Tuttav teema. Mul 8a. vanusel samad kohad roostetavad, aga sain aasta tagasi juba jaole ja praegu pole hullu. Kia esindusse ma raha ei vii, saab mujal palju odavamalt hooldada. Need templid seal hooldusraamatus mind nagu nii ei kõneta ja nagu näha, pole sellest esinduses käimisest tolku olnud.
Kuni selle maiko firmakene ei palka ühtegi töötajat, ei maksa ühtegi riigimaksu, ei pea ka sellistel teemadel sõna võtma. Sinu panus ühiskonda ettevõtjana on sisuliselt null.
Elu tekitab heidikuid niiehknii- kui isegi miinimupalgalisena tööle ei võeta, siis mida sellistega teha? Eutaneerida?
Iga vald toitku oma vaeseid ise- ka see on ammune ütlus. Miks tekivad vaesed? Ka sellele on ammu juba vastus leitud- vaesus sünnitab vaesust. Kahjuks aga seda täielikult välja juurida ei saa, sest kõik ei sünni hõbelusikas suus ega geeniuse ajuga. Paraku on vaesus vahel süüdi ka selles, et andekas laps ei saa vajalikku haridust ja toetust, et vaesus selja taha jätta ning elus paremale järjele tõusta. maiko puhul on tegemist tüüpilise orjapidajaga- ei mingeid palgatõuse, ei mingeid pensionite indekseerimisi.
Tsirkust ja leiba. See on igivana ütlus, aga tegelikult on sel täiesti tõepõhi all- inimene vajab lisaks söögile, sexile ja tööle ka meelelahutust. Vaja oleks ka väheke kõrgemat kultuuri kui sotsmeedias elamine või kinos popkorni järamine. Mitmekülgselt haritud inimeste ühiskond on alati paremal elujärjel. Meil on teatripiletid küll suht kallid, aga õnneks külastajaid siiski on, kuid on ka neid, kelle jaoks teatripilet juba jääbki kättesaamatuks luksuseks.
Ning inimesed ongi erinevad- kes viitsib mässata inseneriteadustega, kes tahab laval neile meelelahutust pakkuda. Kes küpsetab saia, kes projekteerib saiaküpsetamise liini või kes ehitab selle liini paigaldamiseks maja valmis- igaühele oma. Esimene insener oli kivikirve leiutaja, esimene meelelahutaja tantsis ümber surnud mammuti.
Seega on meie riigile vaja haritud inimesi igal elualal, et me ei peaks jätkuvalt miinimupalga teemadel arutlema.
Kas see, kui need inimesed, kes tööandja arvates isegi miinimupalka ei vääri, maksumaksja kulule jäävad, teeb ühiskonda rikkamaks või vaesemaks? Pigem näitab kõrge miinimumpalk seda, et oleme maksumaksjatena nõus maksma kinni nende inimeste kulud, kes ei küündi isegi miinimumpalgani, et oleme selleks piisavalt jõukad. Kui selline on enamuse soov, demokraatia, siis nii ongi. Sama lugu on ka kõigi toetuste ja pensionitega(aga indekseerimist pean küll rumaluseks).
Just küsitleti terevisioonis kahte kena noort, kes ülima rahuloluga õpivad…..teatriteadust. Vabandust, aga padjavabrikud, ettevõtjad vajaks teid rohkem. Ja selliseid näiteid, kus juba noorena eeldatakse ülejäänute kulul läbi elu tantsimist, on kümneid tuhandeid. Kohutav, midagi head siin loota pole majanduse poolelt.
Mina olen hakanud inimesesi vaatama pilguga, mis eristab kahte leeri, need, kes teenivad reaalselt ise oma tööga oma palga ja siis see tohutu hulk, kes on kulbiga riigi supipotist lürpimas sajas erinevas dresscode-is.
Esiteks võiks iga tööandja mõelda, et kas miinimumpalgaline tuleb hommikul hea meelega tööle, kas ta teeb tööd hea meelega ja kas ta on huvitatud sellest, et töö saaks hästi tehtud ja firmal hästi läheks. Minu isiklik arvamus on, et alla keskmise palga ei saa nõuda üle keskmise tööd. Iga tööandja võiks niimoodi mõelda. Miinimumi maksjad põhimõtteliselt mõnitavad oma töötajaid, sest firma, mis ei suuda normaalset palka maksta, on mõttetu firma.
Loomulikult on paljude jaoks miinimumpalk lihtsalt sundkäik, aga sellest sõltuvalt võivad tekkida hoopis teised elulised probleemid, mis lahendatakse riigi või kohaliku ov rahakotist.
Ei tahtnud selle lausega kedagi solvata, vaid on lihtsalt paratamatu, et väiksema sissetulekuga on esmased(hädavajalikud) kulud proportsionaalsemalt suuremad ning seega võimalik ülejääk väiksem.
Saa üle oma investeerimisest juba üks kord. Ma ütlen sulle juba seitsmendat korda: kui kõik investoriteks hakkavad, kes siis tööd teeb? Kogumine... Jah, kes viskab 5 euri kuus kõrvale, kes 15, kes tonni, päris paljud koguvad nii. Praegune investeerimine on rohkem spekulatsioon ja raha juurdetrüki põhjus kui reaalse väärtuse loomine. Ma siinkohal räägin puht rahanumbri kohalt selle pärast, et need kes saavad aind viieka kõrvale panna, peavad väga kaua koguma, et midagi soetada, mille väärtus tulevikus kolinal ei langeks.
Mingit huumorit siin pole ja müüjal ongi õigus nõuda auto ümberkirjutamist, vastavalt sellele kujuneb ka hind. Mõttekam oleks küll metalli kokkuostu viia.
To fdghfgh
Selles mõttes on sul õigus, et madalapalgaliste sissetulek jõuab kõik otse majandusse tagasi(nad ei investeeri ega kogu, kõik teenitu kulutatakse ära), kuid ka liiga kiire miinimumpalga tõstmine ei ole majanduse huvides, sest kui tööandjate tööjõukulud kasvavad järsult, vähendavad nad töötajate arvu, lühendavad tööaega või loobuvad uute töötajate palkamisest.
Kõige rohkem võivad kannatada just madala kvalifikatsiooniga töötajad, noored ja vähese kogemusega inimesed - need keda arvatakse olevat miinimumpalga tõusust kõige suuremad kasusaajad. Kasvab ka surve hinnatõusuks, väikeettevõtete makseraskused ja varimajandus võib kasvada. Muide, liiga kiire miinimumpalga tõus kasvatab töötust ennekõike just madalama palgaga piirkondades, suurendades nii ka regionaalset ebavõrdsust. Teatavasti on meil Eestis kõige suurem tööpuudus noorte hulgas... Kas miinimumpalga just täiesti kaotama peaks, aga mida vähem erinevaid piiranguid ja regulatsioone, seda parem ning miinimumpalk ei ole mitte midagi muud, kui üks järjekordne piirang, et tööandjad ei palkaks neid inimesi keda nad ei pea isegi miinimumpalga vääriliseks. Ahjaa, üks miinimumpalgaga seotud nali tuli mul veel meelde. Kui miinimumpalga tõstmine aitaks vaesusest välja, miks siis mitte soovitada näiteks Aafrikas 800€ miinimumpalka maksma hakata? https://wol.iza.org/articles/the-effects-of-minimum-wages-on
-youth-employment-unemployment-and-income/long
Jürgen võib ju kirjutada mida tahab aga just tema ajal on EW võlg kõige suurem!!!
Lisaks igatsugu lollid ootamised, ehk ehitame siis, kui hind on 3X tõusnud!
Huvitav, miks?
Soomlaste jutt oleks nagu Jürgen Ligi kirjutatud. Ta on täpselt seda rääkinud pikki aastaid, aga kuulamas pole eriti kedagi, kõik tahavad midagi kohe täna saada. Ei saa ilmselt, alguses peab sisse maksma, mitte laenama et kohe saada!
Soomlased on muidugi piire jõhkralt ületanud. Mõnel puhul saab töötu olla 80% viimase palga peal 3-4 aastat.
Nõukateema on pigem omane neile, kes makse "optimeerivad". Kärss pigem ei ole see tüüp. T25 on lihtsalt üks näide aegunud saksa tehnoloogiast, millega on ise tulnud sõita. Iga ICE plahvatus on tunda ratta jõnksus, seal ei ole mingit veojõukontrolli peale suht kipaka siduri. Kui on usk, et Kärss suudab sellise asjaga sõita jäämäest üles, siis näitab see usk autori veendumust Kärsa võimetesse - olgu see siis oskus sõita või oskus rääkida.
Elektriautodest ei oskagi midagi öelda rohkem. Igal masinal on oma head ja halvad omadused. Kui omanik neid tunneb, oskab neid arvestada ja need talle sobivad, siis pole lõpp-kokkuvõttes vahet.
Lõputult ei ole võimalik turgu varjusurmas hoida, mingil hetkel läheb iga auto kaalu peale ja tuleb järgmine vanakene osta ehk siis keegi ikka ostab uue, tema vana läheb järgmisele, see järgmine müüb enda vana maha jne. Üldiselt on täheldada vanakeste hinnatõuse- kui mingi 20 aastase käru eest küsitakse paar tonni või rohkem, siis see pole enam sugugi odav. Eks muidugi iga müüja arvab, et tema auto on seda raha väärt, kuid niimoodi see hindade tõus vaikselt juurdubki kui turul enam miskit odavamt ei eksisteeri.
ilmselt hakkab probleemiks sama auto müümine,mitte auto ostmine.vaevalt keegi raatsib nt. üle 3000.- väärtusega autot otse kaalu peale viia.loodame naaberriikide peale,et autodest lahti saaks
Jajah, metsik üllatus, et suurenemine ka seaduses on? Ilmselt olen ainuke, kes kehtestamisel arutelusid mõttega jälgis. See oli ju teada, aga jäi lihtsalt natuke muude suuremate ebaõigluste varju.
Deus, ma olen täitsa nõus: IGA HINNA EEST põldu pidada on kahjulik. Ning sellega olen ka nõus, et me elame õnnistatud kohas: kui meie ise midagi ei tee, siis enamuses kohtades asub loodus mõne nädalaga toimetama ja kümne aastaga kasvab seal segametsa alge. Seda looduse vääramatut ringkäiku EL bürokraatia mõista ja taluda ei suuda.
Na puudus mullas on meil väga vähestes kohtades probleemiks, ikka elementide tasakaal ja pH on murekohad. No ja meie lühike kasvuperiood, mille jooksul sademed ebasobivalt jaotuma kipuvad. Ja niiske koristusperiood, mille tõttu me peame enamusel aastatel kuivatis tuld tegema. Ja asukoht peamistest maksujõulistest klientidest kaugel.
Julgen siiski täheldada, et rohtsete taimede toodetav ja täielikult kohapealses aineringes taaskasutatav materjal teeb elutsükli jooksul ka parimale inimese loodud paneelile silmad ette nii energiasaagises kui keskkonnajalajäljes:) Lihtsalt meile ei sobi pelgalt roog-aruheina või hanemaltsa lätsutada, vaid tahame muu hulgas elektrimolekulide valgel oma tarkust internetti paisata:)
Sellega ei nõustu, et rämedaid ehitustöid vajavad paneeliväljad oma piirdeaedade, energiamuundurite ja kandurite ridadega oleks keskkonna vaatest väiksem kulu, kui iga maja katuseks ja lõunapoolsete seinte kattematerjaliks olevad paneelid. Küll annab maa paneelide alla matmine rohkesti käivet paljudele osapooltele ja turgutab seega maailmamajandust oluliselt paremini, kui igamehe omatarbeelekter. Juba pangalaenuga loodud katteta raha hulk on paneelivälja puhul muljetavaldav. Ning iga paneel tahab samas vääringus katelt/akut/pumpa kõrvale saada pimedate tundide üleelamiseks ....
Kui aega käes on, siis tarbijakaitsesse avaldus (kui veel ei ole tehtud). Hullemaks ikka ei tee.
Kere 12a garantii tavaliselt hõlmab 1x aastas (või 2a tagant) kere esinduses üle vaatust ja vastavate aktide vormistamist. Kas need on olemas/ tehtud?
See et niiskusja rooste on komponendi ja kere vahelt tunginud kere välispinnalt sisepinnale, ei ole kindlasti läbiv rooste. Sama hästi võib öelda, et sa pole tagaluuki pesnud iisava hoolsusega. Otsi oma manuaalis pesemise nõuded välja ja veendu et oled neid viimase 12 aasta jooksul täitnud ja teinud kõik endast oleneva rooste vältimiseks. Mis aga keregarantiisse puutub siis jah katab see sisuliselt metalli koostedefektid - kui keset katust auk sisse roostetab (soovitavalat seest-v'lja) siis on vaidluse koht. Aga meie laiuskraadil autotootjalt midagi roostega seonduvalt tagasi saada on nulliläheane.
Endiselt, iga hinna eest maad kasutades millegi kasvatamiseks on maale palju kahjulikum, kui seal peal olev paneeliparkla, lisaks on see ka väga väga palju energiakahjulikum. Samuti on palju hullem seesama viimane mainitu, et igal ühel omal õue peal, limitatsioone tead isegi, ei pea sulle seda õnneks seletama.
Maa tahab olla söödis, et endale naatriumivarusid tagasi saada, ei saa kogu aeg ju kasutada seda või siis peab kuskilt mujalt väetist juurde vedama, näiteks tiblastanist, mida siiani teeme, jällegi raha välja viimine selle nimel, et väikem energiahulk kätte saada.
Kui siin veel kobiseda muude asjade kalla, et välja viidud jne, siis kogu meie juust viiakse/viidi Itaaliasse, seal pandi IItaalia nimi peale ja müüakse meil 5x hinnaga.
Sama tehti/tehakse muude piimatoodetega. Lihakarjaga pole parem tekst, Hiiumaa loomad lähevad kõik Poola või suisa Türki. Poolakad ajavad head lõigud sakslastele sama hinna eest, mis kehvad lõigud meie poodidesse tagasi saadavad, me saamegi ainult jäägid, mis üle jäävad. Türklased aga maksavad kohale jõudnud eluskarja eest madalamat hind, kuid mitte nii madalat kui kohalikud ja seda seepärast, et kohale jõudnud kari on kergelt nälginud natukene tee peal, mitte enam nii rammus, kui ta siin oli.
JA NII EDASI
Sellest ringist PEAB VÄLJA SAAMA!! Surnud ringis oleme, midagi ei tooda, sööme iseenda toodetud almuseid, tehaseid paneme järjest kinni, sest puhtalt elektri tõttu ei tasu enam tootmine ära rääkimata inimjõu kallimaks muutumisest.
Paneelid, olgu need nii vastumeelsed kui tahes, oleks esimene samm sellst ringist väljapoole liikumiseks, nad ei koorma maad, nad loovad oma ökosüsteemi, kus putuk saab rahulikult varjus kõndida, kui töötavad, siis isegi ei küta pinnast, nad on pikaealised ja nende hind on jõudnud punkti, kus juba tasub ära.
Ja kasutada saab neid kogu aeg, infrat on sappa vaja, olgu siis selleks piirituse keetmine või vesiniku lõhustamine, kui tõesti mujale panna ei ole ja kõik akupakid on täis ning liivapakid kuumaks köetud.
