Kui nüüd Hyundai 1,4 103kw T-GDI graafikuid vaadata, siis 1500-2000 pöörde juures on selle mootori vääne tegelikult maksimaalne. Ei tohiks (selle mootori kohta) just jõuetu pöörete vahemik olla. Võimsust tuleb küll pöörete kasvades juurde, aga nii vähe teda nüüd ka ei ole, et tühi auto enda vedamisega hakkama ei saaks.
Need moodsad väiketurbokad ongi vähe teistmoodi sõita võrreldes vanade vabalthingavatega.
42-48 km/h(tegelik kiirus) sõites neljanda käiguga on vähemalt minu auto puhul ok sõita nii kolmanda kui ka neljanda käiguga. Lihtsalt neljandaga sõites ei ole kiirendus nii hea ja eks tahmab kindlasti mootorit ka rohkem aga mingit värinat küll pole. Ebanormaalne jõuetus on alla selle kiiruse, ehk siis neljandaga 40 km/h sõita on ainult mäest alla hea. Kütusekulu on enam-vähem sama. Varem sõitsin ka linnas neljandaga aga nüüd olen hakanud kolmandaga sõitma ja tõesti, kütusekulus suurt vahet pole ja mootoripöörded nüüd ka üleliia kõrged pole.
SSS on reeglina siiski nii palju tark, et kui muud agregaadid seda vajavad või registreeritakse (piisav) pingelang lülitub mootor tööle ja sageli ka süsteem ise välja.
Vabandust, aga linnakiirusel 1800 pöördega on natukene liig sõita.
Kütusekulu suureneb minimaalselt sõites 2200 pöördega, samas ei "tahma" ära ja saad ülevaatuselt läbi.
Ökomöko on "vale". Auto väriseb, on jõuetu, pead lappama käike. Pane 3. käik ja anna minna. Laagna teel või järvevanal paned 4. käigu.
See paus startimisel on siiski rohkem või vähem kõikidel (tänapäevastel) automaatkastidel.
VAG sõidukitel on veel üsna levinud probleem, et aeglustamise/seiskumise hetkel gaasi põhja vajutades on täpselt samasugune viivitus ning võib samuti rumalasse olukorda sattuda.
Tüüpiline näide on ringristmikule lähenemine olukorras, kus sellele on teiselt lähenevalt teelt välja sõitnud/sõitmas teine sõiduk - ehk siis standardolukord.
Ringteedel liiklemine kipub olema enamuse jaoks ulmevaldkond ja tehakse seda naeruväärselt aeglaselt/ettevaatlikult, mis tähendab, et sageli jõuab enne sellise tegelase teekonnaga ristumist vabalt läbi lipsata - aga vaid siis kui sul ei ole kasutusel kosmopopulaarne ja ulmekiire kahe siduriga automaatkast, sest see lihtsalt raiskab selle ohutu/viisaka ajaakna ära.
Ma ei ole viitsinud tehnoloogia hingeellu süvitsi minna aga oletan, et põhjus on jällegi rohepöörasuses, sest k.kast hoiab "järgmise" käiguna sees alati kõrgemat käiku ja kui gaasi põhja vajutad, siis peab kast hetkeks lülitama teisele sidurile ning sealt ka see viivitus sünnib.
Peaks loomulikult olema välistatud "sport" režiimis aga ...
Irw, milleks see SSS siis vajalik on, kui stardiläägi kaotamiseks tuleb kasutada rezhiimi, kus see on välja lülitatud? :)) Jah, tean vastust (rohepesunormid). Linnas sõitjatel ongi sellest pohhui ja keegi läägab igal ristmikul, autoga linna ronimata eksisteerib see probleem vaid erandjuhtudel ja kahepedaalilahendus ju toimib.
"Njah b" jutust jäi siiski arusaamatuks, kas ta mõtles raisatud sekundit mootori käivitamisele või tekib "mõttepausiprobleem" töötava mootoriga, millele oleks mistahes hübriidi puhul juba üsna keeruline loogilist selgitust välja mõelda.
Siinkohal on lkf v6sa`l kindlasti õigus, et tegemist oli suuresti maailmavaatelise avaldusega :-)
Volkswagen Auto Grupp sai võib-olla esmapilgul ebaproportsionaalselt palju pihta aga küllap siiski põhjusega. Neid põhjuseid on tegelikult kaks - selle ühingu sõidukeid on (rendifirmade valikutes) (eba)proportsionaalselt palju, ja sõidukid, mis peavad vastama ülisuurte masside vajadustele, ei saagi ühtviisi hästi vastata väikese turu vajadustele.
Viimane on omakorda lõputul allakäigutrepil, sest kõik uus võetakse avalisüli vastu ja automaatselt omandatakse seisukoht, et kõik sellest erinev on halvem ning hakatakse kehvades tulemustes süüdistama teehooldust, mitte enda puudulikku sõiduoskust või teeoludesse sobimatut sõidukit.
Teemapüstituse juurde (tagasi) tulles, siis kurikuulus rajahoidmise süsteem on esimesi asju mille modernsetes sõidukites välja lülitan. Esimene põhjus on, et olen meelevaldselt üle võtnud Lääne-Euroopa kombe (maanteel) tagasireastumisel mitte suunda näidata. Rajahoidja suudab selles olukorras piisavalt tüüdata, et teist korda ei hakka ära ootama. Õigupoolest ei näita ma mitte kunagi suunatuld kui seda pole kellelegi näidata ja probleem kordub/võimendub.
Sama vidina ohtlikkus sai viimati ilmsiks viimase suvise pööripäeva paiku mille veetsin Itaalias Garda järve ümber. Rendiautoks osutus mulle seni tundmatu, kuid tuttuus VW Taigo, mis suutis pehmelt öeldes üllatada püsikiirushoidja puudumisega. Sai isegi RTFM läbi tehtud ja googeldatud ning kaputt. Oligi vaid kiiruspiirik ning kiirteedel saigi siis selliselt liigeldud, et seadistasin piiriku ja hoidsin lihtsalt pedaali peal (ilma põhja vajutamata). Piirkonna kiirteedel on laialdaselt kasutusel keskmise kiiruse jälgimiskaamerad ning püsikiirus seetõttu üsna kasulik vidin.
Ühel sombusemal päeval sai tiir ümber nimetatud järve tehtud ja kuna sama kitsast teed kasutavad ka ratturid, siis tuleb neist ohutuks möödumiseks vastassuuna vööndisse kalduda. Rajahoidmise süsteem "arvas" mõned meetrid enne ratturitega kohakuti jõudmist, et olen telgjoonele liiga lähedal ja keeras üsna järsult paremale. Suutsin piisavalt kiiresti reageerida ja jalgratturid ehmuma ei pidanud aga endal oli küll hetkeks päris vastik tunne. Ja seda s*tta ei saanud konkreetsel sõidukil püsivalt välja lülitada, ehk siis iga kord peale käivitamist oli see jälle aktiivne.
Isetegemise rõõm jäägu siiski oskuste tasemele. Nüüd said ise teha ja saad ka päris meistrimehele maksta. Rõõmusta, et päris kotti ei lasknud seda katelt.
Keegi targem ehk oskab nöu anda.Sai ära vahetud antud isendil kett,ja selle tulemusena kylmalt köva lagin mootoris,märgid juskui sai öieti pandud,kuigi selle nuki ratas selline mittemillegi peal olev kinnitus.Ja veel,kas selle syyde vöib olla elektrooniline?
Ka SS saab vist igal autol nupust välja lülitada, aga kuna sellist väljalülimist on vaja vaid mõnel korral päevas (ma ei kasuta ju autot linnas sõitmiseks), siis vajaduse tekkides nõuab olukord ka kohest lahendamist. Lahendangi, kuigi saab lahendada ka teisiti (pole sõidurezhiimide vastu isegi huvi veel tundnud, nii igav auto ei vääri seda ega muutu sellest nauditavamaks).
Aga iga kord linna sattudes on hästi näha, kuidas enamusel on sellest "läägist" täiesti pohlad ja tegelevadki süstemaatilise "stardimunemisega" ning igalt ristmikult pääseb sellise "kummivenitamise" tõttu üle vähemalt üks auto vähem kui võiks...
Huvitav probleem, just linnakiirusel teatud pöörete vahemikus on mingid jõnksud sees.
Probleem ilmneb kui sõita linnakiirusel 1800-2000rpm vahemikus ühtlase kiirusega. Sileda tee peal käivad mingid jõnksud läbi, kohati tunne nagu miski kergelt pidurdaks vms, raske seletada. Nii kui natukene gaasi anda siis probleem kaob.
Samas maanteel sõites, kiirendades, tühikäigul on kõik okei. Kui sõita madalama käiguga kõrgematel pööretel siis samuti pole mitte midagi. Samuti kui kohapeal hoida pöördeid antud vahemikus siis mitte midagi.
1.4 103kw mootor.
Esinduses käidud aga nemad ei suutnud enda sõnutsi midagi leida.
Vb kellegil ideid mida kuskil lasta üle vaadata. Küünlad on 5000km tagasi vahetatud.
mersul saad ühe näpuliigutusega muuta sõidureziimi.ei pea turnima kahe jalaga kahe pedaali otsas,kui ei soovi.kas tõesti jääb viiest reziimist väheks,et autot kasutada vastavalt olukorrale?
Tekkis selline küsimus. Sõitsin patrulli mööda kiirusega 90 km/h linna väljas kus oli piirang 70 km/h, kiirust ületasin just autode möödasõidul. Tagaajamist ei ole näinud, kuid tekkis küsimus: Kas karistuse saamiseks peab politsei patrull peatuda kiiruse ületanud isikut? Kui tagaajamine oli, kuid autojuht ei ole seda näinud ja sai sõidu lõpuni viia peatumiseta, mis siis selles juhus? Autoomanik on teine autojuhist isik.