Ei näe suurt mõtet vastata, kuna põikad mugavalt ebamugavatest faktidest mööda ja tambid ühte ja sama argumenti, mis on juba 2x ümberlükatud. Kahju küll, varem arvasin et mõistlik ja kogemustega inimene, selle arutluse käigus tundub juba magistri/Maiko/lubadeta jalgratturi level up (vales suunas). Nt autode ja tõuksite võrdluse kohta olen juba vastanud, seega teen copy-paste'i: "roolikeeraja on läbinud mingisugust kontrolli ning saanud ka lube ning on numbritega tagantjärgi leitav". Selle juurde lisan veel, et autojuht on täiskasvanu ning tema vastutus avarii puhul on märksa kindlamalt paika pandud. Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, et "you can run, but you can't hide". Autojuhte jälgitakse-trahvitakse-karistatakse massiliselt, kuigi nemad sõidavad omaenda teedel. Kõnni- ja kergliiklusteedel vohab nüüd aga registreerimata mootorsõidukite anarhia. Sõitsid lapse vigaseks? Gaas põhja ja tuld, catch me if you can! Ise ütlesid ju, et kiirem "tõuke"ratas on suht kättesaamatu. Sellel põhjusel on nt Londonis isiklikud elektri"tõuksid" keelatud, kuna rendikatel saab vähemalt sõiduajalugu jälgida. Lisaks ka see, et kuigi sina ignoreerid kõike peale tippkiirust, paneb reaalsus ka teised piirid paika. Oletame, et kiirendan oma SQ7'ga linnas 250-ni. Ees on foori taga sõitvad autode rivi, SQ7 suur ja lai, ei saa neist üle ega mööda, pean seisma jääma (SQ7-l head pidurid!). Kõrval pigistab kõnniteel nolk skuutrist 100 kätte. Ees on rahulikult kõnnivad inimesed. Skuuter väike, mõtleb nolk, küll ma kiirust maha võtmata nende vahelt põikan...järsku astub mingi memm kõrvale. Oi-oi!
Kiiruse piiramine jalakäijate tuvastamisel on tänapäeva tehnoloogiaga täitsa võimalik, aga ise kirjutad ju kohe, et iga isehakanud häkker võtab selle hopsti maha. Ainus lollikindel lahendus on siin füüsiliselt nõrk mootor või kiirust piirava arvuga ülekanne.
"Maalt linna sõitmine" on puhas jama, keegi ei sõida Kapa-Kohilast Tallinna skuutriga, auto on parem!
Lisaks tuletan veel meelde, et registreerimata, kiire ja väike sõiduriist on liiga tõhus muude kuritegude sooritamisel. Haarad käekoti või pussitad noaga nind sõidad 100 kmh mööda kõnniteed minema.
Teslaga (oli vist Model 3 Performance) olen sõitnud ja kiirendanud küll. Esimesed paarkümmend minutit on lahe, edaspidi tüdined ära. Rollerkäkiga ei kavatsegi 100 kmh sõita, mul on enda auto olemas, sõidab ka 250+ kui vaja.
Nüüd minupoolsed küsimused, tekstist eraldi et poleks nii mugav mööda hiilida.
1. Kuidas on skuuteri pidurid ja vedrustus kiirusega seotud? Miks ei saa panna tõhusaid pidureid ja asjalikku vedrustust 25/14/10 kmh riistale? Vastupidi, milleks on vaja nii võimsat mootorit, et needsamad pidurid ja vedrustus enam turvalised ei ole?
2. Kui kiire sõit (60+, 70+, 100+) skuuteriga on mõttetu ja ohtlik, milleks seda kiirust üldse vaja on? Milleks neid üldse toota/liiklusesse lubada?
3. Mida see ülivõimas skuuter üldse mängu toob peale riske ja ohtu? Kas on tillipikendus inimesele, kellel vanus või (vanemate) rahakott ei lase 300 kw maasturit omada?
4. Selles osas oleme nõus, et kõnnitee pole kihutamise koht. Kuidas oleks aga võimalik seda päriselu meetmetega kindlustada peale ohuallika täielikku keelamist või surnuks reguleerimist? Lisaks et meetmest ei saaks paari koodirea kustutamisega mööda?
5. Mis mõte on nendel minu kohta küsimustel? Kas see on mingi Andrew Tate moment, et mis värvi on sinu Bugatti?
P.S. isiklik arvamus autode kohta, et alla 7 sek 0-100 on linnaliikluses mõttetu ja suvalise rullnoka/kontoritädi/penskari kätes pigem ohtlik, aga see teine teema
Selle tantsu mõju ei ole mitte niivõrd, et elwktriauto on järsku mottekam, kuivõrd, et tuleb uus inflatsioonilaine, mis seekord viskab osa inimesi päriselt vaesusesse.
Nafta on 200 aastat teinud inimeste elu kergemaks, alustades mootorikütustest ja lõpetades toidu (maa harimine + väetised) ja riietega (polüester jne). See kõik hüppab kallimaks ja mõju lööb eelkõige vaesemaid ühiskonna kihte. Auto omamine, kui selline on nn põhiõiguseks olnud alla 100 aasta. Eestis pigem isegi alla 50 aasta ja suund läheb tagasi sinna, et vaese jaoks on ühistransport ning autojagamine. Kui sul on valida kastiratta ja täis kõhu või teiselt poolt auto ja nälgimise vahel, siis see ei ole tegelikkuses isegi valik enam. Bensujaamad hakkavad ära kaduma, sest miks neid vaja, kui ühe paagitäiega saad 1000 km sõita - ja kui tanikjaid endid jääb väheks.
Muide, veel paarsada aastat tagasi oli ka lääne riikide vaesema rahva pidev näljas olek normaalsus. Vaat see võib taas normaalsuseks saada.
Paistab, et see "elektripööre" tehakse ära ühtegi fossiilauto omanikku riiklikul tasemel rohkem ahistamata:)) Raske ette kujutada, et Trump ei teadnud ega arvestanud sellega sõda alustades (mitte, et ma selle vajalikkust kahtluse alla seaksin)... ninanips Elonile pärast seda, kui ta oma fookuse Teslalt muude projektide poole suunas? :)) https://arileht.delfi.ee/artikkel/120443799/cnn-kutusehindad
e-langust-ei-pruugi-tulla-veel-mitu-aastat
Loeme seadust: Liikluskindlustus on kohustuslik juhul, kui kergliikuri valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui selle kiirus on üle 14 km/h ja mass ületab 25 kilogrammi. Millistel põhjustel peaks üldse lubama LINNAS KÕNNITEEDEL tõuksidele üle 14km/h? Või isegi 10km/h? Või miks peaks keelama tal sõita maalt linna mööda tühja kergliiklusteed 30-ga? Alates 14km/h on nt ka kiivri mittekasutamine täiesti arusaamatu, seda vajab sõitja, mitte politseinik (EMO statistika).
Pidurdusmaa ei puhu pilli, sest keegi pole kusagil kirjutanud mingit õigustust sellele, et nendega peaks sõidetama 100km/h (iseendaga vaidled). Relevantne küsimus oleks, et kui 25km/h ja 120km/h jaoks projekteeritud tõuksid sõidavad mõlemad 10km/h, siis kui pikk on erinevus nende pidurdusmaas ja manööverdamisvõimekuses nt 160-180cm/80kg pikkuse inimese jaoks. See on ju minu kui jalakäija huvides! Sama ka massi kohta, et 80kg kaaluva inimese puhul pole vahet, kas tõuks kaalub 24kg või 26kg, on SUUR vahe, kui need 2kg on kasutatud manööverdusvõimekuse parandamiseks. Nende 25/100km/h jaoks ehitatud tõukside vahed on sama suured nagu mopeedautol ja moodsal 250km/h piiranguga autol, mis sõidavad linnas seadustest lähtudes täpselt samal kiirusel. Kõik sõidavad, keegi ei too vaidlustes esile nii ajuvaba argumenti, et kuna Q7 on piiratud 250km/h, siis iga selle ostja hakkaks seda max kiirust linnas kohe ka kasutama ja sellepärast tuleks need kõik piirata maha 50 peale nagu mopeedautodel (sest mõni üksik “isake” seda teeb, nagu ka tõukside puhul teeb seda mõni üksik).
Ma ei saa hästi aru, miks ei peaks saama tõuksidel automaagiliselt piirata kiirust rahvarohkes kohas? Objektide kauguse tuvastamiseks mõeldud andurite omahinnad on alla euro. Tehniliselt oleks väga lihtne luua olukord, kus piirang rakendub vaid seal, kus nt ettepoole suunatud 5 anduri häire korral rakendub kiiruspiiraja (gaas maha, paar koodirida, jõukohane igale algtasemel häkkerile, nagu praegugi igast piirangust mööda minekul).
Küsisin nüüd otse, et kas Sa oled üldse sõitnud mõne tõuksiga, mis on mõeldud 100+ kiiruste jaoks (kasvõi 5-10km/h kiirusega)? Omad üldse ettekujutust, kui palju see erineb nendest, millega ei saa sõita üle 25? St omad üldse ettekujutust, kui palju ohutum/stabiilsem on selline tõuks 5 või 25-ga sõites?
Autode puhul sama asi, et oled sõitnud reaalselt mõne autoga, mis kiirendab sajani alla 4 sekundi? Sõitnud sellega kruusateedel, talvel jm. Need 5-sek sajani ei lähe arvesse, sest juba need erinevad nii palju 4 sek autodest (need on veel enamikele kättesaadavas hinnaklassis, alla 3 sek autod enam mitte). St kas Sa oskad neid võrrelda “tavalise” autoga? Mitte kiirendust, vaid autot kui tervikut, juhitavust suurtel kiirustel, pidureid jne, mis selle stabiilsuse just tagabki?
Palun vasta neile küsimustele. Mul pole enne mõtet midagi rohkem kirjutadagi. Jääb mulje, et me räägime täiesti erinevatest asjadest ja täiesti erineva kogemuse pealt, kuigi selles on mind tõenäoliselt võimatu veenda, et juhilt peaks võtma ära vastutuse oma tegevuse eest selleks, et asendada see vastutusega selle eest, mida ta omab.
Kübertrukk on hea võrdlusmaterjal kuna pole EU teedele lubatud, pakun ka skuuteritele sama lahendust :D
Argument, et autod peavad väga paljudele nõuetele vastama, jäi mugavalt läbi vaatamata, ajame ainult seda kiiruse teemat taga. Kus on 100 km/h "tõuke"-rattal äkkpidurduse assistent, rajahoidik, turvavöö ja -padi?
Muide ka teiste 2 + tonni kaaluvate, alla 5 sekundiga kiirendavate ning samuti mõne sekundiga plahvatavate elektrimonstrumite saadavus suvalisele roolikeerajale on ka oht, millest tasuks teises teemas ka rääkida. Aga vähemalt on roolikeeraja läbinud mingisugust kontrolli ning saanud ka lube, ei sõida kõnniteel ning on numbritega tagantjärgi leitav. Selle viimase pärast ei ürita enamus ka politsei eest ära sõita, mida Kärss rollerite puhul propageerib. Samuti on Kärss ise väitnud, et roller on majadevahelisel kõnniteel kiirem kui motikas, autost rääkimata, nüüd väidab, et auto tagaajamine on ohtlikum? Kõnniteel autoga sõites äkki ohtlikum.
Ootan siiani ratta pidurdusteekonda, eriti jää peal. On ta jää peal parem kui Tesla?
Ning millist varianti Kärss siis pooldab? Iga skuuter registrisse, numbrimärk külge, kohustuslik liikluskindlustus peale ning omanikule juhiluba kohustus koos vastutusega (sõidad kedagi kasti - lähed vangi nagu ISA), sõitma hakkavad tee peal autode vahel? Muu jutt juhi vastutustundest vms on tühi lahmimine, vastutus peab ka päriselus rakendatav olema.
Enda poolt pakuks sellist varianti, mis oleks n-ö pehme keeld. Praktikas sõidetakse "tõuksitega" enamasti kõnniteedel. Kõnniteedel kõnnivad enamasti inimesed. Mootorsõiduki kiirus peab olema jalakäija vahetus läheduses sama, mis jalakäijal. Seega enamasti peabki kõnniteel sõitma jalakäija kiirusega. Samuti näitab praktika, et ebareaalne on eeldada, et "tõuksi" juht alandab jalakäijale järgi jõudes kiirust. Jalakäijaid tuvastava juhtelektroonika paigaldus igale "tõuksile" ei ole aga otstarbekas. Seega, kuna enamasti sõidabki "tõuks" kõnniteel inimeste vahel, paneme sellele ka vastava 5 kmh piirkiiruse. Kiiruse alandamisvahendid on linnavalitsusel täiesti olemas. Vähemalt rendikate puhul on 100% saavutatav. Pakun, et kaovad ka ise varsti ära peale sellist piirangut. Ja siin olen Kärsaga nõus, need 100 kmh skuuterid on pigem hirmujutt, neid on liikluses päris vähe võrreldes rendikatega, mis ongi peamine ohuallikas. Rendikaid on aga palju ning nende 25 kmh kõnniteel on õnnetuseks täiesti piisav.
See auto külge paneelide panek on huvitav asi, mida erinevad startupid on katsetanud, samas Tesla on välistanud vähemalt seni. Leafile sai vist tellida 12v aku laadimiseks tagatiivale pandud paneeli.
See lisab autole massi ja muudab autot seetõttu veidi ebaefektiivsemaks.
Samas meist 1000 või 2000km lõuna pool on paljudes kliimades väga tavaline igapäevane päike. Kindlasti mingile hulgale inimestest oleks juba ainuüksi väide "Iselaaduv auto" (aga mitte Toyota vastav eksitav lause) hea ostuargument.
Tehases juba kügedele, kapotile ja katusele pandud paneelid, mis laevad ka siis, kui teisele kohale paistab vari, võivad anda pigem isegi suurusjärgus 20km läbisõtu heal juhul. Põhjapoolkera pikkadel suvepvadel isegi rohkem.
Oled sõitnud mõne 100km/h liikuva tõuksiga? Vaata siis videoosd tuubis kus sõidetakes 100+ monoga. Olen täitsa ise zapakast tatina 130 pigisanud ja veel natuke näpitud läksid rohkemgi veel. Võta netist ülekandearvud, varu on pööretega hulga.
Mitsubisile: armastad väga seda demagoogia väljendit autodest rääkides:
Ometi lubatakse äsja B-kat load saanud noor 3t tühimassiga auto rooli, mis kiirendab nagu Ferrari (Tesla Cybertruck), oled kursis sellise auto kurvikäitumise ja pidurdusmaaga jää peal või tolmusel asfaldil?
4sek/sajani ja 2t+ tühimassiga kasutatud autode hinnaklass on sama mis suva Daciatel, iga noor tohib osta, rentida, sõita ja kiirendada, kogenematul võib mõni liigutus juhtuda ka kogemata...
Paljude autode lõppkiirus on piiratud 250-le, piiraja eemaldamine pole keeruline, keegi ei kontrolli, see pole vist isegi keelatud... See on puhtalt juhi otsus, kas ta hakkab sellega politseil eest ära sõitma või mitte. Sellega eest ära sõitmine on kolmandate isikute jaoks oluliselt ohtlikum kui tõuksiga eest ära sõitmine. Keegi isegi arutle selliste riskide üle, sest siiani on kehtinud reeglid, et juht vastutab. Mitte auto.
##Juntsudel on teised iidolid ja need sõidavad kõnniteel sajaga kahjuks.##
Oma laste klassikaaslaste, trennikaaslaste jt sõprade pealt julgen öelda, et "normaalseid" on siiski enamus. Normaalne ei ole see, et ignoreerime ja lükkame probleemid vaiba alla. St nad proovivad sõbra tõuksi, mis võtaks küll 130 välja, aga 60 pealt saavad (ideaaloludes, tühjal teel) ise aru, et nüüd aitab. Kõik ei saa aru, aga kriitiline mass lastest on mõistusega ja need tõmmata-lükata tüübid joonduvad kriitilise massi järgi. Vaadates seda, mis toimub linnas tõuksidega, suudab kah kriitline mass käituda mõistlikult. Probleemsed on ehk ainult mõni % ja enamuse sellest probleemist ei moodusta üldse kiirus, vaid LE mittetundmine, sõidu ajal mobla skrollimine-svaipimine jms. Politseid ei huvita, sest sealt ei teeni.
Sellest kriitilisest massist sõltub elus palju: proovivad suitsu, alkoholi, tupsu, veipi, kanepit, kärbseseeni jne. Kõik on ju saadaval ja igas koolis on diilerid. Enamus valib elus teised väljakutsed, nad kasutavad oma vabadust nii, et lollustega mitte tegeleda. See on suur ja oluline eeskuju. Kui viiakse vastutus juhtidelt masinatele, võetakse ka need eeskujud ära. Keeldude maailmas pole see enam ka enda vastutus+otsus ja teadagi, mida trotsides tegema hakatakse...
Probleem ise pole ju tõuksis, sest see "kiirem", mida ära tahetakse korjata, see on kiirem ainult nende käes, kes ei taha/viitsi teha nii, et see kiirus poleks kontrollitav. Kirjutan vist juba kolmandat korda, et nõuka aja lõpus isegi miilits suutis teha vahet nendel punkaritel, kes välimuse järgi punkaritena paistavad ja nendel, kes korda rikuvad. Praeguselt politseilt võiks oodata siiski vähemalt sama, kui mitte enamat nõukamiilitsatest.
##Asjaolusid uurides selgus, et autoomanikust kõrval istuja, kes oli teadlik, et juhil juhtimisõigus puudub, oli juba sõitu alustades öelnud, et kui politsei peaks peatama, siis sõida eest ära.##
Minul lapsevanemana on dilemma, et kas ostan lapsele aeglase (loe: halvasti juhitava ja ohtliku) tõuksi või kiire ja väga hea juhitavusega (ohutuma) tõuksi. Kumma valiku teeb lapsevanem, kes oma lapsest hoolib?
Tõuks on ostetud ja nüüd mõeldakse välja seadusi, mis takistavad juba ostetud tõuksi kasutamist. Peaksin ostma asemele ohtlikuma ja halvemini juhitava tõuksi või saadan ta kooli ohutumaga lootuses, et ehk ei jää vahele? Kas pole ajuvaba panna lapsevanemad valima ohtlikuma/ohutuma vahel?
Aga kui politsei püüdma hakkab, mida siis teha? Maksame trahvi selle eest, et ta ohutumat tõuksi kasutab, või ütlen, nagu siin lingilgi, et sõida eest ära, sest politsei ei saa nagunii järgi, kui just ise käna ei käi? Loomulikult ütlen seda viimast. Nii nagu öeldi minulegi lapsena, et kui näed miilitsat või piirivalvet, siis on juba hilja ja tuleb ALATI eest ära sõita. Olen alati ka eest ära saanud, aga refleksid on kahjuks siiani alles. Ma ei tahaks oma lapsi samamoodi kasvatada.
Millist probleemi siis niimoodi lahendatakse? Kiiresti sõitmise probleemi pole neil ju kunagi olnudki!!! Lapsed olid ise nõus sellega, et piirame kiiruse 30 kanti, et nemad ise oskavad ohutut kiirust valida, aga mõni sõber äkki võtab ja saab viga. See oli NENDE valik, millele ma lapsevanemana loomulikult alla kirjutasin. Siis ei olnud neil enam küla kõige kiirem tõuks, vaid kõige paremini kiirendav tõuks:)) Aga see on ajalugu, aeg on edasi läinud, 100km/h ei peeta ammu enam kiireks tõuksiks ja ka laste oskused-huvid vahepeal edasi arenenud. St ma ei võta seda teemat isiklikult - nüüd puudutab ennast veel vaid nii palju, et ma näeksin linna sattudes kõnniteedel sõitmas pigem paremini juhitavaid "luksklassi" tõukse, et mulle endale otsa sõitmist nende kasutajail lihtsam vältida oleks (ja esimese asjana võiks need aeglased rendikad kohe pressi alla saata:).
Kell 4 öösel inimtühjal tänaval ei tee ka Hummer kõnniteel kellelegi liiga, võib sõita kui tahab. Pole ettekääne kõnniteel autoga sõitmise lubamiseks. Sama kehtib ka "tõuksi" kohta. (Veelkord rõhutan - mootoriga sõiduk, mis on ettenähtud enamasti selle mootori jõul sõitmiseks, ei ole mingi "tõukeratas", kõik muu on demagoogia).
Kui demagoogia juurest päris numbrite juurde korraks tulla, siis mis on nende 100 km/h skuuterite pidurdusteekond samalt kiiruselt? Võrdleks hea meelega nt sõiduauto omaga (35-45 meetrit).
100 km/h trikiratas võib olla lahe spordivahend, kuid liiklusesse pole sellega asja. Samamoodi pole liiklusesse lubatud paljud võidusõiduautod ning ülejäänutega tohib seal sõita vaid kvalifitseeritud võidusõitja. Veel kaugemale minnes on näiteks tsiviilkäibes keelatud asjaks granaadiheitja. Kuigi mõne mehe või naise käes ei kujutaks see otsest ohtu. Siiski on üldine risk liiga kõrge ning kaalub kaugelt üle selle relva kasulikkuse keskmise kodaniku igapäevaelus, seega on asi täielikult keelatud ja punkt. Samamoodi oleks mõistlik käsitleda ka mõnda sõiduriista - praktiline otstarve madal, risk kõrge, seega pole tänaval lubatud. Väga hea keelamisargumenti oled toonud ka ise - 100 kmh tõuksiga tegelase on humaanselt kätte saada sisuliselt võimatu, jällegi paralleel granaadiheitjaga psühhoga.
Madalama sõiduasendiga motoriseeritud kergliikurite osas olen kahe käega vastu, tõuksi otsas püsti seisev hipster torkab vähemalt piisaval kaugusel silma, sellist madallendurit kuuled (auto vastu põrkumas) aga varem kui näed. Näiliselt turvalisem asend toob kaasa ka kiiruste suurenemise. ("mida parem rehv, seda suuremal kiirusel kraavi sõidad")
See, et viimase 30 aasta jooksul pole autodele seatud piiranguid, läheb kahjuks otsese demagoogia ning faktide moonutamise alla. Tänapäeva autodele on väga palju ettekirjutusi - peab ise pidurdama, ise rida hoidma, juhti olekut jälgida, ehituse poolest ei tohi teravaid nurke jne olla, nina peab pehme olema jne. Kängururauad keelati nt suisa ära (st et uute müüki, vanadega võib sõita). Miks mina ei tohi autole kängururauda panna? Mina ei plaani ju kellegile otsa sõita ning jalakäijatelt-kergliikuritelt eeldan samuti, et nad meelega minu auto vastu ei põrka? Päriselu aga ei tööta nii. Küll üks ei märka teist, küll teine esimest, küll on autol piduririke või juhil terviserike või on vähemalt üks osapool joobes või keegi kolmas keerab-jookseb ette ja sunnib manöövri tegema - juhtubki õnnetus ning selle raua tõttu saab kergliikleja või jalamees väga raskeid vigastusi või surma. Praktiline otstarve - auto loomade eest kaitsmine - on aga 99% EU teedest mõttetu. Seetõttu kaalub ka siin ohtlikkus kasu üle ning asi läheb keelu alla.
Polegi saanud aru, kas Eestis üldse otsitakse mingeid lahendusi või läheb nagu pangamaksuga, hasartmängumaksuga jne, kus tagantjärele nendime, et nüüd pole enam midagi parata? Väikese riigi paindlikkus peaks ju endiselt alles olema? Vähemalt vigade tunnistamisel ja poliitilise vastutuse võtmisel;)
Praegu toimuv näitab taaskord, miks on vajalik hoida mune erinevates korvides ja soodustada riiklikult alternatiivide omamist, et neid saaks siis kasutada optimaalselt. Autode registreerimise karistusmaks tuleks kohe kaotada. Gaas on odav (iseasi, kui kauaks), aga diisleid tankima ei kibele ja bensiiniautodest valin kah praegu ökonoomsemate vahel (rohkem kilomeetreid olemasoleva kütusega). Nagu õpikunäide, et indiviidid võivad küll vajada, aga massid ei vaja mitte 1000km sõitvaid särtsukaid, vaid suvalist odavat elektrilist "ostukäru" pere kolmandaks autoks, millega saaks teha oma igapäevaseid hädavajalikke sõite nii kaua, kuni mõne fossiilipõletaja pidamine jälle särtsukast odavamaks muutub (st sõita praegu fossiilikaga ainult neid "fossiilispetsiifilisi" harvemaid sõite nagu raskete haagiste vedamine jms). Alternatiivide puudumine läheb kalliks eriti neil, kelle juurde ühistransport kunagi sõitma ei hakka (st kelle käest korjatud maksudega doteeritakse ka ühistransporti), kuid auto on eluliselt vajalik.
Loota, et tänase koolisüsteemi, pealetungiva videomaterjali ja ellujäämisega (raha) tegelevate vanemate sümbioos suudab toota vastutusvõimelisi teismelisi on ilmselgelt utoopia. Loomulikult oleks parim kui juntsud saavad aru, et ka sott väljamineva raketiga saab täiesti ohutult kõnniteel ka tipptunnil kruiisida, aga praegune üldine olukord erilist lootust ei anna. Teema on üsna sarnane sellega, nagu oled varemalt kirjutanud, et on riike, kus võib umbjoobes ka ise baarist koju sõita, teise baari ei tohi. Selle ideaalse maailma loomiseks oled sina kindlasti oma panuse andnud, kahjuks on ülejäänud kambas vastalisi palju ja hoolimatud enamuses. Nii ei jäägi eriti muud üle kui kiirrollerid kokku korjata ja pressi alla saata. Pisike klipike, kus tuletatakse meelde, et väike vääratus kindlustamata rolleriga maksis kellegi vanematele 30 tuhhi ei pääse pildile ka parima tahtmise juures. Juntsudel on teised iidolid ja need sõidavad kõnniteel sajaga kahjuks.
Ehk ei saanud liiga pessimistlik see jutt.
Alati on huvitav vahetada mõtteid inimestega, kes kuulavad ära ja mõtlevad kaasa, isegi kui ollakse täiesti erinevatel seisukohtadel. Filosofeerimine muutub paraku kasutuks, kui sel puudub praktiline väljund. Põhjendan.
Üks suuremaid probleeme on see, et tõukerattaga sõitja ei peagi tundma liikluseeskirju. Jalakäijad samuti liiklevad kõnniteedel ja autoteedel, neilt kah seda ei nõuta. Kui need kaks seltskonda, kellest kumbki ei saa aru, kuidas ühist tänavapinda jagada, kokku saavad, on probleemid kerged tulema. Aga sama puudutab ka jalgrattureid. Nemad on lihtsalt üldjuhul veidi vanemad ja elukogenumad.
##Nt 10 + km/h liikuva MOOTORsõiduki koht pole kindlasti kõnniteel.##
See “kõnnitee” on kehv mõõtühik. Ratturid on kah kogu aeg kõnniteedel sõitnud (olenemata seaduse vaatenurgast eri aegadel ja kohtades). On suur vahe, kas me räägime ülerahvastatud kesklinnast tipptunnil või öösel tühjast platsist või üldse asulatevahelistest kõnnitee-kergliiklustee kombinatsioonidest. Ma sellepärast täpsustaksin, et 10km/h mistahes liikuri koht ei ole inimeste vahel. Kui pole inimesi, on neid piisavalt hõredalt vm, võib olla just kõnnitee kõige mõistlikum koht neile ka kiiremini sõites, aga point on ikkagi selles max 10km/h vs jalakäijates. Pole enam vahet, kas kastiratas, 130km/h võimaldav tõuks või üldse mootorita (tõuke)ratas – see, mis tapab, on kiiruse ja lolluse kombinatsioon. Mõlemad sõltuvad ainult ja ainult juhist. Just nendega peabki tegelema, mitte liiklusvahenditega.
##Mõni asi on ohtlik ka enda olemuse poolest. Kiiremad "tõuksid" ongi seda - suur kiirus, vaikne sõit, puudulik stabiilsus, väikesed rattad ja olematud pidurid.##
Oled sõitnud mõne 100km/h liikuva tõuksiga? Nende väidete valguses natuke kahtlen. Selleks, et sõita KIIRE tõuksiga nt kurvilist kardirada, ei saa täispikkuses-kaalus mees seista seal peal tikksirgelt püsti nii, nagu need kitsehabemega hipsterid linnas teevad. Seda tuleb teha sõidu ajal kallutades ja poolkükitades, pidevalt oma raskuskeskme kõrgusega mängides. Juba see aitaks, kui seadus lubaks neil tõuksidel ka sadulat kasutada, see tooks raskuskeskme allapoole – mida pikem inimene, seda suurem on efekt.
Seal pole “öö vs päev” kuni 25km/h liikuvatega võrreldes mitte ainult nende max kiirused, vaid ka stabiilsus, pidurid, rataste reaalne pidamine jpm. Isegi rehvirõhk on oluline, seda peab ka jälgima! St on väga suur vahe, kas sõidad 25km/h kiirusega sellise täiskummidega tõuksiga, millel see ongi max kiirus, või sellisega, mis on mõeldud ka üle 100km/h kiiruste jaoks. Siin on just nimelt olemuselt ohtlik see 25km/h maksimumiga tõuks. Niisamuti, nagu ka ZAZ on 90-ga sõites ohtlikuma juhitavusega kui tänapäevased 250km/h piirajaga sport- ja luksumisautod. Liiklus oleks ohutum ka jalakäijatele, kui oleks rohkem neid “võimsaid ja kiireid 2WD” tõukse... kuigi selle point pole üldse max kiiruses ja see kehtib jällegi eeldusel, et juhil on mõistus ja ta täidab eeskirju. Niisamuti, nagu me eeldame kiiruspiirangutest kinnipidamist nii ZAZi kui ka moodsa auto juhtidelt (ega piira seetõttu sportautosid 250-st madalamale, nt 130 peale, mille juures Sapakad oleks tõesti ohtlikud sõita).
##Kontrolli ja karistamise kahtluse alla seadmine on puhas demagoogia.##
Kes seab mida kahtluse alla? Ratta kontroll on lollus, ratas ei rikkunud seadust ega sõida ka kellelegi otsa. Juhtidega, kes liiklevad ohtlikult, nende kontroll sisuliselt puudub. Tagasi nende laste juurde, et selline 2WD 100km/h+ tõukeratas on majade vahelistel kõnniteedel kättesaamatu isegi 300km/h bikele. Need on sellise HÄSTI JUHITAVA TÕUKERATTA eelised ja ma ei näe, et politsei saaks üldse luua omale võimekuse neid kinni püüda. Äkki kunagi droonidega? Samas tootjakiirusest kui sellisest pole päris õige rääkida, tegelik kiirus sõltub ikkagi telefoniäpis tehtavatest seadistustest ja kui me tahame, et ohtlike tõukside asemel liiguks pigem ohutumad (paremini juhitavad, stabiilsemad) tõuksid, tuleb ikkagi lähtuda sellest, kuidas nendega sõidetakse.
##Autoliiklust on nende vahenditega viimase 30 a jooksul ilusti korrastatud.##
Otse vastupidi, autoliikluses on pandud vastutama juht ja auto enda piiraja on ikkagi kusagil jaburalt kõrgel. Ei vajuta ju autoga igal pool 250-ni (kuigi saaks). Tõuksiga samuti. Tõuksil on see kiirus vaid sõrmeliigutus: 100km/h+ on äpi kaudu maha võetud 30 peale, ei taha kunagi sellega (enda pikkust ja kaalu arvestades;) kiiremini sõita. St kõik on JOKK, aga probleemiks on hoopis need inimesed, kellel puudub ohutunne, ei tunne liikluseeskirju, juhivad oma masinaid intoksiatsiooniseisundis ja suudavad raputada kannult maha mistahes politsei liiklusvahendi. Neile ongi vaja kontrolli ja karistusi. Mitte ratastele.
Kärss süveneb vahel ülemäära enda filosoofiasse... :)
1. On tõsi, et enamus asju ei kujuta iseenesest ohtu, kuid mõned asjad on vale inimese kätes väga ohtlikud. Sellepärast on nt autoga sõitmiseks ja tulirelva omamiseks vaja luba, mille saamise käigu kontrollitakse, kas inimene saab selle asjaga ohutult hakkama (kui pädev kontroll on, see juba teine teema). Sellepärast ei tohi ka nt joobes või teatud haigustega autoga sõita. Vähemalt vanasti oli ka liiklusseaduses kirjas, et auto on kõrgendatud ohu allikas. Kindlasti on seda ka paljud teised mootorsõidukid. El. mootoriga "tõuke"ratas ON mootorsõiduk!
2. Mõni asi on väga ohtlik ka vales kohas - seda isegi pädeva kasutaja kätes. Nt 10 + km/h liikuva MOOTORsõiduki koht pole kindlasti kõnniteel. Punkt. Kas on rendi või enda oma, rolli ei mängi. Juhi pädevus samuti - isegi väga osav juht ei oska iga jalakäija käitumist ette näha.
3. Mõni asi on ohtlik ka enda olemuse poolest. Kiiremad "tõuksid" ongi seda - suur kiirus, vaikne sõit, puudulik stabiilsus, väikesed rattad ja olematud pidurid. Nagu oleks juba olemuse poolest ohtlik üks auto, millel puuduvad tehasest pidurid ja tuled.
4. Kontrolli ja karistamise kahtluse alla seadmine on puhas demagoogia. ("Küll nad leiavad, kuidas sigatseda") Autoliiklust on nende vahenditega viimase 30 a jooksul ilusti korrastatud. Pole mõtet vaielda, et sama ei töötaks ka tõuksitega. Las sigatsevad arvutimängudes :)
Ega selle vastu saagi vaielda. Sellest oli juba varemgi juttu, et tähelepanu ei tõmba mitte kallis vaid stiilselt eriline kell ja 99,9%+ inimestest ei tunne eemalt päris Rolexit (jms) äragi, rääkimata originaali ja võltsingu eristamisest. Käsi püsti, kes kuulub nende 0,0X% hulka, kes tõesti neid mudeleid peast teavad ja võltsinguid eristada oskaks;)
Ega nina vastu panemata ei suuda vähegi kvaliteetsemas klassis eristada isegi seda, kas seierid on päris (mehhaanilised), digitaalselt juhitavad või ekraanile ruumiliselt kuvatavad. Selliseid telereid pole veel olemas, mis akna asemele paigaldatuna sama efekti suudaks tekitada.
Tere, ostsin järelturult 2008.a Citroen Jumperile esitule (varem Boxeri oma). Tuled iseenesest identsed, kuid probleemiks on see, et elektriühendused ei klapi. Kui lihtne on Jumperi elektriühendus kanda Boxeri tulele või on müügil vaheadaptereid? Kolmas variant on vahetada autopoolne pistik. Milline variant oleks lihtsam ja kuluefektiivsem?
Töö juures irisetakse jah et rinnuni habet ei tohi olla, pikki juukseid ei tohi kanda, sõrmused on kuradist ja käekell ei lähe mitte.
Sõrmused on küll ohtlikud aga käekellale olen erandi saanud. Sel on turvapoldiga metallrihm mis järsku tõmmates katki läheb. Paar korda olen ta ka õliämbri põhjast välja koukinud. Tissot kvaliteet, kärab küll ja hirmkallist just sellepärast ei tahagi.
Ma edeva inimesena aind ülikonnaga kella kannangi, muul ajal on minu jaoks liiga ohtlik asi nagu sõrmusedki. Eelmine aasta proovisin korra uuesti alustada igapäevast kandmist a tuli kiirelt meelde, miks ma kunagi loobusin sellest. Inimesed on erinevad.
Misasja ei ole? Ülikonnaga sobivaid nutikellasid?
Kas neid üldse peakski olema? Umbes sama nagu hantlitega ujuma minna.
Disainivaliku puhul osutasin sellele et kell valige selline et seierid oleks palja silmaga näha. Seda siis kui on kavas sihtotstarbeliselt kasutada. Kui lihtsalt ehtena siis võib tõsise disainkella pähe suvalist käevõru kanda.
##Kui +50 -selt ei näe osuteid vaadata siis peaks kella disaini valima.##
Irw, seda disaini saab valida kasvõi 50x päevas:) Illustreeriv pilt juurde mu käepeal olevast juustust, see on vaid väike osa (mõttetuid) seierivalikuid digikellal... milleks sellised? Vastus: aksessuaari puhul mitteoluline. Sama ka nende rikkurikellade puhul, sest ka kõrvarõngas ega nibuneet ei pea aega näitama.
Sellepärast see jutt siia teemasse hästi ei sobigi, et kui 20a+ tagasi olid "huvitavad" nutikellad veel olemas (ka rikkur valis huvitavama, mitte ilmtingimata arutult kalli), siis enam sisuliselt mitte. Odavaid lutsusid on kaup24 täis kõriauguni ja nutipluti tippmudelidki jäävad paari tonni kanti. Ei enamat, sest kõigi tootjate turundusosakonnad on positsioneerinud need kas siis vaesetele harrastussportlastele või erivajadustega seltskonnale (meremehed, sukeldujad, militaar jt). Ülikonnaga kandmiseks (staatuse sümboliseerimiseks) nagu polegi midagi mõeldud. Withings ja Fossil (Skagen) isegi hakkasid liikuma selles suunas (tõsiseltvõetavad hübriidkellad), aga arendus jäi poolele teele, "äriklassini" ei jõudnud kumbki, neid Skageni mudeleid pole enam olemaski (otsitakse juba kasutatuna kollektsioneerimiseks:). Järelikult pole turgu (kuigi 20a tagasi oli) või siis keegi lihtsalt ei julge riskida, kui sinisokid soovivad eristumiseks vaid puukellasid:)
Tolleaegsed japsiautod olidki (paljud) sellised, et soojendamise pöördeid oli valus kuulata. Samas on need ilmselt korrigeeritavad, kuna ehitus lihtne üldjuhul.
Vigane nukkvõlli asendi andur või vale/puuduv temperatuuri näit tähendavad üldiselt limp modes mootorit. Kui väntvõlli asendi andur on kättesaadavas kohas, siis võid proovida seda külma veega jahutada. Kui selle peale käima läheb, siis on viga teada. Need kipuvad niimoodi käituma, et sõida maanteel kasvõi teise Eesti otsa, aga niipea kui auto seisma jätta, on kutu.
Kui on ligipääs diagnostika võimalusele, siis vaata, mis mittekäivituva mootori puhul mootori pöördeid näitab. Kui 0 RPM, siis on kindlasti väntvõlli asendi anduri viga.
