Viimasel Motorexil olid väljas päris kenad asjad. Üks mis silma hakkas oli 1 milj. Eeku. Ise ma spetsialist ei ole, aga igatahes välimus meeldis väga. Sellisega oleks päris uhke ringi lasta. Aga muidu võid tsekata http://www.paadid.ee/
Kas keegi oskab öelda miskit veesõiduki lubade tegemisest? Olen kuulnud et ka vee peal patrullitakse kõvasti.
Sai ka kunagi päritud kaatrijuhi lubade kohta siis sain sellise vastuse, lähemalt küsi neilt:
Paadijuhi kursus (paat on dekita väikelaev) - loeme 25 tundi teooriat, tavaliselt 8 akadeemilist tundi nädalas, hind 2125.- EEKi [email protected]
Veesõiduki load? Trügi Tartusse, jõesadamasse. Praegu käivad juba väikelaevajuhi-mehhaaniku kursused (2a). Võtavad veel pikka aega vastu. Käin ka ise seal, juba 2. kursusel.(Ilmselt on ka Tallinnas selline koht kuskil. Vihjex: Eesti Mereakadeemia Ametikool). Kui nii kõrgelt lennata ei taha, on sealsamas ka 2-kuulised mootorpaadijuhi kursused. Need hakkavad natuke varem, nii et ei tea, võib-olla on juba läbi ja pead aastakese ootama.
merekoolitus.ee on kalli- ja ylbev6itu seltskond. sealt lube tehes v6iksid pigem alth6lma osta, sama teeb v2lja. olen n2inud mitut sealkaudu paberid saanud kiprit, keda merele lubada olaks kuritegu...
paadid.ee on paras jama... suur osa töötajaid on lahkunud ja oma firmad teinud kuna siilats pidi paras **** olema, seega mehed kes nyyd tööl on sellel alal suht algajad.. ei soovita...
Olge head poisid ja käige ikka koolis ära.
Kui arvate tõesti, et suudate ilma koolis käimiseta Hr Uuetoa kombel merd kynda siis jah. Pole ime , et Eestis nii palju õnnetusi juhtub paadimeestega.
Pärnus nägin ise hädaldavaid paadimehi ( Veeteedeamet paha ja nõuab varustust ), kelle sõiduriistast pooled needid puudu ja vihr 30 e -st oli järgi vihr 15 manuaal
rääkimatta elementaarsest päästevestist.
ja tugevalt loodan, et kontroll karmimaks läheb.
Tööd tehes veekogudel on nähe seda, et u 60 % kaartiomanikest puudub elementaarne teadmine meresõidu ohutusest.
Ja koolide kohapealt tean, et Merekoolis tehakse kursuseid ja pirital jahtklubi juures ka. Mõlemat soovitan.
Siilatsi poistegaon see häda, et tahavad palju pappi saada. Töö kvaliteet see eest norm. Aga firmasse 2 miili tasub kindlasti pöörduda. vanast tõid nad kaatreid ka erisoovidele kohaselt ja hooldust pidid ka pakkuma hakkama.
Parimate soovidega,
Pets
paadijuhi load tegin Eesti Mereakadeemias sept-okt 2002. nüüd papper taskus ja lubatud kuni 24 m pikkusega sõita kaasa arvatud ookeanidel kuni 30 miili kaldast.
http://www.emara.ee/HTML/taiend03.htm ja sealt rida, kus maksumuseks 5 000 eek. selleks perioodiks ärge ulatuslikke muid aktiviteete planeerige, sest 3 x nädalas 4 akadeemilist tundi korraga röövib üle-töö-jääva aja.
eksam on tõsine, sest kohal natshalnikud ka veeteede ametist.
kursuse üle saab ka nuriseda, aga kes tahab, jõuab lubadeni ilusti välja ja saab ka nö kõrvalt targemaks (puudutatakse ka teemasid, mis otseselt väikelaevaga seotud pole).
Hr Andri,
Käisid koolis ära ja nyyd siis valmis Merekaru ??
See, er koli käidud on väga tubli. Aga nyyd veel küsimus kuhu jäi ennem eksamit Merepraktika ???
Ise olen merd kündud 21 aastat ja ütlen Sulle ausalt, et 24 m ja umbes 30 miljonit maksvat kaatrit ma igaks juhuks kai äärde panema ei kipuks. Läheks harjutaks ennem kusagil selle aparaadi manööverdamist tunnetama.
Siin ongi Eestimaa traagika, et paberi saad, teoreetilised teadmised ka , aga praktika baas puudub.
vahenditeks olid nii väike päramootoriga põkats kui ka mereakadeemia jet-mootoriga suurem alus. sooritatud said kohustuslikud randumised sadamas ja pirita betoonmassiivi juures, "uppuja" ehk päästerõnga välja tõstmine, gps-ga orienteerumine. ja merel EI käinud mitte 1 x 1 tund...
mul on vastupidine h2da - kogemust nagu muda, aga ei t2i koolituse-eksami eest rasket pappi v2lja anda...
kuidas see eksternina tegemine k2ib? kysisin merekoolitusest, aga need ei anna ju infot kui nende kaudu asju ei aeta s.t. nende kaukasse kopik ei veere...
Pean yllatusega tõdema, et siis tõesti on Mereakadeemia õpetamise kvaliteet paranenud . Ja see on tõesti väga hea.
Sest ise oman kyll 5 aasta tagust kogemust ja siis võin ausalt yelda, et inimesed kes GPSi st rääkima tulid olid seda kasutusjuhendist õppinud, omamatta seadmest reaalset ettekujutustki.
Asjalood käivad lihtsalt.
Tuleb sooritada kusagil Eksam <- Komisjon koosneb Veeteede Ameti spetsialistidest.
Sooritatakse Teoreetiline eksam <- 1) laevaehtitus ; 2) Laevade kokkupõrke vältimise seadus 1972 ( kui õieti mäletan ; 3) navigatsioon.
Ja praktiline randumine sadamas ja miskit nipet näpet veel.
Nii vähemalt peaks see asi välja nägema
Kui eksam tehtus siis saad kooli ( kursuse) lõputunnistuse koos eksami lehega vist.
Ja Veeteede ametis antakse välja sulle lamineeritud document Väikelaevajuhi tunnistus Sinu pildiga.
Siiski liiga heaks seda õpet ei nimetaks. Siin foorumis ei saa (ja saamise korral poleks suurt mõtet) ennast piisavalt väljendada ja kõike lahti kirjutada.
No näiteks praktika tuli endal organiseerida (kuigi kokkusattuvalt said selleks akadeemia enda alused), GPS-i kasutamine piirdus MOB funktsiooni kasutamisega endaalgatuslikult jne.
COLREG-i ei antud ja allikale ei vihjatud. Ise teede- ja sideministeeriumisse helistades saadeti see mulle pdf-kujul.
Kui oleksite olnud seotud endise Merehariduskeskusega, Mereakadeemiaga rohkem kui 5 aastat ja tunneksite sealset personali, siis ehk oleksite nende suhtes sama pessimistlikud.
Samas ei jätaks ära märkimatta, et olen ka merekooli kursustel käinud ja pean omast kogemusest tõdema , et peale vananenud teooria ei saanud me mita midagi. Kõige noorem mees kes tundi luges oli ise viimati 4 aastat tagasi laeval kaptenina merd sõitnud.
Ja mis siis sellel jetil ja tavalise päramoororil vahet on ?.
Peamine on ju see, et merepraktika saaks tehtud ja korralikult.
Jeti ainult nati tuimem on ja reaktsiooni aeg halvem.
Kui päramootor või siis z- ülekande korral saab ujuvvahendit ka tagurpidi käigul perfektselt juhtida. siis tavalise roolilehe korral ja halvema jeti korral on juhtitavus tiba halvem.
Muidugi on ka ujuvahendeid erinevaid ja lahendusi juhtimise ja veo mehhanismidele erinevaid.
Aga kokkuvõttes kogu selle praktika kohta.
Alates 1983 -> Olen olnud viibinud Kunagise Eesti Noorte Mereklubi õpppelaeval " Juku " lõpetasin sellel aslusel sõitmise 2000 dal aastal . Pisike see laev ju on , kogupikkusega 24m.
Aga roolis seisid alati praktikandid. roolivaht kestis 2h. Tavaliselt said inimesed laeva käitumise tunnetuse, käppa alles 2 nädala jooksul ja mered ei sõidetud just kõige vähem. ehk siis umbes 20 tundi roolis ja siis hakkas asi ilmet võtma.
Kui ostad uue auto siis sellegi õige tunnetuse kätte saamiseks tuleb vähemalt 1000 km - 2000 km läbida.
Sama on iga kaatri ja laeva puhul.
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
to:pets 23:45 eile
Re: Kaatrid
Näe Andrile õpetati isegi jet-iga alusel sildumist, nii et ära mögise midagi et praktika kvaliteet kehv
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
Kuidagi imelik suhtumine. Kas hr tundmatu võiks ka oma nime alla kirjutada.
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
>>>>>>>>>>>>>>
ja mis vahet sel jetil ja tavalisel päramootoril on
>>>>>>>>>>>>>>
Paned tagurpidi käigu sisse,keerad rooli paremale,jalaga(või päramootoriga)alus sõidab ka paremale
Paned tagurpidi käigu sisse,keerad rooli paremale,jet-ga alus sõidab aga vasakule,sest juga suunati paremale,mis lükkaski aluse ahtri vasakule.
Jet-ga manööverdamine,ariti tagurpidi,on tõesti alguses raske.Vanadel kaladel on ka nendega algul üsna tegemist.Näiteks üks tuttav kaugsõidukapten mässas tükk aega enne kui kaatri pirital kai äärde sai.Rootsi piirivalvureid koolitatakse algul maal ühe Volvo 850-ga,millel keeravad vaid tagarattad ja kui ragurpidi käik sisse panna,töötab rool hakkab rool rööle vastupidi
Ma arvan et sellel suurt vajadust pole,sest need kes Eestis väikelaevajuhi load saavad,hakkavad ikkagi sõitma nö harilike kaatritega.Jetid on Eetisikkagi vaid üldjuhul piirival,tsiviilkasutuses neid praktiliselt pole.
