Fdfgh, kaugele infraheli siis levib tuugenitest? Eeldatavasti on see kaugus erinev Paldiski pankrannikul ja Tootsi soos? Olen võimalusel püüdnud tuugenite kõrvulukustava ja tervistkahjustava mõju kohta saada isiklikku kogemust, aga ju ma liiga tuim inimloom olen selle tajumiseks.
Kärss, mis oleks "kohane ja piisav" meede tuugenite talumiseks? Peale ärakeelamise.
Haridus.
Tegelikult antakse meile ainuüksi keskkooli ehk gümnaasiumiga piisav haridus, et mõista paljusid maailma asju. Üheks selleks on ka heli, helisagedused. Koolist saime teada, et madalamad sagedused levivad mööda maakera hoopis paremini kui kõrged. Selle tõestuseks reaalses elus on kasvõi möödasõitev auto, mille pagassi supakas pandud ning autoomanik naudib parajasti kogu oma helisüsteemi häid külgi ega saagi vist aru, et möödakäijad teevadd sama. Paraku siiski vaid osaliselt, sest keskmised ja kõrgemad sagedused auto kerest väljapoole ei levi.
Teiseks võnkumine, võnkesagedus, resonants jne- isegi maakeral on oma võnkesagedus ja resonants, rääkimata muudest kehadest, kaasa arvatud inimkeha. Inimese süda on ka kindla sagedusega võnkuv organ. See küll vahel muutub. Nüüd tulevad mängu sageduse kordsed, kas kõrgemad või madalamad ja üldiselt need madalamale ronivad avaldavad meile rohkem mõju ehk siis infraheli on hullem painaja kui ultraheli kui see sagedus meie organismi resonantsiga samasse takti läheb. Ühesõnaga elementaarne füüsika, mis paraku rahajõmmidest elektriärikate puhul ei kehti, st neid ei koti sinu probleemid. See 300-700 meetri levi jutt on infraheli puhul täielik bullikaka.
Seda viimast võin kinnitada omast käest. 500+ inimest mahtuvas klubis oli ca 60 inimest ja päris paljud kohad olid sellised, mis lahti olid. Ühelt poolt saab seda selgitada, et eks ole vanemaks saadud, vähem noori peale tulnud ja pidutsetakse kodudes rohkem, mitte linna peal mis iganes põhjusel. Mul oli sõbra juures ca 50 inimest kohal, kui pisikesed pätakad kõik sisse lugeda. Aga linn oli tühi, igal tunnil. Kui lõpuks auto ära parkisin ja ise läksin meelt lahutavaid jooke sisse kallama, siis võin öelda, et ka vanalinn oli tühi.
Haakub eelmise postiga, ehkki peaks tegelikult julgeolekusse postitama.
Ehk siis - see ametnikkude tegevus (näpuga nõuetes järje ajamisel) on üks peamistest põhjustest (loomulikult mitte kaugeltki ainus), miks väiketootjad pille kotti panevad. On küll ka uusi, alustavaid entusiaste aga neid on ikkagi vähe.
Üks fakt. Veel aastal 2023 oli terve Eesti peale kokku - pange tähele: 78600 lihaveist. Sellega oli enam-vähem tagatud riigi isevarustatus. Seisuga 01.01.2025 on PRIA andmeil järgi jäänud 64700. Veiste koguarv vastavalt: 246521 ja 232745. Päris drastiline kukkumine, ja just lihaveiste arvelt. Keskkonnaentusiastid muidugi löövad rõõmust käsa kokku. Pole hullu ütlevad poliitikud. Mercosur riikidega ootab leping kinnitamist.... https://www.err.ee/1609418197/el-i-ja-mercosuri-voimalik-lep
ing-teeb-euroopa-pollumehed-murelikuks
Kahjuks pole loomapidamine meie põllumajanduses ainus valdkond, mis kahaneb. Mahetootmises pindala justkui statistiliselt suureneb, paraku saagikus väheneb. Koolid muretsevad, et tooret ei jätku: https://www.err.ee/1609562326/mahetoitu-pakkuvad-vorumaa-koo
lid-kurdavad-kohaliku-tooraine-nappuse-ule
Kusjuures Võru maakond oli METK 2022 aasta aruande järgi Eestis suurima mahetoetuse saajatega (13% koguhulgast).
Toidujulgeolek ei ole täna väga populaarne teema. Liidelist saab odavamalt kui ise kasvatades.
Kui aga teemasse tulla siis vägisi jääb mulje, et kontrollijatel oleks nagu tulemustasu. Ilmselt ongi.
Igas mõttes õige lähenemine. Samuti peaks sõitma (kiir)tramm Lasnamäe kanali lõppu, et mööda Lenska maanteed ja Tln ringteed saabuvad autod leiaks SEAL endale parkimiskoha ja inimesed pääseks SEALT kiirelt edasi kesklinna. Sama lugu ka Harku/Haabersti, Männiku, Viimsi ja Pääskülaga (mitte Järvega!). Tohutu hulk mittevajalikke sõite jääks tegemata.
Praegune pargi-reisi süsteem toimib tõesti hästi, ainult et sunnib ikkagi juhte sõitma kesklinnale palju lähemale, kui NEIL ENDIL tegelikult vaja/tahtmist oleks. Samas plaane tuleks teha ikkagi tulevikuvajadusest lähtudes tänaste "tulekahjude" kustutamise asemel.
Ma loodan, et kõik märkavad, kui intensiivses kasutuses on praegu lumepudrukihi all olevad jalgrattateed, mida kasutatakse ettekäändena autoliikluse heitgaasikoormuse tõstmiseks linnale. Ehk tulevad järgmistel KOV valimistel valima ka keskkonnast hoolivad inimesed...
Ristmikukaamerad: https://ristmikud.tallinn.ee/index.php/cams
¤¤¤Me peaks oma tootmisi konsolideerima ja maha müüma välismaalastele?
Vastupidi, peaksime minema ja üles ostma teiste riikide majandust.
/.../
Tööstusse ei investeerita. Tööstuses on jätkuvalt raske aeg ja see peegeldub ka statistikas. Kaks sektorit, kus on keskmisest suuremad probleemid laenude tagasimaksetega, on tööstus ja põllumajandus. Need on kaks raskustes sektorit.
/.../
Samas näitab statistika, et eraisikute hoiusejääk tegi oktoobris uue rekordi. Nii palju raha ei ole mitte kunagi Eesti eraisikute kontodel olnud, kui on praegu. See raha on tugevalt kontsentreerunud – 10% inimestest hoiab umbes 40% rahajäägist.
/.../
Vaadates eraisikute hoiuste jäägi kasvu, siis tundub Eesti inimene olevat ideaalne homo economicus – ei tarbi, kui ajad on ebakindlad. Ta korjab raha pigem kontole. Mittetarbimisel on ka negatiivne mõju majanduskasvule.
/.../
2009. aasta kriis oli hoopis teistsugune. Toona oli tugev likviidsuskriis.¤¤¤
Soomeski räägitakse juba mõnda aega majandust tegelikust ilusamaks. See uudis autode vanuse kohta on pigem indikaator, sest investeerimine uute autode asemel millessegi muusse näitab vaid investeerijate tarkust. Uudis on soome keeles.
Nyt tuli karu tieto Suomen autokannasta – ”Vastaa 1990-luvun lamavuosien tasoa” https://www.uusisuomi.fi/uutiset/us/c48ad08b-34c7-4397-8a63-
a248ae25080c
Siin on artikkel, milles kirjeldatud probleemiga ka ise kokku puutusin - inimesed tulid tervete peredega kohe peale jõulupühi ja tahtsid veeta siin aastavahetuse, kuid "kõik kohad" on kinni või avatud nii lühidalt, mõned neist sedagi ainult aasta lõppu jäänud paaril tööpäeval. Kurb oli näha, kuidas kaotati hotelliraha ja sõideti planeeritust varem koju tagasi - inimesed tulid siia ometigi puhkama (loe: raha kulutama), aga kui kõik generatsioonid sisuliselt igavlevad... vaevalt nad niipea siia tagasi tahavad tulla raha kulutama. Üks seltskond läkski edasi Lätisse. Kurb, sest kellelgi jäi praegu raha teenimata, aga kaasnevate mainekahjude tõttu jääb tulevikus veel paljudel raha teenimata. https://elu24.postimees.ee/8164614/video-pettunud-tallinlane
-uusaastaool-toimunud-kontsert-etendusest-seda-lasersoud-mis
-seal-lasti-voib-kaia-iga-nadal-klubis-vaatamas
¤¤¤«Tallinna oli vana aasta lõpuks saabunud terve hulk soomlasi, kes tiirutasid mööda linna ringi. Mitte midagi siin Tallinnas vaadata ei olnud. Soome lehed kirjutasid juba detsembrikuu alguses, et ärge minge Tallinna, sest seal ei ole midagi teha, aga sellest hoolimata oli siia pidutsema tulnud hulk somme, kes siis pimeda Tallinna vanalinna tänavatel niisama ringi kolasid. Ilutulestikku polnud, jõuluturgu polnud ja isegi presidendi kõnet ei peetud!»¤¤¤
¤¤¤„Ma ei saa midagi kommenteerida. Kui natuke kriitiline olen, on mul kohe kontroll õue peal ja otsitakse meeleheitlikult, millega karistada!“ Nii on viimase aasta jooksul ajakirjaniku küsimusele vastanud mitte üks ega kaks, vaid kümned talunikud ja väiketootjad.
Ametnike ja määruste lausa kiuslikuna tunduv paindumatus on viinud mitmed toidutootjad meeleheitele ja nad on otsustanud sellele vastu astuda. Praegune süsteem, kus toidutootja peaks olema justkui jurist, raamatupidaja, suhtekorraldaja ja veel kõige enam – eeskujulik andmete sisestaja, nörritab kõiki, kes sooviks keskenduda hoopis Eesti riigi toidujulgeoleku tagamisele.¤¤¤
Natuke üldisem jutt, kui lihtsalt särtsuka pidamine Eesti tingimustes. sellepärast panen siia teemasse. Esimene uudis (soome keeles) sellest, et euroturgusid vallutav BYD teeb oma hinnadumpingut orjade abil.
Työntekijöiltä viety passit ja palkat – BYD:n sähköautotehtaan työmaalla väitetysti orjatyövoimaa https://www.tekniikkatalous.fi/uutiset/tt/20517d70-e651-48ac
-99ce-23aad16d910f
Teine artikkel on "natukene propagandahõnguline" - lühikokkuvõte on selline, et briti särtsukaomanikud on väga rahul oma elus tehtud valikutega;) Ei taha kuidagi õelutseda selle pärast, sest särtsukas sobib paljudesse ja üha rohkematesse nishidesse ning see on igati tore, kui just nendes nishides särtsukate kasuks valitakse. See muidugi ei tähenda, et isiklikult ei või jääda skeptiliseks, sest neid pole tutvusringkonnas just vähe, kes ennast neisse nishidesse kuuluvaiks on ekslikult pidanud ja oma särtsuämbrite kolistamist hiljem ka ausalt tunnistanud.
Ani harva sähköautoilija kaipaa polttomoottoriaan – Tässä syyt https://www.kauppalehti.fi/uutiset/kl/13075fe0-836b-4418-ac9
e-01084126d3c7
See artikkel on nüüd ka päriselt teemasse. Õnneks üha rohkem inimesi viitsib panna ülesse helisalvestisi sellest, milline on helifoon tuulikute läheduses ja kui kaugele see ulatub allatuult. Lühidalt siis, uskumatult kaugele. Artikkel on tasuta, sisuliselt kopeerib paljusid kogemusi paljude inimeste poolt. See on paratamatult tuulikutega kaasnev nähtus, nii tulekski seda nimetada ja sellest teavitada kõiki eelnevalt, kes jäävad tulevikus selle mõjuvälja sisse. Senise praktika järgi seda probleemi pisendatakse ja inimesed saavad sellest teada alles pärast seda, kui kodu lähedale paigaldatud tuulikud tööl hakkavad. Kahjuks saab praegu lugeda juba üle saja inimese kogemustest... kui palju neid on vaja, enne kui probleemi tunnistatakse ja sellele lahendust hakatakse otsima? https://uueduudised.ee/tuulikud-rikuvad-tervist-pidev-vasimu
s-magamatus-intensiivsed-unenaod-kummaline-arevus-keskendumi
sraskused/
¤¤¤8 km kaugusel lähimast tuulikust on meie koduhoovis allatuult pidev müra, mis meenutab lendava lennuki heli. Heli on summutatud ning flanźeeriv, aga selgelt eristatav ning kuuldav ka üle tugeva tuulemüra.
/.../
Suurim probleem on mittekuuldav infraheli ning sellest tingitud probleemid.
Millised on probleemid: pidev väsimus, magamatus, tihti väga intensiivsed unenäod, kummaline ärevus, keskendumisraskused. On olnud hommikuid, kui ärkad nii, nagu poleks terve öö maganud. On selline “pohmaka tunne”. On olnud hommikuid, kus ärkad tuima peavaluga kuklas, on olnud hommikuid, kus pean selle pärast võtma valuvaigisteid, et üldse saaksin rooli istuda ja tööle sõita. On olnud päevi, kus oled nii jõuetu ja väsinud, et suurema osa päevast lohtsalt magad maha. Töötan Pärnus, ca 30 km kodust eemal ning mõnda aega seal viibides sümptomid kaovad ja taastuvad koju jõudes.¤¤¤
Tulumaksu deklarit tehakse möödunud aasta rahadega, st 2026a esitad 2025a deklari alates 1. jaanuarist laekunud summade eest ja maksustatakse 2025a maksudega. Töötajaist hooliv tööandja oleks palga 31 detsembril välja maksnud.
Kuidas siis peaks sooja puhuma?
Kust selline arvamus, et termostaat süüdi?
Kui huvi, siis võiks kodus proovida pista käsi 90 kraadisesse ja siis 80 kraadisesse vette, et aru saada erinevusest.
Oli endal ka kunagi KIA Sorento. Imestama panigi kõige rohkem see, et see nn. 7- aastane kere või värvigarantii hõlmas endas vaid seda, et pidid korra aastas käima esinduses autot ette näitamas kus siis uued kivitäkked vms. lihtsalt kirja pandi. Küsimusele, et kas esindus ei peaks garantiiajal ka nende täketega tegelema, et sealt täkkest rooste alguse ei saaks- öeldi, et ei pea, et nemad peavad ainult täkked/ kahjustused üles märkima... Vot sulle siis garantiid...
Marko, siinkohal olen mina vaid sõnumitooja ja kui ongi inimstel mingi segadus ses asjas, küll siis laksu- ja molliamet järgisel aastal deklaris selgituse teeb, et kes ja kui palju peab juure maksma.... või saab ehk midagi tagasi.
Connor, 25. jaanuaris saadud raha on siiski 24 aastal teenitud!
Seega esimene makse riigile peab olema samasuur kui siiani oli. Sama protsendiga arvutatud.
Tere, uurin enne ässade käest, et väidetavalt lõunamaa termostaat on elektrooniline(auto Belgiast toodud), kas seda saab arvutiga ümber programmeerida, et
termokas avaneks hiljem?
Hetkel vee temp. 90ne peale välja ei lähe, ainult koha peal seistes, taas sõitma hakkad läheb alla 90ne kraadi. Sooja küll puhub, aga mitte nii nagu peaks.
Teoreetiliselt kõlab nagu soojuspaisumisega saab kuskil vooluring jälle kokku. Ei ole mudeli spetsiifikaga kursis, aga tavaliselt on aku juures paar suure amperaažiga kaitset. Ehk tasub sealt multimeetriga asi üle käia, st. mõni kaitse on defektne.
Tere ja head uut aastat,mure bmw 330 d 2011 probleem selles et kui õues laheb külmaks on vool kadunud,ei ole süüdet,tulesid mittemidagi,ilm natuke sojem prob.kadunud,aku vahetatud...diag.aeg alles 13.01 ja kes ütleb et siis õues külm on?
" Tulumaksumäär tõuseb aastal 2025 teenitud tulust."
- Täpselt nii. Kui räägime palgast, siis oma töötasu pole sa ju seni kätte saanud, kui see on sulle tasutud. Olgu see siis ülekanne, sula v mingi muu kokkuleppeline tasu.
Kui ülekanne pangas, siis tulu saamise hetk rakendub ajal, mil sina saad raha omanikuks - ülekanne. Ja kui ülekanne tehakse näit 01.01.2025, kell 00:01, siis jõustub ka vastav seadus.
Tulumaksumäär tõuseb aastal 2025 teenitud tulust. Seega kui tulu teeniti 2024 a siis kuidas see mahub uue maksu alla. Tõlgendamise küsimus`? Kas keegi kirjutas seaduse nimelt valesti või keegi luges valesti?
to Honda hullemgi veel
Teid lasti üle. Mullitamine ei saa olla värvikahjustus. See on värvi all olev kahjustus (tõenäoliselt rooste), mis siis läbi värvi endast märku annab. Nad seletagu teile ära, et kuidas saab mitme kuu vanune, konkreetselt just värv, mullitada. Väga tahaks sellest sündusest nende versiooni kuulda. Pealegi peaks neil, vähemalt Kial on, mingid aastad ka värvi garatii olema.
to Erfs
Silla osa on tegelt suht pohh, kui roostetab. Sinna saab iga kell uue kaikad asemele kruvida. Kere paneeli nii kergelt juba ära ei vaheta.
" Kuulsin, et juba detsembri teenitud palgast võetakse suurem maks (see mis laekub jaanuaris). Kurioosum. Jutt siis tulumaksu suurenemisest"
-
Säädusest tulenevalt ju kõik ok.
"1. jaanuarist 2025 tõusis tulumaksumäär seniselt 20%-lt 22%-le." - Ehk siis, 2024 dets palga saad kätte 2025 jaan. Kui 2024 dets eest oleks ülekanne tehtud näit 31.12.2024, siis rakenduks veel 2024a jõus olev säädus.
Need on vägagi nlkp stiilis loosunglikud avaldused, kus pidevalt lubati, et elu läheb järjest paremaks.
Aga miskipärast ei mainita elektriaktsiisi 40% tõusu. Ilmselt sellepärast, et see on tühine.
"Diisliaktsiis tõuseb 1. maist 2025 umbes 7 protsenti, elektriaktsiis ca 40 protsenti, kuid kuna aktsiis moodustab elektri hinnast väga väikese osa, see tarbijahinda praktiliselt ei mõjuta." https://www.fin.ee/uudised/2025-aastal-joustuvad-seadusemuud
atused
