See juhtum pole kõne all olevale põlvkonnale mitte tobe nali, vaid põnev seiklus, millest saab hulga väärt sisu toota. Selle mõistmiseks head valemit ei olegi, peab lihtsalt eemale hoidma ja mitte ärrituma järjekordse sisutu jandi peale. Minuga toimib ilusti, soovitan teistelegi!
Milliste tõeliste jamadega peavad meie kangelaslikud suunamudijad rinda pistma. Eluga riskides loomulikult. Hea oli, et avastas, mitte küll platsilt autot võttes, aga lõpuks siiski.
«Tere, ma olen Norras ja meile anti Tesla Model Y. Kõik oli väga korras, kuni… jõudsime mägedesse. Ja seal ma avastasin, et teate mis – mul on suverehvid! Uisutasin nii räigelt, et väga napilt jäi puudu, et oleksin piirdesse sõitnud,» rääkis Robin oma Instagrami videos, kus ta jagas juhtunut huumoriga.
Ja kes abistas- loomulikult teine eestlane.
«Umbes tund-poolteist pärast seda, kui ma postitasin, et mu auto on suverehvidega ja uus auto on teel, kirjutas mulle üks Eesti tüdruk: «Ma tean, et sulle tuuakse auto, mu õde toob selle.» Ma olin täiesti hämmingus! Ja tõesti – mõne aja pärast tuligi Volvo ja minuga räägiti eesti keeles keset Norra mägesid. Väga tuus,» kirjeldas Robin rõõmsalt.
See on ikkagi märkimisväärne avastus, et selle koha peal, kus asub naast, ei saa olla lamelle, järelikult ei saagi olla lamelle kokku sama palju. Rehvi laiust suurendades saab ka lamelle kohe juurde, naaste pigem mitte.
Võin saladuskatte all lisada, et ka lamell vs lamell erinevad segu poolest;) Niisamuti ka naast vs naast. Seda isegi ühe rehvi ristlõike ulatuses. Lisaks on naastude puhul võimalik valida tehase "mikronaastude" asemel ka kohapeal naelutatud pikad/rasked naastud, neidki on valikus hulgim erinevaid, erinevad liimid jne.
Seda, kus ja mis paremini toimivad, avaldatakse igal aastal Põhjamaade autoajakirjades, millest paar üksikut testi ka eesti keelde tõlgitakse. See muidugi ei võta kelleltki õigust uskuda, mida soovib. Ega ka kasutada, mida soovib.
Ps: seda kuulsat kurvi ja negatiivse külgkaldega Kärsamäge enam ei eksisteeri, sest terad eraldusid sõkaldest liiga hästi ja mul tekkis soov kogu talve jooksul ka esiveolistega hoovini pääseda. Kurvi tegin laugemaks, mäe madalamaks ja tee kalded selliseks, et ka pidamise kaotamisel ei vaju esiveolised autod enam teelt välja.
Täpselt! Võta ühes mõõdus ja analoogse mustriga naastrehv mil naastud juba eemaldatud. Sõites on müra ikka väga häiriv. Lamellrehv mis juba sünnipäraselt lamell on vaikne ja maanteemüra olematu. Kummisegu on hoopis erinev.
Sama põhjusega miks osad maksavad peale "rohelise" elektripaketi eest.. On see nüüd maailma päästmine või ei, tuleb nende endi käest küsida. Pigem lihtsalt nahhaalne koorimine aga sealt tulebki koorida kus koor kõige paksem.
Teemasse tagasi, olen proovinud Olerex'i EcoForce fossiilivaba diislit nii 20a vana raipes kui ka uues moodsas diislis ning ilmselgelt mingit vahet pole. Oleks sama hinnaga siis äkki tõesti kasutaks. Keegi rääkis mingist paremast külmakindlusest? Aga ei tea toda ka uskuda.
Miks sa peaksid seda kütust soovima oma autosse? Auto paremini ei sõida, ta on lihtsalt kallim. Tema eesmärk on see, et see on rohekütus (taastuvenergia allikas). Kui oled ettevõte, saad ennast reklaamida, et sinu autopark sõidab rohelise kütusega. Eraisikul ma ei näe mõtet/kasu. Kütuse müüja jaoks aitab see täita seadusest tulenevat protsenti (teatud hulk aastas müüdavast kütus peab olema “roheline”)
Aitäh! Nii pikka ja põhjalikku loengut tänapäevastest rehvitehnoloogiatest poleks siin küll osanud oodata. Kui kunagi täiskasvanuks saan, teen kindlasti omale ka juhiload ära ja ostan ükskord ka auto. Siis saab hakata rehve ka päriselt laivis katsetama ega ole vajadust enam laua taga niisama targutada.
Sünteetiline, gaasist tehtud diiselkütus oli Soome Shelli jaamades juba pea 10 aastat tagasi. Shell GTL (gas -to-liquid) ja täpselt sama hinnaga kui tavaline naftakütus. Ma mingit tuntavat vahet neil küll pole märganud.
Neste MY on samuti täissünt kuid prahist ja kalapeadest tehtud. On ka Eestis saada, nii 20 senti kallim kui naftakütus.
Mis imetehnoloogia lätlastel ta nii kalliks ajab?
kui naelrehvil oleks samapalju lamelle ja nad oleks sama pehmed kui lamellid,siis ei püsiks naelad sees,ega poleks ka naelu kuhugi naelutada.võiks ikka laivis rehve võrrelda,mitte niisama laua taga targutada
Äkki lõpetaks selle ajuvaba vastuseisu otsimise juba?
Tänapäeval on olemas ainult lamellrehvid.
On naastudega lamellid ja naastudeta lamellid.
See lamellideta naast on väga VÄGA ammune ajalugu ega kuulu tänapäeval üldse valikussegi, kui just uunikumiga ja eelmisel sajandil toodetud rehvidega sõita ei plaani.
Tuleb alati teha vahet, kas räägime indiviidi vajadustest või ühiskonna vajadustest. Sellepärast ei saa ka vaielda vastu nügimisele, mis paneb indiviidid tegema oma valikuid vajadustest, mitte lihtsalt mugavusest, lähtudes. Just nügimine, mitte keelustamine, täidab kõige paremini masskäitumise suunamise eesmärke ja samal ajal ei riiva liialt ka individuaalseid erilahendusi seal, kus see on oluline. Soomlaste lähenemine, seades naastukasutajatele madalama piirkiiruse, on just üks neist mõistlikest nügimise viisidest. https://www.is.fi/autot/art-2000011596556.html
Lisame siia veel aja ja raha, mis nendele protsessidel on kulunud ja nüüd võrdleme seda nö ühiskonnaohtlikkusega, ehk siis kas eelnimet kohtualused on põhjustanud kellegi surma, vigaseks pussitanud, kehaliselt väärkohelnud, liikluses ohuolukordi tekitanud jne?
Miks protsessid venivad aastatepikkusteks? Miks on seadused nii tehtud, et neid on kogu aeg võimalik kuhugi poole väänata, erinevalt tõlgendada?
Põhimõtteliselt on tõesti nii, et kommivaras saab reaalse karistuse, mõrtsukas jõlgub vabalt ringi. Kas keegi mõjutab kohtunikke otsuse tegemisel?
Vanasti öeldi, et meie seadus on karm, kuid haiglane.
1 kw elektrimootoriga hübriid. Aitab sisepõlemismootoril tööd teha näiteks kiirendamisel. Põhimõtteliselt on tegemist sisepõlemismootoriga autoga, mis on ühe lisa tõttu keerukamaks tehtud. Kas selline näiteks 5-6 aastat vana auto ostmine on mõistlikum, kui tavalise sisepõlemismootoriga auto ostmine? Kui elektrimootor oleks 10 kw, kas see muudaks asja mõistlikumaks? Kui tahta näiteks esimene täiselektriline auto osta, kas siis 90 kw mootoriga Nissan Leaf oleks parim variant või on veel midagi paremat? Täiselektrilise kasutatud auto puhul on muidugi aku seisukord oluline aga ka muu tehniline pool nagu kõigil autodel. "Röster" on kole auto ja Nissan Leaf tundub olema kõrgemast klassist.
Täpsustame, et maksimaalselt raha paari päeva jooksul;)
On tõepoolest kummaline viis sellise auto müügiks. Keegi tegu eludiili või siis jõukamaks mitmeid hõlptulu otsijaid;)
