Kogu su väljatoodu ei kehti, mitte ükski punkt, kui e-valimine jääb alles. Kontrollimiseks on aga vaja isikustada loetav hääl, loe ülevalt selle miinuspooli. Nii lihtne see ongi. Kõike su välja toodut saab praegu juba teha.
E-valijad ei süüdista paberhääletajaid vaid vastupidi.
Mis puutub võtmesüsteemi, siis tegu on siiski võtmepaariga. Ja see on loodud just seepärast, et teha kindlaks, et allkirja anda on ikkagi kes ta väidab end olevat. See on isikustatud privaatvõti siiski.
Maksuametilegi saadad ju aruannet nii, et lased nende avaliku võtmega kirja kokku ja siis saadad, ainult nemad saavad avada, sest neil privavõti olemas, sina seda avada enam ei saa ega naaber ka mitte.
¤¤¤Aga siis tuleb teispidi jonnimine mängu privaatsuse koha pealt, sest häälte lugejatel on nimed kohe näha¤¤¤
Äkki ei tulegi jonni? Äkki läheb ja hääletab siis sedeliga? Kes ei usalda, teeb seda juba praegugi. Kuidas häälte lugeja näeb, kui privaatvõti jääb nagunii ainult hääletajale (nagu pangakonto)?
Pangakontode ja digiallkirjadega lepingute najal seisab kogu inimese hinge taga olev varandus. Imelik, et seal keegi hädalda, et mu pangakonto nagu ei olekski enam piisavalt turvaline/anonüümne. Iga pank teab kah täpselt, kui palju mul seal arvel raha on. See on siiski mastaabi jagu olulisem teadmine kui mingi üksik hääl, mis kõigele lisaks on päris sageli üldse protestihääl:)
Aga kui jääkski näiteks e-hääletajatele 2 valikut:
- kas e-valimised nii nagu praegu või
- valimised nii, et AINULT SINA ISE saad hiljem kontrollida, et hääl tõesti on seal, kuhu selle andsid (sh ka eelmistel valimistel).
Kumma variandi inimesed valiks? ;)
Üks ei välista ju teist, Sina valid nagu Sulle meeldib, mina valin nagu mulle meeldib, aga mõlemal on võimalik lähtuda oma hirmudest ja tasalülitada need täpselt talle sobival viisil.
Ära pisenda teiste inimeste muresid - see on peamine puudujääk, mida väljastpoolt Eestile on ette heidetud läbipaistvuse teemal ja peamine põhjus, miks e-valimisi kaalunud riigid seda teed üldse pole läinud ja mitmed, kes läksid, sellest ikkagi loobusid (seda kinnitavaid linke on siin mitmeid).
Ketra foorumit, ma olen juba seletanud, miks selle "teadlase" seisukoht vale on, ta nimelt oma hirmujuttudes jättis ühe väga olulise nüansi valja milleks on meil iga ühe personaalne privaatvõti. Ta jutt vastab 100% tõele ilma selle nüansita, et meil on riiklikul tasandil igaühel oma isiklik infotehnoloogiliselt murdmatu võti taskus. Haamriga saab igaühe käest lõpuks pin koodi kätte, millega sellele võtmele ligipääs saada.
Ja seepärast ma ohkasingi enne, et hakkab jälle see jama peale...
Veenge nüüd valitsus seda asja ära kaotama palun, saame topeltpõhjaga kaste edasi usaldada ja värki ja kõik õnnelikud.
Ja miks sa oma regatud nime ei kasuta, mittekooner?
2014 korraldati siin pidulik vastuvõtt e-valimiste auditeerijatele. Sooviti ilmselt saada kiitev seisukoht oma e-valimiste süsteemile. Tulemuseks oli aga korralikus teadusajakirjas tõsise teadusCV-ga tegelaste grupi (USA ühest tippülikoolist) poolt täiesti mahategev artikkel.
Jutu järgi tehti kohendusi ja väidetavalt saadi korras "masin". Edaspidi on igasugustest tõsistest auditeerijate kutsumistest hoidutud. Võime retooriliselt küsida, et miks?
Igasuguste firmade siiakutsumine on silmamoondus.
Ainus viis meie e-valimiste süsteemi praktikas mittemurtavuse tõendamiseks on, et peale tehtud kohendusi kutsutakse jällegi selline teadlaste grupp, kellel on maailmatasemel teadusartiklid. Las need teevad auditi ja siis avaldavad auditi teadusartiklina (2014 seda tehti). Kõik oleks rahul, teadlased saaksid tööd ja meie e-valimiste juurutajad aupaistel särada.
Neid tasemel teadlasi ei saa praktikas ära osta, nad ei saa avaldada artiklit, milles on tõendamata jura. Teadlase ainus väärtus on tõsiseltvõetavus.
Seni, kuni sellisel viisil seda ei auditeerita, jäädaksegi konti närima.
No aga ta on ju nii läbipaistev kui vähegi võimalik. Seda saaks veel läbipaistvamaks teha ainult kui ära kaotada seadusest nõue anonüümsusele, kohe saaks paugust selle eraldi krüptokasti koos CD'e kirjutamisega ahelast välja visata. Aga siis tuleb teispidi jonnimine mängu privaatsuse koha pealt, sest häälte lugejatel on nimed kohe näha ja saab tiblastanile/hiinale/usa'le ette kanda, et see vend on sellise meelsusega. Tahaks ju isegi teada saada nende kodanike nimed, kes Petersoni valisid e-teel...
Kolm valikut:
Jääb nii nagu on, suht murdmatu.
Kaotada ära valimisanonüümsus e-häältel.
Kaotada ära e-valimised.
Keskmine osa isiklikult mulle ei meeldi, seega minu jaoks kaks valikut ja kompromissina olen nõus viimasega ning tegema nii nagu ülal kirjutasin.
Aga miks peaks e-hääletuse ära likvideerima... miks seda ei võiks teha hoopis läbipaistvaks, nii et kõik usuksid? Mind täiesti siiralt huvitab vastus sellele küsimusele, sest sellele juhitakse tähelepanu nii väljast kui ka siseriiklikult, tehnilisi takistusi pole, aga põhimõtte pärast ei tehta. Viise selleks on ju palju, mis on juba kasutusel ka mujal. Kaks lambinäidet:
- Samal hetkel üle veebi näotuvastus nagu pangas, jõllitad oma 3D näoga 30sek (või palju see oligi?) telo- või arvutikaamerasse tuvastatud seadme kaudu. Pangad ju tuvastavad niimoodi digitaalselt seal, kus ei peeta ka ID PIN2 piisavalt turvaliseks (st mitte lihtsalt lõustapilt vaid spetisiifilisi lõustamarkereid digitaalselt võrreldes). Pank saab, aga häälestamisel ei saa? Miks? Kui kasvatad habeme või on nägu joomisest paistes, siis lähedki jaoskonda hääletama.
- Hääle hilisem kontrollimisvõimalus. Paberhääl ei vajanud seda, inimesed uskusid (vaatamata lihtsamalt võltsitavusele:), aga digihääle puhul ei usu. Järelikult on vaja, et ma saan ka 3a hiljem kontrollida, et mu hääl on ikka "õiges kastis" (täpselt nagu saan kontrollida internetipangas enda 3a tagasi tehtud tehinguid). Kõik teised võiks kah näha neid "kaste" virtuaalselt, lihtsalt oma häält saan näha vaid ise. See pole vastuargument, et seadus ei luba - järelikult tuleb seadust muuta!
Meil oleks korrapealt laualt maas kõik need usun-eiusu teemad, e-hääletus jääks alles, kõik oleksid rahul, keegi ei jätaks sellepärast enam häälestamas käimata. Aga praegu on kraani juures need, kelle jaoks on kasulik, et paljud jätaks hääletamas käimata... sest kasu selles on neile vist suurem, kui võltsimisega saavutatav kasu;)
Nende juhiabide efektiivsus sõltub väga paljudest teguritest. Üks näide rehvidest.
Kogemus: Uus Mazda Premazy 2,0, uutel Gislaved,i rehvidel (naast/ 15")jäärajal, kus oli just päev läbi võistlusi peetud- liikus nagu tramm rööbastel. Aasta hiljem, sama koht, sarnastes tingimustes, sama auto ja rehvikomplekt (ls.ca 15000km)oli juba "püüdmist" oluliselt rohkem.
Lihtsam on kõik emmi saata siin ja kui e-hääletus ära koristatakse, siis enam mitte hääletama minna. Vaadake ise, kuidas hakkama saate siis. Reffid ei saa igavesti e-hääletuse kasutajate peal liugu lasta, kelleks tolel hetkel oli suht koht kõik noored, kes uskusid reffi lubadusi paremast tulevikust, nägid 18% peale käibe kukkumist ja töötasid soomes ja mujal väljamaal. Siis said nad normaalse, inimliku võimaluse hääletamiseks selle asemel, et otsida kuradi linna pealt ülesse kuradi putka, kus peab migni pagana ametnikuga veel jagelema, et oma põhiseaduslikku õigust kasutada.
E-hääletustest ei ole mõtet siin foorumis rääkida. Deus on mode, kes on ise IT mees ja on 100% kindel, et valskust teha ei saa. Kui julged midagi piiksatada, siis on oht kiirelt blokitud saada.
Aga miks just E häälte tulemusi peame alati kõige kauem ootama? Arvan, et enne loetakse paberid üle, sealt selgub, millise isikukoodiga isikud pole valimas käinud ja need lisatakse E häältele teatud erakonna toetuselks. Tean seda, sest E valimas käisid vanadekodu vanurid kel polnud aimugi sellest. Sugulased tegid avalduse politseile valimispettuse kohta, Postikas ja Delfi jõudsid 20 minutit lugu üleval hoida, siis võeti maha, kohus ei võtnud asja menetleda. Süüdi jäi vist ainult vanadekodu juhatajad, kellele tehti siis suusõnaline hoiatus... Pole ise seotud, lugesin uudistest.
See ei ole jama, sest see mõjutab valimistulemusi! Kui teadlasedki ütlevad, et pole turvaline ja kui sellepärast, et usaldusväärsust pole siiani ühiskonna jaoks piisavalt veenvalt tõestatud (ega ka ümber lükatud;) ja eelkõige IT-haridust saanud inimesed usuvad sellesse, jäetakse valimata minemata, on see oma eesmärgi juba täitnud. See toimib kui vesi ühiskonna destabiliseerijate ja maksuralli korraldajate veskitele. Ka juhul, kui see toimib nagu manuaalne arvutiviirus (noh et pead ise käsitsi sisse toksima "c:>format" vms).
Tsupatsups, minul ei ole vaja midagi lauale panna. Sinu väide
09:38 02.02.2025 oli, et:
"mina küll ei tahaks istuda seisva mootoriga ummikus miinuskraadidega või siis lõõskava päiksega".
Mille peale mina arvasin, et auto ei seiska mootorit, kui tuba tuleb juurde kütta või maha jahutada või akut laadida. Või vähemalt pole minul olnud vajadust sellisega kohtuda. Õnneks.
Kas Sinu autol oli elektriline salongiküte ja elektriline kliimapump, et tuba püsiks seatud temepratuuril ilma sisepõlemismootori osaluseta?
Mina võin loll olla, aga vähmalt saame targemaks:)
Oh jumal, jälle see jama...
Palun lõpetage ära, auke on, keegi ei eita, auke ei saa lihtsalt ära kasutada. JA öelda,e t klienditarkvara on "kinnise koodiga" on ka BullCrap. Tegelikult on seal salajane ainult privaatvõti, mis peabki olema saljane!
Kui keegi selle kätte saab, siis võib öelda, et e-vailimne on ebaturvaline. Enne seda võivad kõik ennast tõrvapapi sisse rulli keerata ja diisliga ennast põlema panna.
Onuvaldek, sinusugused 20 euro jutu mehed ma tavaliselt suunan pesulasse, et Sa 20 euri eest oma auto ära peseks ja siis tagasi tuleks, kui veel raha järgi on. Piduriklotside vahetusega võid oma hinda kuskil tingida kuid teatud asjade puhul ütleb hinna tegija, kui üldse ütleb. Ära võta isiklikult, kuid selliseid on üha rohkem, mõni näitab juutuubi videot ka, kuidas poldid sõrmega välja võetakse, ilma kuumata...Äkki räägid meile, mitu digitaalset suhtlusliini selles labases C7-s on?
Soovitan ikkagi päris autoelektriku juurde pöörduda. Klaaskuulide pealt tükke pole mõtet vahetada ja loota, et äkki on selles viga. Päris diagnostika tuleb teha või pisut googeldada. Ja siis hiljem ütle meile ka milles viga oli. See viga on ilmselt mingi väga väike elektri viga mille kõrvaldamine ei maksa rohkem kui ca 20€. Arvestades, et Audi A6C7 on üsna lihtsa ehitusega soodne auto ja pealegi juba vana mudel.
võsa Siiski, kui natuke tudeerida, siis neil kõigil on režiimid, mil mootor tööle jäetakse:) panen tonni lauale, kui saad start stopi miteaktiivseks ja kui ei siis käid ise tonni lauale. sobib? arvesse ei lähe ainult lahtine juhi turvarihm või käigugast manuaalis
Kärss, pole siin midagi ülevaatus ja pärast tross lahti. Seatakse kohustuslikuks omada GPS,-l baseeruvat pardaseadet või läbi telefoni nagu veoautodel paljudes riikides. Kus juures see käis juba laualt läbi, aga võeti maha kui liigne jälgimine ning väga suur ja aeganõudev kulutus algselt, et asi üldse toimima saada.
Ja üks nüans on veel raiskamises. Uued autod lähevad ikka aina kõrgemaks ja suuremaks. Tavalised mahtuniversaalid on näiteks peaaegu turult kadunud. Eriti tülgastav on subaru reklaam igal sügisel. Hull 4wd haip. Selline tunne, et ilma selleta sureb välja.
¤¤¤paljud siin lihtsalt kuulnud nendest süsteemidest aga reaalselt pole käega katsunud ja tagumikuga tundnud.¤¤¤
Näha on, aga ka see on pigem pool tõde. Inimesed võtavad tänava ääres seisva boldi-citibee junni, sõidavad oma otsa ära ja rohkem kunagi sellise auto rooli ei satugi. Ei saa pahaks panna, et nad ei tea ega neid huvitagi autode ja kehvalt toimivate juhiabisüsteemide hingeelu. Nagu ei huvita ka mind rahulikuks töristamiseks mõeldud mersubussi automaatkasti rezhiimid, kui TEGELIKU probleemi saab lahendada nupuvajutusega ja muud on mitteolulised probleemid, mis süvenemist ei vääri, ei huvita, ei taha teada, pohlad... nii kaua, kuni need ohtlikuks ei muutu ja neid samas ka tasalülitada pole võimalik.
¤¤¤2000a. alguse säästumersu ESP on juba piisavalt hea, et isegi kiilasjääl ei saa külge ette. Vaatan, loen ja imestan kuidas iga nädal keegi oma tagaveolise baierimaa auto kägarasse sõitnud on.¤¤¤
Ma tooks sama näite hoopis positiivse poole pealt, st nende ESP on piisavalt hea pigem sellepärast, et "ei sega" sõitmist. Kui võrrelda mõne 5 astmeliselt lülitatava ESP-ga (nt Camaro SS), siis nende 2003a mersude (W210-ga sõitsin üle 60tkm, W203 projektiga pigem selle tee alguses veel) ESP töötaks nagu seal 2-3. astmes. St lubab rohkemat enamikest ESP-dest, lubab ka juhil sõitmises osaleda, samas sekkub ikkagi enne, kui liiga hilja juba. Mersud on muidu üks halvima LIBEDAL juhitavusega tagaveolisi, nii et selline "pooles vinnas ESP" sobib sinna nagu rusikas p###e. Sellepärast ei maksa ka imestada, et kui üks ABSi andur on ära koolend, siis ilma ESP-ta ei pea väiksema kogemusega juht just palju pingutama, et ennast kraavist leida. Eriti veel, kui neil (klassikaliselt kõigi Saksa tollaste tagaveoliste tootjate kohaselt) väsinud puksimajanduse tõttu ka tagarattad lääpas olid:))
Siin lõugu lõksutavad ahveristid ei saa ju aru, et ühistransat ei saa kasutada mitte selle ebakvaliteetsuse vaid selle puudumise tõttu. Samuti ei saa siinsed vastuvaidlejad aru, et kõik siin riigis pole peenutsejad, kellel laps vaja 700m eemal olevasse kooli viia autoga vaid ongi reaalselt keset tühermaad. Nad ei hakkagi aru saama, loobi neid reaalsust kajastavaid artikleid, palju tahad. Öeldakse, et üksikjuhtumid jne vabandused.
¤¤¤Maksu tuleks korjata järgmisel aastal. Nagu tehakse tulumaksuga- vaadatakse eelmisel aastal teenitud tulu. Sõltuvalt sellest, mitu kuud on auto arvel olnud, st temaga sõidetud, arvestatakse ka järgmise aasta alguses maks.¤¤¤
Ei, nii ei saa, see moonutab tegelikkust absurdselt palju, lihtsalt teisel viisil. St häirib mõningaid vähem ja teisi veel rohkem praegusest. Esmalt oleks hädavajalik hakata tegema ikkagi vahet sellel, kus/kellel/millal on auto puhul tegemist hädavajadusega ja kus mugavusega. Kehtib ka (kesk)linna puhul, sest ka seal on kellegi jaoks mingil kellaajal autoga liikumine hädavajadus ja ka see on üks osa tervikuna toimimist vajavast majandusest.
Arvel oldud päevad on jutuks hea küll 1-2 autoga perede jaoks, aga see puudutab vaid väikest ja nagunii juba ühistranspordiga kaetud osa Eesti territooriumist (samas palju inimesi, st vähemusele tuleks ikkagi hakata tegema erisusi, mis oleks elementaarne juba praegugi). St päevade arvu asemel oleks mõistlikum rääkida läbitud kilomeetritest, aga see ei toimiks reaalsuses, sest nendel, keda automaks kõige valusamalt lööks, ei oleks just keeruline spidotross ÜV järel lahti ühendada ja selle kontrollimine reaalsuses pole mõeldav (liiga aja- ja teadmistemahukas) ja läbitud km+ kütusekulu maksustamine on meil kütuseaktsiisi kujul nagunii juba olemas. Eesti asustustihedus ega teehoolduspraktika ei võimalda kopeerida ka teistes sarnase kliimaga jõukates riikides toimivaid lahendusi. Mida saaks kopeerida, on nende jõukate riikide maainimeste (jpt) jaoks olulised kompensatsioonimeetmed.
Igasugune keskkonnahoid tähendab seda, et autode elukaared venitatakse võimalikult pikaks ja valitakse iga sõidu jaoks võimalikult optimaalne auto. St et riski puhul, kus hommikul sobinud "asfaldiautoga" enam õhtul koju tagasi ei pääse, valitakse ikka maastur... Eesmärk ei peaks olema see, et inimesed loobuks väiksematest-kergematest-keskkonnasäästlikumatest autodest, mis pole hädavajalikud, aga oleks teatud oludes siiski keskkonnasäästlikum lahendus (paralleel särtsuautodega;). Igal hommikul ilmateate järgi autode arvele võtmise-mahavõtmisega tegeleda oleks absurdne ja kas sellise jama haldamine üldse ennast õigustab, mis järgmiste valimiste järel nagunii likvideeritakse? ;)
Artikkel samal teemal, lasterikkad pered on sundseisus ja hakkavad vahetama võimalusel uuemaid autosid (st kõrgemalt maksustatud mikrobusse ja mahtuniversaale) vanemate vastu. Sundseisus ka sellepärast, et riik röövib sealt vahelt ikkagi veel kopsakad registreerimistasud, ehk siis lisaks veel praeguse aastamaksuga võrreldava summa, kuid pere jaoks hakkab see ära tasuma ikkagi aasta hiljem. https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120352042/suurpered-on-
pahased-riik-soovib-et-lapsi-sunniks-juurde-aga-siis-karista
b-meid-automaksuga
Vaata kuidapidi tahad, see maks korjatakse kokku siiski pere/laste tervislikuma toidulaua arvelt ja mida rohkem lapsi peres, seda suurem kulu lisandub sellest järgnevate aastate meditsiini eelarvele. Aga see pole enam praeguste kaabakate probleem.
