Muidugi tasuks meil madalamakvaliteedilist vilja ise etanooliks ajada, selmet seda iga hinna eest söögiviljakategooriasse trikitades laeva sokutada. Ning praskaga lihaveiseid nuumata. Praska sobiks hästi ka piimaveiste söödamiksi. Nii need mõisadki oma jõukuse lõid merest kaugemal. Paraku selle tegevuse elluviimine praegusel ajal eeldab VÄGA asjatundlikku paberimajandust, et kõik riigi kehtestet nõuded oleks täidetud ja tasud õigeaegselt makstud.
Etanool soojal ajal bensiinis ei ole halb asi. Koosnevad ju mitmed bensiinilisandidki märkimisväärses osas etanoolist. Lihtsalt seda ei või kuudeks kanistrisse/paaki vett neelama jätta, vaid tuleb järjest ära põletada.
Samuti on etanool keemiatööstusele suurepärane toore. Kuigi molekulisaagijad suudavad tänapäeval võtta viljas olevad elemendid kasutusele juba otse. Põhimõtteliselt on võimalik Fibenoli tehnoloogia suvalise bioloogilise materjali pealt käima panna. Suured tehnoloogilised probleemid tekivad tööstuslikule mahule skaleerimisel:)
Paneelid peaks olema hoonete katusteks/katustel. Või äärmisel juhul niitudel, kus muu põllupidamine pole mõistlik. Paneelid korralikel põllumaadel on lihtsalt monument eluvõõrusele ja liigselt jõukusele. Nagu tuugenid endises metsas on obelisk lollusele. Tuugenite koht on mereäärsel paekaldal. Tallinnast Paldiksi suunas on ehitustehniliselt sobilikku maad dajooba ning sealsed elanikudki enamuses keskkonnateadlikult edumeelsed inimesed, kellel ei tohiks ometi olla midagi odava keskkonnasõbraliku energia vastu nende oma tagaaiast.
Jään siiski eriarvamusele Eesti põllumaa kasutuse osas: meil ei konkureeri energiatoore toidu ega söödaga. Meil kasvav rohi ja vili lähevad koha peal tavapärasesse kasutusse ja mida mahamüüdud kauba ostja sellega oma riigis teeb, pole enam meie määrata.
Metsaga on kehvemini - seda müüme hakke/graanulina riigist välja mitu korda enam, kui mõistlik oleks. Mõistusepäraselt ressursi ise ärakasutamise asemel ostame sisse kallist elektrit ja kütust ja tseeoookavekvooti:(
https://majandus.postimees.ee/8424307/valitsus-on-eesti-inim
estele-kupsetanud-jarjekordse-salamaksu
Kui palju? Selgub, et päris palju. Postimees palus transpordiametil kahe praegu Eestis populaarse automudeli näitel arvutada, kuidas valitsuse soovitud maksutõus praktikas toimima hakkaks. Kuna tõusu näevad kõik olulised maksukomponendid, muudab see registreerimistasu, mis juba praegu on ostjate jaoks tõsine probleem, veelgi kallimaks.
Automaksu haldab rahandusministeerium. Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ütles, et kirjeldatud registreerimistasu tõusud on seadusega kehtestatud ning seadust mitte muutes need määrad aastatel 2028. ja 2031 tõusevad.
«Tõusude mõte on hoida maksusüsteem ajakohane ning toetada süsinikuheite vähendamise eesmärke. Tasu sõltub suures osas sõiduki süsinikuheitest, ja kuna see heide on uuematel sõidukitel pigem väiksem, siis selle tasu säästlikkusele nügiv mõju samuti väheneb,» sõnas Kaarna. «Ühtlasi on sõidukitootjatele ja -müüjatele kehtestatud süsinikuheite piirmäärad, mis samuti on tulevikus rangemad. Samuti arutletakse ELi tasandil, kuid otsusteni pole veel jõutud, soetatud uutele sõidukitele eraldi süsinikuheite vähendamise riiklike eesmärkide seadmist. Riigil on ka üldised süsinikuheite vähenduse eesmärgid, mille täitmine on meile kohustuslik. Transpordisektor on Eestis suur süsinikuheite allikas ning eesmärkide täitmine on keeruline ilma suunavate poliitikameetmeteta,» selgitas Kaarna.
Kui palju siis tõuseb?
Seda näeb transpordiameti tehtud arvutustest. Arvutuskäik on iga tõusuastme puhul eraldi ära toodud, et oleks võimalik mõista, millised komponendid ja kui palju täpselt seda hinda tõstma hakkavad.
Näide 1: Skoda Octavia, 3 aastat vana
Kütus : Bensiin/Maagaas; Mootori maht 1,5 l ; Võimsus 96 kW
CO2 (WLTP) 104 g/km
Täismass : 1880 kg; Tühimass: 1494 kg
Registreerimistasu täna ja kuni 2027. aastani 488,00 eurot
Baasosa – 150 eurot
Massiosa - (1880 kg -2000 kg) x 2 = 0 eurot. Kuna täismass ei ületa 2000 kg piiri, siis massiosa puudub.
CO2 eriheiteosa 104 g/km
Valem (104-1+1) x 5 = 520 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (0+520)=338 eurot, koos baasosaga 488,00 eurot
Registreerimistasu 2028–2030 – 634,50 eurot
Baasosa – 225 eurot
Massiosa - (1880 kg -2000 kg) x 3 = 0 eurot. Kuna täismass ei ületa 2000 kg piiri, siis massiosa puudub.
CO2 eriheiteosa 104 g/km
Valem (93-1+1) x 5 + (104-94+1) x 15= 465+165=630 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (0+630)=409,5 eurot, koos baasosaga 634,50 eurot
Registreerimistasu 2031 ja edasi – 888,25 eurot
Baasosa – 300 eurot
Massiosa - (1880 kg -2000 kg) x 4 = 0 eurot. Kuna täismass ei ületa 2000 kg piiri, siis massiosa puudub.
CO2 eriheiteosa 104 g/km
Valem (49-1+1) x 5 + (93-50+1) x 10 + (104-94+1) x 20 = 245+440+220=905 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (0+905)= 588,25 eurot, koos baasosaga 888,25 eurot
Näide 2: BMW X5, 3 aastat vana
Kütus : Diisel; Mootori maht 3,0l ; Võimsus 210 kW
CO2 (WLTP) 189 g/km
Täismass : 2940 kg; Tühimass: 2411 kg
Registreerimistasu täna ja kuni 2027. aastani – 2370,40 eurot
Baasosa – 150 eurot
Massiosa – (2940 kg -2000 kg) x 2 = 1880 eurot.
CO2 eriheiteosa 189 g/km
Valem (117-1+1) x 5 + (150-118+1) x 10 + (189-151+1) x 30 = 585+330+1170= 2085 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (1880+2085)=2220,40 eurot, koos baasosaga 2370,40 eurot
Registreerimistasu 2028–2030 – 4056,75 eurot
Baasosa – 225 eurot
Massiosa – (2940 kg -2000 kg) x 3 = 2820 eurot.
CO2 eriheiteosa 189 g/km
Valem (93-1+1) x 5 + (150-94+1) x 15 + (189-151+1) x 45= 465+855+1755=3075 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (2820+3075)=3831,75 eurot, koos baasosaga 4056,75 eurot
Registreerimistasu 2031 ja edasi – 5451,25 eurot
Baasosa – 300 eurot
Massiosa – (2940 kg -2000 kg) x 4 = 3760 eurot
CO2 eriheiteosa 189 g/km
Valem (49-1+1) x 5 + (93-50+1) x 10 + (150-94+1) x 20 + (189-151+1) x 60 = 245+440+1140+2340=4165 eurot
Vanusekordaja
3 aasta korral 0,65 x (3760+4165)=5151,25 eurot, koos baasosaga 5451,25 eurot
Siinne esindus teostab garantiiremonti juhul, kui tootja selle kinni maksab. Omast taskust nad seda ei tee. Järelikult neil on kogemus tehase vaatenurgaga sarnastele asjadele ning tehas ei pea seda garantiiprobleemiks. Kui sul oleks kuskil tiivas või karbis seestpoolt väljapoole tekkinud auk, siis ehk oleks lootust, aga mingi detaili pool ära hõõrutud värv pole probleem. Ja üldse võiksid õnnelik olla, et 12 siinses soolas nii hästi möödunud.
Venemaa on nõustunud aktsepteerima USA välja pakutud julgeolekutagatisi Ukrainale, teatas Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov riiklikus teleülekandes.
Budanov rõhutas, et tagatised on Kiievi jaoks ülimalt olulised, ning märkis, et Ukraina eelistaks julgeolekutagatistes kokku leppida enne laiemaid poliitilisi kokkuleppeid, kuid möönis, et protsess võib kulgeda paralleelselt sõja lõpetamise püüdlustega. „Ma arvan, et julgeolekutagatised aktiveeritakse koos sõja lõpuga, kui me selleni jõuame,“ ütles ta, lisades, et tegemist on tema isikliku hinnanguga.
President Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et USA president Donald Trump soovib allkirjastada nii julgeolekutagatisi kui ka sõja lõpetamist hõlmavat lepingut pidulikul tseremoonial, samas kui Kiiev nõuab, et tagatised peavad esmalt saama USA Kongressi heakskiidu – siduvate ja usaldusväärsete kaitsemeetmete tagamiseks.
siin pole midagi uut vanadele tehnikahuvilistele.kõik need pikad garantiid on mõeldud selleks,et inimene neid autosid ostaksid.nad loodavad,et uut autot peetakse max 3-5 aastat
##Paraku tuleks sellisel juhul leppida ka riigi poolt pakutavate hüviste, toetuste ja pensionite vähendamisega, eriti indekseeritud hüviste.##
Oh ei, ainus, millest loobuda on vaja, on riigi sekkumine igal sammul igasuguste mittevajalike regulatsioonidega, nende haldamisega, nende järelevalvemehhanismidega jne. Seda täiesti mittevajalikku tööd tehakse puhtalt maksumaksjate raha eest ja sellest ei suurene inimeste heaolu ega ka riigi effektiivsus, kuid selle kulud on kolossaalsed. Selle jutu jätkamiseks on siin foorumis süvariigi teema.
Siin lingil on lühike soomekeelne videolõik ühest Pertti Pasase dokumentaalist, milles tutvustatakse rahvale arusaadaval viisil riigiaparaadi toimimist ja selliste ametikohtade loomise mehhanisme, millel istujaid kutsutakse meil tiksujateks. https://youtu.be/2oPmj5YFF0E?t=27
Sellest ametnike armee paisumisest räägivad kõik erakonnad aga tegevus on NULL, so, tegevusetus..
Toimub hoopis paisumine ja järjest jaburamate ametikohtade loomine ministeeriumites.
"Süsiniku sidumise spetsialist" on vaid üks näide WACK!
Kui muudmoodi ei saa ja PEAB koondama, siis on eesliini rahvas see, kelle arvelt kokku tõmmatakse.
Pole kuskil öelnud et konkureerib. Olen tuttav ka jääkide kääritusega, teistele aga vajalik lugemine, kui ei teadnud.
Sa ei saa väita, et ei toodeta sama hästi kui mina väita et toodetakse. Ei pea koha peal seda tegema, saab ka Lätti viia lõõpproduktiks ja siis siin tagasi segada kütusesse, paberi peal on see JOKK skeem nõuete täitmiseks.
Ma omaarust ütlesin, et miinuspooli on. Need on lahendatavad suurema summa rahaga, vaene ei tohi olla lihtsalt.
Kas eelistad igal pool neid paneele näha või oleks parem kui olekski suuremad paneelipargid kuskil põldudel, maanteelt vaadatuna varjatud elupuu heki taga?
Muide, mu toodud 60k pindala uute statistika numbrite valguses on väiksem protsent ja toodab 3x Eesti vajaduse... See ei tähenda et peaks müüma naabrile alati aga seda "ülejääki" saaks vabalt kasutada piiritusetehase katla kütmiseks. Tehas ei pea 24/7 töötama a ma olen unistajast mitteärimees, rahaahnel debiilikul tähendab seisev tehas teenimata raha.
Deus, Sinu väide oli, et meil kasvab biokütus põldudel ja konkureerib toiduga. See on vale - meil ei kasva otseselt biokütuse toore põllul. Sest meil ei ole põllul kasvavast materjalist kütust väärindavaid ettevõtteid enam. Viimane viinakeetja lõpetas töö juba 7 aastat tagasi. Mida teevad ostjad meilt toidu- või söödavilja kvaliteedi (ja hinnaga!) ostetava saagiga, pole peale laevalaadimist enam meie määrata.
Muide, 16.02 on toidunisu hind tootjale terminalis häbiväärne 190 € tonn:(
Suure tertsi viidatud jäätmetest kütuse tootmine on hoopis teine teema: need ollused on esimese ringi juba teinud (toit, sööt, muud biomaterjalid) ja nüüd saab neist veel hõlpsalt energiaks väärindatavat kätte. Ei biogaasijaamade "kütuseks" (pigem küll toiduks) minev sõnnik, silojäägid, puhastite muda, ohutumad joomsed jäätmed jms. biomass ega FAME toormeks olevad toitutöötlejate läbipraetud õlid ei konkureeri toiduga meie põldude mõttes.
Ning kogu ülalolev temaatika ei ole kuidagi seotud riigi määratud kohustusega tanklast väljastatava kütuse biokomponendi sisalduse ulatuse osas. Kõik ketid on aru saanud, et talvistele kütustele odavaid biolisandeid lisada ei või. Suvistel saab oluliselt rohkem laiutada. Millest ennekõike võidavad vetikad ja filtrimüüjad:) Samas on analoogne biolisandinõue üle Euroopa, kuid millegipärast ainult meil on kevadeti muruniidukite karburaatorid valget jahu täis ja pool aastat vana bensiiniga töötava mootorsae põlemisving võtab silme eest mustaks. Soomest toodud 95 põles lapsepõlvest tuttava lehaga, meil müüdavad bensiinid on iga kord erineva lebraga:( Aga standardile vastavad alati:)
EL rohepööre ehk viigrihüpe on iseenesest teretulnud eesmärk, aga seda ei ole inimesed nõus tegema kohustuslikus korras läbiproovimata tehnoloogiaid oma rahakoti peal katsetades. No ei ole me nõus oma elamise rütmi korraldama looduse järgi: tarbime vaid tuule ja päikese energiat ja kui emba-kumba piisavalt pole, siis istume pimedas. Praegu ehitatav kahekordse ülekattega elektritootmine on ehe näide tehnoloogia arengutasemest ideloogilistel põhjustel ettehüppamisest. Mille sekundeerib häbiväärne kahepalgelisus maa seest võetud maagaasi "rohelisena" käsitlemisel kõigi teiste maa seest võetud taastumatute energiakonservide (nafta, söed, põlevkivi) ees. Ning meie soistel aladel on lihtsalt analooge mitteomav lühinägelikkus mitte kasutad aastase juurdekasvu ulatuses turvast. Soomlastele tehtud sigadus turba fossilkütuseks liigitamise läbi on tegelikult geopoliitilisel tasemel Brüsseli ignoratsuse rünnak riigi sõltumatuse pihta...
Ametinimetused ei pruugigi rumalad olla, näiteks pressiesindaja. Amet ise aga on vastuvõetamatu oma olemuselt. Kõik nukad lihvitakse maha ilukõnega ja paharettidel on justkui täieline õigus keelduda ajakirjanikuga suhtlemisest. Sinna sumbub palju väärt materjali, mis õige küsija puhul mitu päeva esiuudis oleks. Need sindrid taandavad pahanduse kenasti suurusjärgu võrra väiksemaks ja pole nagu kõneväärt enam.
Parkinson's law(Parkinsoni seadus) ütleb, et ette antud töötunnid täidetakse lõpuks alati tööga. See selgitab, miks avalik sektor kipub alati ja kõikjal pidevalt laienema. Kiireim lahendus kuidas seda piirata, on nõuda maksude alandamist. Paraku tuleks sellisel juhul leppida ka riigi poolt pakutavate hüviste, toetuste ja pensionite vähendamisega, eriti indekseeritud hüviste. https://et.wikipedia.org/wiki/Parkinsoni_seadus
Kui ainuüksi vaadata uudiseid, siis sealt koorub selliseid avaliku sektori ametinimetusi, et nutt ja naer tulevad korraga peale. Niikaua, kui eesti mängib saksamaa suurust riiki miljoni elanikuga, ei tulegi midagi. Vaata, lihtne asi, kui peres on kolm inimest ja vähe raha, ei saa elada mõisas, pidada kingseppa ja kokka.
Seega, nagu alati, jätsid kõige olulisema kokkuhoiukoha märkimata. Siinkohal pean silmas ka igasugu pööraseid sihtasutusi ja 400 muuseumi ning tuhandeid "kollektiive" ning muidu ägedaid grupeeringuid. Kõigil käsi pikalt ees.
Ja veel see ametihoonete teema...
Kärss, kogu lugupidamise juures, sinu kirjutatud jama on raske kommenteerida. https://www.facebook.com/share/p/1AyWpHuMiX/
Ameerika majandusteadlane Milton Friedman räägib 1978. aasta videos inflatsiooni põhjustest. Ameerikas oli 1978 aastal inflatsioon 7% aastas. Seitsmekümnendate lõpp ja kaheksakümnendate algus oli Ameerikas kõrge inflatsiooniga periood. Ameerika loobus 1971 aastal täielikult kullastandardist(ringluses olev raha ei olnud enam varakambris oleva kulla kogusega seotud) ja sai vabamalt uut raha juurde trükkida. Näiteks 1979a oli seal inflatsioon 11.3% 1980a 13.5% ja 1981a 10.3%. Inflatsiooni aitas lõpuks alla tuua intressimäärade tõstmine väga kõrgele (tipus üle 20%), vähendades nii raha pakkumist. See tekitas aastatel 1980 - 1981 Ameerikas majanduslanguse, kuid inflatsioon saadi alla.
Täna, 48 aastat hiljem, on inflatsiooni põhjused ja selle ravi endiselt täpselt samad. Valitsused kogu maailmas(ka Eestis) jagasid koroonaajal tohututes kogustes uut raha, aga produktiivsus seoses karantiinipiirangutega hoopis langes. Raha pakkumine suurenes, toodete ja teenuste pakkumine aga vähenes. Eestis on ainult see erinevus, et Eesti Pank ei kontrolli käibel olevate eurode kogust. Küll aga vabanes sellel ajal majandusse lisaraha ka pensionisammastest.
Kellel aega ja viitsimist, vaadaku 1,5h pikk ettekanne ära. Majandus toimib endiselt täpselt samamoodi.
##Kärss oleks sealt üles sõitnud ükskõik millega, kaasa arvatud T-25 traktoriga.##
Ma ei saagi aru, miks Sa üritad pookida mulle pidevalt külge mingit nõukateemat? Ei ole minus seda nõukaihalust. Traktoriteks on japs ja ameeriklane, pole elu jooksul vist isegi ühegi vene tsikliga sõitnud. Praegused bike, chopper ja enduro on samuti märgatavalt vaiksemad, kui enamus nende tänavail nähtavatest analoogidest (sest see oli valiku tegemisel üheks eeltingimuseks!). Kui oled foorumit lugenud, siis olen aastakümneid tegelenud autosid tjuunides mh ka nende vaiksemaks ehitamisega. Mitte lihtsalt pigimatistamisega, vaid topeltpolstrid, viltmattidega sektsioonide tekitamine, heli/vibrat ülekandvate ja peegeldavate pindade muutmine jpms. Isegi tööd tehes on peas "noise cancelling" klapid juba ajast, kui auto24 foorumit veel olemaski polnud ja Eestis neist suurt midagi ei teatud. Elektritsikkel on tõesti vaiksem kõigist teistest tsiklitest, aga just mitmete elektriautode puhul häirib see (arusaadavatel põhjustel tekkiv!) liigne rehvimüra ning selle ülekandumine keresse, sest olen harjunud sõitma fossiilikatega, mille tuba on vaiksem...
Selles on Sul muidugi õigus, et peale 50ndat ei saagi olla kuulmine enam nii hea kui 20ndates, aga kuulmise langusele on autodest-tsiklitest suurema põntsu pannud kindlasti bändiproovid-kontserdid jm muusikahobiga seotu. Sõita saab vaikselt, aga mõne muusikastiiliga ei saa pille vaikselt mängida;)
Aga teemasse tagasi: noise cancelling on juba ammu teema premium autoklassis. Juhiistmel ei märkagi, aga kõrvalistmel on päris naljakas kuulda, kuidas juht räägib läbi auto kõlarite toimiva handsfree nii, et teised autosolijad seda juttu eriti ei kuulegi. Tehnoloogia on nii lihtne ja odav, et paneb imestama, et seda ei pakuta lisaraha eest ka odavatele autodele. Sama lihtsalt saaks tasalülitada ka särtsuautode laiadele rehvide ja arutult suure massi kombinatsioonis tekkiva iseloomuliku "rehvipladina". Ja rehvidest veel, mida varemgi kirjutanud, et meie eelmine 2019a Dacia Lodgy tuli tehasest iinarehvidega ja oli lärmakas nagu Daciad ikka. Paar kuud hiljem ostetud Mersu tuli Continentalitega ja oli mõistagi vaiksem. Ostsin Daciale alla kallid ja turu kõige vaiksemad premium rehvid ja auto muutus Mersust kohe märgatavalt vaiksemaks. Sellesse Daciasse istunud sõbrad ei suutnud oma kõrvu uskuda. Lihtsalt vihje, kui vähe on teinekord vaja mõttetust lärmist lahti saamiseks ja "premium autode" taseme ületamiseks.
Aga valitsustel ongi kolm võimalust.
1. Tõsta makse - paha-paha
2. Tõsta pensioniiga, langetada pensione, suurendada arstiabis omaosalust - paha-paha.
3. Suurendada riigivõlga/emiteerida uut raha.
Kuna saadavate hüviste hulk jääb samaks, toob see kaasa kõrgema inflatsiooni. Miks valitsused enamasti just seda teed lähevad? Sest inflatsiooniline keskkond ise soosib laenamist. Täna kulutatava raha eest saab rohkem kui paari aasta pärast ja inflatsioon tasandab tulevikus laenu tagasimaksed. Arve toidupoes kasvavate hindade näol saabub viitega.
Eesti riigivõlg kasvas hüppeliselt koroonaajal, 2020 aastal, koroonapiirangutega seoses. Majandusse paiskus suur hulk riigi laenuraha, sellele lisandus pensionisamba raha. Kui raha lõppes ja hinnatõus toidupoodi jõudis, tekkis sama tunne, nagu peale püksi pissimist. Korraks oli hea ja soe, siis külm ja märg. Esitan vastuküsimuse. Kas keegi teab, kuidas saada inflatsiooni alla, ilma rahapakkumist vähendamata ja ilma sellega kaasneva majandussurutiseta?
Miks see V8 möirgama peab? Tehaseseades on nad väga vaiksed ja kuna pöördeid ei pea pähe andma nagu miskil rida kolmel, siis on ka sellest küljest vaikne. Tänavaautole sportmöliseja alla kruvimine on ainult teatud seltskonna nišš. Elektrikaga saab ka vabalt ketsida kui natukene kontrolle maha kruvida.
Paar päeva tagasi sain korraks ühe Y masina kuritarvitamiseks. Selle masina nelivedu on ikka väga hästi lahendatud, pakun et mehaanilise masinaga polegi sellist asja võimalik teha. Need kurvid, kust väljudes mul ikka külg ees on enamus masinatega, triikis Y väga ilusti sujuvaks ja seda ilma oluliselt hoogu vähendamata võrreldes igasugu EDL lahendustega.
Kärsa tsikliteema tõi selle mõtte. Kõrvakuulmine...
Minu lapsepõlves olid mopeed, auto, traktor - ja need olid kõik vene aja kvaliteediga, ehk siis lärmakad. Uuringud näitavad seoseid vana-ea kõrvakuulmise ja noore-ea mürafooni vahel.
Ehk siis, kas V8 mehed metsarajal linnulaulu enam kuilevad peale 50 a....
See on üks neist kohtadest, kus elektriline otseselt aitab, eriti kevadeti neid ahviajudega olendite öiste ICE moiratuste kontekstis.
Ei toonud tõesti sest mul sellist infot pole lihtsalt.
Aga ei saa siiski päris nii väita, et teraviljast/õlikultuuridest üldse kütust ei ''hõõrutaks''. Seda küll tinglikult ja teist liiki kütuse valguses kui mainiti. Sest - aina rohkem ja rohkem kääritatakse kuplite all loomseid jäätmeid. Jäätmed sisaldavad muuhulgas läbi looma keha liikunud sööta. Mis ongi oluliselt rentaablim lahendus võrreldes vilja otse kääritusse ajamisega. Biojaamast välja tulevat tulemust vast teatakse niigi.
Hetkel on mainitud biokohustus e. see 7,5% nõue justkui ametlikult täidetud. Moel või teisel. Uusi biojaamu ehitatakse ka justkui juurde. Kas aga ka 2030 aastaks varasemalt võetud eesmärgini jõutakse, näitab ainult aeg. Arvestades, kui mitmes valdkonnas on ''suurt laeva'' pöörama asutud, võib igasuguseid üllatusi ette tulla.
Riiklik biokohustus on 7,5%. Haritavat maad on meil ca 600 000 hektarit. Tõmbame jämedalt 10% lihtsuse huvides, keegi kindlasti veel müüb. See on 60k hektarit. Kehval aastal on see 35 teravatttundi. Lisaks ei kurna enam maad, paneeli all saab jänes ja rebane joosta. Ja ei võta metsa maha selleks, lihtsalt asendamine ühest kasutusest teiseks, energeetiliselt on 30x vahe sees.
Endiselt, see on ilus teooria, miinuspooli olen ma kirjutanud küll siia foorumisse nõrkemiseni.
Suur terts tõi isand Deusi bioneergiaviljeluse süüdistuse ilmestamiseks sisse küll teravilja ekspordi mahud (https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=146911&navi_id=
1489534) , aga jättis lisamata kõige tähtsama.
Nimelt puudub Eestis täna nii etanooli kui kütteõli tööstuslik tootmine bioloogilistest allikatest. Et keegi lõunas puskarit ajab oma tarbeks, ei muuda mitte grammigi riigi energiabilansis. Tööstuslikku tootmist ei ole.
Rapsi- ja kanepiseemned pressitakse küll õliks, aga see leem on tänaste hindade juures liiga kallis paaki valamiseks. GMO päevalill ja soja ja õlipalm toodavad meist oluliselt lõuna pool palju-palju odavamalt. Kuniks kaudset keskkonnakahju sisse ei rehkendata...
Mis juhtub müüdud viljaga peale laevast väljalaadimist, pole enam kuidagi meie määrata, kui me vähegi hinda soovime saada. Seega on äärmiselt vale väita, et mingid Eesti põllud just bioenergiat kasvataks toidu tootmise asemel. Ka söödavili on ju vajalik inimtoidu toomiseks:)
Rahatrüki abist vananeva rahvastiku ja maksjata-saajate suhtarvu parendamise kohta saad ehk mõne lihtsa arvutuskäigu lisada? Huviga ootan.
st ootan sellist selgitust, mis ei vii lõpuks hüperinflatsioonini.
Eraldi sellist statistikat ei tea, et üldse arvestatakski meie riigis.
Nt 2024 oli Eesti teravilja kogusaak ca 1,303 miljonit tonni. Sellest eksporditi minimaalselt 55-60% (avalikud on vaid Tallinna Sadama andmed 710 tuh tonni aga välja veeti ka nt Sillamäe kaudu. Ja väike osa ilmselt ka veokitega + mingi osa jääb lattu seemneks).
Uuri asja kui see peaks olema Ingenium mootor, siis jaluta suure kaarega mööda, ketiprobleemid, kütus õli sisse jne. Kui eelnev omanik hoolas olnud ja 10k tagant õli vahetanud, siis ehk võib veel miskit eeldada, aga kui 30k välbaga lasknud, siis edu rahakotile :)
