Sellega on suur aga. Selleks, et midagi kasumlikult diagnoosida, peab teadma, mida sa otsid, kuidas diagnoosid, kuidas asjad töötavad ja mis mida mõjutab. Mingi suva kood on tihti ainult viide, ebaoluline jne., seotud hoopis muu ebaolulise asjaga ja kui seda ei tea on kasu suur null. 99% inimene ei tea, mis tänapäeva autos toimub.
Ja siis hakatakse tüütama neid, kes teavad ja omavad õigeid seadmeid ning kõige tähtsam, kogemust. Nagu kerjused, sain koodi, ütle nüüd mis viga on…Tuled kohale, ütlen. Tihti on uhuudiagnoosi pärast raisatud juba palju raha, kasu pole.
Uuematest autodest võib sul tulla ilmsiks mingi a’la 60 koodi erinevatest plokkidest, mis teed? Mitte midagi. Miks külastada arsti, kui saab ka ise end ravida mmsi, ravitee ja minifreesiga hambaid puurida.
Iga udukap.de võiks teha läbi ühe lihtsa katse- proovida sõita pimedas maanteel ainult udukatega. Mõne auto puhul see keeruline, sest udukaid ei saa sisse lülitada ilma lähituledeta, aga no tõmmaku kasvõi maalriteip tuledele peale. Tahaks näha kaugele nad sõita soovivad või lähevad peale sadat meetrit teipi maha kiskuma.
Libedus ise polegi probleem nii kaua, kuni juht libedusega hakkama saab. Maanteel on probleemiks osaliselt ka see, kui asfaldis olev jäine roobas ja lumme sisse sõidetud roobas hooldamata teel mitte lihtsalt et ei kattu, vaid vahelduvalt kord kattuvad ja siis jälle mitte, nii et vahepeal elad seal jäise roopa põhjas ja siis oled sunnitud sealt jälle välja sõitma, roopasse sisse tagasi vajuma jne. Siis hakkavad mängima rolli mitte ainult oskused ja rehvid, vaid ka auto enda omadused, juhiabide tekitatud sõiduvead ja juhile antud load nende korrigeerimiseks jpms, millega hakkama saamist juhilubade andmisel keegi ei kontrolli ja mida ükski autokool ka ei õpeta. Ja kui õpetakski, on meil lubatud sõita ringi ka nendel, kes oma juhiloa kusagil mustal mandril kaamelite eest on ostnud. Nii kaua, kuni sellistesse olukordadesse sattumine pole välistatud, on siiski parem, kui jäetakse juhile võimalikult palju valikuid oma juhtimisoskuspuudega toimetulekuks. https://www.facebook.com/watch?v=1624936555045730
See rehvijutt küll sobiks ka mitmesse muusse teemasse aga loomulikult suures pildis haakub väga selgelt.
Siit veel üks avalik postitus some`st mis küll sisaldab asjakohaseid aspekte, kuid statistika tõlgendus võib siiski asjast väga vale mulje jätta.
----
"Naastrehvid kui soomlaste leiutis, mis muutus ajaga probleemiks"
Tekniikan Maailma veebis ilmus reedel pikem artikkel naastrehvide mõjust. Viide soomekeelsele artiklile esimeses kommentaaris.
Kokkuvõte artiklist: Nastarengas on hieno suomalaiskeksintö, josta tuli ongelma
‼ Lühikokkuvõte ‼
Artikkel vaatleb naastrehvide ajalugu, ohutust ja nende kasutamisega kaasnevaid probleeme. Kuigi naastrehvid on revolutsiooniline leiutis, mis aitas oluliselt parandada talvist liiklusohutust, on aja jooksul ilmnenud nende negatiivsed mõjud.
‼ Peamised faktid ja numbrid ‼
❄️Naastrehvide ohutuse ja kasutamise mõjud❄️
✨Perioodil 2013–2022 oli 91,4% talveperioodil juhtunud surmaga lõppenud liiklusõnnetustest seotud naastrehvidega.
✨Samal ajal moodustasid lamellrehvidega autod vaid 8,6% surmaõnnetustest.
✨Lamellrehvide osakaal talvistes liiklusoludes on kasvanud 12%-lt 20%-ni viimase kümnendi jooksul.
❄️Naastrehvide eelised ja puudused❄️
Eelis: Naastrehvid tagavad lamellrehvidega võrreldes parema pidamise ainult äärmiselt jäistes oludes - kiilasjääl.
Puudused:
Naastrehvid kulutavad teid tunduvalt rohkem kui lamellrehvid.
✨Helsingis pärineb 50% linna teede tolmust naastrehvide kulutatud asfaldist.
✨Naastrehvide kasutamine suurendab teede hoolduskulusid ja tolmuga seotud terviseriske linnades.
❄️Mõju liikluskultuurile❄️
✨Naastrehvid loovad tihti väärä turvatunde, mis viib tihti hoolimatu sõidustiilini.
✨Turu Ülikooli uuringud näitasid, et lamellrehvidega juhid on libedaga rohkem keskendunud ja ettevaatlikumad.
❄️Kas lamellrehvid on piisavalt head?❄️
✨Lamellrehvide kvaliteet ja sooritusvõime on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud:
✨1980. aastatel peeti lamellrehve ohtlikuks, kuna nende pidamine jääl oli oluliselt kehvem.
✨1990. aastatel saavutasid lamellrehvid testides juba üllatavalt hea jääpidamise, mis on tänaseks jäänud stabiilselt konkurentsivõimeliseks.
Uued testid näitavad, et lamellrehvid sobivad suurepäraselt linnatingimustesse ja sulailmadega, kus asfaldipind on domineeriv.
❄️Naastrehvide keskkonnamõju❄️
✨Teede kulumine: Naastrehvide kasutamine tekitab nähtavaid kulumisjälgi asfaldil juba ühe talve jooksul.
✨Tolm ja õhukvaliteet: Naastrehvide tekitatud asfalditolm on kevadel peamine tolmu põhjustaja, mis halvendab oluliselt linnade õhukvaliteeti.
‼ Järeldused ‼
❗️❗️ Lamellrehvid on kaasaegsete tehnoloogiate abil saavutanud taseme, mis teeb neist suurepärase alternatiivi naastrehvidele.
❗️❗️ Enamik talvistes oludes sõitjaid saab turvaliselt hakkama ilma naastrehvideta. See ei tähenda, et naastrehvid tuleks keelustada, kuid nende kasutamine peaks olema mõeldud just nendele teedele ja tingimustele, kus nende eelised päriselt avalduvad.
❗️❗️ Ohutus talvel ei sõltu ainult rehvivalikust, vaid suuresti ka autojuhi kohanemisvõimest ja ettevaatlikkusest.
----
Metsakatel olid juba kümme aastat tagasi naelrehvid all. Ei tea kas tehases naelutatud, aga ükski seadus ei keela vist neid ise naelutada. Tänapäeval igasugu naastusi saadaval, lase kas-või ise akutrelliga sisse.
Kusagil liiga kauges mälusopis vedeleb mul infokilluke, et vene ajal sai liikusõnnetuseks? lugeda ka kapotile kukkunud kruvikeeraja. Liiga kaugel seepärast, et kaasnevat infot ei ole, vaid see lause. Kes viitsib, otsib välja ja täpsustab kui võimalik.
Eduka googeldamise tulemus on jah Liikluskindlustuse seaduse punkt mille järgi hüvitatakse uksega tekitatud kahju :)
Erandid kui kahju ei hüvitata:
9) kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju;
Mis aga ei luba sellegipoolest uksega kolaka andmist liiklusõnnetuseks nimetada.
Krt, nagu hulludega seleta, eelmine talv isegi mõnel bussil naastud all, MK vist suurem buss. ja lätis metsadel ka ikka paljudel. Ja eelmine talv sai isegi katsutud Michelini naastu veokil. Ja mis see piiri ületus siia puutub, sõidad nagu sõidukaga. Vot seda võiks trollimisena võtta, seleta ja selea, ikka oma jauramist.
Põrgu on vist jäässe läinud, viimase kuu jooksul juba teine kord, kus mati1212 täitsa selget ja tõele vastavat teksti kirjutab.
Parklad ei erine tavapärasest liiklusest ning ka seal kehtivad samad reeglid, mis mujal liikluses.
Kui on teada kahju tekitaja, siis hüvitatakse kahjud liikluskindlustuslepingu alusel. Oluline on juhtum fikseerida ja esimesel võimalusel kindlustuse poole pöörduda. Pöörduda võib nii enda kui süüdlase kindlustusseltsi.
Kui pole teada, siis ikkagi enda seltsile teada anda, vb saad kaskokindlustuse omavastutuse tagasi kunagi.
Vaba mees, valesid rehve vaatasid. Mati aga peab sirvima natukene tootjate lehti, et leida lisaks talverehvile naastrehvid pärisbussidele ja veokitele ja siis tagasi tulema uuesti kommenteerima ning lisaks veel ütlema, mis juhtub piiriületusel. Lamellid elik üks liik talverehve on täitsa olemas aga liinibussidele pole nad kohustuslikud vist veel, mõnda aega tagasi kindlasti ei olnud.
Arvuti sappa ja viga teada. Muidu jääbki leiutama. Üldiselt igal autoomanikul võiks tänapäeval olla ikka mingi diagnostikaseade ka taskus. Ei pea olema mingi profitööriist, piisab kui tellida alist 15 € maksev OBD II bluetooth vidin ja laadida alla vastav äpp telefonisse. Saab elementaarse info kätte (veakoodid). Ise ostsin alist usb kaabli (OBD II to USB) ja netist tõmbasin läpakasse tarkvara. Aga telefoniga veelgi lihtsam.
Ausalt, enam ei saa aru, vanad olijad kes teisi õpetavad ei suuda isegi googlist mõnda rida leida. Ja mitte ainult selles teemas. Kirjutasin, võta ühendust kindlustusega ja pilt selge. Veel parem kui mõni koolitus käidud.
Härra Kruus ei valda ilmselt teemat. Või on delfi tibinad järjekordselt ilukirjandust paljundanud.
Liiklusõnnetuse definitsioon on Liiklusseaduses: juhtum kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise .... jne.
Kui äsada parklas uksega - ei näe autot liikumas. Seepärast kukub ka kogu edasine konstruktsioon sündmuskohalt lahkumisest jms kokku.
Täitsa tavaline kahju tekitamine. Kui süüdlasel on vastutuskindlustus (tuleb automaatselt kaasa ka paljude pangakaartidega) maksab kindlustus. Kui ei siis omast taskust ja liikluskindlustus ei puutu asjasse. Kojamehe vahele jäetud telefoninumber on umbehää.
Bussid ja veokad sõidavad selle sama jää peal, kus minagi oma lamelliga, mille naastukasutajad eelnevalt karedaks on sõitnud. Olen selle eest neile lõpmata tänulik!
Seda, kui palju rehvist rõhku vähemaks kannatab lasta, sõltub paljuski rehvi kiirusindeksist (ikka seesama rehvi külgseina kõvadus/pehmus). See lause, et kiirteerehv ei sobi madala rõhuga kummis jäistel teedel ukerdamiseks, kehtib endiselt.
¤¤¤kui riik mõistuse pähe võtab ja naelad ära keelab...¤¤¤
Ma pole siiani lugenud veel ühtegi argumenti, miks peaks keelama naastud ära seal, kus autod sõidavadki kogu talve mööda jääd ja lund, kus ei kulu ei rehv, naastud ega ka jääkatte alla jääv kruusatee? Kulub ainult jää, mida pidevalt ka juurde tekib.
Näitena kärab ka mu enda eelmine postitus, et kui ma ostsin Soomest 9-10mm mustrijäägiga kasutatud Nankangi lamellid, siis polnud ka need ilmselgelt asfalti kunagi näinudki, sest nendega oli sõidetud ainult mööda lund ja jääd, kus need ei kulu. Nii ka minu auto all. Nagu ei kulu teise auto all ka naastrehvid, sest SEE ON MINU HUVIDES mitte minna neid kulutama kuhugi soolatatud linnadesse. Valin selleks lihtsalt teise auto.
Loodan, et kommuniste suudetakse hoida võimult piisavalt kaugel, et kellelgi ei tuleks pähe hakata oma elukorraldust teistele peale suruma ega naastrehve keelama seal, kus neid vaja on. Kui Tallinnas suudetakse tagada 24/7 piisav teehooldus, pangu minu poolest ka jalakäijad seal paljajalu käima - mul pole vaja sinna minna ja kui lähen külla, siis külalisena pean ka nõustuma peremehe seatud reeglitega. Isehakanud peremehikeste vastu, kes tulevad minu koju omi reegleid välja mõtlema, puudub igasugune austus ka pärast seda, kui nad siit kraavidest jälle välja olen sikutatud.
Rehvirõhud võrdsed ja õiged, erinevate tehvirõhkudega oli teine kapriisne ka kuival asfaldil. Esivedu suht ruudu kujuline, kerge ja väikese kütusekuluga. Käivitus ka väga suure külmaga ilma eelsoenfusrya eeskujulikult.
Renault Rapid
Kuna viimasel ajal oleme üksjagu tuledest kirjutanud, siis seekord küsimus Sulle: miks kasutad udutulesid, kui ilmastikuolud seda ei nõua?
Näide: udutulede kasutamine parandab asulavälisel teel nähtavust 20-30 meetri ulatuses ja laiendab valgustatud ala, kuid ei pikenda seda. Silma pupill kohaneb tugeva valgusega sõiduki ees ja kitseneb ning juht näeb kaugemale halvemini. Olenevalt sõidukil kasutavatest lähitulede tüübist võib lähitulede ja udutulede koos kasutamine tekitada olukorra, kus juht pimedas ei näegi oluliselt kaugemale kui 20-30 meetrit. Paraku tekitab hästi valgustatud „ninaesine“ petliku mulje, et nüüd näeb paremini kaugemale ja laiemalt valgustatud ala tõttu on varem näha ka teele jooksvad loomad.
Selgitus: liikudes kiirusega 90 km/h, läbib sõiduk 1 sekundiga 25 meetrit ja arvestades kokkuleppelist reageerimisaega 1 sekund, tekib lähitulede ja udutulede koos kasutamisega olukord, kus juht märgates pimedas takistust teel, näeb lihtsalt paremini seda, millele ta otsa sõidab, sest reageerimiseks ja tegutsemiseks enam kahjuks ruumi ei jätku!
Paljudes sõidukites kasutatakse lähi- ja udutuledes sama võimsusega lambipirne. Kasutades lähi- ja udutulesid koos, häiritakse sellega vastusõitjat ja see suureneb oluliselt, kui teekate on vihmamärg või jäine, sest lisandub ka teepinnalt peegelduv valgus.
LS § 42 lg 1- Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
LS § 42 kg 2- Eesmisi udutulesid võib kasutada ka lähitulede asemel. Sõiduk võib pimedas kena välja näha, kuid valgustatud ala 20-30 meetrit tähendab, et sõiduki liikumiskiirus ei tohiks sellisel juhul olla suurem kui ~50 km/h.
Kui nähtavusulatuse parandamiseks on vaja kasutada udutulesid, tuleb teha korrektuure ka sõidukiiruse valikul. Lubatud suurim kiirus on mõeldud liiklemiseks heades teeoludes ja hea nähtavusega.
Udutulede eesmärk on halbades ilmastikuoludes valgustada teed teepinna lähedalt udu alt ja vähendada udust või lumest tingitud valguse tagasipeegeldust, mis kaasneks lähitulede/kaugtulede kasutamisel. Udutulede kasutamisele tasub mõelda siis, kui nähtavus jääb halbades ilmastikuoludes alla 100 meetri. NB! Halvaks nähtavuseks ei loeta aega, kus päike toimetab parajasti teisel pool „palli“.
REAALSUS: kui politsei juhib tähelepanu tulede valele kasutamisele, siis üksjagu on neid juhte, kes ei teagi, kuidas sõidukil tulesid muuta ja on püütud ka selgesks teha, et sõiduk on esinduses nii seadistatud ja neid tulesid ei saagi ise kustutada. Suuremas osas sõidukitest on udutulede kasutamine märgutulena ekraanil juhile tegelikult hästi näha.
Kasuta palun tulesid vastavalt nende eesmärgile õigel ajal ja õiges kohas. Nii on Sinul ohutum ja kaasliiklejad tänavad Sind. Jaga sõbrale ka, nii muudame koos liikluse turvalisemaks.
Sa mine räägi seda naastude keelamist mägieestlastele ja virumaa bussifirmadele, eile vikerraadios vist enne kl 7 jutt et pea iga päev buss lihtsalt kraavis. Varsti saavad nii bussid otsa.
See ju suhteliselt suvakas linnamaastur, mis erilist dünaamikat sa otsid üldse?
Isegi kordagi autos istumata võib päris täpselt ära arvata, milline ta on.
See AI on hullem jutupaunik, kui Scanhubi post bensujaamas. Päris elus tuleb leida pädev inimene, kes tunneb autot ja oma diagnostikaseadet ning leiab tegeliku vea 10 minutiga ning ütleb, mida peab edasi tegema. Kõik muu on raha ja aja raiskamine.
ma olen koguaeg aru saanud,et talv lõppeb euroopas leedu-poola piiril.kõige saamatum on loomulikult eestlane,kes ilma naelata elada ei suuda.kindlasti kunagi saabub aeg,kui riik mõistuse pähe võtab ja naelad ära keelab.ma siiralt loodan,et vähemalt 50 prossa saamatutest juhtidest,kes ilma naelteta elada ei saa,paneb omale nööri kaela
„Ligi pool kõigist autodega juhtuvatest õnnetustest leiab aset parklates. Kindlasti saab üht-teist ära teha, kui vältida tipptundidel kaubanduskeskuste ja poodide külastamist. Aga ka siis, kui oled ise väga hoolikas, ei saa välistada seda, et näiteks keegi lööb enda auto uksega sinu sõidukile mõlgi. Kusjuures ka see on liiklusõnnetus ning tuleks sellena registreerida,“ täpsustas Kruus.
