Komistasin feissaris taolise jutukese otsa. Tegevuskoht põltsamaa vald, vallavanema nime leiate ise üles.
Kahjuks ei olnud tänane volikogu istung mitte midagi uut. Nii on kestnud see juba kuid, kus vallavanema suurim tugevus on KÕIKE TEHTUT maha teha ja kui saab, siis ikka ka talle ebamugavaid/ sobimatuid inimesi eelkõige. Avalikult ja üleolevalt.
Vallavanema arrogants ja põlgus osadesse volikogu liikmetesse paistab ja lausa karjub välja.
Samas on see ju päris kurb aga ka hämmastav...
Volikogu on vallavanema tööandja.
Jah, kõik ei ole teda toetavad aga viisakus ja lugupidamine kõigi liikmete ja oma valla elanike vastu peaks sellel positsioonil olema elementaarsed. Seda kahjuks ei ole! Vastupidi.
Lisaks. Vallavanema volikogu infopunktid on muutunud nii sisutuks... et seda kõike on juba ammu piinlik kuulata. Sellest tulenevalt tehti täna ettepanek need edaspidi üldse ära jätta. Teeme selle pöördumise ka kirjalikult.
Juba mitmendat volikogu järjest suudab vallavanem kuu infona esitleda põgusalt ainult 1-3 sündmust või tegevust.
Volinike täiendavate küsimuste peale jätkab vallavanem oma ülbet suhtumist küsija suunas.
Tänasel istungil oli selle ilmestavaks näiteks küsimus Puurmani sauna remondi kohta.
Kui volinik küsib selle sauna remondi kohta, palju see maksis, kust eelarve realt tuli... vastab vallavanem: "Ma näen, et sa pole rahul, et Puurmani saun korda sai". Selline suhtumine ja suhtlemine ei ole vallavanemale kohane.
Vallavanema selle kuu suurim mure.... //kas tõesti?!?// aga oli kallasraja ehitamine "võõrale maale"! Et nüüd tullakse ja rullitakse see ehk uue omaniku poolt kokku.
Kallasraja ehitamiseks Orkla taha on sõlmitud kolmepoolsed maa- ja avaliku kasutuse kokkulepped. Kokkulepe on kokkulepe. Jah, need ei ole notariaalsed aga tõsiasi on ka see, et KALLASRADA ja jõe äär peavad seadusest tulenevalt olema kõigile ligipääsetavad ja sinna peabki olema tagatud avalik juurdepääs! Sõltumata, kas ja mis leping selleks sõlmitud on.
Aga noh - vallavanem on püstitanud omale tõelise probleemi, mida minna nüüd kangelaslikult lahendama.
Vägagi kõnekas on asjaolu, et Põltsamaale aastakümneid oodatud ujulast ning selle väga positiivsetest hanke hindadest, ei iitsatanud vallavanem tänases infopunktis sõnakestki! Ju on pisiasi. Nagu palju muudki!
Et selline siis ongi meie uus juhtimiskultuur... vallavanem oma valimisel korrutas korduvalt: Iga vallaelanik on väga oluline!
Ka meie, seal "teispool lauda", oleme muideks vallaelanikud.
Kelle taga on üle paarituhande vallaelaniku!
Uskumatu, kuidas saab üldse kohus jõuda sellisele järeldusele, et inimene, kes isegi ei teadnud enda identiteedivargusest midagi, sest identiteet varastati RIIGI POOLT avaldatud avalikke andmeid kasutades (mitte oma lohakuse tõttu), peab nüüd vastutama inkasso tekitatud kahju eest ise. Kes ütles sellised sõnad... kohtunik?
##Simsonit pommitati küll nõuetega ja pandi musta nimekirja, kuid see ei tekitanud talle suurt kahju.##
Kogu olukord on täiesti absurdne, sest need andmed, mida identiteedivarguseks kasutati, on avalikult leitavad peaaegu kõigi inimeste puhul ja nii saaks karistamatult petta enamikke inimesi siin riigis! Ohvriks sattunud inimesel puudub sisuliselt võimalus saada hüvitust sellele kahjule, mida tekitasid valesti esitatud inkasso nõuded. https://www.err.ee/1609945073/pealtnagija-identiteedivarguse
-ohver-sai-kohtus-kovasti-korvetada
##Ta tegeles oma eluga, kui nagu välk selgest taevast hakati nõudma võlga ja pandi musta nimekirja. Neli aastat ja kaks kohtuastet hiljem on ta kaotanud ja teda ähvardab nii enda kui ka vastaspoole õigusabi kuludena ligi 8000-eurone arve.
Loo laiem moraal on, et tasub mõelda, kas kohtutee ette võtta, sest kindlapeale võidavad kohtuskäimisest ainult advokaadid.##
Veelkord, see tõuksiprobleem on inimestes, mitte tõukeratastes. Sama lugu nagu lühirendiautodegagi, et iga võõras auto (ja tõuks) on uudne kogemus, harjumuspärasest erinev käsitsetavus hajutab tähelepanu liikluselt ja neid võetakse tee äärest ka sellises konditsioonis, millega oma auto/tõuksiga keegi sõitma ei läheks (see on ka põhjus, miks oma isiklik auto/tõuks on nende vägitegude tegemise ajal kodus). Ja siis veel need inimesed, kes ei oska sõita ei auto ega tõuksiga, ei oma neid, ei oma isegi liikluskogemust.
Enamus nende tekitatud probleemist kaoks juba sellega, kui keelata ära nende lühirent ja jäävad alles need tõuksid, mis on isiklikud (või pikaajalises rendis, liisingus, midaiganes), st mida ollakse HARJUNUD kasutama igapäevaselt. Hetkega on neid siis ka palju vähem.
Ainult et probleem jääb: peale viimast bussi on osadel inimestel vaja pääseda koju töölt, teistel baarist täis peaga jne. Ka taksoühiskond poleks eriti mõistlik lahendus.
Eelmise loo lõpetuseks, et maanteekiirust mõõdeti hoopis muude kaameratega, st mõõdeti ühest statsionaarsest kaamerast teiseni jõudmise aega. Pildid uudiste juures olid illustratiivsed, seotud kiirustajaga, mitte kiiruse mõõtmisega. Linki ei viitsi otsida.
Teine uudis haakub kah natuke jälgimisühiskonna teemadega, nüüd tulevad plekkpolitseinikele lisaks ka ventilaatorpolitseinikud. See kõlab ka väga loogiliselt, sest kui on ikkagi rikkumisi tuvastavate kaamerate paigaldamiseks olemas hea nähtavus, postid ja kõrghoonete seinad, miks peaks siis seda tegema, kui maksumaksjatelt rohkem raha võttes saaks palgata toiduahelatesse juurde uusi ametnikke lennuvahenditega mängima. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120436913/video-tunniga-12
9-rikkujat-politsei-hakkab-fooritule-varastajaid-puudma-droo
niga
Teeb paar nädalat pausi, võtab uue nime ja tuleb tagasi tehes nägu, et uus inimene võitlemas poliitsotsiopaatide õiguste eest kõigile kotti pähe tõmmata. Riik on endiselt tore, kus elame aga hetkel selle valitud kontingendiga pole küll midagi peale hakata. Militaarne julgeolek on heal juhul ainuke asi, mis meil veel kombes on ja seda ka tänu #kaitsetahe maksudele, mis siin valmis treidi ja millest tegelt midagi ei lähe sinna militaari vaid täidetakse omi taskuid. Siin välja toodud viletsused isegi on päris tagasihoidlikud olnud erinevalt seal Tallinnast ida poole jäävatest röövoravatest, kes kohe teisel päeval kukkusid enda tasusid tõstma, sest nii raske on, nii raske on see riigipalgal elamine.
PS!
Ma pole terve oma elu jooksul valitsust kirunud aga viimased mõned aastad on ikka asi päris käest ära läinud ja mitte ainult ühes maakonnas...
Aga ometi kipud sa siia, et kommenteerida?
Saad aru küll, et me osutame valupunktidele, mis otseselt mõjutavad kõikide kodanike elu, aga käid ikka siin trollimas, et oma vastupropat ajada.
Siin veel sulle üks. https://majandus.postimees.ee/8419290/michal-omavalitsused-k
uhu-tulevad-tuulepargid-saavad-miljonipreemia
Valitus jällegi lahkesti maksumaksja raha jagamas, et saaks tuulevaikusesse mõned labad püsti ajada. Ja mida teeb üks omavalitsus miljoniga- kas tõstab vallavanema palka või remondib kilomeetri külateed? Vaevalt, et see mõne hooldekodu töötajate palkadeks või majaremondiks läheb.
Aga võid ka seda lugeda. https://arvamus.postimees.ee/7984171/vahur-kraft-midagi-on-s
iin-pildil-valesti
Mõte, et puhas ja just soodne energia peaks aga tulema meretuuleparkidest, hoolimata sellest, et nende ehitamine on enam kui kaks korda kallim kui maismaatuulikutel (1 GW ehitamine vähemalt 2,5 mld eurot), tundub veidi eksitav. Rääkimata investeeringutest ühendusvõrkudesse ja sünkroniseerimisse (millised saavad olema võrgutasud arvetel, kas sama suured kui energiahind), ning seda kummastavam, et selle kompenseerimiseks on valitsus otsustamas arendajatele toetusmehhanisme kuni 20 aastaks keskmisena enam kui 130 mln eurot aastas.
Summaarne energiatarbimine väheneb 2021. aasta tasemelt 2040. aastaks 32 protsenti, kuni 22 TWh; elektrienergia tarbimine väheneb samuti 2021. aasta tasemelt kergelt aastaks 2040 8,2 TWh, samas elektrienergia tootmine suureneb 2021. aasta tasemelt ligi viis korda, 28 TWh-ni. (Rohetiigri energiateekaart 2023.)
Samas planeerivad riiklikud struktuurid aastaks 2030–2040 elektrienergia tarbimise hoogsat kasvu (10–16 TWh).
Me ei suuda piisava täpsusega hinnata lähiaastateks meie majanduse kasvu või kahanemist, aga järgnevaks 20 aastaks energiabilanssi küll, ja lõpuks peame läbi arendajate toetusmehhanismide selle kinni maksma ikka Eesti elanikena ise!
Tihti on ka küsimuseks, kas arendajad oma hindades/hinnangutes on arvestanud kogu tuulikute elukaart – projekteerimisest kuni utiliseerimiseni, ehk nagu senine elu (talupoeglik tarkus) näitab, jääb tihti mõni rehkendus tegemata või läheb veidi viltu. Miks ja kust küll tulevad üleöö tekkivad soovid jätkuvalt toetada tunduvalt kallimaid meretuuleparke maksumaksjate rahaga ja kuidas on see seotud meie ausa, turumajandusel põhineva energiapoliitika ja konkurentsi hindava DNAga?
Kui selle "tehase" pilti vaadata, siis põhimõtteliselt ehitati valmis mingi kuur. Mujal maailmas hoitakse sellistes kohtades näiteks juurvilju või saematerjali.
2026 aasta omadel on 8 käiku automaat, 10 käiku automaat, 6 käiku manual ja CVT hübriididel. 10 käigulised olid omal ajal GM'ga kahasse arendatud konseptsiooniliselt ja sisu poolest aga ega neil väga palju sarnasusi pole, 8 käiguline on Fordi puhas omalooming.
Ülal pool sajatatud märgrihm on endiselt sellel kahelidrusel pajal alles, hoia eemale sellest, kui plaanid kauem kui 100k sõita sellega. Pihustite ja kolviaukude kohta ei tea ise midagi ehk ei suuda kinnitada ega ka ümber lükata seda probleemi.
Sattusin sellise info otsa. Vähemalt tunnistavad viga. Olin ka aastajagu taolise moto omanik, aga õnnestus koroova ajal maha müüa kui autod defitsiidiks muutusid. Õnneks oli läbisõit alla 80K, seega muret veel ei olnud.
Eelmiste põlvkondade PureTech 1.0 ja 1.2 mootoritele on alates 2024. aasta märtsist kehtinud garantiipikendus, mis katab teatud tingimustel 100% kuludest kuni 10 aasta või 180 000 kilomeetri ulatuses varuosade ja tööjõu eest.
Kui pidite nende mootorite remondikulusid maksma liigse õlikulu ja/või hammasrihma enneaegse kulumise tõttu ajavahemikus 1. jaanuar 2022 kuni 31. detsember 2024, võib teil olla õigus rahalisele hüvitisele. https://www.citroen.ee/et/hoolda/puretech-huvitspoliitika.ht
ml?gad_source=1&gad_campaignid=23543906069
siin see number on.
"Läti-Leedu piiri ja Misa vaheline lõik on 45 kilomeetrit. Selle ehitamiskulu on üle 520 miljoni euro. Siin saame esimest korda näha, palju maksab ühe kilomeetri raudtee rajamine. See on 11,572 miljonit eurot. See on ilma elektrifitseerimise ja signalisatsioonita ning vajalike materjalideta ja siia pole arvestatud ka projekti järelevalvet. Kuid näeme nüüd, palju selle projekti ehitus Lätis maksab," lausus Läti transpordiminister https://www.err.ee/1609945280/lati-on-hadas-rail-balticu-tra
ssi-ehitamisega
Üks prselakkuja juba jõudis kommenteerima. Kui me järjekindlalt matame miljardeid musta auku või kuhugi sohu, olemegi varsti mongoolia.
Eile AK-s ütles, et 1km raudteed maksab 11 miljonit. Kommentaarid on vist liigsed. Lihtsalt näiteks, et missuguse kena maantee me saaksime talinast riiga kui taolise rahaga ehitaksime? Saaksime üliuhke tee, millel saavad sõita ka raskemad ja pikemad rekad, millede teedelelubamist nüüd jälle kaalutakse.
Poliitikute egoprojektid ei ole riiki edasiviivaks jõuks.
Tallinn-Pärnu-Riia raudtee oli ju olemas! milleks ehitada uus raudtee? eestis on vaid 1,3 milli. elanikku.see on euroopa mõistes väike linn.kõige hullem minuarvates on hilisemad jooksvadkulud.maksa nagu surnud hobust.ükski erafirma ei tee mingit projekti kahjumiga.riigil on justkui vastupidi.saaks särki rebida ja näidata,et tegime midagi valmis,kuigi kogu üritus on suure miinusmärgiga.
Meil ei suudeta normaalselt isegi tänavaauke lappida. See RB meenutab rätsseppa, kel pruuni triibuga alukad jalas, aga õmbleks õige sinna peale naaritsakasuka. Lätlased on kaineks saamas juba.
See, et toetuseta valitsus ülbitseb ja tagasi ei asu, näitab täpselt, mida nad rahvast arvavad. Õnneks tuleb varsti võimalus nad ajaloo solgiauku saata.
Kui iga suurema projekti korral otsustajad jalga väristaks, siis elaksime nagu Mongoolias . Milleks maanteed? , milleks Raudtee? Ratsutame parem, nagu mongolid on aastasadu teinud.
Eriti hea on majandusdoktori jutt, et erinevast rööpalaiusest tulenevalt vajame erinevaid remondibaase ja kompetentsi. See on umbes sama totter jutt, et erinevast rehvimõõdust tulenevalt vajame erinevaid autoteenindusi.
Sellist mõttetud ai pläusti pole vaja siia riputada. Esiteks võid neid top ten asju netist lõputult guugeldada ja seal on riskiga autode valik vägagi kirju, teiseks ei ole see ai kirjutis just hästi vormistatud ehk siis viga kui selline ei ole kõige paremini esile toodud. Näiteks fordi rihm jookseb õli sees ja ka see on probleemi allikas, aga seda ei ole kirjas. Neid õliseid rihmu on kasvõi pesukott tootnud ja samuti ämbrisse astunud. Paljud tootjad on ka vigu parandanud, seega ei saa eeldada, et konkreetsel autol olev mootor oleks hädaline. Niiet pilt on tegelikult tunduvalt suurem kui paistab. Igale ostetavale autole tuleb läheneda eraldi nurga alt.
Küsisin automaatkasti kohta, ta ei osanud selle tööpõhimõtte kohta midagi rääkida ja väitis et see kuue käiguline, kuigi hiljem pakkumises oli kaheksa käiguline.
Postitus ajendatud sellest delfi mittemidagiütlevast artiklist :-) https://forte.delfi.ee/artikkel/120437001/10-kasutatud-autot
-mis-suurt-labisoitu-ei-talu-ja-tasuks-parem-ostmata-jatta
Copilot kokkuvõte autogeeniuse $$$-st mööda hiilimiseks :-)
10 kasutatud autot, mida suure läbisõiduga pigem vältida
Allikad ei avaldanud täpset järjestust, kuid korduvad mudelid ja probleemsed jõuallikad on järgmised:
1. Škoda 1.2 TSI (EA111)
Varasemad kettaprobleemid
Suure läbisõiduga risk mootoririketeks
Tüüpiline probleem: veniv ketikomplekt
2. Volkswagen 1.4 TSI (Twincharger)
Ülelaaduri ja kompressori kombinatsioon osutus ebausaldusväärseks
Kõrged remondikulud
3. Audi 2.0 TFSI (varased põlvkonnad)
Õlikulu probleemid
Kett ja kolvirõngad kuluvad kiiresti
4. BMW N47 diiselmootor (1.6 ja 2.0)
Kett asub käigukasti pool – vahetus kallis
Suure läbisõiduga kettamüra = punane lipp
5. BMW N63 V8 bensiin
Väga kõrge õlikulu
Kuumenemisprobleemid
Remont ülikallis
6. Ford EcoBoost 1.0
Jahutusprobleemid varasematel aastatel
Suure läbisõiduga risk plokikaane kahjustuseks
7. Renault 1.2 TCe
Õlikulu ja silindrikulumine
Paljudel juhtudel mootorivahetus enne 150 000 km
8. Peugeot/Citroën 1.6 THP
Kett, õlikulu, turboprobleemid
Vajab väga regulaarset hooldust
9. Nissan 1.2 DIG‑T
Sarnased probleemid Renault 1.2 TCe-ga (ühine arendus)
Suure läbisõiduga risk mootoririketeks
10. Opel 1.4 Turbo (teatud aastakäigud)
Õlikulu ja kolvirõngaste kulumine
Suure läbisõiduga võib muutuda väga kulukaks
Natukene sajandiraudteest. https://arvamus.postimees.ee/8418502/endel-oja-rail-balticu-
agoonia-rotid-on-asunud-uppuvalt-laevalt-lahkuma
1994. aastal kogunesid Tallinna konverentsile 11 Läänemere piirkonna riikide ministrit, kes otsustasid, et oleks hea mõte rajada kiirraudteeliin Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi–Berliin–Hamburg. Seda hoolimata asjaolust, et kaks aastat enne seda lõpetati reisijate ja kauba vähesuse tõttu liiklus Pärnu–Riia raudteel. Loomulikult puudusid sellise mõttearenduse aluseks olevad elementaarsedki arvutused. Aga rong oli liikuma lükatud.
Aastal 2000 kehtestati Eestis vastav üleriigiline planeering ja 2004. aastal lisati vahepeal metamorfoosi teinud trass Varssavi–Helsinki nimetusega Rail Baltic (RB) Euroopa Liidu transpordivõrgu arendamise kavasse. Uus vägev rajatis pidi valmima 2016. aastal. 2007. aastal valmis RB teostamise strateegiline uuring (koostaja Taani konsultatsioonifirma COWI), mille järelduste kohaselt oli Eesti territooriumil kõige otstarbekamaks marsruudiks Tallinn–Tapa–Tartu–Valga ja kogu Baltimaades oleks pidanud jääma olemasoleva, 1520 mm rööpmelaiuse juurde, rekonstrueerides olemasoleva raudteetrassi Tallinnast kuni Poola piirini optimaalsele kiirusele 160 km/h.
Siit edasi tundub, et valitsus kaotas reaalsustaju. Veel samal, 2007. aastal, kirjutasid Eesti ja Läti alla memorandumi, et taotleda ELilt toetust teise nn Euroopa laiusega 1435 mm raudtee ehitamise otstarbekust hindavale uuringule (kuigi selline juba sisaldus COWI analüüsis). Eesti valitsus Andrus Ansipi juhtimisel toetas juba 2011. aastal Euroopa Komisjoni ettepanekut kanda Euroopa Ühtekuuluvusfondist 10 miljardit eurot CEFi (Euroopa Ühendamise Rahastu) – sellest Eesti osa 191 miljonit eurot – selmet kasutada seda raha tänavate, maanteede ja olemasoleva raudteevõrgu arendamiseks. Seetõttu on arusaadav, miks Reformierakond on võtnud RB läbisurumise üheks oma prioriteediks.
Alates 2017. aastast on Eesti loodusteadlased, logistikud, rahvastikuteadlased, majandusteadlased, kultuuritegelased ja paljud arvamusliidrid (400 kiri 2018. aastal ja ja 500 kiri 2020. aastal) selgitanud selle raudtee kahjulikkust Eesti majandusele ja loodusele. Nende hääl, mida saatsid ka avalikud demonstratsioonid, sh Vabaduse platsil, osutus hüüdjaks hääleks kõrbes ehk nagu tabavalt väljendas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho: vastuseks on olnud kõrvulukustav vaikus.RB arendamine asetus uude valgusse 2020. aastal, kui Euroopa Kontrollikoda järeldas, et RB-l ei hakka Riiga, Varssavisse ja Berliini sõitma loodetud miljonid inimesed ning kaupade veol ei suuda ta konkureerida autotranspordiga. RB projekt on Eestis läinud vähemalt neli korda kallimaks kui sellele juba kulutatud miljard eurot.
Praegu jätkub RB projekti arendamine nn kohaliku transpordiprojektina – kavas on rajada RB trassile 13 kohalikku jaama, mida välisvahenditest ei finantseerita ja mis võib maksma minna üle 100 miljoni euro. Samas näeb kehtiv raudteede arengukava ette kiire reisirongiliikluse arendamist muuhulgas Tallinna–Lelle–Viljandi raudteel, mis pooles ulatuses on lähiparalleelne RB trassiga. RB kohalikud jaamad saavad olema asulatest eemal, kuhu reisijaid peab eraldi transportima. «Lisaväärtusena» tekiks kaks raudteejaama Sakus, Kiisal, Kohilas ja Raplas. Tallinna–Pärnu raudteel sõitjatest sõidab üle 60 protsendi reisijatest Tallinna ja Rapla vahel.
RB olemasolul hakkaks Eesti raudteedel sõitma viit tüüpi ronge: olemasoleval 1520 mm laiusel Elroni reisirongid ja kaubarongid, RB 1435 mm rööpmevahega raudteel kiirrong ja aeglasem kohalik rong ning sellele rööpmevahele sobiv kaubarong. Need nõuavad erinevat remondibaasi ja vastavat kvalifitseeritud tööjõudu, mis kokkuvõttes tõstab teenuse (veo) hinda. RB nüüdseks prognoositud maksumus Eestis on juba 3,8 miljardit eurot. Läti ja Eesti elanike arv on vähenenud ajast, mil Tallinnast sai rongiga läbi Pärnu Riiga sõita ja ilmselt lähema 50 aasta jooksul see ei suurene. RB trassi iga-aastane hoolduskulu on vähemalt 40 miljonit eurot. RB-le sobivate rongide ostmist EL ei finantseeri. Elron ostab hoopiski 60 miljoni euro eest uusi porgandeid, mis sobivad sõitma kõigil Eesti raudteedel, välja arvatud RB-l.
Praegu puudub teadmine, kui palju läheb maksma RB nii Eestis kui kolmes Balti riigis, seega retoorika, et EL maksab kinni 85 protsenti RB ehituskuludest, ei ole kohane. Praktika on näidanud, et sellises suurusjärgus taristuprojektid kallinevad 50 kuni 200 protsenti võrreldes planeerituga.
Esimene pääsuke on kohal – Riia lennujaama RB terminali hind osutus peale ehituspakkumiste avamist planeeritust üüratult kallimaks – 250 miljoni euro asemel 430 miljonit, mistõttu lätlased võtsid seal aja maha.
Eestis peab RB trass, tarastatud laiusega 66 meetrit, läbima Pärnu lähedal Rääma raba ca 2 km ulatuses, kus turbakiht ulatub kohati 6–8 meetrini. Arvutus näitab, et rabasse on vaja tekitada kehand (sild?) pindalaga ca 13 hektarit. Lisaks tuleb rajada järjekordne sild üle Pärnu jõe, mis maksab kolmekohalise summa miljoneid. Riigil on olulisemaid kohti kui RB, kuhu raha panna – näiteks on ainuüksi kohalike teede ehituse ja remondi mahajäämus võrreldes planeerituga ca 900 miljonit eurot ja ka neljarealisi maanteid ilma laenuta ei ehita.
Lehti lugedes jäi silma selline artikkel. Kirjutatakse ka muudest asjadest, aga ei hakka kõike siia kopima, tavaline eesti elu kohalike probleemidega.
Iseenesest uudist justkui ei ole, tavaline praktika, et peale valimisi on esimene koosolek palkade tõstmiseks, aga peas keerlevad sellised mõtted, et kuidas on võimalik kohe hakata palku ja hüvitisi tõstma, kui tegelikult pole tööd veel üldse tehtudki, pole veel midagi tehtud selleks, et omavalitsuse ja inimeste elu oleks paremaks muutunud?
Ja teine mõte, et kas see siis ongi demokraatia ja valimised, kui valijal on küll võimalus oma hääl kellegi poolt anda, aga puudub võimalus oma hääl tagasi võtta, st kes kord on pukki saanud, see sinna ka jääb.
Seega teatud hetkest muutub ametnik meil pühaks lehmaks, kelle tooli ei kõiguta enam miski, kui just omavahelised võimuvõitlused välja arvata.
https://sakala.postimees.ee/8418881/me-ei-ole-nous-mulgi-val
lavolikogu-istung-algas-meeleavalduse-ja-umbusaldusavalduse-
esitamisega
Seegel selgitas, et meeleavaldajatele ei meeldi, et ühe esimese asjana hakkas volikogu tõstma enda ja komisjonide liikmete hüvitisi. "Neid polnud üldse tõsta vaja, need olid niigi liiga suured," märkis ta ja lisas, et karjuv vajadus tõstmise järele on hoopis koolides, lasteaedades, kultuurimajades, raamatukogudes ja mujal.
Tema sõnutsi on see kummaline, et rahva esindaja hakkab tõstma iseenda hüvitist ning nõustub ametikohtadega, mida vaja ei ole, viidates volikogu päevakorras olevale punktile määrata Mulgi vallavolikogule teine aseesimees, kes hakkas saama 1000-eurost hüvitist. Meeleavaldajate hinnangul poleks vallavolikogule üldse aseesimeest vaja, sest ennegi on ilma hakkama saadud.
