jooksul pole enamus soovunelmatest samuti täitunud, sest probleem pole samuti mitte "kas" vaid "millal".
##nüüd käisin nelja kuu jooksul esimest korda isiklikku autot tankimas, sest läbisõit on nii palju kukkunud ja enam tõesti ei jää tankla ette##
Kusjuures see on nüüd üks fossiilautode pärisprobleemidest. Igas riigis on kütuseks nimetatava kokteili segamisele omad reeglid ja nii palju, kui ajakirjanduses teemat on valgustatud, on Eesti puhul nõrgaks kohaks just bensiinide detonatsioonikindlus, mis saavutatakse suht kiiresti lagunevate lisandite abil. Kui sõitmise vajadus on ikkagi väga harv, siis piltlikult öeldes sellise kütusega ülevaatusel heitgaasitesti teha pole väga mõtet (eriti veel vanade autodega, kus detonatsiooni ennetus toimub mehhaaniliselt). Diislitel hakkavad paagis lõpuks vetikad kasvama, mis mudaks muutudes paagisõela/filtreid ummistavad jne. Loomulikult on selle kõige vastu jällegi lisandid olemas, aga see on lisakulu ja lisategevus, mida keegi ei arvesta ja kas nii vähe sõitva auto puhul oleks sel mõtetki...
Nii need eelised/puudused tulpa laotaksegi ja lõpuks ei vaadata mitte tulpade pikkusi, vaid seal sisalduvate probleemide lahendusvõimalusi oma isikliku mätta otsast. Need tegelikud kasutajaprofiilid kajastuvad jällegi müügistatistikas;)
Ma ei tea, kuidas minu õlivahetuskogemus siia puutub, aga no kui see on nii oluline, siis las ta olla. Ma olen õli vahetanud kohtades, kus ma saan vana õli panna kohe õigesse kohta, riiulist on võtta uus filter ja vajalikus koguses uut õli. Kuna Kärss soovib kõike arvesse võtta, siis kui ma arvestaksin pärast veel koduse õlivahetuse juures jäätmejaama viimise aega ja (vist ka) rahalist kulu jäätmete üleandmise eest, siis läheks see veel pikemaks protsessiks. Tavapärane hooldus, koos auto viimise ja toomisega siiski päris mitu tundi võtab ning kuna teadupärast kõik elavad kortermajas ja ei saa seepärast elektriautot osta, siis ei ole ka kortermaja ees kuigi mugav õli vahetada.
Aga muidu jah... tankla tõesti ei jää selle auto tee peale. Vanasti jäi, aga nüüd käisin nelja kuu jooksul esimest korda isiklikku autot tankimas, sest läbisõit on nii palju kukkunud ja enam tõesti ei jää tankla ette. Bensukas sobib veel teise autona sõitmiseks, kui elektrikas sõidus on, aga kui vaja ikka pere- või töö asjus kaugele minna, lähme elektrikaga.
Muidu päris elu probleemidest rääkides läks tõesti ükspäev vist lausa mingi 10 minti aega laadija juures. Maksmisega oli mingi tõrge ja laadimisotsikute numbrid olid justkui vahetuses. Valisin, et alusta laadimist otsikuga x, aga tegelikult aktiveerus otsik y.
Konkureeriva firma laadija, kus olen varem olnud, oli umbes 100m eemal, aga tahtsin põhimõtte pärast seda uut proovida ja asja toimima saada ning uues oli ka soodne hind.
Eks sellest võib loomulikult teha selle järelduse, et näete, see elektrivärk on ikka üks jama ja segane värk ning minul küll pole sellist jama vaja ja pealegi tanklas pole kunagi nii olnud.
See ~10 minti (vb ka 5min) oli aeg, mis kuluski seal laadija juures asjas selgusele jõudmiseks. Ega ma peale selle seal aega ei raisanud. Läksin lihtsalt poodi vajalikke asju ostma ja kui olin hetk hiljem oma ostud teinud, lõpetasin ka laadimise.
Takkajärgi tarkusena poleks olnud vaja laadida, oleks ka niisama kodus tangitud aku põhjas loksuva elektriga tagasi kodulinna jõudnud, aga noh... oli parasjagu odav hind ning igaks juhuks. Kokku laadisin meeletud ~3,5kWh :)
Üle hulga aja üks väga asjalik ja pikk artikkel liiklusohutusest ja sellega kaasnevatest müütidest (eelkõige põhjus-tagajärg seostest). Mitte, et ma ideoloogiliselt kõigega nõustuksin. Tsiteeritud lõigud ei võta kokku sisu ja on mõeldud eelkõige intrigeerimiseks, et tekiks huvi tervikliku artikli mõttega lugemiseks. https://www.err.ee/1609860939/kaur-ilves-miks-me-raagime-lii
klusohutusest-valesti
##Uuringu tulemused on väga üllatavad. 667 000 sõiduki ja kahe miljoni juhtumi analüüs jõudis järeldusele, et "Seos kiiruse ületamiste ja liikluskahju põhjustamise vahel on ebaoluline või lausa puudulik (r=0.06)".
/.../
Liiklusterroriste on meil ainult 0,2 protsenti kõigist juhtidest ehk umbes 2000 inimese jagu. Mis omakorda tähendab, et ülejäänud 698 000 juhiloa omanikku pole ilmselt küll just inglid, aga kindlasti ei vääri nad tervikuna sagedast kollektiivset ristilöömist kui üks kiirusterrorist uudistesse pääseb.##
###iga 15000km tagant tuleb õli vahetamas käia ja selle peale mitmeid tunde oma päevast kulutada### pean ekstra tanklasse sõitma###sõiduomaduste poolest kehvema autoga, kus detsibellid tõusevad, kui gaasi anda###pean iga kuu vedelkütuse eest nii palju maksma###naabrimees diislit soojendab###
Wtf? Kas siin on inimese asemel mingi juturobot, kes pole ise kunagi ühelgi autol õli (veerand tunniga!), piduriklotse, veermikupudinaid jne vahetanud? Kes ei sõida MÖÖDA ühestki tanklast, vaid käib neis spetsiaalselt? Kelle moodsa auto mootori detsibellid on kuulda ka helisüsteemi tagant? Kelle autode mootoreid-salonge ei saagi soojendada eelsoojendusega, vaid ainult töötava mootoriga? Kes arvestab terviklikest autokuludest eraldi ainult kütust ja teeb just kütusekomponendi pärast endale majanduslikult kahjulikke otsuseid? Reaalne trollimissoovita inimene ei suudaks ju sellist eluvõõrast jama isegi välja mõelda!
##nafta tootmisega rikutakse põhjavett või reostub pinnas? See ei ole keskkonnahoid, et teie ei näe tuhandete kilomeetrite kaugusel olevaid nafta puurimise keskkonnamõjusid##
Äraspidine nimby... aga oma aeda võtaksid 300m kõrguse tuugeni koos kohustusega kompenseerida KÕIGILE naabritele sellega kaasnevad probleemid, kasvataksid ülesse kotkaste jt lindude emata jäänud tibud, nahkhiired jne? Või tekitame nüüd need probleemid endiselt ikka võimalikult kaugel võõrastele inimestele ja loomadele-lindudele? See roheenergia tuleb ju kellegi elukvaliteedi arvelt, täpselt nagu ka puuraugud keset kõrbe.
Ma pole kontrollinud üle seda “kuulujuttu”, aga juba praeguse energiavajaduse juures olevat päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite tõttu rohkem VARASEMALT ELURIKAST maapinda kasutusest väljas kui naftapuuraukude tõttu, sest geoloogia tõttu ei asu tavaliselt puuraugud (erinevalt tuugenitest/paneelidest) nii suurt elurikkust omavates piirkondades. Suurusjärk tundub loogiline juba ainuüksi lennukiaknast vaadates, st kui palju ainuüksi viimase paari aasta jooksul neid JUURDE on ehitatud. Klassifitseeriksin selle siiski kuulujutuks, sest isegi siis, kui suurusjärk on õige, saaks vaielda lõputult selle üle, millise mõõdiku järgi on rohkem või vähem ja sellest olenevalt arvan, et õigeid vastuseid on rohkem kui üks. Küll aga ei saa näidata näpuga tervikut vaadates, et üks on teisest oluliselt rohelisem, lihtsalt üks on ühes aspektis ja teine teises.
Ise lased bena ja dislat kõigil külalistel maakodus muidugi paagid täis silmini täis.
Tase muidugi.
Ma ei tea, kes seda särtsu peale sunnib. Sõidke millega tahate
Saite nüüd. Kui ei suuda oma külaliste autosid laadida, olete abitud lödipüksid. Aga miks peaks üldse laadima- elektriauto omanik paneb ju läbi elupori täie rauaga, sest autot ostes heitis ta raske õpitud abituse koorma seljast ning nüüd on superman, kes ainuüksi pilguga kõikide külaliste kõik akud täis laeb ja kõik sõidud sinna ning tagasi ühe laadimisega teeb. Ja kui vaja, annab neile 25 tonni amprite ostmiseks.
No siis ei sobi, kui mingit lahendust v.a. oma laadija ei suuda välja mõelda ja tõesti maa nii kaugel on, et edasi-tagasi välja ei vea.
Ei peagi see kõigile sobima ja meeldima.
Aga valikuline õpitud abitus kumab välja küll.
Kui otsida diiselauto remondi kohti, siis annab nime alt "auto diislikeskus" väga uhke kodulehe. Enda arust ma ei läinudki suvalisse kohta vaid firmasse, mis on spetsialiseerunud diiselautode mootoritele.
Mõtlen ette ja natuke hirmunult. Nimelt kui minu peres peaks kõik sõitma elektriautodega ja nagu tavaliselt saame kõik kokku minu juures nädalavahetusel maal, piisavalt kaugel suur linnadest, nii vähemalt kolm korda aastas ja seda alati kindlalt kütteperioodil. Autosid vurab õuepeale lisaks minu autodele veel 4-6 autot ja kui saabujad soovivad oma autosid minu juures laadida, siis no ei vea välja isegi siis, kui ainult pooled sooviksid laadida. Majapidamisel on maaküte ja peakaitse 3x16A Täna sain pakkumise, et kui soovin ampreid juurde saada, siis esialgne hinna pakkumine on 25000.- + km. Lähimad kaks laadimisjaama autodele (2 ja 2 kohta) asuvad minust 17 km raadiuses.
kui on aus firma ja aus remondimees, siis enne iga avastatud vea likvideerimist on viisakas klienti teavitada koos vastava hinnapakkumisega ja nõusolek saada.
Sellised "isetegevuslikud" remontijad (loe: kliendilt suurema summa väljapressijad!) pigem teevad oma margi täis kui hakkavad lihtsalt juppe vahetama eelnevalt klienti teavitamata.
Muidugi ka küsimus: Kuidas leitakse sellised Paavli tänava remondikohad? Vastus: eks ikka odava hinna tõttu, sest odavus loeb.
P.S. ma ei ole mitte kunagi Paavli tänaval käinud ja vaatasin google´st, et kus see üldse asub ja voilaaa...Kopli. :) M.O.T.T.
Jajah tubli oled, tee skeem ka, homme teeb valmis!
Mittekooner, need pumbad reaalselt võivad tarbida ämbritäie nädalas või väikese maanteetripiga, see võib mõnele inimesele probleem olla küll.
Ma ju ütlesin eile hommikul, mida teha. Jälle on selline vaht üles löödud. 20 min tööd ja lülita või iga päev ringi. Tekkiv avatud ringi veakood moodulis on suva, see võib sinna jäädagi. Kui on vastav arvuti ja oskused, võib muidugi ka kodeerida nagu vaja parasjagu.
Kumba siis tellisid? Mõni klient räuskab, et miks tegite seda mida ei tellinud, teine jälle vastupidi, et kui nägite viga siis miks korda ei teinud. Saa siis aru. Tegelt peaks igas savikojas olema inimene, kes jooksvalt suhtleb ja asju üle küsib. Aga see jälle maksab. Töömees ei saa seda teha pidevalt.
Veelkord kõigile, valige omale oma ja õige ning saate rahulkult magada. Võibolla :).
Ma loodan, et tarbijakaitse mõistab välja raha tagasi maksmise. Arvestades, et nüüd käib tarbijakaitses vaidlus selle üle, et kas ma viisin auto neile parandusse õlilekke pärast või siis hoopiski turbot vahetama, siis rohkem ma neid küll enam usaldada ei saa. Jumal teab, et mida veel teevad, panevad pärast kõigi tihendite asemele silikooni v.m.s Katsu siis hiljem hakata uuesti nendega vaidlema...
https://elu24.postimees.ee/8364894/video-parnulanna-autol-ta
itus-miljon-kilomeetrit-selline-tunne-nagu-oleks-lotoga-voit
nud
«See on saavutus! Meie Passat. 2012. aasta Passat,»
Heli räägib Elu24-le, et nemad ostsid kõnealuse auto 2018. aastal. «Algselt toodi see auto Saksamaalt, kus sellega sõideti taksot. Ka eelmine omanik, kellelt meie Eestis auto ostsime, sõitis selle autoga taksot.»
Heli räägib, et tema abikaasa Ivari on autot aastate jooksul hoolikalt hooldanud. Praegu on Volkswagen Passatil teine mootor, kuid esimene pidas vastu 900 000 kilomeetrit. «Alles eelmisel talvel tuli mootor uue vastu vahetada,»
See väike kogus klaasipesu vedelikku, mis sealt läbi lastakse ei vääri küll seda jama. Asjad mis ei liigu, jäävad kinni, pärast vaja veel pihusteid vahetada - kokkuhoidu ei kuskil.
69 läheb nüüd istub arvuti taha ja hakkab arvutama.
Esiteks: mitu kilomeetrit saab läbi sõita selle diisli- ja bensiinikogusega ning mitu kwh kulub taolise koguse kütuse tootmiseks. Jätame praegu välja põlevkiviõli ja lennukikütuse.
Teiseks: Mitu kwh energiat kulub ühe 100kwh elektriauto aku tootmiseks ja mitu kwh kulub energiat, et seda akut laadida selle kilometraaži läbimiseks vedelkütuste läbisõidu võrdluses.
Võtame vedeliku kütusekuluks ümmarguse arvu 10l/100km ja elektrikuluks 20kwh/100km.
Ja vastustest näeme, kumb neist edasiviivatest jõududest on kulutatud energia mõttes soodsam.
Ilustada neid tulemusi nagunii ei saa, sest igaüks võib AI abil selle üle kontrollida.
