Ei ole seal kummalist midagi. Kui lumi sajab otse taevast alla, siis auto vertikaalsed pinnad jäävadki puhtaks. Kõik on loogiline. Lihtsalt autojuht on laisk või loll, kes niimoodi sõidab.
"...tekitatud on sundvalik, et inimesed kaaluvad töötavate autode vedamist autolammutusse. "
Kes siis niiväga sunnib? Riik? Nagu sa ise kirjutasid, et sõidukorras ülevaatust omav auto ei ole romu, siis võib inimene selle töötava autoga edasi sõita, mitte lammutusse vedada. Või hing ihkab uuemat, ilusamat, läikivamat? No sel juhul oma valik.
Ja me võime ju maksu vastu protestida oma autot mitte müües ning riigil jääbki see regtasu saamata. Kui sa pead auto nii alla hindama, et üldse ostja leiaks, siis pigem kuluta see allahindluse raha auto korrastamise peale- mõne auto puhul saab 300€ eest kasvõi sillapudinaid uuendada. Või uue sumpa. Korraliku aku, uued esituled jne. Selles mõttes tuleb rahul olla, et vana auto eest "ainult" 50 kulli küsitakse. Minu 9a väikeauto peab 80€ annetama, 6a vana naise auto 160€- päris mitu korralikku toidukorvi võtab riik meie perelt ära.
¤¤¤20 cm jääkihti auto katusel on raske ette kujutada.¤¤¤
Proovi siis mitte ette kujutada. Tekkis nii, et üle 30cm lumekihile tuli vihm otsa, lumi vajus kokku ja jäätus ära. Järgmiseks tuli ca 50cm lumekiht, mis samuti vihmaga kokku vajus ja seal ära jäätus. Tulemukseks kiht, mis umbes sama raskuse/tihedusega nagu järvejää. Mitte selline läbipaistev klaas nagu rabades esimese külmaga. Jäikade vedrudega maasturil vähem ja pikal bussil rohkem vajutas see katusel olev raskus rattad ikkagi koobastesse. Teised autod ei seisnud sellises tuisukoridoris, lund vähem ja probleem polnud mainimistväärt. Bussi katuselt tekkis lootus jää kättesaamiseks alles üleeile.
See, kui katuselt lumi (jää) esiklaasile vajub, võib tõesti üllatada, sest see, mis on ühel hetkel kinni, võib samuti lahti sulada ja siis liikuma hakata. See on autojuhile hea õppetund, kui vajub endale ette, mitte kellegi teise suunas. Korra sõitsin sel tavel samuti ohukatega, pea ukse vahelt väljas, esimesse ettejuhtuvasse parklasse:) See kiht oli õhuke, aga liikuma hakates samuti auto küljes korralikult kinni.
Selle viimas sõidumeistri kommentaarile võiks läheneda ka nii, et kui auto hoiab nagunii ju ise sõidurada ja ise pidurdab takistuste ees, miks see juht üldse vabandama hakkas? :)) Piisavalt targa auto roolis ei eeldata varsti vist enam juhilubagi.
¤¤¤See aga muudab ju siinse riigi veel suuremaks romulaks jne¤¤¤
Palun ära ahvi järgi liberaalpoliitiliste automaksu apolegeetide jutupunkte. Romu on romu ja selle koht on romulas. Sõidukorras ja KÕIGILE tehnilistele nõuetele vastav kasutatud auto ei ole romu, vaid keskkonnateadliku inimese valik ning panus sellesse, et iga toodetud auto ressurssi kasutatakse võimalikult optimaalselt. Ka selle auto käigushoidmiseks ostetud sõiduvõimetu ja tehnoülevaatuseta roostes varuosaauto ei ole romu, vaid on samuti lugupidamist vääriv keskkonnateadlik käitumine.
Tsiteerin ühte Urmas Reinsalu lõustikupostitust, mida tasub lugeda ka täies mahus, aga tsiteerin just huvitavat maksupoliitilist ajalugu puudutavat osa, mida on lihtsalt huvitav teada. Lisaks ka mõned konkreetsed näited sealt, et jääks siin teemas ajalukku, millised on praegused hinnad. Hoiatan, et lugu on ilusa lõpuga;)
¤¤¤1976. aastal kirjutas kirjanik Astrid Lindgren Rootsi ajalehes Expressen artikli muinasjutumaast Monismanias elavast lastekirjanik Pomperipossast, kelle tulu kõrgeim ehk marginaalne maksumäär oli 102 protsenti. See jutt oli reaalsuses Lindgrenist endast, nimelt toonases sotside juhitud Rootsis oli kõrgeim maksumäär füüsilisest isikutest vabakutsete pidajatele suurem kogutulust/.../Pomperipossa efekt mõjub lihtsalt naljakalt, kuidas on loogiliselt ja õigluse mõttes võimalik maksustada midagi rohkem kui vara väärt on ehk üle 100 protsendi?
/.../
Näiteks remonti vajav 30 aasta vanune Lada Samara hinnaga 300 eurot ja registreerimistasuga 333 eurot. Või siis kehtiva ülevaatusega Opel Vectra, mille eest küsitakse 349 eurot ja registreerimistasu on 363 eurot. Volvo V70 hinnaga 400 eurot, registreerimistasu teist sama palju. Mazda 6 hinnaga 399 eurot, registreerimistasu 467 eurot. Peugeot 407 hinnaga 399, registreerimistasu 497 eurot. Paides elav Sam müüb 2003. aasta 2,7-liitrist ja 149kilovatist Chrysler Sebringit hinnaga 500 eurot. Registreerimistasu lisandub omaniku vahetusel 520 eurot. Automaks tuleb sõiduki vanuse tõttu küll ainult 50 eurot, aga kokku peab auto ostja siiski välja käima ca 1100 eurot.”
/.../
Kuidas saab olla maks suurem kui maksustatav vara? See on ju veel rohkem kui sundvõõrandamine, kuna inimene peab võõrandatava vara eest veel PEALE maksma. Selline loogika on vastuolus põhiseaduses sätestatud omandi vabadusega, tervest mõistusest rääkimata: tekitatud on sundvalik, et inimesed kaaluvad töötavate autode vedamist autolammutusse. Loomulikult puudutab see väiksemate sissetulekutega ja maapiirkondade elanikke. Valitsuse selgitused on olnud lihtsad: ostke endale paremad autod, autopark peabki uuenema. Kui leiba ei ole, sööge saia, soovitas kunagi väidetavalt Marie Antoinette. Lindgreni jutu lõpul hakkas vaene Pomperipossa elama sotsiaalabist, ei kirjutanud kunagi enam lasteraamatuid ja kerjas, et maksta tagasi riigile üle 100-protsendine maksuosa. Tegelikkuses Rootsi vasakpoolne valitsus kukkus loetud kuud pärast Astrid Lindgreni artiklit toimunud üldvalimistel, oma osa oli selles viidatud artiklil¤¤¤
Trollile: kas natuke sassi ei lähe, milliste kasutajanimede alt millist juttu kirjutad? Pane julgelt edasi, meil kõigil on lõbus juba ammu:))))
¤¤¤Kärss kaua sa enda peaga vastu seina jooksed ja arvad, et kõikides Eesti majanduse ja inimeste hädades on riik süüdi? see on täiesti naivistlik lähenemine - igas asjas on süüdi riik¤¤¤
Ära mõtle üle, see kõik on lihtsam, kui terad sõkaldest eraldada.
Riik on juba aastast aastasse esitanud prognoose, mis ei täitu. Tahtlikult või pahatahtlikult? Analüütikud ja majandusteadlased esitavad samas aastast aastasse prognoose, mis on (kahjuks) täide läinud. Kumba usaldad? :)) Tsitaat sealt jee.kimi jagatud artklist.
¤¤¤Raudsepp toob siin kohe mängu statistika võlumaailma. Nimelt arvutatakse majanduskliimat kahe teguri pealt. Praegune seis ja ootused 6 kuu pärast. Just ootused on need, mis on seisu parandanud. „Kahe viimase aasta jooksul ei ole reaalsus siiski ootustele lähemale jõudnud. Käärid on endiselt olulised, need on isegi teineteisest kaugenenud/.../sest eeldusi paranemiseks ei ole/.../Järjest raskem on selle saabumist ka näha. Kõrgenevad ootused tuleviku suhtes on muutunud osaks meie tegelikkusest,“ leiab Raudsepp/.../Olukord ei parane, sest selleks ei ole eeldusi. Maksutõusud, riigilõivude kasv – inimesed annavad raha käest ära. Ei saa olukord paremaks muutuda/.../Reaalsus ei ole meile veel pärale jõudnudki. Perekondade majanduslik olukord halveneb ja väljavaade samuti halveneb. Ostuvõime vähenemist saab ette näha.¤¤¤
Kui faktid ei meeldi, siis vaidle nende vastu, mitte minuga. Tema pole siiani eksinud. Valitsuse lobistid on, süstemaatiliselt.
Mind isiklikult huvitabki vaid ennustuste tõsiseltvõetavus, sest muidu ma poleks 100% iseendale tööandjana kõiki neid kriise üle elanud. St kui oleksin uskunud valitsuse lobiste (kui see on kriis, siis selles tahakski elada jne), kuuluksin samuti nende hulka, kes läksid pankrotti või oleks end selle vältimiseks laostanud. "Paha inimesena" olen end ka laenudest-liisingutest üsna edukalt eemal suutnud hoida. Igaks juhuks meenutan, et pankrotti minek ei tähenda tegevuse lõpetamist või ettevõtte (ajutist) riiulisse panekut. See tähendab tohutuid võlgasid nende (sh ka pankade) ees, kes ellu jäävad. Oleme ausad, mitte ükski ettevõte ei ole suuteline taluma kõigi oma partnerite tekitatud võlgade kinnimaksmist. Ka mina mitte. Ettevaatus ja riskide haldamine kuulub ettevõtluse juurde ja selleks on vaja usaldusväärseid ennustusi ja neid on siiani andnud keegi muu kui valitsus... Usaldus tuleb välja teenida, seda ei saa nõuda. Ma ei kujuta ette, kuidas liberaalid teisiti üldse veel usalduse taastada suudaks, kui nad ise ei nõua endi keskelt majanduse laostajatele reaalset vangistust. See peaks kuuluma enesekriitika juurde, mitte olema opositsiooni ülesanne.
¤¤¤Eksport on hakanud kasvama, aga mida saime teada, et seda vedasid puit ja teravili. Mis riik see selline veel on, kus kasvu veab puit ja teravili?/.../Sisetarbimise kasv on majanduskasvu saavutamiseks väga oluline. Kuidas on läinud nii, et poest ostame meie kõrgemate energiahindade tõttu mitte oma, vaid Soome kurki ja meie liigkallite tootmiskulude tõttu mitte meie, vaid soodsamate hindadega Leedu võileibu ning pirukaid? Samal ajal tõstame aga panuseid ja maksame elektrikastijalgrataste asemel nüüd toetust hoopis elektriautode ostuks toetust ehk anname tuge jõukamatele. Ma ei tunne seda Eestit ära. Me käitume nii, nagu oleksime üks rikas tooraineriik¤¤¤
¤¤¤Inimesed pannakse MONOPOOLSES SEISUNDIS RIIGIETTEVÕTTE poolt sundseisu/.../täiesti arusaamatuks jääb seejuures Elroni valik tõsta hindu enim just maapiirkondade inimestele ja jätta suurte linnade vahel liikuvad jõukamad kliendid hinnatõusust praktiliselt puutumata/.../Valusast hinnatõusust säästetakse vaid inimesi, kel on rongiliikluse kõrval olemas ka täiesti arvestatav alternatiiv busside näol. Et inimeste sunnismaiseks muutmiseks on neile kohale jõudnud juba ka esimesed automaksuarved, ei vääri peaaegu enam mainimistki. Kõik see realiseerub just sel aastal, kui tõusevad ja hakkavad kehtima mitmed uued maksud. Tihti on maal elamise põhjus ka justnimelt elamiskulude kokkuhoid, sest seal on need kulud väiksemad kui Tallinnas või Tartus – nagu ka palgad.¤¤¤
Kust need tarbijad tulema peaks, kui neile raha tarbimiseks kätte ei jäeta? Kõik ei ole ettevõtjad, riigipalgalised, skeemitajad või lihtsalt mõne kõrgepalgalise sektori tippspetsialistid... ei ole ju palju teisi valikuid, kelle kanda kogu majandus püütakse praegu jätta? Edu ettevõtluses, mis pole suunatud mitte enese kasumile, vaid nn riigi keskmise inimese teenindamiseks ja nende vajaduste rahuldamiseks.
¤¤¤Sõdurivannet ei mainita kaitseressursside ameti tutvustustel ega 2024. aasta riigikaitse õpikus ja sotsiaalmeedia reklaamides. Paljud ajateenistuse läbinud on vande andnud, kuid ei mäleta selle sisu ega tähendust. Enamik kuuleb sellest esimest korda, kui on juba ajateenistuses. Siis on aga juba hilja, sest keeldumine pole enam võimalik. Kahjuks pole tegemist lihtsalt formaalse vandega, vaid seaduslikult siduva lepinguga, millest taganeda on ilmselt võimatu.
/.../
Küsimus on aga selles: kas noored, kes on just gümnaasiumi lõpetanud, suudavad täielikult mõista selle lubaduse vastutuse ulatust? Neil on sageli vähe elukogemust ja nende isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud, mis muudab nad vastuvõtlikuks sotsiaalsele survele. Kaitseväe keskkond on täis survet ja nõudmisi, mis võib panna neid tegema otsuseid läbimõtlematult. Sellele kõigele lisandub veel ähvardamine trahvi või vanglaga ülemuste poolt, mille rakendamine on seadusega kooskõlas. Ainuke viis seda vältida on astuda asendusteenistusse. See aga ei ole paljudele selge, kuna sõdurivandest ei räägita enne, kui ollakse juba ajateenistuses. Selline survepõhine lähenemine võib tunduda loogiline riikides nagu Venemaa, aga miks esineb see ka Eestis?¤¤¤
Tartu lumememme juures on kummaline see, et auto küljed on üsna puhtad aga esiklaas mingil põhjusel täiesti kaetud.
Oma sõidukitel jätan esiklaasi puhastamise alati viimaseks, sõltumata sellest kas suurem projekt käsil ja lükkan katuselt hunniku maha või piirdun küljeakendele laskeprigude tegemisega (kaarjalt peegli juurest üles, et näeks nii peeglit kui ristmikul külgsuunas). Selleks hetkeks kui esiklaasini jõuan on see reeglina soe ja piisab vaid harja/kraabitsaga pehmest puutest, et ka paksem kiht lihtsalt minema lükata. Tartu tegelane ilmselgelt ei kasutanud seda võimalust.
Varem ka siin teemas kirjutanud: isegi kui mingi ime läbi peaks peale valimisi toimuma 108kraadi pööre, siis olen ca 99,92% kindel, et automaksu enam ei kaotata. Keegi ei taha loobuda rahast, mida vastavalt oma maailmavaatele vastavalt laiali jagada. Loogiline oleks, et parandatakse seda "kirvega kõigile" süsteemi. Pigem tekivad mingid erisused ja mingi arusaadav loogika.
Mina sõitsin koliseva hoorattaga 5aastat ja 200 000km ja oleks veelgi kestnud, kolises ainult siis kui seiskasin mootori, korraks kõlises. Sõiduajal oli ok, kui pandi uus siis oli tühikäigul vibra.
Puht sportlikust huvist võtsin ühendust hea tuttavaga, kes on taastanud LADA VFTS. Küsisin teljevahe kohta. Ta selgitas ilusti, et muudeti esisilla geomeetriat pöördenurga suurendamiseks ja rooli kiiremaks saamiseks. Sellega seoses tõesti teljevahe pikenes u 20mm, aga see ei olnud eesmärk iseenesest.
Loe hoolikalt, mati1222! See on sinu jaoks hangitud info. No olen selline heasüdamlik vahest.
Eilne soovitus ja karistused jäävad kehtima.
Kinnitan Deusi juttu. Ainuke erinevus on see, et tegemist pole glütserooliga vaid etüleenglükooliga, millel põhineb lõviosa kasutatavatest jahutusvedelikest. Aga jah, etüleenglükool on lahustuv erinevates alkoholides (nii etanool ja metanool). Ning 2011. aasta Polo jahutussüsteem on bensukal 5,6L ja diislil 8L, seega topsitäis (200ml) klaasipesuvedelikku ei mängi suurt rolli. Kui tarvis veidi kangust anda juurde sellele jahutusvedelikult võib kontsentraati peale valada. Suurim külmakindlus on 60-70% kontsentraadi ja 30-40% vee segul ehk -51C.
See on ju liikuv lumemägi. Liigub sinna, kus on lapsed, kes tahavad liugu lasta.
20 cm jääkihti auto katusel on raske ette kujutada. Ma saan aru jäätunud lumest aga läbipaistev jää on midagi, mida tahaks küll näha.
Kui praegu ehk siis talvist sisse kallas, siis ei juhtu midagi. etanool ja metanool seovad ennast glütserooliga ilusti ära ja viis külmumistempi natukene madalamale miinuse suunas siis kuid tegi viskoossuse natukene vedelemaks. Võib rahulikult järgmise vedelikuvahetuseni sõita. Ei juhtu nende tihenditega ka mitte midagi, kogus liiga väike.
Mazdaklubis sama arutelu olnud. Mõistlikum jahutusvedelik ära vahetada, klaasipesus olev nn piiritus võib kuskil nt mõne mõne kummitihendi või lõdviku pehmeks teha. http://www.mazdaklubi.com/foorum/topic8604.html
Tuttaval sõbrannal õnnestus kallata niimoodi,jutu järgi klaasitäis. Kas nüüd peaks kogu süsteemi tühjaks laskma ja uue tosooliga täitma? Auto muidu VW polo 2011.a
Muide kui Taanist tuua, siis saad seal makstud automaksu tagasi. Selle peaks küll enamasti originaalostja saama aga on juhuseid, kus meie riiki tooja on selle saanud tagasi, ma ajalimiite ei mäleta, äkki oli sama, mis meil, et noorem kui 10 aastat peab olema. Anyhooo, kui joppab, siis saad sealse automaksu kätte ja siin rahulikult meie kassasse kantida ehk suures matemaatikas 0 arvega regatud.
Deus, minu kokkupuude avaliku sektori IT majaga ja IT sektoriga töövõtjana on kõigest natuke üle aasta pikk ja see lõppeb ka mõne nädala pärast. Edasi olen 100% ettevõtja. Kas ja mis välja sellest tuleb, selgub käesoleva aasta jooksul. Ei välista, et tuleb palgatööle tagasi minna, aga siis enam mitte IT-sse, kuna ma oskan mitmeid muid asju palju paremini. Tehnoloogiasektoriga on mul kokkupuude aktiivse investorina pikki-pikki aastaid. Seega tean seda võlu ja valu päris hästi. Ja igasugu teadmistepõhise majanduse asju olen analüüsinud pikalt, olen tuttav kõikide riiklike algatustega, mis ellu on kutsunud selles osas, mida on EAS teinud, Arengufond oli kunagi jne. kuidas on edenenud riigi meetmetest abi saanud ettevõtetel ja kuidas teistel. Edulugusid on väga vähe, mistõttu olen ma väga skeptiline selles, et riik saab teadmistepõhisele majandusele ja töötaja kohta lisandväärtuse kasvatamisel kaasa aidata. Riigi asi on haridussüsteem ja ettevõtluskeskkond mis ei ole objektiivselt võttes olnud Eestis kehv. Ka täna ei saa ju riik hakata enda raha panema tehnoloogiasektorisse, kuna avalikkus ei neela kunagi alla seda, et enamus raha läheb lõpuks prügikasti. Eesti enda inimesed ja ettevõtted peavad saama aru, et nemad ise peavad kulutama rohkem teadustegevusse ja innovatsiooni, otsima ise koostöö kohti ka ülikoolidega ja kui ise ei oska, siis võtma enda hõlma alla mõni startup.
Kunagi ehitati ralližigullide teljevahet pikemaks et stabiilsus parem oleks. Paar sentimeetrit andis juba tunda. Seega teljevahe osas mati väga ei eksi. Samas unustab mati ära hunniku muutujaid, mis sellises olukorras nagu seal videos saaks asju halvemuse suunas mõjutada, seega mati räuskab vaid sellepärast, et talle meeldib räusata. Sel juhil lihtsalt joppas nagu siin elus tihtipeale juhtub. Aga oleks võinud ka hullemini minna nagu siin elus tihti juhtub.
Kuskohas välismaal need platsid on, kus 20a vanad heas korras autod ootavad eestisse toomist? Kui selline koht on olemas, siis miks siiani neid eestisse pole toodud?
Miks teiste riikide autoostjad pole seda platsi avastanud ja tühjaks ostnud?
Paluks ka näiteks mõnda sellise auto müügikuulutust.
Sõitsin täna öö-hommikul Narva poolt Tallinnasse. Kuni Tln linna piirini oli pea, et kogu tee paras kiilas. Kuna liiklust praktiliselt polnud, tegin aeg ajalt kiirenduse ja pidurdamise kontrolli, et olla olukorraga kursis - kontakt teega oli suht habras. Seega kulgesin pea, et kogu tee 80ga. Äkkmanöövreid mitte tehes oli täitsa suht ok sõita. Kl 03:30 tuli Kuusalu juures maanteele ka puistur.
Kui varem oli uue riiki toodud sõiduki registreerimistasu 130eur +number, siis nüüd on uue riiki toodud sõiduki reg.tasu 150eur baasosa +co2 eriheite osa +massiosa +numbrimärk.
Sõltuvalt toodavast autost võib selle nn. uue reg.tasu hoida isegi alla 200euro ka vanal odaval autol (kiire otsing andis nt. ühel üle 20a vanal u.2k maksval autol 175eur reg.tasu). Seega kui varem tõid välismaalt sama auto ja reg.tasu oli 130eur, siis nüüd on see 175eur, ehk vaid 45eur suurem.
Nüüd tekkibki küsimus, et miks peaks ostma siit sellise odava auto mis meil riigis regatud ja pole tasunud uut reg.tasu, näinud meie teid, soola, hooldatud puudulikult, kui võin osta välismaalt toodud ja tõenäoliselt paremas seisukorras, ning reg.tasu on vaid 45eur suurem? Rääkimata sellest, et sõltuvalt riigist kust tuua ja sealsetest maksudest/kindlustusest, võib selline auto olla sealses riigis väga madala järelturuhinnaga. See aga muudab ju siinse riigi veel suuremaks romulaks, kus juba kohalik "Golf" ei müü nii hästi ja vaesem elanik toob omale (laseb tuua) "Soomest" paremas seisus "Golfi". Siinsed lastakse lõpuni ja müüakse metalli, ning numbrid liiguvad järgmisele riiki toodud romule (või siis "lastakse" kindlustusel ära osta).
Sama kehtib ka kallimate autode ja suurema reg.tasu korral. Kui Eestis regatud auto esimene omanikuvahetus peale 01.01.25. on sama suur kui Eestisse toodud auto reg.tasu. Miks peaks ostma siin ruunatud ja soola saanud auto, kui "otse saksast" on sama kalli omanikuvahetusega ja sõltuvalt autost/riigist kust tuuakse ka tihti soodsama hinnaga, ning paremas seisus?
