Talvel auto ja autosalongi (eel)soojendamine on ka hea tähelepanek. Mul ei läinud elektriauto omanikuna eelmisel talvel mitte kordagi ja ei lähe ka ilmselt sellel talvel mitte kordagi klaasi jääkaabitsat vaja, sest elektriauto hakkab pärast nn. käivitamist koheselt salongi sooja puhuma. :)
Minu üks peamisi seisukohti on, et asju tuleb kasutada kaua. Sel hetkel, mil sinu vankri aku on surnud ning leiab tee jäätmejaama tuhandete teiste hulka, teevad minu auto neli takti ikka oma tööd edasi. Maailm muutub rohelisemaks tarbimise vähendamisega, mitte lõputute tootmiskonveierite maailmas, kus iga poole minuti järel jälle uus asi ära pakendatakse ja poeletilt ära ostetakse ja vana prügikasti lendab. See, et minu neli takti kütust vajavad, ei muuda olematuks seda kütust, mis sinu patareikäru valmistamiseks vaja läks. Päris huvitav oleks teada, kaua mina selle kütusekogusega sõita oleks saanud. See on ülimalt piiratud lähenemine, et ostan elektrikäru ja muudan elu ilusamaks, sest ma ei vaja enam, et keegi minu jaoks naftat rafineeriks. Sellised olematu silmaringiga tegelased ei näe kunagi suurt pilti, nende nägemist piirab akukäru esiklaas ja kostab vaid vingumine, et lasteaia juures autod tossavad.
Väga hästi kokku võetud viimase poolt. Kõik ongi raju äri. Kõike saaks teha tegelikult väga hästi kui raha ja võim välja rookida. Aga see on kahjuks võimatu. See on umbes nagu riigi juhtimine. Kui riiki juhitaks nagu oma firmat, siis oleks tulemus hoopis teine.
Hea fdghfgh, Te ajate mind vist ühe teise foorumi kasutajaga segi.
Kaevandustes töötavate laste olukord on enim kõneainet tekitanud seoses koobalti kaevandamisega. Kui Te tunnete muret seoses koobalti kaevandamisega, soovitan kohe lõpetada naftatoodete kasutamise ja osta LFP akudega elektriauto. Nafta rafineerimisel on samuti koobalt kasutusel, et väävlit kätte saada.
Koobalt on olnud pikka aega kasutused nii lennunduses, paljudes tehnikaseadmetes ja ka tööriistades. Telefonide ja läpakate akudest ei maksa rääkidagi. Siis tuli märkimisväärne kogus koobaltit laste käte alt. Nüüd, kui koobalti vajadus on osade elektriautode tõttu suurenenud, on tekkinud ikkagi palju tsiviliseeritum koobaltitööstus, mis annab suure osa kaevandatavast koobaltist.
Kui räägime kolmanda maailma terviseprobleemidest, siis kas hakkame arutama nafta puurimise või rafineerimistehaste juures elavate või töötavate inimeste tervisemuredest?
Ma ütlen taaskord, elektriautot ei saa pidada ideaalselt roheliseks asjaks, aga ta on võrreldes sisepõlemismootoritega väga suur samm õiges suunas. Väga palju hirmutamist seoses elektriautodega tuleb naftatööstuselt, kellele on hädasti vaja, et võimalikult palju tarbijaid oleks nende nõela otsas.
https://arvamus.postimees.ee/8343108/tonis-arro-korge-ohuhin
nang-siseministeeriumis-on-liiga-palju-miilitsaid-ja-nork-mi
nister
Tegelikult oleks muidugi kõige kergem korda tagada üldse ilma inimesteta, kel võib vahel tekkida kahtlasi huvisid ja üldsusele kahjulikke seisukohti. Inimesed on siiski paraku olemas ega taha kontrollile alluda. Eriti ei taha nad lasta politseil otsustada, millal on oht liiga suur, kuhu minna, mille vastu huvi tunda või mida lugeda. Politsei tahaks enda otsustuspiire nihutada, keelata igaks juhuks ära ka niisugused asjad, mis otseselt ohtlikud ei olegi, aga võivad potentsiaalselt ohtlikuks muutuda. Selle jaoks on pandeemiad kasulikud, siis saab täitevvõim endale kiiresti erivolitused seadustada ja inimestest vangid teha. Kõik on siis kogu aeg kontrolli all ja kõik, mis pole spetsiaalselt lubatud, on keelatud. Hirmutav, kuid just selline tundub olema jõustruktuuride unistuste Eesti. Tahaks hüüda ühe tuntud meemi sõnadega: «Make Orwell fiction again». Mõne aasta eest Vanemuises lavastatud Orwelli instseneeringus 1984 arutlevad kaks tegelast järgmiselt:
«Aga kust me üldse teame, et Partei tegelikult enam võimul ei ole?»
«Neil oleks ju kasulikum, kui meie arvaksime, et ei ole, aga tegelikult…»
See stseen tuleb mulle iga kord meelde, kui kuulen siseministrit või politseijuhti entusiastlikult rääkimas, et see õiguste riive on tühine võrreldes võimaliku kasuga, mis kasvanud turvalisuse ja jälitustegevuse efektiivsuse läbi tekib.
Nii võttiski riigikogu äsja seadusena vastu numbrituvastuse kaamerate kasutamise seaduse, mille puhul loodan väga, et president jätab selle välja kuulutamata. Kuigi politseijuht arvab, et inimesed hakkavad ise kaameraid juurde paluma. Küll neidki leidub, kes hakkavad, kui piisavalt palju hirmujutte levitada. See on levinud ja läbiproovitud tegevusviis: avaldada võimalikult palju hirmutavaid asjaolusid ja siis rääkida lahendusest, mis on olemas, aga seaduste puudulikkuse tõttu rakendada ei saa. Kindlasti ilmub välja mõni naiivne inimene (või ka politsei poolt palgatud suuvooder), kes kinnitab, et totaalset jälgimist tuleb rakendada massiliselt, sest «seaduskuulekal inimesel pole ju karta midagi». Selline naiivne arvamus võib ju mõistetavgi olla; annab aga siiski tunnistust liiga lühikesest mälust ja puudulikust kujutlusvõimest.
Lisaks oleme kuulnud muudestki põnevatest plaanidest – antisemitismi ja muu radikaliseerumise vastaste abinõude väljatöötamise kavatsus (tuntud ka mõttepolitsei eelnõuna, siseminister võttis selle peale massiivset kriitikalainet ise tagasi) või äsjane lähisuhtevägivalla seaduse parandamise katse, kus püüti sisuliselt ametnike suvast sõltuvaks muuta rahvakogunemiste keelamine. Ehk keelata mitte siis, kui on mingi reaalne oht, vaid piisanuks kellegi arvamusest, et see oht võib tekkida.
Kõigis neis juhtumites on tähtsal kohal isikuvabaduste piiramine, kõiki neid on põhjendatult nimetatud põhiseadusevastasteks, kõikide nende algatuste põhjendamisel on inimesi hirmutatud sellega, et kui julgeolekuasutustele täiendavaid õigusi ei anta, ei ole nad piisavalt efektiivsed ja inimeste turvalisus on ohus.
Sarnaselt koroonapiirangutega, millega võeti inimestelt õigus vabalt otsustada nende jaoks sobiva riskitaseme üle. Kas vanaema tohib oma lapselapsi näha või siiski mitte, sest ta võib selle tulemusena saada nakkuse ja ära surra. Terve inimese jaoks on Covidi-surma risk ligilähedaselt sama nagu auto igapäevase tavakasutaja oht liikluses surma saada. Kindlam oleks muidugi ka autod ära keelata, oht oleks väiksem, maailm turvalisem. Küllap võib siseministeeriumist varsti mingi sarnane eelnõugi välja tulla. Sponsoreid pole vaja kaugelt otsida, nende kampaania on juba alanud. Palju turvalisem on, kui igaühel autot ei ole. Üldse on omand kurjast, teadagi. Parem olla niisama õnnelik, ka otsustamisest loobudes. Riik teab, mis inimesele parem on.
Üks väga iseloomulik juhtum siseministriga leidis aset läinud suvel, kui ta keeldus vandeadvokaat Paul Kerese ettepanekust algatada ametkondlik juurdlus kaitsepolitseiameti üle, tegemaks kindlaks, kui palju kordi ja kelle süül on kapo jätnud täitmata teavitamiskohustuse. See tekib iga kord, kui seadusliku jälitustegevuse käigus kuulatakse pealt kellegi telefonikõnet isikuga, kelle suhtes selline jälitustoimingu teostamise õigus puudub.
Mitmele uuele suurele jamale oleme jaole saanud, aga kui ei ole enam kedagi, kes tahaks, suudaks ja julgeks kontrollida, siis oleme selle mängu kaotanud.
Ministeerium keeldus järelevalvet algatamast ja vastas ministri suu läbi demagoogilise udujutuga, mille võiks kokku võtta sõnadega: me ei algata seda järelevalvet, sest politseiametnikud on pädevad ise otsustama, millal on teavitamine vajalik. Samamoodi, nagu meil pole ei andmeid ega süüdlasi, et riigiametid on vabalt kolanud ringi inimeste pangakontodel. Mitmele uuele suurele jamale oleme jaole saanud, aga kui ei ole enam kedagi, kes tahaks, suudaks ja julgeks kontrollida, kas jõuametid täidavad juba kehtivaid seadusi, siis oleme selle mängu kaotanud. Just selline pime allumine ametite ja ametnike huvidele ongi nõrga ministri tunnus ja kodanike hirm.
Kogu eelkirjeldatut kokku võttes on selge, et siseminister Igor Taro peab tegema otsuse. Ta kas avaldab kodanike ja tema enda vastase süsteemse vandenõu ehk kõigi nende hullude jälgimisplaanide autorite nimed ja juurib kiiremas korras ministeeriumist välja miilitsamentaliteedi, või tunnistab, et on ilmselgelt sattunud oma ebakompetentsuse tasandile ning annab mõnele julgemale kodanikule hommepäev teatepulga üle.
Meenub tiblastani propaganda ja tegelt Hiina oma ka, et näe, kõik moderne ja ilus ja puhas ja siin on meil vanadest tsaaridest ilusad rongipeatused ja värki aga tegelikult äärelinnas on inimesed endiselt puitpeldikutes nii elamas kui hädasid tegemas.
Kogu EU rohemajandus on selline illusioon, kus lükati prügi ja muu asjaga majandamine Indiasse ja Aafrikasse ja mujale, kes siis omakorda seal rahulikult seda kas põletavad lõkkes või kopaga merre ajavad, kus kohast see ringiga meile tagasi jõuab heeringa kujulise kalaga.
Kuidas telefonist kulda saada. Gaaside värvidest on savi, värv ei tee ohtlikuks teda aga kuna ma mäletan veel keemiatunnist nii mõndagi, siis võin südamerahuga öelda, et antud videos olevaid värvilisi vabatahtlikult ise niisama õhku ei paiskaks seda kraami.
Moeriietus Aafrika randades, tehtud ümbertöödeldud plastikust ja põleb nagu kütus, vabas õhus.
Neid näiteid leiab lõputult, kuidas me siin ette kujutame ja mis tegelikult päriselt toimub.
Mitte mingi Eesti või isegi EU ei saa siin midagi teha, ainult teeselda ja ette kujutada endale, et oleme eeskuju, no ei ole tegelt, kedagi ei koti, eriti ärikat. Raha paratamatu kaaslane on ahnus ja ahnus on meid sinna viinud. Ahnus on enamjaolt inimlik omadus ja et likvideerida meie planeedireostus, peab likvideerima inimese. Küll loodus ise selle korrektuuri teeb kunagi mõne "katastroofi" näol.
Aga mida sa magister arvad nendest lastest, kes kuskil elektrikäru tootmisega seotud riikides ( Connor juba puudutas teemat) peavad tootmisreostusega toime tulema ja pagan teab mis õhulaadset ainet sisse hingama? Need lapsed sind ei huvita, sind ei huvita, et su elektrikäru ostmisega võis vähemalt ühe lapse tervis halveneda?
EV olemus selles “õhk on puhas” on küll väga paradoksaalselt nihkes.
Kuna tööga seoses on käidud siin-sealt üle maailma erinevais paigus asetsevates tootmistes, siis planeedi seisukohast ei ole mingit vahet, mis masinat toodetakse. Summaarselt on lõpptulemuseks tootmise kõrvalproduktid laias laastus “same shit”. Jah, EV puhul jääb “siit vaadatuna” suht palju seda stta sinna kuhugi kaugele mujale. Nende “tavaautode” puhul jõuab osa stta ka me oma enese hoovile.
-
Oma reisidel satun kohtadesse, kuhu turist (naljalt) ei satu ja näen seda, mida turistile ei näidata. Ja kõige selle pealt võin julgelt öelda, et Eesti on krmuse kena ja puhas koht elamiseks. A kõige selle jaoks peab keegi kuskil stas ja pasas elama.
-
EV on alternatiiv, a planeeti see nüüd küll ei päästa.
(kunagi üks mõttemees jõudis järeldusele, et planeedi päästab see, kui inimest pole…)
Püüa aru saada lihtsast asjast- inimesele on vaja tööd ja elukohta. Kolitaksegi sinna, kus leidub mõistliku palgaga tööd ja kui elu hakkab juba rööbastesse minema ning tekivad perekonnad ja tulevad lapsed, siis tehaksegi edasisi otsuseid, et kas jätkata üüripinnal või soetada maja kuskil järjekordses pilpakülas. Ega seal viimases suurt erinevust paneelikaga olegi- ikkagi naaber naabris kinni, aga vähemalt mingi isiklik ruum, lapsed saavad oma õues olla jne. Loomulikult on vaja töölkäimiseks autot, vahel kahte ja nii need valglinnad eksisteerivaki. Ja on neid, kes elavad algusest lõpuni üüripinnal, liiguvad ühistransaga ja muid ambitsioone ei olegi või lihtsalt pole materiaalseid võimalusi enamaks, niiet ole mureta, ei jää need paneelmajad ka elanikest tühjaks ega ühistransa sõitjateta.
Minu jaoks on tunduvalt odavam. On veel hulk põhjusi, soovi korral toon neid välja, aga on üks äärmiselt oluline põhjus. See ei ole golfi hoovus või õnnelikud liblikad.
Kui ma last lasteada viin, siis eriti külmadel päevadel, kui tuult ei ole, on majade juures ja ka lasteaia parklas tossamas autod.Ma olen viinud oma last nii autoga, jala, rattaga, kelguga. Mu laps hingab sisse kõige vähem õhureostust, kui viin ta kodulähedasse lasteada filtreid täis topitud autos.
Kuigi Eestis on laias laastus õhukvaliteet väga hea, on sellistel hommikustel külmadel aegadel mõnes kohas asi halb.
Tänu sisepõlemismootorile on õhukvaliteet nii halb, et tervislikum on olla filtreeritud õhuga paigas (autos). Eestis!
Lastel on hommikul õues ebatervislik olla. Lasteaial on üleval sildid, et palun lülitage mootorid välja, aga isegi ainuüksi möödasõitvad ja parkimiseks manööverdavad autod eritavad liiga palju heitgaase.
Ja alati on veel paar autot, mille juht ikkagi peab akut laadima või salongi soojendama ja laseb diislil tiksuda 5m laste mängualast.
vabandust 100 x panin puusse - 90 km2 on vaja, mitte 9000km2, ajasin hektariga segamini. nii, et võiks kogu Eesti ka aedlinna elama panna küll, aga mis elu see on :)
1. Linnamürasse lähevad inimesed vabatahtlikult. ....
no ma ei tea, meist paljud ju unistavad elust maal, aga just oludest tingituna ei saa maale kolida või kolitakse olude sunnil linna seoses õppimise, töö, perega. Kokkuvõttes on ju hea, et enamus inimesed linnades elavad. jaotame näiteks Lasnamäel elavad 100000 inimest eramajadesse, ütleme, et 30000 uut eramaja ja nendega seoses koos teede jm ühiskondliku pinnaga on vaja 3000m2 per maja. See teeb kokku 9000 km2 - 1/5 Eesti pindalast. Võrdluseks, Lasnamäe pindala on 27m2 ja Lasnamäe asustustihedus ei ole tegelikult linna kohta kõrge, seal on ruumi majade vahel palju. Ja see oleks veel aedlinnas elamine, mitte maal. Lõputu aedlinn koos meeletu igapäevase ajakuluga liikluses.
Küsin adminnidelt, et ka see hkr1 on jälle keegi neist tüüpidest, kes siin alati oma maailmavaateid eksponeerinud ja nüüd lihtsalt uue nime all jätkab?
Teemaks on maailma roheliseks muutmine ja kui elektrikäru ei paku TUNDUVALT odavamat lahendust igapäevaliikumisteks, siis miks peaks üldse teda ostma? Elektrikäru leiutati selleks, et linnud lendaksid ja lilled lõhnaksid ja golfi hoovus jätkuvalt õigetpidi voolaks, aga selliste hindadega on raske inimesi rohepöörajateks meelitada.
Enne oli pigem häda, et EV kallim. Nüüd vahe lihtsalt "liiga väike".
Liising või mitte, käru hind langeb ajas niikuinii ja võid vabalt seda arvesse võtta.
Ahjaa, uue EV hind kukub ju palju rohkem, kui ICE oma. Mis pigem tõsi. Aga kui iga sent arvel, ei pea uut ostma ja iga mõne aasta tagant värskema vastu välja vahetama. Suvalise käruga muidugi piin ja kulukas 10+ aastat sõita aga selle jätame jälle mugavalt välja...
Vana Dukato on algajale parim. Kui on veel vabalthingav mootor siis sõidab miljoni maha , väga vastupidav mootor ja osad odavad. Kui endal käed küljes lase minna. Sõber ostis juba mitu aastat tagasi sellise 88 aasta oma. Saksast 120000 ls, 2500 euri, mootor läikis nagu tehasest tulnud. Auto osa ideaalses korras, kuudis mõned bakeliitvineerid vahetas ja miskit veidi keevitas ja nikerdas ja põrandat tegi ringi - soojustas, nüüd on selline elamine et lase olla. Sõber on vanakooli mees ja igasugune keevitamise ja remonditöö käpas. Nüüd käib sellega isegi talvel puhkepäeviti sügaval metsas vaikust nautimas. Gaasiahi kütab hästi, väikesest balloonist jätkub nädalaks. Eelmisel suvel käis Tšehhis, sel suvel Norras , null probleemi. Maanteel podistab 80-90 vahel, kütusekulu 8 liitri auku. Läheb ka reipamalt aga siis läheb möla juhikohal liiga suureks ja kütusekulu suureks. Jõudu on nii et tapab. Neid Dukatosid tehti omal ajal ka mikrobussidena. Kui saaks selle käigukasti mis on kiirema ülekandega oleks täitsa bro.
Ei ole ju probleemi, päris mitu järgmise aasta ülevaatusega autot on müügis ja kuigi mõne hind ka natukene üle viie, siis kindlasti annab kübeke alla rääkida. Mine vaata üle ning osta sobivaim ära.
Siin on mõned põhimõttelised hälbed.
1. Linnamürasse lähevad inimesed vabatahtlikult. Maal paigutatakse tehiskehad juba olemasolevate elamute juurde/lähedusse.
2. Valdav osa elektrist tarbitakse pigem linnades, mis eeldaks ka tootmisallikate paigutust linnadesse (-lähedusse). Ehk et vähemus ei peaks endal enamuse heaolu koormist reostuse näol taluma.
Selle Aidu pargi puhul käis pall otseselt Enefiti-suunal ja kaitsemin oli lihtne eesliini ründaja. Lihtsalt arendaja polnud päris papist ja riik ei suutnud neid hooga maha joosta.
On endal käed küljes ja saan lihtsamate töödega hakkama. Pealegi ei oota selle raha eest midagi erilist aga kõige elementaarsem võiks töötada ja ülevaatuselt läbi saada. Esiteks polegi raha kallima ostmiseks ja teiseks pole varem üldse kogemusi ja esimeseks autoks sobib ka "poolromu" kuid mis vastab nõuetele või vajab mõne väiksema vea likvideerimist. Pidasin silmas päris matkaautot, mis on tehases selleks otstarbeks ehitatud. Silma on jäänud Fiat Ducato. Eeldan et keskmine kütusekulu on 12 L/100 km või natuke rohkemgi mis on sõiduautoga võrreldes palju aga eks see ratastel kodu kaalub ka rohkem ja kui on veel lahja mootor ka siis seda enam. Hakkaks sõitma enamasti maanteel( mitte Saksamaa kiirteel) ja kui sellega on võimalik sõita ka kiirusega 90 km/h, on see täiesti piisav. Suurema osa ajast seisaks aga ühe koha peal.
kui Kaitseministeerium vaidles Aidu tuulepargi rajamisel radarite segamisega, oli mul võimalus tööalaselt rääkida TTÜ teadlastega, millised on tuulegeneraatorite mõjud radaripildile , raadiolainetele jms. Need on olemas, kuid teadlastel olid olemas ka maandamismeetmed ja nad ei olnud absoluutselt nõus selle jäiga seisukohaga, mida Kaitseministeerium hoidis. Kokkuvõttes kui on vaja lisaradareid, erinevate radarite pildi paremat integreerimist jms, siis tuleb konkreetselt vaadata, mis see maksab ja kui elektrihinnas on saadav võit suurem kui meede, siis on mõistlik edasi liikuda. Lisaks on kriisiolukorras võimalus mingi hetk osa tuulikuid lihtsalt seisma panna, kui on vaja igasugustest häiringutest lahti saada.
Infraheli mõju inimeste ja loomade tervisele on kindlasti oluline, aga seda ei saa vaadata eraldiseisvalt ja seal ei saa teiste riskiteguritega võrreldes vinti üle keerata. Ei saa läheneda nii, et tuulegeneraatorite lähistel elajate jaoks tõlgendame infraheili terviseriskiks nr 1 ja samal ajal elavad inimesed linnades nii infraheli kui muude tervist kahjustavate mõjurite osas palju riskantsemas keskkonnas ja me ei pane ju elu seisma seetõttu.
Ma olen seda varemaltki öelnud, et igaüks ostab auto vastavalt rahakotile. Loomulikult on neid, kes pingutavad üle ja neid, kelle rahakott võimaldaks misiganes autot, aga eelistavad siiski nö tagasihoidlikumat. Ja kui mõnele sobib nii rahakoti kui praktilisuse poolest elektriauto, andku minna, keegi ei keela seda osta. Ja kui keegi sõidab vähe, aga ostab ikkagi uue auto, siis ka selles pole midagi halba- auto kestab sel juhul kaua ja tal pole vajadust kasvõi kümne aasta jooksul uut osta, seega ei ole vähese sõitmise puhul mõtet rääkida äratasuvusest- kui inimesele selline uue auto ja vähese sõitmise kombo sobib, siis on ostul mõte. Auto ei tasu end kunagi ära, auto on pidev rahaline kulu. Ja vanadel autodel on tegelikult päris palju plusse, nooremad põlvkonnad lihtsalt neid ei tea, sest pole olnud võimalust proovida ja tegelikult mida aeg edasi, seda vähem ongi inimestel huvi teada kapoti all avanevast maailmast.
See, kes sõidab aasta keskmisena päevas 10km, sel ei tasu nagunii uus ICE või EV ära.
See, kes sõidab päevas 50km peaks kalkuleerima järgmise autovahetuse ajal, et mis talle soodsam on.
Sel, kes sõidab päevas 200km, võib olla rahaliselt mõistlik isegi see, et lõpetab kohe oma väjaostetud auto kasutamise ja võtab liisingusse uue elektrika.
Kui keegi soovib V8ga sõita, siis sõidab. See, kes tahab V8ga sõita ja otsib odavust, teeb ise oma arvutused, kuhu paneb soovi korral peale ostuhinna ka olemasoleva V8 auto müügiväärtuse sisse.
Aga ka need, kes sõidavad vähe, ostavad mõnikord uusi autosid.
Ja see, kes vaatab 25 000 eurost autot, tema jaoks üldjuhul ei ole alternatiiv osta 1000eurone vana auto. Meile siin foorumis meeldivad jah nii vanad kui uued autod, teinekord mida rohkemate omapäradega, seda paremad, aga Eesti on hulgi inimesi, kelle jaoks on alternatiiv näiteks uue auto asemel osta garantiiline kuni 2-aastane auto.
Neid, kellele pakub naudingut idee sõita 20-aastase autoga, on vähe.
vahekast, sul ilmselt vahemäluga probleeme, sest see, mida loed, ei jõua sinna, kus loetust aru saadakse. Mainisin lihtsalt ära, et Deusil ilmselt mõttes kaubikud ja ei öelnud poole sõnagagi, et transit ei kõlba. Kõlbab ford ka kui läbi pole roostetanud.
