Kärsa seisukoht on arusaadav, mina lõpetan. Valge lina ja surnuaed...
Kässar, küsi tehistühmalt, kust see võttis juurdekasvunumbri. Kole väike... Isegi, kui lasta ametlikust 16,6 miljonisest hinnangust 30 % õhku välja (sest süvariik ja kallutatud ametnikud), jääb puitu ülegi.
Tegin kunagi teema "Kuhu kaob asfalt" https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=122118
Asfaldi tolm on peenikene, sealt samast teemast pärit pilt mu Volvo tagaluugist:) https://img12.img-bcg.eu/auto24/forum/560/380/13130380.jpg
Seda teemat ajendas paljuski tegema kogemus, et Soomes elades ei vajanud auto kogu talv pesemist, ka mitte kiirteedel sõites, kuigi naastude kasutajaid on palju rohkem ja kiirteid ka soolatatakse. Tollal korraks Eestis käimise kontrast oli lihtsalt nii suur, sest Soomes koju tagasi jõudes oli ainult minu auto kaetud sellise s!takorraga, kogu ülejäänud parkla koosnes puhastest autodest...
Kust tuleb erinevus? Meenutame korraks, millised on Soomes teepeenrad;). Ka asfalt on teise koostisega. Kahtlustan, et ka teedele laotatav keemia pole sama. Puhtuse osas on enda suurim kontrast vast Jaapani linnad, seal oleks võinud mistahes tänaval sokkides või paljajalu jalutada, korra paduvihmaga saigi sel viisil oma nahkkingad ja sokid päästetud. Vaadates nüüd seda sodi (konid, klaasikillud jne), mis meil tänavatel vedeleb ja parimal juhul asfaldi kõrvale rohu sisse on pühitud, tundub selline tänaval paljajalu liikumine hullumeelsusena.
Pinnaseparklatest tuuakse tolm tänavatele siiski mitte peale kuivaks minekut, vaid just praegu, kui maapind on pealt kuiv, aga piisavalt tatine selleks, et muld rehvimustrisse kinni jääks. Lisaks on praegu veel paljudel all talverehvid, millel rohkem mustrit, kuhu seda pinnast mahutada. Meenutame korraks teisi puhaste tänavatega riike ja kus me seal tolmu/pinnast, kuhu ka autodega sõidetakse, näinud oleme? Liivaga osaliselt kaetud rannaäärsed teed on hoopis midagi muud kui kuivanud ja liivas sõidetud muld.
Linnas ei paista see rehvidega tänavaile tassitav pinnas nii hästi välja, sest kohe sõidab keegi üle. Peaks vist tegema mõne pildi, kui maal keegi oma hoovist välja on keeranud ja mille ta siis klotsidena asfaldile jääb. Pole ka ise sellest patust puhas, sest kulus aastaid, enne kui oma kodused autoparklad kõik killustikuga katta jõudsin.
Oleks muidu jätkanud offtopikut õiges kohas, aga mu kommentaari teine pool sobib siia teemasse siiski paremini.
¤¤¤palun viidata artiklile, kust selguks arvutuste kaudu, millisel viisil on valikraidega püsimetsa majandamine odavam ja säästlikum lageraidest.¤¤¤
Vastan kiiresti, enne kui tingimusi veel keerulisemaks hakkad muutma... näiteks kommentaari kirjutamise ja lugemise vahele jäävate turuhindade muutuste arvestamine jms:)
Google esimene vastus koos numbritega.
"Jatkuva kasvatus tuottaa rahaa enemmän kuin avohakkuu – katso metsäsijoittajan laskelma" https://yle.fi/aihe/a/20-10002970
Tingimustega on lihtne: sundvaliku ette pannes, kas hävitan mõned oksad või hävitan terve metsa... ei ole keeruline valik, sest mets ei ole puit vaid ökosüsteem ja saab hakkama ka mõne oksata, mis nagunii lume/tormimurdude jms tõttu kulude reale (sh ahju) lähevad. Väljaveokahjude osas kasutan vanaisa õpetusi: pehme talvega OMA metsa ei minda, sest sealt saadav pole pehmel talvel kvaliteetne - riigi seisukohast peakski pehmel talvel kasutama ainult raadamisele paratamatult minevat metsa + lageraie erandid. See on jätkusuutlik, selle kinnituse leiab igalt meeterpluss läbimõõduga kännult aastaringide omadustele tähelepanu pöörates. Jätkusuutlikkust puudutab ka Kässari kommentaar, äkki keegi oskab seda veelgi detailsemaks ajada või mõne vea avastada? ;)
Kogu see arvestus käis siiski ainult puidu kohta. Riik/ametnikud näevad samamoodi ökosüsteemi asemel ainult puitu, sest puidu alt saab raha kiiresti kätte (puidu kuritarvitamise eest meile need trahvid täiesti õigustatult(!) kraesse väänataksegi).
Ökosüsteemi kasumiks pööramiseks ei piisa mootorsaest, vaid on vaja juba mõistust kasutada. Mitte ainult marjad-seened-linnulaul, vaid ka ravimtaimed ja väga palju muud, mille järele on nõudlus ja mida ei leia noortest metsadest ega puupõldudelt. Enda metsakinnistute näitel on vara veel järeldusi tegema hakata, aga hetkel tundub, et oma eluajal teenin ma sealt ökosüsteemi arvelt rohkem kui puidust, sest kõik need muud metsaga seotud tuluallikad on lihtsalt (tulud+KULUD kokku lüües) nii palju tasuvamad, need põhinevad paljuski koostööl lähema kogukonnaga (st ei pea ise suurt midagi tegemagi:) ja siiani neid muudkui lisandub vastavalt sellele, kui palju mujal metsad võsaga asenduvad. Ma ei oska seda AI käest küsidagi, kui palju suureneks kasumid oma tegevusi nt kogu RMK hallatavatele metsadele ekstrapoleerides - ei oska, sest ma ei oska analüüsida, millistes osades täpselt turg küllastuda võib ja puidust saadava kasumi kahekordistamine puidu vähesema (valikraied) kasutamisega oleks mingis osas liiga optimistlik, samas avaks uued uksed jälle mujale, mis on praegu suletud.
Aga sellest see artikkel oligi, et Eestis puudub metsanduspoliitika. On ainult üksikud oligarhideks pürgijate erahuvid, keda huvitab vaid kiire rikastumine ja on seetõttu võimalik tõmmata niite nii valitsuses kui ka ülikoolides. Sellepärast ma ei usugi kolhoosikorda vaid pigem väikeettevõtlusesse, kus igaüks suhtub omandisse nagu oma kodusse, istutab puid mitte enda vaid laste(laste) jaoks ja jöreltulijaid igale poole kaasates õpetab peale tarkuse ka väärtushinnanguid, mida ülikoolides nagu ei õpetatakski...
seicento on juba väga arhailine vanatehnika kuigi aasta poolest väga vana ei ole. Pigem vaataks siis Pandat millel pikkust 3538mm ja teljevahe 2300mm. Lisaks veidi praktilisem kere. Või Citroen C2 ehk ka?
selles probleem ongi,et enamuses on kõik sellised arvajad,et pole võimalik,vähe usutav,loll jutt jne,jne,jne.sellised tegelased on auto mootorit ilmselt ainult arvutiekraanilt näinud.mina räägin sellest mis on reaalne elu.huiareid leidub igas maailmanurgas ja igas rahvuses
Ma veel viimast korda solgin ahastamise teemat palvega:
palun viidata artiklile, kust selguks arvutuste kaudu, millisel viisil on valikraidega püsimetsa majandamine odavam ja säästlikum lageraidest.
Midagi sellist, kus ei eeldataks senitundmatute teleportatsioonimeetoditega puude eemaldamist ilma ümberringi kasvavate puude kahjustamist langetamisel.
Rohkem ei sega ahastavate artiklite anaal-lüüsimist:)
huvitav,et need mustad autod ja mülkas parkijad ilmuvad välja alati kevadel,kui kuivaks läheb.ütle mulle kus on nt. Tallinn-Tartu mnt need meeletud parklad kus liiva trassile tassitakse.kui rekka juhtub teises reas sõitma,siis on nähtavus olematu,nagu sõidaks udus.liiv on ikka olulisemalt suurema teraga,kui praegune naelte poolt nühitud asfalti tolm
¤¤¤Sinu jaoks siis kõik alla bioloogilise elutsükli lõpetanud puude mahavõtmise on kuritegu.¤¤¤
Ma isegi ei nõustu sellise seisukohaga ja ära pane mulle suhu sõnu, mida ma kunagi öelnud pole. Ei pea vajalikuks süvariigi teemas jälle kordama hakata, mitukümmend ha ja millised on mu talu metsad, mida täiesti kaasaegselt hooldan ilma metsa hävitamata. Selleks on siin foorumis teine teema, mis sisaldab piisavalt mitte kärssade vaid teadlaste seisukohti/linke nii meilt kui mujalt. Mh ka sellest, kui palju ja MIKS on püsimetsana majandamine RAHALISELT kasumlikum lageraiest.
See teema on hoopis millestki muust. Artiklit ikka lugesid? Selle röövraieSKEEMITAMISE tulemusi saame hakata maksma kinni solidaarselt ühiskonnana.
Naastud kulutavd teed, märgistust jne. Nõus. Põhiline tolmutekitaja on siiski mülkas parkija, kes tassib teele muda, pesemata rondid, mis oma saasta tänavatele laotavad, puuduvad äärekivid ja seetõttu kuskil haljasala ja asfalti vahelisel kruusal parkijad jne. Suure osa tubakate mõttekäik aga niikaugele ei jõua ja tegutsevad süüdimatult ja kiruvad iseenda tehtud probleemi.
Minu autosõidud Tallinnas algasid küll alles 80ndate lõpus, aga kogu lapsepõlv on meeles see, kuidas tuuleiilid bussipeatustes ja mujal liiva pidevalt silma tõid. Lapse õhukese naha jaoks oli nii valus, et tunne meeles praegu hallipäisenagi. See liiv ei tulnud mitte teele puistatud liivast, vaid haljasaladelt jm. Aga kogunes teedele nagu praegugi, sest tee tasapind on kõnniteedest ja haljasaladest madalam.
Herr Kärss, palun ole hea ja viita, millist "metsa definitsiooni" pead Sa seisusekohaseks? Ilmselgelt on meil erinev arusaam metsast. Sinu jaoks siis kõik alla bioloogilise elutsükli lõpetanud puude mahavõtmise on kuritegu. Ma ei nõustu sellega, sest niimoodi raiskame ära ühe vähestest meie riigile kättesaadavast looduslikust ressursist. Eesti metsamaast on pea viiendik niigi kaitse all: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. Sellest võiks täitsa piisata, et meie piirkonnale olulised metsad säiliksid ning ülejäänu saaks mõistliku rütmiga läbi raiutud. Seda "ülejäänud metsa" ei raiuta korraga maha, vaid raiering liigub metsade elutsüklitpidi. Ning isegi raie korral ei ole puude väljavedamise järel seal pöördumatult igav liiv ja tühi väli, vaid juba samal aastal algab looduse ring uuesti: esmalt rohi, siis pioneerpuuliigid, siis kõrgema väärtusega puud ning viiekümne aastaga saab raiutud alast isegi istutuseta taas mets sellisena, nagu enamus inimesi seda mõistab: kõrged puud vaheldumisi madalamate põõsastega, nende vahel kalpsamas kogu loomastik ning sisse kolimas kahjurid, samblikud ja haigused.
Selle tsükli vääramiseks tuleb teha mõni ainult inimesele omane lollus: rajada raiutud alale tuulepark, üleriigilise maantee õgvendus, rahvusvaheline raudtee, järjekordne äri- või tööstuspark või suisa sõjaväe harjutuspolügon. Ühtegi neist pole loodusele vaja. Ning neid kõiki me suures tuhinas ja rahvusliku rikkuse kasvu lootuses kangesti rajada tahame.
"Kogukonnamets" on mulle tundmatu termin. Kas mõtled KAH-ala? Seegi on arusaamatu juriidiline moodustis. Kelle oma see siis on? Kes seal määrab, mida saab ja mida ei tohi teha? Metsast mitte midagi teadev kõrgestiharitud ja väga loodusteadlik metsa läheduses elama juhtuv kunstitegelane, kel palju aega ja hulk tuttavaid "loodukaitsjaid"?
Julgen tõesti pidada end veidi looduse eluringi mõistvaks inimeseks ning mul on võimalus pea 30 ha metsa peal praktiseerida "loodushoidliku metsanduse võtteid", mistap mul on väga hea teadmine, KUI KALLIKS säärane jupitamine läheb ning kui kiiresti puud metsas vananevad ja ümber kukuvad...
400 aastaseks võib ju mändi lasta kasvada, aga millest me need 20 inimpõlve siis elame, kui sellest metsast ei või puud võtta?
See on nüüd üks hea keiss- kas audi suudab auto korda teha ja kersna sellest ka teada annab või jääbki kotermann kolistama. Vaevalt, et talt see auto tagasi võetakse ja uus asemele antakse.
Ei tea, palju siin 70 aastaseid on, aga 50-60 aastased olid nõuka ajal veel üsnagi poisikesed ja vaevalt, et nende mällu on jäänud tempel mingitest liivatormidest tänavatel. Ilmselt tegeleti hoopis muude asjadega kui kevadine tänavate seire või tolmu mõõtmine õhus. Jah, tookord pandi küll ka liiva, aga ikkagi ei usu, et kellegi mälus need tormid fikseerunud on. Niiet ei ole selle argumendiga eriti mõtet esineda.
¤¤¤Eile õhtul, kolm päeva pärast seda, kui teleajakirjanik Vahur Kersna oli Postimehe laupäevases numbris avaldanud Teslade saatusest rääkiva pikema kirjutise kõrval oma väikse kogemusloo streikiva elektri-Audiga, saabus Tallinnas Kadriorus tema akna alla üks Prantsuse auto. Selle tõi kohale Audide üle-eelmine müügijuht Lauri Ligi, kes nüüd töötab hoopis automüügiettevõtte Auto-Bon Baltic kahe brändi direktorina ega oma Audidega enam mingit seost. Ligi oli Kersnalt tema kirjutatu järel küsinud, kas tõesti ei ole tema kunagine tööandja, kelle juures ta töötas kokku kümmekond aastat, pakkunud telemehele vigase elektroonikaga masina asemele asendusautot. Ligi tõi Kersnale seitsmekohalise täiselektrilise Peugeot 5008.
Audi esindus helistas Kersnale täna hommikul ja andis teada, et paraku pole nad saanud siiamaani, rohkem kui kuu aega pärast seda, kui Kersna neid oma auto probleemidest teavitas, Audi tehaselt vastust, mida teha selle ärahoidmiseks, et tema masin ei jääks keset liiklust iseenesest seisma. Muud probleemid oli esindus lubanud lähiajal lahendada, ütles Kersna.
Kersna kirjeldas laupäevases loos, kuidas tema auto kõik neli akent kerivad suvalisel hetkel korraga alla, tagaluuk avaneb samamoodi iseenesest, võtmeta avamine ja tagaluugi jalaviibe töötavad, kunas tahavad, laadimispistiku luuk aeg-ajalt ei avane, telefon hakkab ise numbreid valima, ekraan läheb ja jääbki mustaks, kuvades jonnakalt vaid ähvardust, et kui juht süsteemi kohe sisse ei lülita, siis lülitub süsteem välja. Ligi rääkis Kersnale, et neid vigu, mis on ilmnenud tema Audil, esineb aeg-ajalt ka teistel automarkidel.¤¤¤
Arvamused ongi erinevad, tema jutus on osaliselt mingi point ka olemas, aga Eesti200 oleks nüüd nagu valetamise sünonüümiks saamas, et oma propagandat peale surudes ei saa seda mitte kuidagi valetamata teha, see pealesurumine on olulisem elementaarsest eneseväärikusest...
Kommentaarides visatakse nalja tolmublufi üle. Nõuka ajal polnud naastrehve, aga selliseid liivatorme tänavail, nagu tollal, pole vist hiljem mujal kui kõrbematkadel nähtud:)
Lisan veel seda, esinduses öeldi, et paagi juures on kahtlane koht aga kindel pole ja vajaks põhjalikumat üle vaatamist.
Nüüd nn. odavas remondikohas tehti viga kohe kindlaks, telliti varuosa ja korras ta ongi.
Eks ma oleks ise ka need praod ülesse leidnud, kui oleksin viitsinud vaadata.
Ei tea, kas on mingit seost. Mõtlesin seda, et termostaat ikkagi korras ja jahutusvedeliku kadumise põhjus kindlaks tehtud ja likvideeritud, kuid hetkel ei tea, kas see oli ainus põhjus.
Tahtsin infot anda..., ehk on kellelegi abiks.
Sõidan VAG 140 kw diisliga ja õlivahetus 13000-13500 km pealt.
Õlivõtmine on sisuliselt 0 selle 13000 km peale. Ütleme, et väga täpselt peab teadma ja mäletama kus see õli tase vardal oli kui mingil ajal vaatan. Juurde ei ole kunagi valanud kahe vahetuse vahel.
Üldiselt hoolduses kiputakse küll panema kurguni täis ja ma olen seda eraldi maininud, et palun kurguni täis mitte panna, see ei anna midagi ja pigem kehvem variant kui poole peale panna. Teema ehk selles, et ega seal keegi eriti vaata palju täpselt on juba sees. Tehas on ette näinud mingi koguse ja see lajatatakse sisse.
Ostetud 75000 km läbinult ja hetkel on 181000 km ees.
Seda juttu, et esinduses õlivahetusega pannakse tuima ei usu siiski. Kuid selleks on hea meetod, hooldusest kätte saades tuleb kohe vaadata vardalt kas on süsimust. Kui on, saab tõesti kahelda. Olen seda kohest kontrolli teinud ja ei ole kordagi veel sattunud sellise asja peale.
Kuid DPF tahmakaga jne rupskitega ei tohi panna igasugust suvat möksi sisse. Siiski on vajadus täpselt tehase kvaliteedi kohaselt kasutada õli. Vastasel juhul need rupskid tilulilutavad üsna pea ja arved on korralikud.
Endal Peugeot 5008 2014 . Peaks olema sama PSA, ehk nüüdse Stellantise diisel. Tegi sellist ventika pulli kunagi samamoodi. Ei tea kuidas Fordil, aga Peugeotil on ventika lülitusjublakas esistange sees ja mädaneb seal ära. Kui see pees, põhjustab sarnast viga. Ise selle vahetuseni ei jõudnud. Ennem andis üks pihusti otsad ja ei oska öelda, kuidas see pihusti vahetamine ventikale mõjus, aga peale pihusti vahetust see jama kadus. Pihusti rike oli ka omaette pull. Auto läks täiesti lolliks. Vaevu läks edasi, kõikvõimalikud tuled armatuuris möllasid. Arvasin, et aju pees või muud sarnast.
Nivoost ta kirjutas teises kohas ja nüüd pani kõik kokku lõpuks. Sul on õigus, selline info laialipildumine teeb närviliseks....
Katsuks ikka ühe auto jutud ühes kohas hoida? Järjepidevus on omaette väärtus, eriti lugejatele!
Vaatame nüüd, mida sa kirjutasid 14. märtsil.
"Mis võib viga olla, kui jahutusvedeliku temp. tõuseb ilusti õige temp. ning hoiab seda, kuid enne temp. tõusma hakkamist kulub liiga palju aega? Enamasti peale mootori käivitamist hakkan peaaegu kohe sõitma, kuid mõnikord on vaja talvel lasta kohapeal soojeneda. Bensiinimootoriga väike auto ja 10- minuti jooksul pole temp. seier paigast liikunud. Sooja tuleb aga mitte nii palju, kui võiks. See pole ju normaalne? "
Ja mis seos sellel nüüd on paisupaagi pragude ja vahetamisega?
Mootor soojeneb täpselt nii nagu ta soojeneb- annad rohkem piitsa, soojeneb kiiremini, tühikäigul oodates jäädki sooja ootama, eriti kui väiksema töömahuga mootor.
Minu autoga sõideti ja vaadati arvutist andmeid. Termostaat pidavat siiski korras olema ja kõik okei selle asjaga.
Jahutusvedeliku paisupaak oli aga praguline..., sellest ka see, et paagis oli jahutusvedeliku tase ühtlane aga kui max. valasin, siis kadus üllatavalt kiiresti ära. Selle paagi vahetasid ära ja panid jahutusvedeliku max. Eks sõidan ja jälgin, kas see asi sai nüüd korda või jahutusvedelik jätkuvalt kaob.
mis niidiots.võtmed tagataskus ei tekita sellist kulumist istme seljatoele nagu sellel passatil.sa vist pole ise neid pilte vaadanud.veel vähem seda konkreetset autot näinuid
