Kõik need mootorid on tavalised malmikärakad, millele augud sisse puuritud, ei ole kõrgtehnoloogilist hülssimist ega vägevat keraamilist katet peale aetud. Võid kodus käsitsi seinad uuesti karestada kasvõi. Kõik muud jamad on välistatud? Kinni jäänud rõngad, turbo tihendid jne asjad?
Pakutava mootori läbisõit 115000 on kahtlane. Just selisesse magusasse piirkonda mida kõik lambukesed uskuma jääksid. Kui mootor oleks OK siis ta ju ei oleks sellise läbisõiduga juba lammaris doonorina saadaval. Samas kui müüja ütleks ausalt et mootor on 350k läbisõiduga siis ju keegi ei ostaks. Lisaks küsitav mille poolest peaks uus mootor parem olema kui olemasolev? Mille alusel loota et see võtab vähem õli kui praegune?
Veel küsimus kas antud mootor on hülsitud või lihtsalt tugevdatud silindri siseseintega (Bore spray coating). Viimasel puhul võib mootor sama läbi olla kui praegunegi ja neid tugevdatud silindriseintega mootoreid ei ole võimalik remontida. Seetõttu ootavadki lammarites järgmist ohvrit.
On 6 erineva koodiga B8 preFL mootorit, mis on 2007-12a. ja need on suht ok. Ja siis kümmekond erineva koodiga ja kw -ga 2008-13a. FL mootorit, mis üldjuhul on probleemsed. Et selles maailmas täpselt orienteeruda, peab olema spetsialist ja see jutt on juba next level.
Selle generatsiooni kahesed CR diislid ongi kõik üks suur õnnetus. Muutus halvemuse poole tuli mingi 2009-10a. 14a. ja üles jälle ok. Väga väike võimalus on leida korralikku doonorit. Hülssimine on kallis kuid ainuvõimalik tee peale müügi. Odavalt viib esimene raipeärikas selle minema ja varsti on järgmisele pähe tõmmatud, nagu ikka. Sitt lugu.
Jama ongi selles, et annavad kaks nädalat garantiid. Selle ajaga ei saa veel sotti kas mootor võtab õli jne. Muidugi võimalus mootor lahti võtta ennem asendamist . See pikk protsess läheb kindlasti üle kahe nädala.
rrr' iga ainult positiivsed kogemused. Kui ei sobi/ei tööta, saadad tagasi. Nii suuremahuliste,-kaalulistega kogemus puudub.
PS! rrr.lt pakub ainult müügiplatvormi!
Tänan, leedus, romulas on just üks CGLC mootor saadaval, õigemini peaaegu paljas mootoriplokk. Väidetav ls. 115 000 km. Peaks selle vist ära ostma,on kellegil leedu romulatega tegemist olnud, kui usaldusväärsed vennad seal on? RRR.lt
Google soovitused:
2.0 TDI CGLB mootor (125 kW / 170-177 hj) on usaldusväärne VAG diiselmootor EA189 seeriast, mida on toodetud alates 2008. aastast. Peamised analoogid ja vahetatavad mootorid on CAHA (170 hj), CFGB (170 hj) ja CGLC (177 hj), mida kasutati laialdaselt Audi A4/A5/Q5 mudelitel.
Kahjuks ei ole mootorivahetus midagi, kus saaks esitada surmtõsiselt küsimuse - milline mootor asemele sobib? Asemele sobib ainult sama mootorikoodiga mootor, millega autos tehasest tuli.
Kui on õhkõrn lootus, et sinna saab mingi muu (odavama) mootori panna, kuid puuduvad sügavad mudelipõhised teadmised autoelektrist ja erinevate moodulite kokkusobimisest, siis on see lootusetu ettevõtmine.
Kokkuvõtvalt leidke teine CGLB/CGLC mootor. See 2.0 TDI 125/130kW mootor on kasutuses ka sama ajastu A4, A5 ja A6 peal.
Kärsa argumendid pole isegi kunagi püsti seisnud. Enamus renditõuksi kasutajatest sõidavad kõnniteel kaugelt üle 10 kmh (tihti ka max 25) vahetult inimeste läheduses. Kui keegi viiega venitab, on pigem üllatav.
Mina olen varem selgelt sõnastanud, et peamine probleem ongi rendikad ning neid on väga lihtne piirata. Seda oled toonud ka ise välja (kiiruse automaatalandamine jalakäijat nähes, püsiv max piirang teatud alades - rendikat vaevalt et viitsitakse häkkida). Sina jätsid selle täiesti kõrvale sest oled liiga erutusse läinud 100 kmh tapamasinate vaidlemise üle, mis on tegelikult PRAEGU liikluses pigem haruldased. Kuigi need on ka ohuallikad, mida võiks vabalt keelata kui vajadus tekib. Kusjuures ka tulemuslikult, sest on pigem avalikkuses kasutatav asi, mida niisama tasku ei peida ja lõputult varjata ka ei saa. Midagi jääb küll alles, kuid tõhusa kontrolli puhul on see marginaalne ega mõjuta midagi. Veelkord, kas on keelatud valmistada ja kasutada tõhusa roolimise-pidurdamisega AEGLASEID rollereid? Praegu on need kiirte varjus, aga kui kiired kaotatakse, hakkab neid turule juurde tulema.
Mina olen juba piisavalt palju defineerinud. Defineeri korraks ise, kuidas probleemi lahendada. Sina tahad ju lahedamist või ikkagi ei taha?
Muidu kõik sinu argumendid on siiani olnud ümmargune liberastlik jutt, mis pole päriselus rakendatav, kontrollitav või ümber lükatav. "Süüdi on kasutaja, mitte asi", "kõigil peab rohkem mõistust olema", "keeld pole lahendus, lahendus on rohkem mõistust", "keeld ei tööta kuna mulle ei meeldi", "enamus on vastutustundlikud kuna mulle tundub nii", "faktid (pidurdusteekond) ei loe, loevad tunded", "palun defineeri kolmandat korda" - MÕTTETU HÜLGEMÖLA.
Muide, kas sinule on otsa sõidetud 100 kmh tõuksiga vs 90/70/25 kmh tõuksiga? Kui ei ole, ei tea sa nende ohtlikkusest midagi ja ei tohi sõna võtta!
Ja mis värvi on sinu Bugatti?
Herr Maran ilmselt lihtsalt kogemata tõlkis ebatäpselt, siin pole ju midagi tegemist rohepesuideoloogiaga...
Tõele lähedasem on öelda, et vanades metsades ON SEOTUD (talletatud) rohkem süsinikku. Vanades metsades juurdesidumist väga enam ei toimu, sest elutegevus on seal kaunikesti kasin. Mis on loogiline, sest süsinik on seal lõksus seni, kuni mets loomulikku ringipidi ära sureb ja siis hakkab kogu kokkuahnitsetud süsinik vabanema. Ning ükski direktiiv ei väära seente ja bakterite toimepandavat räiget vägivalda puidu kallal, mille tulemusena selles puidus elu jooksul talletunud süsinik (ning ka muud toitained) vabanevad uuele ringile. Milleks - oh üllatust! on järgmine metsapõlv. Ja sellega koos startivad rohundid. See on täiesti looduslik protsess ja inimese olemasolu või puudumine seda kuidagi ei mõjuta.
EL ja seda juhtivad linnainimesed ei adu, et elutegevusega kaasneb alati toitaineringe. Ning meie piirkonna loomulik looduslik biotoop on segamets seal, kus veerežiim lubab puudel kasvada. 1000 m kõrgemal mägedes on olukord hoopis teine. Mägesid meil ei ole. 1500 km põhjas laialehelisi liike praktiliselt pole. Aga meil on. Reeglid teeme aga Hispaania ja Itaalia mägismaa järgi, arvestades slovakkide või tšehhide töökultuuri metsatöödel...
Amazonase vihmametsade elu ja surm ei ole kuidagi seotud meie metsade eluringiga. Neil on seal omad jamad, meil on omad. Ning vihmamets, erinevalt meie segametsast, ründab juba inimpõlvega. Lihtsalt suurte puude täis kasvamine võtab aega täpselt nii kaua, kui see võtab...
Rääkimata "loodusrahvaste" (teadlikult jutumärkides, eristamaks neid päriselt looduse rütmis ja sellega kooskõlas elavaist hõimudest) kombest kõik enda ümber täis sittuda ja prügistada.
Kõik raiutud alad Eestis metsastuvad uuesti ise saja aasta jooksul vältimatult segametsaga. Aga inimesel ei ole aega oodata...
Tahate rohkem loodust - tuleb inimkonda harvendama asuda. Nii 2 miljardi pealt, millest pool on linnades, võiks pool maakerast kaunikesti inimtühjaks jääda. Tasuta lõunaid ei ole.
Kes on esimene vabatahtlik loodusele kohaloovutaja?
##Vana loodusmets seob keskmiselt 83% rohkem süsinikku kui majandatud mets. Vanade metsade kadumine Rootsis toimub 5–7 korda kiiremini kui Amazonase metsade häving. ELi looduse taastamise määrus nõuab vanade metsade kaitset, kuid Rootsi kavandatav definitsioon seab lati nii kõrgele (160–180‑aastased metsad), et suur osa tegelikest loodusmetsadest jääks kaitseta.##
Värske soomekeelne artikkel sellest (ühe MB näitel), miks pistikhübriide ei tohi kasutada meie kliimavöötmes ainult elektriautona, vaid tuleb kasutada ikkagi hübriidina.
Ei julge päris 100% ulatuses nende tehniliste selgitustega nõustuda, aga kui "komisjon" seda nii näeb, tuleb sellega ikkagi arvestada. St kui seda autot oleks kasutatud teisiti, oleks ka komisjoni otsus olnud teistsugune, mitte autoomaniku kahjuks. https://www.is.fi/autot/art-2000011886707.html
Oeh, palun vasta lihtsale küsimusele, et kas oled proovinud mõnda 100km/h+ võimekusega tõuksi või ei ole? Ilma selle vastuseta paistab kogu see pikk tekst välja selline, et ma olen päris autode vastane sellepärast, et olen saanud sõita ainult mopeedautodega ja päris autod ei saagi olla milleski paremad, on lihtsalt kiiremad. See paistab lihtsalt niimoodi välja. Proovi kasvõi uuesti, kui vahepeal ununenud, sest see vahe tuleb välja juba 5km/h juures ja see on minu (jalakäija!) huvides, see on minu ohutus!
Kõik Su argumendid kukuvad ümber väga lihtsal põhjusel:
1. Kui oleks kontroll, puuduks praegugi probleem.
2. Kui kontrolli ei ole ega tule, jääb püsima ka praegune probleem, sest ükski Su ettepanekutest ei muuda seda, et võid tulla tänavale endiselt ka 100km/h+ tõuksiga, võid sigatseda ja võid põgeneda.
See, kui paned piirangud peale hoopis nendele (enamusele!), kes nagunii EI SÕIDA kõnniteel üle 5-10km/h, ei sigatse jne, ei lahenda ju olemasolevat probleemi absoluutselt! Aga tekitad juurde selle probleemi, et need, kes liiklesid korralikult, peavad hakkama tegema seda märgatavalt ohtlikuma (kehvema manööverdamisvõimega) lenksu taga.
Proovime siis nii, nagu teaduses probleeme lahendatakse.
1. Palun defineeri probleem (võimalikult täpselt), sh KES on probleemi tekitajad.
2. Paku välja kõikvõimalikud lahendused paremuse järjekorras (lähtudes sellest täpselt defineeritud probleemist).
3. Vaatame seejärel üle, millised neist lahendustest oleksid ka päriselt teostatavad (puudused, eelarve, inimressurss jne).
Muidu jõuame välja samasse kohta nagu liiklusteemadeski, et 90km/h piirangust tehakse esmalt 70, seejärel 50, seejärel 30 ja seejärel künnised-kaamerad jm tsirkus veel sinna juurde, aga endiselt sõidab vähemalt iga paari aasta tagant seal keegi joodik 100km/h kiirusega teelt välja, sest PROBLEEME TEKITAVAID INIMESI ei huvitagi seadused ega liiklusmärgid ja mitteprobleemsete piiramine ei mõjuta neid, kes ei allu piirangutele praegu ega ka peale piirangute kitsendamist.
Heh, hea pole ju mitte see, et on "palju" või "rohkem", vaid hea on see, et täidab või isegi ületab antud lubadusi, mille järgi inimesed omale autosid ostavad;) Chevy kastikas ei suutnud ju lubadusi täita, paljud seevastu suutsid.
Alles hiljuti panin siia Soomes talvised reaalelulised maanteetestid sellest, kui kaugel on teineteisest lubadused ja tegelikkus.
pavka müüb paljusid auosid. kõik on heas korras. nagu näiteks see Opel Insignia COSMO 2.0 120kW-420 brx. läbisõit 229 000 km. Paraku jauba 2019 jaanuar oli 255 tuhhi. Arvestame veel juurde eestisse toodud standardr kerimisese ca 100 tuhat siis palju õnne. Venitab pool miljonit täis. Opelil ?? https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=4290007
