Viimased sõnumid

Kärss
00:32 täna
» » #1491239
Uudis, mis levib igal pool tehnoloogiavastaste kanalites, on tegelikult libauudis - mitte buss ei kräshinud, vaid tramm sõitis bussile otsa. Aga vandenõuteooeriitikute jaoks oli juba ots lahti tehtud:)

Põhjus, miks selle libauudise siia üldse panin, tuli välja erinevate some kanalite kommentaare sõeludes ja see järeldus on minu arvates üsnagi asjalik. AI-buss ei pruukinudki midagi valesti teha, vaid isesõitvate masinate (isegi pakirobotite) käitumine liikluses on inimeste jaoks sageli ebaloogiline. Me pole lihtsalt harjunud sellega, milliseid otsuseid masinad vastu võtavad. See on tulnud välja ka mitmetest teistest isejuhtijate avariide analüüsidest. Me peame nendega lihtsalt vaikselt harjuma hakkama. Nagu ka kiiresti sõitvate (tõuke)ratastega.
Pilt võetud siit.
https://www.facebook.com/fossbytes/posts/pfbid02EbjBny1HsKLR
tG8uB8t64NwBaKMJfW9WnY9c6BT8Uz1oeoCsQHTnM5tawbVFwR4Ll


Sellest isejuhtimise algusaegadest oleme igatahes jõudnud hulgim samme edasi.
https://www.youtube.com/watch?v=aNi17YLnZpg

Siin saab näha hulgim isejuhtivate autode poolt tekitatud lõbusaid ja ka täiesti wtf olukordi. Neid on ikka palju, kus tekib küsimus, et mida ma ise sellises olukorras teeksin või mis saaks siis, kui neid isejuhtijaid oleks mitu korda rohkem - arvatavasti jookseks inimestel juhe kokku:)
https://www.youtube.com/watch?v=ukLgCJUeBuI
Kärss
13:06 eile
» » #1491229
Muinasjutte on tore uskuda ja levitada, aga lisan veelkord pildina selle kainestava fakti.

Näide: kui riigis elaks paar maailma rikkaimat inimest, siis nende paar liigutust majanduses, mis ainult neile isiklikku kasu toovad, kajastuksid statistikas koheselt ja võiks viia meid just statistika parameetrite järgi maailma tippu, aga seekord hoopis edukamas otsas. Eestis elava "miljoni" elujärg sellest ei muutuks. Nagu ei muutunud ka praegune statistikas positiivsena kajastatav (kuid paljuski laenurahal põhinev) laristamine jooksvate kulutustega, mida me ise järgnevatel aastatel kinni peame hakkama maksma. Sellepärast ilmutab Delfi jms meedia pidevalt ka lojaalsete autorite artikleid, mis seda muinasjuttudesse uskumist võimendavad ja kritiseerite väljatoodut moonutavad või sealt tähelepanu kõrvale juhivad. Muinasjuttudel alati ka õpetlik lõpp, me ei tea veel, milline. Seda teame küll, et liiga ahneks muutunud hunt lõpuks ära upub.

Teiselt poolt: mida rohkem seda p@ska avalikustatakse, kasvõi alternatiivmeedia kaudu, seda vähemaks jääb muinasjuttudesse uskujaid (inimlik kadedus lööb välja:) ja seda vähem julgetakse kasutada nahhaalsust sellises maksuraha laristamises. Läti RB saaga on hea näide, avalikustati vähem, rahvas polnud teadlik ega osanud kritiseerida, nüüd ujus see vaht pinnale natuke liiga hilja ja sealt artiklist saab lugeda juba edasi, milliste valikute ees nad seisavad. Eesti on siin vaid võrdlusmomendiks, mitte eeskujuks, sest ka Eesti valis RB ehitamiseks väga väga VÄGA kalli lahenduse (leiad ca kümmekond analüüsi alternatiivsete lahenduste majanduslikust poolest, avalikustatud kulude kasvust ei räägigi) tänu sellele, et RB lahendusviis oli poliitiline otsus, mitte majanduslikult kasumlikuim lahendus. Ühtegi eraettevõtet pole võimalik pidada nii halvasti, kui peetakse Eesti riiki ja siin pole paremat lahendust, kui raha kuritarvitamise avalikustamine ja kogu süsteemi muutmine võimalikult läbipaistvaks. Läbipaistvuseta pole võimalik midagi avalikustadagi.
https://www.err.ee/1610044225/lati-maksab-rail-balticu-pohit
rassi-eest-kaks-korda-rohkem-kui-eesti


Meeldivat majandushuumorit näeme praegu ka Ungaris, kus peaminister vähendas oma palka ja koos sellega vähenesid tema palga järgi indekseeritud ametnike palgad kaskaadina. Puudutab tohutult paljusid inimesi, see on meeletult suur kokkuhoid riigi jaoks. Lisaks vähendas ta kohe kuluhüvitisi 2x väiksemaks (mis jäid endiselt suureks). See on hea näide ebapopulaarsetest otsustest, mida meil keegi teha ei kavatse, sest "oma nahk on ihule kõige lähemal" ja miks peaks, kui peale meid tuleb nagunii veeuputus?
Kärss
15:55 02.06.2026
» » #1491216
Vastuseks viimasele mõttevahetusele. Soovunelmate ja reaalsuse erinevust iseloomustab ka lisatud pilt Postimehe küsitlusest.
https://www.err.ee/1610041966/tapver-praeguse-majanduskasvu-
sisu-on-ohuke


Virisemist pole kusagil, kõigel on põhjused. Meeldib või mitte, tunnistad või mitte, see on lihtsalt hinnang faktidele. Ei ole ise neid lepinguid läbi lugenud, millest siin jutt käib, keegi pole ka ümber lükanud ega neid tähelepanekuid avalikult valeks tunnistanud.
https://arvamus.postimees.ee/8474506/henn-polluaas-400-miljo
nit-riiulifirmale-kas-pevkur-uldse-vastutab-millegi-eest


###Kuigi Pevkur kinnitas, et ARCA hakkab tootma moona, mida kaitsevägi kindlasti vajab ( ERR 11.02.2026), ei esitanud RKIK türklastele isegi vastavat nõuet.

Selle asemel, et hankida juurde Pasi soomukeid, mida evivad meie naaberriigid ja mis on end hästi õigustanud ka meil, millel on logistika ja remondibaas kohapeal olemas, osteti Türgi soomukid. Nende valikul oli olnud just kättesaamise kiirus otsustava tähtsusega. Ägedale väljanägemisele vaatamata on need väidetavalt viletsad, lagunevad ja seisavad varuosade puudusel, türklastest tootjatega on remondi osas raske isegi kontakti saada ning neisse ei mahu täisvarustuses sõdurid õieti sissegi./.../President Alar Karisega Soome riigivisiidil olles küsisin Patria juhilt, kas nad oleksid nõus Eestit projekti tagasi võtma. Vastus oli jah. Kuid väited, justkui oleks Paside kättesaamine kestnud kauem kui Türgi soomukitel, ei vasta tõele. Nende tootmisvõimekus on piisav ning nad oleksid suutnud Eesti tellimuse täita laitseväe soovitud ajaraamis.###

Veidi ka toidujulgeolekust. Tsiteerin lühendatult.
https://www.postimees.ee/8476407/toidukontserni-juht-akupang
ad-ja-generaatorid-meid-kriisis-ei-aita


###Praegu suudab Eesti end ise varustada esiteks teravilja (300%) ning teiseks piima ja piimatoodetega (170%). Seevastu näiteks linnuliha ning kala ja kalatoodete puhul on isevarustatuse protsent 50, köögiviljade puhul kõigest 20 ning puuviljade ja marjade puhul ainult 15.

Eesti põllumajanduses võiks potentsiaali olla rohkemaks. Kui Euroopas tuleb ühe inimese kohta keskmiselt 0,3 hektarit põllumajandusmaad, siis Eestis üle kahe korra rohkem, 0,6–0,7 hektarit.###

Toidujulgeoleku kriitilised faktorid reastas ta nii: energiajulgeolek, ressursijulgeolek/bioturvalisus, ilm, tarneahelad (nt Hormuzi väinaga seotu, sarnane probleem 2021 Suessi kanalis), riiklikud strateegiad ja seaduseloome.

###Värnik pidas toidujulgeoleku ja varustuskindluse tugevdamise nimel oluliseks, et Eesti tarbijad eelistaksid Eesti tooteid, sest see aitaks kaasa siinse toidutööstuse arengule. Sama soovituse esitas ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa, kes on varem töötanud suurte toidutootjate eesotsas. «Tarbijana peame samuti panustama Eesti toidujulgeolekusse ja ostma Eesti toitu, mitte odavaid importõunu, sest siis liigub raha välja,» ütles ta.###

Sellega on seotud veel üks hea tasuta artikkel kunagiselt tipptegijalt. Keegi teine suutis pikad laused, mida tsiteerida tahaks, sõnastada veidi paremini ja lühemalt (tsitaat)
https://www.err.ee/1610032003/mart-rask-oleme-tosise-osa-oma
-oigusloome-suveraansusest-ara-andnud


###Täna ei kaasata seadusloomesse enam Eesti parimat ajupotentsiaali ega professuuri. Seadused on muutunud valitsuse käes pelgalt direktiivse juhtimise meetodiks, kus igal aktil on tempel "vastavus Euroopa õigusaktidega".###
Deus
19:54 28.05.2026
» » #1491169
Mhmmm... Oli vist noor ja loll.
Kärss
16:47 25.05.2026
» » #1491133
Väga otsene vastus küsimusele, "mis saab Eestist" - st valikud, mille vahel tuleb teha teadlikke valikuid ja millest sõltub otseselt ka majandus. Või mis juhtub siis, kui valime minnalaskmise tee. Artikkel võtab kokku raporti, millele pääseb ligi artiki all/lõpus. Teadlaste mudeldatud statistilised numbrid ilma emotsioonideta.
https://www.err.ee/1610036533/madal-sundimus-ja-ranne-kahand
avad-rahvast-sajandi-lopuks-ligi-poole


Lisan omalt poolt siia juurde pildi, vasakpoolsel teljel on nende nähtuste esinemissageduse protsendid. See aitab paremini mõista, miks peavad sündima lapsed siis, kui naised on veel noored, mitte alles pärast majandusliku, sotsiaalse jne stabiilsuse saavutamist - need % näitavad, kui paljude jaoks on siis juba liiga hilja, mille tõttu jäävadki osad lapsed sündimata ja maksumaksjate jaoks tõuseb iga lapse hind.
Kärss
16:30 25.05.2026
» » #1491131
Üsna ootamatu avastus, et mõjub see, kuidas reaalselt sõidetakse, aga mitte see, milleks masin võimeline on:) Samas ei saa ka selle vastu, et kiire masina ostjate hulgas on liiga kiiresti sõita soovijaid kindlasti rohkem kui aeglaste hulgas, aga sõidab ikkagi selle juht, mitte vaenamise sihtmärgiks sattunud ohutuma juhitavusega masin. Saame näha, millised tehnilised vahendid käiku lastakse, et reaalseid liikumiskiirusi ohupiirist madalamale tuua... kiiruskaamerad, lamavad politseinikud, elusad abipolitseinikud, tsikaanid...?
Siit Tln volikogu lingilt (kogu tekst).
https://www.facebook.com/watch/?v=2201225420642952

###Aastaga on kergliikurite kannatanuga õnnetused 26% vähenenud. See on mu arust väga hea tulems. Politseiprefekt Ats Kübarsepa sõnul saab väita, et eelmisel aastal Tallinnas kehtestatud kiirusepiirangud on positiivset efekti andnud. Parkimisega ja õiges kohas sõitmisega tuleb minu hinnangul küll veel palju tööd teha. Õnnetuste osas annavad tooni aga aina rohkem isiklikud tõuksid. Nende puhul on kiiruspiiranguid ka märksa raskem rakendada.###
Kärss
14:31 22.05.2026
» » #1491094
Tadaa!

https://parnu.postimees.ee/8473138/teeaarte-salajane-katsepo
lugoon-mida-naitas-ulukihelkurite-viieaastane-uuring


###Euroopas on aastaid katsetatud ulukiõnnetuste vähendamiseks eri võtteid: lõhna- ja valguspeletid, eri tõkked, tarad ja läbipääsud. Mitu rahvusvahelist uuringut jõudsid järelduseni, et helkuritest pole kasu, kuid jahimehed rääkisid oma kogemusele tuginedes vastupidist.

Katseks valiti Saksa tootja Beilharz GmbH pikalt arendatud ja testitud ulukireflektorid, mis kinnitati teepervedele teepostidele. Nende toime aitab peatada metsloomade liikumise teel pimedal ajal, kui sõiduki möödumisel helkurist moodustub esitulede valgusest metsa poole sähviv valgusmüür. Viie aasta jooksul (2021–2025) paigaldasid projektis osalevad jahiseltsid reflektoreid 85 ulukiohtlikumatele teelõikudele, kokku 91 kilomeetrile. Kõik teadaolevad liiklusõnnetused kanti EJSi hallatavasse JAHISe infosüsteemi. Nii tekkis põhjalik andmebaas, kus iga juhtum oli seotud konkreetse teelõigu, aja ja liikidega. Liiklusõnnetuste sagedus vähenes keskmiselt kolm korda, seejuures ei täheldatud, et metsloomad oleksid ulukihelkuritega ära harjunud. Loomadel säilis valgusmüüri puhul samasugune ettevaatlikkus ka mitme aasta möödudes. Teadlaste hinnangul ei asenda helkurid ulukitarasid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel, kus liiklussagedus on ulukitele juba ise suur barjäär. Küll aga näevad nad ulukihelkureid sobiva lisameetmena teise klassi maanteede ja kogujateede ulukiohtlikel lõikudel. Eriti oluline roll on reflektoritel zooloogide hinnangul piirkondades, kus elupaikade varasem sidusus on põhitee ulatusliku tarastamise tagajärjel muutunud ja kus ulukid seetõttu ületavad sagedamini väiksemaid teid.###

Seda lugedes hakkasin mõtlema, et osaliselt sama efekti peaks andma ka enda autode metsa/kraavide poole suunatud lisatuled, kuigi mängist "sähvimisest" ei saa vast rääkida, aga nende jaoks on siiski vajalik olla märgatav, mitte lihtsalt näidata "taskulambiga" ainult sinna kuhu astud.
Kärss
01:50 20.05.2026
» » #1491041
Sarnaseid postitusi tehakse üsnagi igapäevaselt, kommentaariumis areneb tavaliselt midagi selle teema kordusetenduse sarnast. Ikka nii, et sisu asemel seadused, mida rõhutavad just need, kelle teisi postitusi mujal nähes tundub domineerivaks iseloomuomaduseks olema kadedus sellepärast, et lastel on lõbus ja nad on homme milleski osavamad kui täna:)
https://www.facebook.com/reel/960402659939987/

Samal ajal näeb ka politsei kõva vaeva selle nimel, et saavutada sellise osatava noomimisega olukord, et kõik, kes me sõidame üsna palju ka sellise (nt raske-)tehnikaga, mille juhtimiseks kategooriaid napib, end sellepärast süüdi ei tunneks. St see tuule püüdmisele raisatav ressurss illustreerib hästi, kui suure osa politseinikest võiks koondada ilma, et see mõjutaks liiklusohutust. Koondamise asemel oleks muidugi mõistlikum nad panna püüdma hoopis neid, kes korda rikuvad.
https://www.facebook.com/tartupolitsei/posts/pfbid02JerCGcA3
rVBZwXGAGRzvtcyowgETBU3kY6XxjMnhcuAH4LA4DFQtcBnB7mnmUuP5l


Ei lähe päris teemasse enam, aga kõik portaalid on nüüd täis uudist, et kaalutakse mootorratturite lubamist bussiradadele. Ühe sellise juurest on pärit ka teine pilt;) Ühelt poolt irvitatakse pooletoobiste tõukerataste omanike üle, aga samas on nende hulgas piisavalt ka ääretult osavaid, mõistusega ja baigimeestest karmimaid surmapõlgureid. Kolmas pilt on juba vana meem:))
Kärss
01:37 20.05.2026
» » #1491040
###Rasketes tingimustes sõites kurnad mikromootori ära ja isegi kui kütusekulu on madal aga lõhud mootori ära, siis parem olgu juba kütusekulu natuke kõrgem aga vähemalt mootor jääb ellu.###

Mis filosoofia see veel on? Milles see kurnamine seisneb, kui erinevalt enamikest tänapäevastest mootoritest sõidavad ka mõned väikesekubatuurilised mikroturbokad avamata miljoni kanti? St probleem on mujal, mitte kubatuuris. Palju Sa siis ikkagi sõita plaanid? Tänu turbole pole ka seda jõuetuse tunnet (uutel proovisõiduautodel võib ka olla, neil veel "sissesõit st programmivahetus" läbimata). Halvimal juhul tuleb panna lihtsalt mõni teine käik ja teised pöörded ja... neid nüansse pole mõtet lahti seletada, kui see küsijat tegelikult ei huvitagi.

Sinu küsitud autode kohta: neist tehnikatest (mh ka teiste mudelite peal) on siin foorumis piisavalt juttu olnud ja kuidagi kummaline oleks sellest meelde jäänud osa siia ümber jutustada, kui Sa isegi otsingut ei viitsi kasutada. Kui hakkad googeldama või lased AI-l otsida, saad veel palju rohkem teada ja kui lugeda ei viitsi, võid lasta AI-l enda jaoks neist ka lühikokkuvõtted (pros/cons) teha. Ei ole need rohepesupõlvkonna mootorid pole loodud kestma (kuigi raua poolest sama mõni aasta vanem mootor võib ka kesta), sest mõne rohepesuvidina ligipääsetavusele paar päeva kulutada nõuab rohkem aega/raha kui teise vanema mootori kapremont/mootorivahetus. Jah, mõned üksikud moodsad kestavad, aga kui Sind auto ostmine päriselt huvitaks, kulutaksid korralike promptide kirjutamisele mitu korda vähem aega kui siia postituste tegemiseks kulub ja saaksid kohe ka vastused, et milline tehnika vastab Su ootustele ja järgmiseks, et milliste tootjate markide-mudelite peal seda tehnikat on kasutatud ja milliste puhul tuleb ka puhtalt hooldusprogrammi erinevustest märkimisväärne vahe sisse. Siit ei olegi võimalik leida inimest, kes neid kõiki mudeleid piisavalt omanud oleks, et neid omavahel võrrelda. Selline "piltide vaatamine" ei vii kuhugi.

Markole: viisakas mootor on ikka selline, millel on võimalikult vähe kuluvosi, ideaalis klassikaline ühesilindriline raske hoorattaga "pots ja postivahe" ;) Aeg on vahepeal edasi läinud ja tänane liitrine ei ole see, mis oli liitrine 5a, 25a või 50a tagasi. Sel samal Dacialgi ei lähe 100 pealt pöörded just palju üle 2000rpm (auto soovitab sõita isegi veel madalamate pööretega!) ja testides kiidetakse just "subarulikku mootori häält":)) See on väga teine maailm eelmise 0.9T võrreldes, mis pole samuti halb, lihtsalt teine maailm. Aga ka mitte ostusoovitus, sest selle uue vastupidavusest peale esimesi sadutuhandeid pole just palju infot.

Samas tõid välja just ühe suurima põhjuse, miks moodsad mootorid surema kipuvad ja selleks on just liiga madalatel pööretel roheökotamine. Ei sure mitte mootori raud, vaid ummistuvad EGRd, pikad välbad ummistavad hoopis käigukasti jahutuselemendi jms porno. Meie Mersulgi valitakse automaagiliselt maanteel 90-ga ~1350rpm (alla vahetamiseks peaks automaatkasti sundima hakkama). Selles valguses see Audi, mida siin kunagi kirusin, et maanteel on pöörded viienda käiguga 4000rpm, tundub nüüd aastaid hiljem isegi loogiline, vähemalt jõuab seal õli igale poole kuhu vaja ja ka see bensukas on sõitnud juba avamata Maalt Kuule ja osa teed tagasigi ning elab nüüd uut elu sõbra käes ülesvuntsitud hobiautona.

Teemasse kokkuvõtteks: kui otsid autot, mille kohta ei suuda ise eelnevalt infot otsida, ei oska ise remontida ja mis pole jõukohane ka suvalistele garaagejoodikutele, võtad omale kalkuleerimata riski ja mitme erineva kalkuleerimata riski vahel valimine on juba nii kaugel ratsionaalsetest valikutest, et milleks siis üldse see tehniline jutt? Osta mis meeldib ja arvesta, et riskid võivad ka realiseeruda. Kui kardad neid riske, alusta valimist uuesti algusest peale nii, nagu Sulle siin paljud juba nõu on andnud.

Esimese pildi tegin täna 1,0L Dacia pööretest, teine pilt on 2019a Mersust (diisliga mahlapakk).
Kärss
21:31 17.05.2026
» » #1491025
Ma ei tea, kui palju turvalisust, kui kaugele jne. Tean vaid seda, et iga sellise artikli puhul, kus räägitakse epistli pidamise stiilis turvalisusest, kuid millel turvalisusele mingit mõju pole, inimesed lihtsalt naeravad, sest iroonia ajab naerma olenemata sellest, on see tahtlik või tahtmatu. Kui keelud-piirangud pole tõsiseltvõetavad ja kontrollitakse korrarikkujate asemel lihtsalt rikkumisi mitte toime pannud masinaid, kõrvaldades sellega liiklusest just neist kõige turvalisemad, siis äkki see ongi üks põhjustest, miks vilistatakse neile piirangutele vaatamata ora perses hoidmisele? ;)

Sõitsin täna käänulist kitsast teed haagisega ühe elektrilise tõuksi järel mõned km, mille sisse jäi erinevaid (kuni 50km/h) kiiruspiiranguid. Tema lasi viisakalt tee servas oma korraliku motikakiivriga, juhi vanust ega juhtimisõigust oletada ei oska, aga minul oli väga mugav vastavalt piirangutele tema sabas lasta, mingit vajadust möödumiseks polnudki. Sama tegi tema ees ja ka minu järel ühe Tallinna maanteetrassi poole liikuv autodekolonn. Ei taha mõeldagi, kui palju ohtlikke olukordi oleks tekitanud see, kui ta oleks sõitnud 25-ga ja kõik need autod oleks temast seal kitsal teel mööduda soovinud, mida oleks legaalsetel kiirustel olnud vastutulijate hulka arvestades juba ohtlik teha. Kuidas selline olukord liikluses veelgi turvalisemalt oleks saanud sujuda? Miks luuakse seadusi ja kulutatakse ressursse sellise olukorra muutmiseks ebaturvalisemaks? Miks üldse seadus sellises kohas sekkuda soovib? Vanasti öeldi selle kohta, et "не мешай механизму работать".

Vaata nüüd mu viimast siia teemasse pandud pilti. Lisan juurde netist rotitud pildi, mis iseloomustab suurepäraselt seda, et tegeleda on vaja konkreetselt korda rikkuvate juhtidega, mitte sõiduvahenditega. Rendikate puhul saaks seda ülesannet delegeerida vähemalt rendifirmadelegi, sest kui sellisele tahtlikule liikluse blokeerimiseke järgneks nt 5000e trahv, küll siis Bolt selle ka oma klientidelt välja nõuaks – see kliendiinfo on neil olemas ja ilma rendifirmadel ora perses hoidmata ei kao ka rendikatega seotud probleemid (need moodustavad "päris" probleemidest niigi enamuse).
Kärss
22:21 15.05.2026
» » #1491008
See bensiin pole eurojaburdus nii kaua, kui sellega ei kaasne millegi muu keelustamist. Tervitan alati seda, kui suurendatakse valikuid, see aitab alati rohkem optimeerida ja parandada efektiivsust. Piiramine seevastu muudab ebaefektiivsemaks ühiskonna toimimist.

Seda on nüüd nii palju somes jagatud, et kui kellelgi veel lugemata, soovitan visata vähemalt pilgu peale. Sealt on näha, kus me ise hetkel oleme. Kusjuures tabelisse süvenedes leiab sealt veidrusi rohkemgi. Parafraseerin tsiteerimise asemel.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120573965/graafik-eesti-on
-uks-karmimaid-maksustajaid-vaata-kus-euroopas-lastega-peres
id-koige-vahem-maksustatakse


###Üksik lasteta inimene, kes teenib riigi keskmist palka, seal varieerub tulumaksumäär 2025. aasta andmete kohaselt Poola 6,6%-st Taani 35,3%-ni. Eesti paigutub selles võrdluses üllatavalt kõrgele kohale. Meie 21,6% maksumäär ületab nii Euroopa Liidu (17,2%) kui ka OECD (15,5%) keskmist. Eesti on selles arvestuses „kallim“ kui näiteks Soome (21,1%), Iirimaa (21%) ja Norra (20,4%). Kõige vähem maksustatakse üksikuid töötajaid Poolas (6,6%) ja Tšehhis (9,7%).

Enamikus Euroopa riikides on maksukoormus palju väiksem, kui peres kasvab kaks last ja tulu toob koju vaid üks vanem. EL-i keskmine on sellisel puhul 11%. Näiteks Slovakkia tulumaksumäär on sellise pere puhul –6,5%. See tähendab negatiivset tulumaksu ehk olukorda, kus riik maksab perele tulumaksutagastuste ja toetuste kaudu raha juurde. Saksamaal sellisel leibkonnal maksumäära peaaegu polegi, see on kõigest 0,7%. Eesti on aga ses osas erandlik: meie tulumaksumäär jääb ka kahe lapsega pere puhul 21,6% juurde, olles sellega Soome (21%) ja Islandi (20,4%) ees üks Euroopa karmimaid maksustajaid.

Suur vahe tuleb sisse ka süsteemi ülesehitusest. Eestis kehtiv ühetaoline tulumaksusüsteem tähendab, et maksumäär on sama olenemata leibkonna struktuurist. Astmelise tulumaksuga riikides on aga paindlikkus suurem, võimaldades madalama palgaga või lastega leibkondadel märksa vähem makse maksta.###

Ja keda majandusteemad ei huvita, soovitan lugeda ühe kirjandlusteadlase artiklit, mis on juba otseselt seotud turvalisusega, kodumaaga, isamaalisusega, patriootlikkusega, põlisrahva rahvusliku identiteedi asendamisest riigiidentiteediga (nn nõukogude inimese identiteediga). Siinkohal saab ERR ausalt väljateenitud tunnustuse kätte, sest avaldatakse teadlase vaatenurk sellest, mida liberaalid Eestis sõgeda järjekindlusega lõhkuda üritavad.
https://www.err.ee/1610020075/maarja-vaino-eesti-riik-eitab-
eestit-kui-rahvusriiki
Kärss
23:21 13.05.2026
» » #1490995
Just 1t ja 2t erinevus ongi paarkümmend lisakilo...:))
Inimese puhul, kes ei tea, KUI SUUR ja kuivõrd häiriv on see erinevus maateedel kogu talve ja IGAS KURVIS, tekib paratamatult küsimus, et kas üldse load on olemas.

Kui pead kurvides teelt välja libisemise vältimiseks peaaegu seisma jääma (või teevad seda juhiabid Sinu eest), pole ka aerodünaamikast eriti kasu. Polestari kasutamise ajal rääkisin sellest siin teemaski pikemalt. Aga vbl sellest ongi raske aru saada, kui ikkagi linnast välja ei satu ega kasuta paralleelselt VÄHEMALT kahekordseid tühimassierinevusi omavaid autosid.
Kärss
19:04 13.05.2026
» » #1490976
No tere hommikust! Kõik teavad ju seda ja see ongi probleem, et kui pannakse valima halva/ohtliku või kulukama/keerulisemate regulatsioonide vahel, mõtlevad paljud, et nah mul seda üldse vaja on sõidavad hoopis autoga. Õigemini istuvad ummikutes, aga vähemalt on mugav istuda ja muusikat nautida.

Sellepärast tõingi näite, et ma ei sisene mikrobussiga kurvidesse sama kiirusega nagu bikega ning võtan arvesse, et selle mikrobussi pidurdusmaa on oluliselt pikem kui sportautol. Ohutus on juhi kätes: selles, kui palju juht arvestab füüsika piiridega, mitte füüsika enda seatud piiri täpses asukohas.

Kui nüüd võetakse vastu täpselt sama ajuvabad seadused autode puhul, et maanteedel ei tohi sõita üle 900kg kaaluvate sõiduautodega, jäävadki maanteedele ainult Zaporožetsid, Trabandid jms – st inimesed hakkavad teadlikult tegema neid halbu valikuid (nagu praegu elektritõukside puhul). Kas 90km/h (ja suviti 110km/h) maanteeliiklus muutub sellest nüüd ohutumaks?

Pildi rottisin lõustikust. Lihtsalt hea näide, mis saab siis, kui "ajudeta" inimestel lubatakse kasutada renditõukse. Millegipärast lubatakse, rendifirmad ei näe selles üldse probleemi.
kaader
18:05 13.05.2026
» » #1490969
Kõige pealt köitis tähelepanu, et katuseboks on, aga mitte reelingute küljes. Lähedale jõudes läks pilt hullemaks. Ma loodan, et tal polnud vaja pidurdada. Suuremal kiirusel võtaks vist tuule alla ja lendaks minema.
Kärss
00:33 12.05.2026
» » #1490925
Artikkel kirjeldab olukorda, mille on tekitanud liiga suureks-keeruliseks aetud ametnikeriik, kus iga osapool üritab olla see "kõige olulisem" võimu teostaja ja kui süveneda, siis igal osapoolel on enda mätta otsast vaadatuna ka natuke õigus. Ainult et keegi meist ei tahaks ise nende hammasrataste vahele jääda ja keegi ei kavatse ka vastutada nii jabura olukorra tekitamise eest. Tsitaat käib konkreetse näite kohta.
https://kultuur.err.ee/1610013901/margit-mutso-keskkonnaamet
-torjub-inimesed-loodusest-eemale


###Üldplaneeringus on kirjas, et varem kehtestatud detailplaneeringud kehtivad selles ulatuses, mis ei lähe vastuollu üldplaneeringuga. Peen sõnastus, mis tähendab varjatult detailplaneeringu kehtetuks muutmist – formaalselt justkui detailplaneering kehtib, aga selle tuum ehk ehitusõigus on ära võetud. Ilma teavitamata, ilma kompensatsioonita, vaikselt, omaniku selja taga. Üldplaneeringu avalikustamise ajal ei olnud veel märget ehituskeeluala laienemisest. Kostub nagu vargus?

Tekkinud olukord on piinlik. Riigi eri instantsid tõlgendavad antud olukorda erinevalt: õiguskansler on öelnud, et sel moel ei saa detailplaneeringuid üldplaneeringuga tühistada, sama meelt ollakse ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning omavalitsuses. Võim on aga keskkonnaametil, kelle silmis on looduse kaitsmine ülekaalukas avalik huvi ja pole probleem, kui mõni mutrike seejuures jääb hammasrataste vahele. Ei ole rahul – palun, maaomanikud, pöörduge kohtusse. Olete kulutanud raha maaostule, detailplaneeringu koostamisele ja ehitusprojektile – aidake riigil ka õigusselguseni jõuda! Üsna ülbe käitumine oma kodanike suhtes?###

Kusjuures probleem on päriselt olemas, kallasrajad eksisteerivad paljudes kohtades vaid paberil ja kallasradade äärde krundid ostnud "oligarhid" ning nende nisa otsas rippuvad poliitikud mõtlevad välja igasuguseid (ka juriidiliselt mittevettpidavaid:)) skeeme kallasradadele pääsude sulgemiseks. Nii et artikli kandev mõte hakkaks kindlasti toimima vähemalt mingis osas veelgi enam äraspidiselt, kui võimaldada inimestele seda, mis oleks inimlikult loogiline ja ootuspärane. Igast sellisest tekkinud probleemist võidab kõige rohkem paraku tavaline korrumpeerunud ametnikujunn ja seda peaks hästi illustreerima ka väikeste KOVide maa- ning ehitusosakondade juhatajate-inspektorite kaadrivoolavus... Kes soovib näiteid, leiab neid ka otse Tallinna külje alt (Haapse, Kullamäe, Ihasalus Ojuka häärber jne). Pildi rottisin netist, mis peaks olema üks tuntumaid jokitamise näiteid juristide FB gruppides (kus jõgi nagu ei olekski enam avalik veekogu!), see peaks asuma kiviviske kaugusel Jägala joast. Ja isegi, kui aeda ette ei ehitata, hoolitsevad kallasraja puutumatuse eest sageli kurjad koerad... huvitav, millal juhtub see, et keegi mõne sellise ründava (st oma reviiri kaitsva) koera enesekaitseks maha laseb? Seda ei juhtu, sest ühiskond tervikuna aktsepteerib sellist massilist seaduserikkumist. Kallasraja nõue peab üldiselt hästi sellistel veekogudel, mille ääres on väga suured krundid ja veetaseme miinimum-maksimum kõiguvad väga suurel määral, nii et sinna jääb kuivemal ajal tõesti ka füüsiliselt kasutatav kallasrada alles.
Edit: tegin lingi loetavaks
kentpent
23:56 11.05.2026
» » #1490918
Tervist, leidsin omale sellise huvitava auto nagu rover 216 kuid mitte kusagilt ei leia ma kedagi kellel on tänapäeval veel sama margiga autosid.

Igakord kui otsin roveri gruppi siis soovitab alati land roveri, mitte lihtsalt roveri.

Kas keegi juhuslikult teab kas on mingi grupp roveri autode jaoks?
Kärss
00:52 07.05.2026
» » #1490865
Meenutuseks lihtsalt tore pildike suurte lubaduste andjast enne lugegehuultelt ajastut.

##Oluline on nüüd mitte kõike mutta tampida ja jõuda sinna, kus korruptsioonikuritegusid enam uurimisasutused uurida ei taha ja korruptsioon vohama hakkab.##

Siga leiab ise pori, kedagi pole vaja spetsiaalselt kuhugi tampida. Panid ikka tähele, et esmalt avaldab "alternatiivmeedia" ja kui rõhk läheb nii suureks, et auru selles potis enam kinni hoida pole võimalik, alles siis ärkab tavaliselt ka Sinu poolt tunnustatav meedia? Aga kõik on JOKK, siis hakatakse uurima. Aga kui rõhk nii suur ei ole, siis ei uurita. Sadu selliseid näiteid siin foorumis ja mitte ainult siin, esitatud ka paljude teiste poolt. FB grupid on neid valede paljastusi täis, seal saaksid palju rohkem "tööd" teha ja liberaalidele veelgi efektiivsemalt seda pori kraesse tõmmata;)

Meediamajadest veel: Uute Uudiste "uudiste" puhul oskab iga mõtlev inimene teha vahet, milline osa sealt on propaganda ja milline osa on see, mida valitsuse ämbreid õigustavad meediamajad keelduvad avaldamast PUHTALT poliitilistel põhjustel. Nad on nii ebaprofessionaalsed, et see paistab hästi välja. Profesionaalsemad, mh ka maksumaksjate raha eest ülalpeetav osa meediast, teevad aga varjatud ja kallutatud sisuturundust, mida Sa isegi siia tõestamiseks lingid. Proovi vahepeal nii nagu mina teen, et paned filtri vahele ja loed ka seda, millele alla ei kirjuta ja mida ei usu, mõnikord ei usu isegi allikat, aga ikka tutvud argumentidega ja kontrollid üle kõik kahtlasemad väited. Su trollitöö liberastide tegevuse õigustamisel-kiitmisel sellest vaevalt muutub, aga õpid ehk paremini tundma oma konservatiivseid "vaenlasi" ja eraldama ka seal teri sõkaldest. Või siis mitte, kui Sa ei oska seda teha isegi oma lemmikute puhul:))

Järjekordne värske juhtum. See on suurepärane töömeetod, sest algul oodati vastuseid, mida ootab terve ühiskond. Kui paari majandussektori ministritest lobistid (loe CV-sid ja vaata seoseid) otsustavad oma riigi kodanike esindajatega peitust mängida, lähevad küsimused keerulisemaks. Just nii peabki (sest põhiseaduse § 1).
https://www.facebook.com/reel/1225440072813428

##muudate fakte ja tühistate teisi##

Milliseid fakte? Mul pole huvi ega motivatsiooni, sest pole sellest ka võita midagi rohkemat kui tervel riigil. Kui soovid seda nimetada tühistamiseks, siis mu huvi kedagi tühistada on täpselt samas mõõtkavas ja lähtub samadest eetilistest väärtustest, nagu, on riigi huvi "tühistada" seaduserikkujaid, kes sülitavad seaduste ja teiste inimeste peale. Mis selles halba on?

Õigusel ja õiglusel teed ikka vahet? Õigeksmõistvad kohtuotsused sünnivad ka seal, kus kuritegu on tõestatud, aga seadustes on konksud, mis ei võimalda vaatamata tõestatud süüle inimest süüdi mõista. Juristidest kurjategijad on süüdi mittejäämisel veel eriti osavad, sellest taaskord on siin teemas hulgim illustreerivaid näiteid nii teksti kui ka videotena.

Sa ise väärid samasugust tühistamist, sest Sa tuled auto24 foorumisse, oled kommenteerides reeglitega tuttav ja PAHAtahtlikult rikud neid aastast aastasse. See, et Sa süvariigi teemas täpselt sellist käitumist õigustad, on ainult kirsiks tordil ja sellepärast see siin kustutamise asemel kõigile nähtavale jäetaksegi;)