Eks see täpselt nii ongi, et me kõik tahame väiksemaid makse, suuremaid palku, suuremaid pensione ja suuremaid hüviseid riigilt. Vananeva rahvastiku ja enamasti just seetõttu kasvavate kuludega Euroopas jääbki nii üle peamiseks lahenduseks rahatrükk. Sellepärast olen üsna kindel, et inflatsioon jääb veel pikalt üle keskmise. Loomulikult on ettevõtja ahne. See ei ole häbiasi. Ilma kasumit teenimata ei toimi mitte ükski ettevõte, ei ole töötajatel palka, ega riigil maksutulu. https://www.youtube.com/shorts/MqELkgXoWGo
Herr V6sa, keeruline, sest meil statistikas, vähemalt minu leitus, ei suutnud eristada milline on söögivili, milline loomasööda ja milline joogipiirituseks ja milline benasegamise etanooliks. Homme äkki otsin enda originaalteksti kuskilt ülesse, kuhu ma selle maha kirjutasin. Võis minna äkki ka otse Markole või kellelegi, ausalt, ma hakkan vanaks jääma.
##võimalikud probleemid ülevaatusel heitgaasidega või õlileketega, kõik muud kaasaegsete mootorite haigused alates varajasest õlisöömisest, venivatest kettidest, tahma koguvatest sõlmedest, kusihappe süsteemidest, kõiksugu udupeentest filtritest väljalaske küljes##
Sa ju oskad ka ise valida selliseid autosid, millel neid probleeme ei eksisteeri ja olla neist samuti vaba? Enamus selle foorumi postituste mahust õpetab selliseid valikuid tegema, see filosoofia autonduse/vaba teema all on ainult pinnavirvendus terve foorumi mahu kõrval. Need, kes lugemise asemel ainult kirjutavad... nende kirjutatu peegeldab ju nii hästi, kui vähe nad loevad:)) Nii sünnivadki müüdid, nagu õlilekked, ketivenimised jne oleks ICEde probleem, kuigi see on ainult väheste halvasti projekteeritud mootorite probleem, mida on väga lihtne vältida neid mitte ostes;) Samal ajal keegi isegi ei räägi sellest, et enamike (st mitte enam väheste!) särtsukate puhul ei saada tehniliselt jagu nt jahutusvedeliku leketest ja vedeliku lisamine kuulub iga-aastase hoolduse hulka. Pole väga oluline, aga tegemata kah ei saa jätta (hooldusvabadusest rääkides).
Särtsukatega kaasnevaid plusse pole kunagi eitanud (miks peaks?), sest olen neid nii palju kasutada saanud ja kasutan juba praegu nt särtsutsiklit ja särtsupaadimootorit rohkem kui nende mürisevaid versioone (neid kasutan paralleelselt samuti edasi). Särtsuauto ostmise järel kasutaks samuti fossiilikaid edasi seal, kuhu need paremini sobivad - erinevad nishid. Meie kliimas tuleb maakana paraku vaadata reaalsusele otsa olenemata kütusetüübist ja teha valikuid nende vahel, millised valikud on reaalselt olemas (ja haardeulatuses).
Siit saab lugeda näiteks särtsukate WLTP vs reaalsusest 0 kraadi juures, erinevused enamjaolt 35-50% vahemikus (ka vähem, aga üks Opel ka üle 50%). Isegi siin foorumis on tõe % suurem kui uusi särtsuautosid müüvate maaletoojate ametlikult jagatavas infos... ja seda juba sulailmaga, talvekülmasid mängu toomata... hinnaklassis, mis käib enamikule ülejõu (st nii suure raha majandusest välja viimine tuleks väga kõrgelt maksustada). https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/9cd12d8f-afa5-427c-ae
2f-61e4280d68b3
Eelpool kirjutajaga osaliselt nõus.Kuid pole ju kõikidel siledaid golfiväljakuid ja lagedat suuremat platsi,kuhu kaablivaba robot on tõesti nagu rusikas silmaauku.Ma hetkekski ei kahtle,et seal teeb kaablivaba puhta töö teatud aja jooksul.Aga kui sul on elamine täis pikitud puid,põõsaid,taimi ja kitsaid läbikäike siis sügavalt kahtlen kaablivaba võimekuses sellistel aladel efektiivselt toimetada.Siit ka võib järeldada,et igale maatükile see imemasin ikkagi ei sobi ja arvan,et niitmisaeg korvab traadiga masinate keeruliste alade niitmise.Võin ju eksida ja iga vastuväide on teretulnud.Hetkel jään ikkagi ennast tõestanud vana pommikindla traadi juurde.Kusagil hirmutati mind päris ära asjaoluga,et traadita roboteid olla tiikidesse,järvedesse sõitnud küll ja küll.Ikkagi uus ja veel järeleproovimata töös tehnoloogia.Parem varblane peos kui kurg taevas.Keegi siin kurtis Wiperi probleeme.Ma ei tea mis mudel härral oli,aga eriti vihma ja märja muruga kipub robot teinekord tõesti out of border andma kuna lihtsalt hooga libiseb üle piiri.Mul 4a paar korda olnud märja muruga selline olukord.Seal mill paar ületamist ja palju pole vaja.Vähemasti ei pane üle piiri.Signaali puudumine.No signal,Siin vaja üle vaadata laadimisjaama kontaktid ja kaabli ühenduskohad,sest kui miski on mäda kaabli ühendusel laadijaga või paranduskohtade kontaktidega, jääb robot kohe seisma,sest kaotab signaali kui perimeetrikaabliga on robleem.Müra tekib siis kui tera on rohukitist disbalansis ja seda ikka seda tüüpi terale koguneb.Korra nädalas võiks kasvõi noaga kitt maha kraapida.Aga esirataste aukudesse kinnijäämist vähemasti KXLS mudelil peab küll kiitma.Vähemasti 5 min.keerutab vaheldumisi tagaratastega vasakule,paremale ja tagasi kuniks ennast ise välja tõmbab.Kui selle ajaga ei saa hakkama,siis hädasignaali väljastab telefoni 4a.jooksul paar korda juhtunud kui mäger öösel suurema augu tegi.Aga olge mõnusad ja kõigile peatset kevade saabumist.
##Millised need normaalsed autod on?/.../Neid õõtsasid ja pukse ja läheb mu ICEl ka nagu leiba.##
See oligi mu point. Delfis oleks see igati mõistetav küsimus. Autofoorumis enam mitte, sest see, kellel on HUVI AUTONDUSE vastu, oskab teha ka vastavaid valikuid (sellest on siin üle foorumi laiali tuhandeid teemasid!). Kui oled enne vahetamist keerutanud käes kasvõi ainult mõnekümne eri margi-mudeli õõtsasid jt sillapudinaid, ei pea olema hiromant, et saada aru, mis on loodud kestma ja mis mitte. Mõlemad valikud on turul saadaval ja seda kinnitabki see sama ÜV statistika. See teema siin on ammu hapuks läinud, sest sõna on hakanud tehnika osas võtma ka need, kes oma käega ei tee kärbsepesagi, pole kunagi teinudki, aga teavad enda arvates kõigist rohkem. See ei tähenda, et need autod, millel pidevalt sildasid jm saab remontida, ei võiks muus osas nii lõbusad olla, et väärivadki seda "püsiremontimist", aga kiire väärtuse langus ning ÜV-statistika on faktid, mis kehtivad ka siis, kui neisse ei usu.
Lootus ongi pigem sellel, et sama fakt ehk varsti enam ei kehti, ainult et sellel pole mingit pistmist enam jõuallikatega, vaid tootjate motiveeritusega valmistada kestvustooteid. Seda saaks suunata maksustamisega sama agressiivselt, nagu viimastel aastakümnetel kestvustooteid turult välja on tõrjutud;)
Siin mõned ei saa aga sellestki aru, et paljud ei vali üldse mitte särtsukate-fossiilikate vahel, vaid hoopis reaalsete omaduste vahel ja neile sobib kõik, mis täidab neid eesmärke ega ole samal ajal milleski "liiga halb", nagu nt see äsja mainitud BYD.
Traadiga ja traadita niiduki tööajad ei ole päriselt võrreldavad. Põhjendan: Traadiga niiduk "põrkab" mööda niiduala ringi ja niidetud ala ülekattuvus on suur. Sisuliselt niidab ühte ja sama kohtta korduvalt ja korduvalt. Traadita niiduk liigub korrapäraselt ja peaaegu kogu energia läheb niitmata muru niitmisesse.
Vaatasin praegu järele, et minu eelmise aasta täiselektriline läbisõit on pea 3 kkm ja hübriidne pea 7. Pluss võõraste mekkimised mõnekümne minuti kaupa võimalusel. Seega - võrdlust hakkab nagu looma. Nagu ka kogemust, mida kummagi tüübi pidamine tähendab sisepõletajatega võrdluses.
Deus, oled ehk hea ja näitad mõnda biokütusepõldu Eestis. Et õlipalmid Okeaanias ja maisisilo Saksamaal energiaotsarbelisena kasvab, pole meie autovalikutega mitte kuidagi seotud. Topi-Sootsi mets ja Risti sood on otseselt meie loodus, mis "tasuta energia" saamiseks persse keerati.
Sellega olen nõus, et elektrit põhimõtteliselt saab kodustes tingimustes hõõruda täiesti legaalselt ja eriliste jääkideta. Ei pea elektrimolekule tingimata sisse vedama.:)
Kärss, kui me vaatame asju puht pragmaatiliselt küljest, siis on elektrika ostja võitnud küll. Jätame hetkel välja need aspektid (mis on ka siiski olulised), et uue ostuhind on mõne auto puhul suht krõbe ja teise-kolmanda ringi kasutaja saab väsima hakkava aku ning tänasel päeval kiirelt vananeva tehnoloogia, siis võiduks on korralise hoolduse puudumine a la õlivahetus jms, võimalikud probleemid ülevaatusel heitgaasidega või õlileketega, kõik muud kaasaegsete mootorite haigused alates varajasest õlisöömisest, venivatest kettidest, tahma koguvatest sõlmedest, kusihappe süsteemidest, kõiksugu udupeentest filtritest väljalaske küljes jne, siis elektrika omanik on neist vaba ning tema peamised vajadused on laadimiskoha olemasolu (kasvõi tööandja elektit varastades) ja teatud nüansid kõvemate miinuskraadidega. See, et hiina käkk kuskil külmas kliimas aknaid udutab ja muid trikke teeb, ei ole põhimõtteliselt probleemiks lõunapoolsemates riikides ja nagu siin vist mainitud sai, on hiinlased suht käbedad probleemide lahendamisel, sest konkurents nõuab. Niiet kui vaja autot vaid igapäevaseks tööle-koju sõiduks, on elektrikal plusse küll ja teatud osas muutub elu natukene mugavamaks.
Seega igasugu muid emotsioone kõrvale jättes plusse leidub. Need mõned trollid siin las mölisevad, elu läheb omasoodu edasi ja nagu kõikide asjade puhul, näitab aeg, mis saab. Mina isiklikult pole kindel, et tulevik on ainult elektri päralt. Ajalugu näitab, et uued asjad tulevad ja lähevad, aja jooksul sissetöötatud lahendused siiski kestavad.
#kes siin aastaid juba propagandat teevad, on normaalseid fossiilautosid ainult kaugelt näinud#
Millised need normaalsed autod on?
Normaalsus on suhteline, minu arusaamist mööda normaalseid autosid enam ammu ei toodetagi.
Neid õõtsasid ja pukse ja läheb mu ICEl ka nagu leiba. Ma arvan, et see lihtsalt üldine autotööstuse ja esinduste praktika. Mina auto põhja all ei käi ja nad võivad vaetada kas asju, mis veel tegelt kestaks.
Subarut nüüd teistega võrrelda küll ei tasu. Subarul nii ebaökonoomsed mootorid mis tekitavad suures koguses CO ja see meil ju maksu alla lähebki. Seega Kiat ja Subarut võrrelda on väga vale. Need pole üldse sarnased autod kütusesäästlikuse ega muus osas.
##ei usu ma neid vennikesi, kes ütlevad, et maakera siin ise toornaftat juurde toodab, kui toodabki, siis mitte selles tempos, milles me teda kulutame.##
Et mitte jätkata seda offtopikut elektriauto pidamise teemas, jagan siin üht silmaringi avardavat artiklit, kus see teema kõik puust-punaselt lahti on seletatud. Vastab hästi ka küsimusele, miks on mõnes maailma nurgas liiv ise naftat täis või kui erinevad väljakutsed ootavad meid eri paigus ees nafta maast kättesaamisel tulevikus. https://novaator.err.ee/1609848933/lugeja-kusib-miks-eestis-
naftat-pole
##Tundub, et enamus siin foorumis kommenteerijaid on EV ainult kaugelt näinud.##
Mina arvan jällegi, et see väide ei kehti mitte ainsamagi inimese kohta, kes siin teemas sõna võtab. Võin vabalt ka valesti arvata:)
Küll aga tundub, et need elektriautode apolegeedid (erinevalt fossiil- ja elektriautode kasutajatest), kes siin aastaid juba propagandat teevad, on normaalseid fossiilautosid ainult kaugelt näinud. St on ostnud varasemalt selliseid “tasuta lõunad stiilis” käkke, mida autofoorumis osalevad ja autodest midagigi teadvad inimesed endale kunagi ei ostaks. See selgitaks ka neid äärmiselt eluvõõrana kõlavaid “pettumisi ICEdes”, kus kantakse enda rumalad valikud üle tervele jõuallikate segmendile. See on kõigi siin esinevate särtsu- ja fossiilautoHUVILISTE jaoks sama ajuvaba, nagu võtta nüüd see minu viimati pandud lingis olev iinlaste BYD elektriauto ja kanda selle auto tüütud ja ohtlikud puudused üle kõiki sama jõuallikat kasutavatele autodele:)) Kas see poleks ajuvaba? Aga särtsupropagandiste poolt tehtuna ei ole... Sellest madalamale pole argumenteerides vist latti enam võimalik lastagi.
##EV võib meeldida või mitte, aga ta on sõiduautode tulevik ja suuresti ka juba tänapäev.##
Tänapäevaks muutub see siis, kui need autod hakkavad jõuallikad vahetamata sõitma samuti miljoni ja tänu sellele ka hoidma hinda samaväärselt fossiilautodega. Kuni seda pole juhtunud, on see kõigest tulevik(u unistus). Point pole üldse “miljonis”, vaid selles, et hinna hoidmiseks on vaja reaalseid ja käegakatsutavaid põhjuseid (neid pole ka hinda mittehoidvatel ICEdel!!). Kui see põhjus pole “miljon”, peab see olema milleski muus, kasvõi fossiilikatega samavõrd hästi vastupidavates õõtsades, puksimajanduses jne (projekteeritud kestma). ÜV-statistika on siit korduvalt läbi käinud ja reaalsus on paraku midagi muud.
Praegu jääb mulje, et särtsukiitmine piirdubki ainult “tõmme ja miinushinnaga elekter” jutuga, kuid keegi jutumeestest pole reaalselt erinevate särtsuautode allagi vaadanud (veel vähem seal midagi teinud, eri tootjate autodel nt neid samu õõtsasid vahetanud jne) ja kannab juba ostes maha selle ülikiire hinnalanguse, sest särtsukat soovides ei olegi valikuid. Fossiilautosid ostes on, seda ka 10, 20 ja 40 aasta vanuste autode puhul.
Bensiin, diisel ja gaas on hetkeline kulutus. Kui sa selle ära kulutad, siis seda enam ei ole. See on kahjuks kurb tõsiasi, samuti ei usu ma neid vennikesi, kes ütlevad, et maakera siin ise toornaftat juurde toodab, kui toodabki, siis mitte selles tempos, milles me teda kulutame.
Ühesõnaga paneel + aku + elektrimootor on hetkeline toornafta kulutus, mis pärast on suuteline iseennast taastootma ja energia on ringluses, mitte lihtsalt kulumises.
Vaja on suuri päiksepaneeliparke, sest kortermajad ei suuda kindlasti ennast enda katusega ära toita ja ega igale eramajalegi ei saa paneeli katusele, eriti keset linna, vaja on ka laadimistaristu tihemaks saada, kus saaksid vähemalt nädalas 2 korda ööseks jätta auto või siis tööpäevaks.
Enne kui paneelipargi maha tegemise jutt pihta hakkab, siis ma ei mõtle siinkohal, et peab metsa maha võtma vaid lihtsalt biokütuse põldude kasutuse ringi tegema, piisab sellest, pole rohkem vaja.
Tehnoloogiliselt oleme juba sellel äärel, paneeli hind läheb järjest odavamaks. Järgi peab jõudma energiataristu kõigest, et kogu seda mikromajanduse jama ära kompenseerida kas siis võrgu enda või siis salvestusjaamadega.
Tinglikult võib öelda, et me oleme jõudnud sinnapunkti, kus suudame rohkem energiat toota vähema kulutamisest ehk isegi kui sisse arvestada mootori, paneeli, võrgu ja muud kaod, siis kogu tsükli eluea lõpuks oled ikka plussis, sealhulgas tootmiskulu. Energiat tegelikult toodame me küll tuumakütusel jooksvast reaktorist varastades aga mis ta raibe põleb siis niisama seal taevas. Hispaanlased muidugi arvasid, et ei põle niisama, peab maksustama, sest mujalt jäid maksud puudu ülekolimisel.
Mida siia juttu pole arvestatud: tiblastani küttel jooksvat Hiina tehast, mis hinna alla on löönud. Sellest tulenevalt paneeli enda tootmise nulli jõudmist, soetustasu tuleb nulli hetkel ca 6 aastaga, peale seda on juba kasum kergelt langevas tempos (0,5 - 1% aastas kukkumist)
Omaarust ma olen selle jutu siia juba kirjutanud aga nüüd ei leidnud isegi ülesse ja kas on see tähtiski, sest viimased postitused kõik on tehtud nagu seda poleks olnudki.
EV võib meeldida või mitte, aga ta on sõiduautode tulevik ja suuresti ka juba tänapäev. Pikema otsa sõitude jaoks on hübriidid ja kaovad ka need vaikselt, kui akude areng edasi jõuab.
Korduvalt on räägitud, et EV jätab linna õhu palju puhtamaks. EV võimaldab ka paremini tuult ja päikest kasutada.
Tundub, et enamus siin foorumis kommenteerijaid on EV ainult kaugelt näinud. Elektrimootori tõmme muudab sõidu mõnusamaks. ICE peab mõttetult suur olema, et sama tunnet saavutada.
EV miinustest on ka palju räägitud: masinad on rasked, aku laadimine võtab aega, haagise vedamine tühjendab ebamugavalt kiiresti.
Mis puudutab sõiduautodest suuremaid masinaid, siis raske öelda, kas ja millal need akude peale lähevad. Ilmselt mingi osa hakkab elektriga sõitma.
Kui nüüd kellelgi on börsipakett (fdghfgh?), siis võib oma viimase elektriarve ette võtta ja vaatab, kui palju maksis see fossiili baasil toodetud elekter. Võib sealt maha lahutada selle taastuvenergia toetuse osa, aga see ei muuda suures pildis midagi vist.
Ja jaanuaris ei olnud isegi veel 100% fossiilne ...
"...ja siis hakkame soojuselektrijaamu ehitama nendesamade "loodussõbralike" katmiseks tuulevaiksel ja hämaral ajal. Odavam oleks aastaringselt katlaga lasta tuumajaama tulekuni."
Jätame selle tuumajaama hetkeks võrrandist välja ja mõtleme niipidi, et kas üldse keegi kunagi on teinud võrdlevaid kalkulatsioone sellel pinnal, et kas kulutada sadu miljoneid mingi hulga tuulikute paigaldamiseks või saame selle raha eest teha gaasijaama, osta x koguse gaasi ja kütta sellega x aastat? Või siis tõesti ka niipidi, et nende miljonihunnikute eest oleks juba ammu tuumajaama käima saanud.
Võrdluseks võiks tuua näiteks mandri ja saare (muhu) vaheline praamiühendus, kuhu on aastakümnete jooksul maetud sadu miljoneid, aga äkki oleks mõistlikum olnud kohe teha sild. Sarnaseid võrdlusi saame teha pea igal elualal.
Üks asi, mis meil siin kindlasti lonkab, on suutmatus vaadata tulevikku, näha seda, kuidas raha otstarbekamalt kasutada.
Siis muidugi on oht, et keegi ei saa vajalikku hulka kilekotte sidrunitega...
Kui meeldib, siis meeldib. Emotsioonil pole hinda. Aus väljendus. Mulle ka meeldib elektriautoga muutuvas liikumistsüklis (näiteks põllul katsete vahel vahel) gaas-pidur-gaas-pidur tsükli regeneratsioonist energia ringlus. Teeb fossiilikale igal juhul silmad ette.
Emissioonil on hind. Eriti siis, kui see hind on kahekordne elektritootmine, nagu meil ehitatakse. Esmalt lükkame metsi raadates püsti tuugenid ja raiskame hunniku põllumaad paneeliväljade alla ja siis hakkame soojuselektrijaamu ehitama nendesamade "loodussõbralike" katmiseks tuulevaiksel ja hämaral ajal. Odavam oleks aastaringselt katlaga lasta tuumajaama tulekuni.
Ja õunu võrdleme ikka õuntega: kui võtame nafta hankimise ja kütuseks keetmise kahjud ka sisse, siis peaks võtma sisse KÕIK tavapärasest autost erineva hankimise kulud: akud, elektrimootorid... Ei või nii, et üsna rohelise ja suures osas juba täna taaskasutatava fossiilkütust põletava auto kulude kõrvale paneme äärmiselt piiratud ressurssi õgiva ja praegusel hetkel tööstuslikult taaskäideldamatu elektriauto energiakulu ja siis plaksutame trakse ühe loodussõbralikkuse teemal.
Elektriauto peamine eelis on viia põlemise heitmed linnast välja. Kogusaaste elukaares ei muutu või isegi tõuseb:(
Auto suuruse määrab vajadus. Üks inimene ja läpakakott reisivad linnas suurepäraselt ka ühistranspordis. Maal sõltub liinivõrgust, pigem mitte. Kaks inimest ja kodinad sõltub juba sihtkohast ja kodinate iseloomust. Jahimees värske lihakehaga ilmselt bussi oodatud ei ole:) Täislaaditud auto on igal juhul ühistranspordist odavam kasutada, aga mitte omada. Eriti meie praeguse automaksulolluse kontekstis.
"Aga kui tõstate miinimumpalka 50 euro võrra, siis iga majanduses osaleja tahab sellest 50 eurost ka endale midagi saada ning selle tulemusena hinnad tõusevad.“
Kuidas mõista- tahab sellest 50 eurost ka endale midagi saada?
Topib madratsi alla paljunema?
Aga mida me sellest järeldama peame? Et polegi vaja miinimupalka tõsta?
Reaalsus on selline, et igasugune sissetulek (palk, pension) läheb nagunii majandusse (tarbimise näol) tagasi ja mida rohkem raha tagasi liigub, seda rohkem saab näiteks ka riik käibekat või aktsiisi, rääkimata sellest, et rohkem raha saavad ka kõikide kaupade-teenuste müüjad- nii pagar kui spaaomanik. Ei ole ju parem variant see, kui kõik maksavad oma igakuised arved ära, ülejäänu kulutavad hädavajalikule toidule ning jäävad uut palgapäeva ootama ja pagaril ronivad koid jahu sisse ning spaabasseinis hõljuvad tolmurullid.
Kaupmehe ahnus on selle nimetus. Kõikide maksuliigutuste kordadel seda nähtud, alati tõstetakse, mitte kunagi pole langetatud, va alkoholi puhul aga siis ka minimaalne.
Energiahind aga nii ei toimi, kui seal midagi teha, olgu siis vedelal või juba kaablis kihutava elektroni kujul, on automaatne hinnatõus kõigele ja automaatne vaesumine kõigile.
Muidugi ei tohi unustada, et ka kaupmees peab enda töötajatel seda palka tõstma siis kohustuslikus korras ehk kuskilt peab ju selle tõusu jagu pappi tulema.
Ise ei saa sellest aru, et igasugusest saastamisest rääkimine on demagoogia, kui seda särtsuautot kasutatakse ühistranspordi asemel? Minul kõlbab küll linnas käies igati hästi toimivat ühistransporti kasutada, aga mingitel härradel on selleks autot vaja... nii teetegi seal oma rohepööret? :)
Selle kohapealt soovitan kuulata meie esiliberaale: sõida, aga ära mölise! :) https://www.youtube.com/watch?v=lIPaP0YAGYc
Kui suur (auto) mul siis härrade arvates tööle sõitmiseks olema peaks? Ise te ju kirjutate, et aku tootmine on tohutult saastav, elektriautod on raskemad jms. Väiksem auto on kergem ja säästlikum. Väiksema elektriauto aku on väiksem(väiksem tootmise jalajälg). Väiksem automaks. Need on ka minu jaoks olulised punktid kuna ma ei taha autole palju kulutada. Kellegi teise jaoks ei ole need punktid olulised. Maitse asi.
