Kui ei taha maksta aastamaksu, siis tuleb lihtsalt sõiduk registrist ajutiselt kustutada @63amg
"Neile, kes sõidukist lõplikult loobuda ei taha, on Surva sõnul lahenduseks ajutine kustutamine. See staatus säästab omanikku nii mootorsõidukimaksust kui ka liikluskindlustusest.
Sel aastal hakkasid sõiduki ajutiselt kustutamisele kehtima uued tähtajad: kuni 30 aasta vanuse sõiduki saab kustutada kuni kaheks aastaks, ajaloolise väärtusega ehk üle 30 aastase sõiduki kuni viieks aastaks ja vanasõidukiks tunnistatud masina kuni 12 aastaks. Protseduuri saab tähtaja lõppedes korrata."
Piltidelt tundub, et ikka üsna jõhker roostetamine! Kuidas see on lastud nii kaugele areneda? Ok, omanik vb ei viitsi või ei taipa sinna saba alla vaadata, aga kerekontrollis ( millede eest kodanik ka maksis ) oleks ju pidanud asjale juba eos jaole saama. Garantii garantiiks, aga mille eest ma teile kõik need aastad maksin, kui te roostet ei märka - küsiks ma praegu esinduselt.
Nii on selle elektrivärgiga. Ise olime ka hädas alguses, neid erinevaid laadijaid oli vist 4-5. Lõpuks jäime 2 juurde pidama. Videos juba rääkis sellest, et kaart küll näitab kenasti laadijat kuid kohale jõudes see ei tööta. Nii juhtus minuga Antslas. Me olime juba tõsises hädas, pidin juba abi paluma ja kodunt generaator tuua kuid pensumüüja ütles, et just avati Grossi poe juures uus laadimiskoht. 30 minutit nuputamist- logimist- kinnitamist-nõustumist ja teine 30 minutit laadimist...
Seega kaks võimalust- kui pappi on, hoiad oma eksponaadid elus, kui ei ole, toetad rohelist maailma taaskasutuse näol.
Järgmise aasta alguses hakkab kehtima mootorsõidukimaksu seaduse muudatus, mis ütleb, et aastamaksu tuleb tasuda ka peatatud registrikandega sõidukite eest. Riigilõiv nn fantoomsõidukite kustutamise eest kerkib samal ajal 800 euroni. Autoentusiastide hinnangul võib arvestatav osa vanematest autodest ja Eesti tehnikapärandist seetõttu vanametallina lõpetada. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120439721/liiklusregistris
-seisev-auto-tahendab-automaksu-ka-siis-kui-see-ei-soida
Sellel autol on nn. tooreklapp. Kui selle tross katki siis külma ilmaga on isegi tervete küünaldega käivitamine vaevaline, eriti kui pritsehetk hilisevõitu. See vända hammasratta lahtitulek on NSR legend. On olnud mitu sellise mootoriga liikurit, praegugi üks kollane bussike :) ja pole ühelgi seda probleemi olnud. See tekib sellest et lohakad omanikud pole vahetusel korralikult kinni keeranud ning igasugune keermeliim seal vahel on saadanast. Tuleb õige momendiga kinni tõmmata + pool pööret vägise otsa. Ise olen vanakoolimehena üldse tunde järgi pingutanud, seda võid teha kui on kogemust. Võib ka ajutiselt pritsehetke varasemaks keerata, siis käivitub paugust aga kaua nii sõita ei tohi. Kolvid ja klapid ei pea kuid võivad läbi põleda. Pikk jutt s... jutt. Võiksin nendest 1.9 diislitest ja nendega (ümber)tegemistest viitsimise korral raamatu kirjutada :))) Aga olen vana ja laisk :)
jah käisin vahetasin rehvi....vibra,...vaatasin teisi rehve....keegi ostis romulast odavad rehvid...vaadates seda vahetatud rehvi...see auto ma arvan see oli üle kattuse ikka paar korda
##Elementide tasakaal ja pH on murekohad. No ja meie lühike kasvuperiood, mille jooksul sademed ebasobivalt jaotuma kipuvad. Ja niiske koristusperiood, mille tõttu me peame enamusel aastatel kuivatis tuld tegema. Ja asukoht peamistest maksujõulistest klientidest kaugel. Julgen siiski täheldada, et rohtsete taimede toodetav ja täielikult kohapealses aineringes taaskasutatav materjal teeb elutsükli jooksul ka parimale inimese loodud paneelile silmad ette nii energiasaagises kui keskkonnajalajäljes:) /.../Sellega ei nõustu, et rämedaid ehitustöid vajavad paneeliväljad oma piirdeaedade, energiamuundurite ja kandurite ridadega oleks keskkonna vaatest väiksem kulu, kui iga maja katuseks ja lõunapoolsete seinte kattematerjaliks olevad paneelid.##
Krdi hästi on Eesti kontekstis kogu siinne teema kokku võetud. Ma ise näen paneelirevolutsiooni kah sellise mätta otsast, et nendega saab (kasvõi paralleelse elektrisüsteemi abil) katta lokaalselt ära arvestatava osa kõige ressursimahukamast energiavajadusest. Jäävad ära ülekande, sageduse hoidmise jpt võrku tagasimüügiga kaasnevad probleemid. Energiamahukate tööstustarbijatega läheb keeruliseks, aga nendega on keeruline juba praegugi.
Aga ühe teise lõiguga (selle viimase lausega) ei saa kohe mitte nõustuda.
##Paneelid korralikel põllumaadel on lihtsalt monument eluvõõrusele ja liigselt jõukusele. Nagu tuugenid endises metsas on obelisk lollusele. Tuugenite koht on mereäärsel paekaldal.##
Kaldad on koht, kus liiguvad rändlinnud. Kuhugi kaldale või kalda lähedale paigaldatud ventilaator on veel jaburam kui lõunapoolne probleem, kus kõik linnud, kellele pihta saadakse, süüakse lihtsalt ära. Meie isegi ei söö, vaid tapame niisama. Kusjuures tapame valikuliselt just neid populatsioone, kelle rändetee läheb ajalooliselt ühest konkreetsest kohast. Sarnane probleem on ka vaidlus, millal tuleb heina niita, sest lükates heina niitmise kogu riigis juuli teise poolde, päästame me numbrites "palju biomassi", aga tapame valikuliselt ära need liigid, kellel on seda heina vaja suuremaks kasvamiseks just juulis. Olen korduvalt varemgi kirjutanud, et mind tellitakse väiksema traktoriga niitma just selleks, et ma kuulan ära, olen nõus niitma aeglasemalt ja niidan mitte nii, nagu mul on mugavam, vaid nii, nagu loodusele parem. See on loodusest hoolivate inimeste nish, kes maksavad hea meelega rohkem.
Kogu see tuugenite poolt/vastu teema on üks lõputu lõhestamine, sest teadlastel on erinevad seisukohad, kuna energiateadlaste ja loodusteadlaste seisukohad ei saagi kattuda!
Tuugenite jah/ei vaidlus tuleb keerata “millised ja mis tingimustel” debatiks. Lahendusi on meeletu hulk. Muude tuulepüüdmislahenduste kõrval isegi selliseid ventilaatorlahendusi, mis ei riku meredes hoovusi, ei haki linde ega tekita infraheli ohtlikul määral. Praegu seisab ärimees enda huvide eest. Tema on luikede ja nahkhiirte suhtes võimupositsioonil, kellel pole omi esindajaid (sageli ka tööajal või poolsalaja korraldatavatel) avalike arutelude koosolekutel. Maailmas on jäänud ehitamata mõnigi pais mitte sellepärast, et kalade liikumist paisust mööda ei saaks tagada, vaid selle rajamine on liiga kallis ja projekt poleks siis enam tasuv.
Nii peaks olema ka tuuleäris, kus arvestatakse kõiki osapooli ja parim lahendus pole mitte ärimehe unistus, vaid loodusele ja inimestele tekitatava kahju kompenseerimiskohustusega võibolla ainult 15% madalama tootlikkusega (pisem) tuulepüüdja, mõnes kohas propelleri asemel võibolla üldse “vibreeriv post või pöörlev toru”. Ja riik nõudku iga juhitamatu võimsuse võrgutootjalt täpselt samas mahus investeeringut ka juhitava võimsuse ehitamiseks (osalus nt gaasijaamas, katlas, tuumajaamas vm). Nii kaotataks vastuseisu põhjused. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas seda teisiti teha, sest ajuvaba on ajada taga lihtsalt odavamat hinda elektriarvel, kui riik küsib selle odavama hinna tagamise arvelt kõrgemaid makse muus kohas looduskahjude parandamiseks. Või veel halvem, teeb seda kõike järgmise valitsuse või inimpõlvede arvelt varastades.
Hea vaatamine neile, kes arvavad, et elekter ongi igast asendist hea. See on muidugi halb näide, sest auto ise on halb ja algeline-vana. Kui elada linnas, omada oma laadimist ja 95% on linna või lähiümbruse söidud siis korralik, tegeliku 400-500 km rangega autod on hea valik küll. Siinkohal soovitan asju teades arvestada fossiilikate ülirangete nõuetega väljalaskele, mis on tegelt räme kulu omanikule probleemide korral. Lisaks igasugu adblued, õlid, ketid, kastid, pihustid, egr-id ja muu selline vaesekstegev kraam. Mulle see muidugi hetkel tööalaselt sobib, kuna juhuslikult just neid muresid lahendan, aga aus oletus on see, et ostan isegi varsti mingi fööni linnas sõitmiseks. Suur diisel esialgu jääb, kuid kui kasutust ei leia enam, siis baybay. Kui tahan benavingu tunda, lähen merele.
##Siis leitakse õnnetu tankist, selline prokurör nagu Gerd Raudsepp, kes on Perni käepikendus. Siis jääb Pern ka ise vahele sellega, et ta tegelikult kirjutab ise apellatsiooni – see on tema arvutis tehtud – ja siis seesama Pern ühineb pidulikult selle Isamaa kriminaalasjaga. Kõik näeb nii kohutavalt halb välja. Sellist Eesti Vabariiki ei tohiks olla, kus õiguskaitseorganid saavad absoluutselt karistamatult toimetada. Keegi peab lõpuks need inimesed vastutusele võtma. Pern on jäänud vahele kohtus valetamise ja muude asjadega. Ameerikamaal oleks sellised mehed juba kinnimajja viidud, aga meil on ta juhtiv prokurör edasi. See on naeruväärne.##
Ei ole siin midagi elu helde olnud. Ühe tsellomängija peikaga oli elu helde. Deus on elanud aastaid ainult õppimise nimel ning saavutanud kõik distsipliini ja nii ropu tööga, mida enamus teha ei viitsi. Tagasihoidlikkus on muidugi voorus:)
Aga maksud sõidavad üha rohkem. Sõitsid juba ammu. Minulgi Eestis külmkapp täis Lätist ja Soomest ostetud toitu. Mitte ainult sellepärast, et on odavam, vaid olen harjunud vaatama ka toidu kvaliteeti, millele see hinnalipik on kleebitud. Piima-leiba ostan loomulikult kohalikust külapoest edaspidigi. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439940/lati-langetab-to
iduainete-kaibemaksu
##Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot.##
Ma tean. See kõik algab pihta surnud ringist, kus ülemus on tropp, siis sellega muudab alluvad tropiks ja see tropindus kandub edasi järgmisse firmasse kas ülemuse või alluva või mõlemi kujul. Lillelapselikult on hea soovitus kas tegutseda omaette või siis olla üksteise vastu head, muudmoodi sellest üksteise söömise ringist välja ei pääse. Ja ei ole ma olnud alati ühe tööandja juures, mind ostetud ja müüdud ja ise läinud, tavaline elu, käidud läbi nii riigisektor kui erasektor, võiks öelda et kogemust on.
Nii juhtub kui puldis on inime, keda auto hea tervis kopka eest ei huvita. Tal on vaja sinna jõuda ja miski muu ei koti.
Kõver rehv pole kunagi tühja rehvi sünonüüm olnudki. Muidu me ju ei teakski, et kõver rehv vibreerib.....
Soomes ikka kui oled renditööline...pead hobuse või autoga ühest sihtpunktist teise jõudma....mu enda auto läks romusse...siis anti ukrainlase oma...nihuke vibra...helistasin..
ok minge sinna..eestlane mehaanik...ja kui ta läks proovisõitu tegema..nägin ise et taga ratas oli nii baanaan ja kõver....vahe ülemus helistab..kuidas on...ma ütlen et sitt...Ma ei saa siiani aru kuidas murdunud traadid on protektorist väljas ja rehv on täis...
suur tänu eesti poistele...vahetasid probleemse koha....aga vibra jäi alles natuke vähem...läksin siis esimese tankla parklasse...kõik teised rehvid on ka teravat nurka või muljumist saanud....
ma nüüd küsingi ekspertidelt kuidas nii võib juhtuda
Jäi silma üks videolugu, kus (EV võhikutest) Jõhvikad käisid Pärnust i3-e ostmas :-) https://youtu.be/O3cOc-luyGI?si=TSX9kdn0l-1Jw3CF
Kui kedagi vene keel pöördesse ajab saab vist supakaid kasutada.
Vastuvõetamatu on ideoloogia, et ma tahan, et ettevõttel, kus ma töötan ja kes mulle palka maksab ja iga aasta palgatõusu veel on garanteerinud, läheks hästi ja ma teen endast kõik oleneva, et kliendid oleks rahul ja tooks veel rohkem kliente juurde ja seetõttu raha firmasse, millest tulenevalt mu palk veel rohkem tõuseb ja makstakse veel mõne kuupalga jagu lisasid?
Kui oled kehv, siis oled sa kehv igal pool, vahet pole kas töötajana või omanikuna.
Sotsialism on ilus ideaal, aga seda saavad endale lubada ainult väga jõukad (riigid). Sotsialism toimib Eestis ilusasti neil, kes jaksavad pidada villat vähemalt kahe teenijaga, eeldusel et teenijad ei ole sotsialistid. Ülejäänud rahvas peab ikka turumajanduse reeglite järgi toimetama, kus ennekõike saab loota ainult iseenda pea ja käte peale.
Inimtüübid on erinevad, kõik ei sobi ettevõtjaiks ja pole mõtet olla halb ettevõtja, sest ettevõtja esmane ülesanne on tagada töötajatele töö ning hea palk ja näha ettevõtte arengut natukene pikemalt ette. Mina eelistaksin anda töötajatele präänikut, mitte piitsa, aga siinmail on präänikutega kohati keeruline. Ka palgatöölisena võib inimene oma ideid ellu viia ja kuna ükski ettevõtja ei saa hakkama ilma töötajateta, siis edu tagaja on hoopis selline olukord, kus hea ettevõtja saab omale head töötajad. Halbade ettevõtjate näiteid leiab eestis liigagi palju- lastakse üle kliendid, oma töötajad, pannakse üks firma kinni, siis tehakse järgmine, palgad mustalt jne. Börsil mängida ma üldiselt ei viitsi, sest mulle ei meeldi ka lõbustuspargis ameerika mägedel lustida. Las need tõusud ja langused jäävad teiste meelelahutuseks. Unistus, et saavutad niimoodi lõpuks "finantsvabaduse", on tegelikult hetkega võimeline kaduma ning vaatadki neid nulle arvutiekraanil ja mõtled, mis edasi saab. Mingid aktsiad küll kunagi ostsin, nüüd on nad ca 80% väärtusest kaotanud, aga kuna idee on iseenesest hea, sõltub vaid kohalikust seadusloomest (teadagi, milline see on), siis on veel lootust, et asi käima lükatakse.
Elu on üldiselt selgeks teinud ühe asja- rabeledes jõuad sa lõpuks ikkagi samasse punkti kuhu jõuaksid ka rahulikult kulgedes, seega milleks kogu aeg tõmmelda.
Raha nimel enda vägistamine ei vii sind nirvaanasse, pigem emosse.
