Kas keegi siinsetest on viimase Tiguani omanik või pikemalt sõitnud? Mulle tundus pistikhübriidi maanteel sõites kõikumine kahele poole veidi ebameeldiv. Ekraanil sport režiimile pannes läks vaid põrkamine teravamaks.
Olen eelnevalt igasugu kõrgete kaubikute ja bussidega sõitnud, siis ainuke, kes sarnane oli, on Sprinter ja seegi kõikus vaid küljetuulega.
Tere!
Juhtus selline asi, et poole kündmise pealt ei läinud sidur enam alla vaid jäi poole peale ja käik sees.
Tuli traktor seisma jätta siis tuli ilma sidurita välja .
Siis vahepeal pidid seistes käigu sisse panema siis sidur alla ja käima ... sai kuuri sõita.
Hetkel ei tule käik ka seistes välja aga revers liigub!
Siduri küljepealsest august vaadates on kõik korras.
Milles võib küll olla probleem?
Top Geari test on nalja pärast, kuidas saab seda enda jutu tõsise tõestusena kasutada. See kurikuulus Fifth Geari Modus vs 740 test on nagu päris teaduslik eksperiment juba selle kõrval. Vana tõde on, et kui väikest ja nõrka mootorit piirajas hoida, et ta (rahulikult kulgeva) suure ja võimsa mootori sõiduriistaga sammu peaks, kaob igasugune kütusesääst ära. Ja loomulikult ei tööta ringrajal sõites hybriid.
Kohe meenub vana Smarti reklaam, kus seda maastikuautoga võrreldi. Hüüdlauseks oli seal "Uus Smart - sama mõttetu maastikul kui maastikuauto linnas!" Siin saame vabalt öelda, et "Prius on sama mõttetu ringrajal kui M3 linnaliikluses".
Kärsale vastan, et mul on sarnane auto ka kunagi olnud, Focus lll universaal 1.6 66 kw diisliga. 90 kmh trassil sõites võttis 3.6 sajale, 75 juures olekski äkki sama 3. 2500 juures tõmbas päris hästi, trassil sai isegi mööda sõita. AGA linnas oli see auto piin ja peavalu, liiklusvoos püsimiseks pidi kogu aeg pinges olema. 1.6 70 kw otto eelmise pvk Focus oli selle kõrval kui muskelauto, isegi AT kastiga. Talvel ei läinud linnas sõites soojaks tänu sellele paljuneetud ökomootorile. Oli siis minu esimene ja ilmselt viimane diisel. Käigu v*** see 3 l kütusekulu. Kui keegi tahab sellisega ennast piinata, palun väga. Tänapäeva hybriid on ikka väga teistsugune auto nii dünaamika kui kasutusmugavuse poolest. EV on jah rohehullude värdaretis samamoodi nagu kamazi (diisel) mootor sõiduautol.
Uuema Honda hybriidiga sõites on nüüd mõnus vahel foori juurest gaasi natuke juurde panna ja vaadata, kuidas kõrval oleva saksa (vana)raua õnnelik kasutaja paaniliselt käike vahetab, samal ajal lootusetult maha jäädes - igas mõttes siis :)
Tegelikult on see käimarite maailm vägagi palju kirjum kui tavakasutaja ette suudab kujutada. Ei ole päris nii, et fordile laoti ühte kasti ja volvole teist- kõik see on segapudru erinevatest mudelitest, väljalaskeaastatest, konkreetsetest mootoritest jne. Nimed nagu powershift, geatronic, dsg, multitronic, easytronic, durashift jne on vaid brändinimi rahva jaoks, ilus nimi reklaambrošüürile panekuks, nende kastide taga on tegelikud tootjanimed nagu aisin, getrag, jatco... mis toodavadki tellimusel kaste ja millele siis autotootja oma kõlava nime peale kleebib ning muidugi ka konkreetse kasti mudelitähis nagu näiteks 6DCT451 ja seda pandi näiteks mitmele erinevale renaulti, fordi ja volvo mudelile ning see markeering ei ütle tavainimesele mittekuimidagi.
Samas teevad ka autotootjad ise omale kaste, niiet segadust on tegelikult palju ja kui auto alla ei roni, siis ei saagi teada, mis seal parjasti all on.
Tundub, et keegi ei süvenenud üldse saatesse. Mees ei kurtnud otseselt, et auto katki läks. Oli teadlik suurest läbisõidust. Auto sai trahvi vahe peal Lätis, siis ei suheldud üldse, see oli probleem. Tegelikult 6000 pluss renonditud kast. Päeva lõpuks polnudki väga hull see lugu. 8000 kokku.
Jeekim-i postist võiks justkui esmapilgul järeldada, et väljatoodud autodel on ainult ja ainult powershift-tüüpi kastid kasutusel. Aga see info on ekslik. Nt Volvol on enamlevinud pigem Geartronic, mis pole aeglase sõidu- ja koormuse suhtes nii tundlik.
Aga pool miljonit läbisõitu ütleb juba niigi kõik ära.
Üks asi sealt saatest jäi siiski arusaamatuks- kui käimar lõpuks korda tehti jäi auto sinna töökoja platsile aastaks vedelema ja ei tundnud remontija huvi, et kelleltki raha kätte saada. Kahe tonni eest remondi tegemine pole just peenraha ja peaks justkui protsessid liikuma panema. Ning mida omanik siis aasta otsa passis ja lihtsalt lasi masinal vedeleda?
Aga see saan oli juba kaks kuud varem oksjonil, kuid ilmselt pakutud summad ei rahuldanud müüjat ning oksjoni pani 6600 euroga kinni donna bizzari ehk siis põhimõtteliselt see firma ise. https://www.osta.ee/ford-s-max-business-awd-2-0-132kw-217001
170.html
Ning siis alles teistkordsel oksjonil arvati, et kärab ka kuus tonni, peaasi, et müüdud saab.
Kuuuurijas nähtust- siin pole "ohvril" küll kedagi teist süüdistada peale iseenda lolluse. Ei õigusta petturi tegevust, aga... Esiteks- kes ostab auto, millel on üüratu läbisõit, sellega eelnevalt tutvumata??? Kui müüja pole nõus leidma aega auto näitamiseks, peaks see olema juba ohumärk. Aga ei- kanname oma raha suvalise asja eest ära, saame prsest ja nutame meedias. See liigitub samasse kategooriasse nendega, kes võõra kõne peale oma panga- või id-kaardi koos paroolidega pakiautomaati viivad. Ja vabandust, kuid ei oska kaasa tunda sellistele kodanikele (va dementsed vanurid). Ütlus "lollidelt tulebki raha ära võtta," peab paraku paika siinkohal.
Strandbergi vaatevinklist. https://tehnika.postimees.ee/8040574/ak-millist-elektriautot
-eestis-pariselt-vajataks
Auto, nii ka elektriauto on jätkuvalt siiski luksuse, mugavuse ja hinna kolmnurka jääv kaup. Selle ökoloogilisust eksponeeritakse peaasjalikult seeläbi, et see töötab elektriga – elektriauto kulgemise ökoloogiline jalajälg on nii suur, kui see on elektritootmisel, ja ei grammigi rohkem. Pigem on see jalajälg aga suurem, sest 18–25 kWh/100 km läbimiseks kulutav auto eeldab ka aku laadimist, sealgi väike kadu. Täna müüakse elektriautosid samuti pigem kui indulgentsi: ostad sellise ja kohe on maailm selle ostu jagu päästetud. Võimalik, et see nii olekski, kui sellise ostu kaasapanu oleks taastuvelektri kasutamise nõue laadimisel. Saan aru, et sellist nõuet on raske kehtestada, aga särtsuautode ökoks nimetamiseks oleks selline valik möödapääsmatu. Tõsi, selliste sõidukitega käib kaasas ka teine oluline keskkonnamuutus: tervist kahjustavat tolmu, peenosakesi ja muud mödi tuleb elektriautol vaid rehvidest, mitte põletatud kütusest. Eeldame, et jõujaamade korstnad on linnadest ja inimestest eemal. Paraku on akul sõitev auto paras maanteemürsk ning mugavuse-edevuse-hinna kolmnurgas on täna ju enamik sellised, mis ka oma massi ja eriomaselt ägedate kiirendusomaduste tõttu korralikult kummi kärsatavad.
Vaade läänemaailma elektriautode kasutusele kinnitab pigem seda, et üsna vähe on soetatud praktilise loomuga kergemaid ja kompaktsemaid kulgureid, mis oma rollilt meenutavad pigem sellist horisontaalselt kulgevat lifti, rohkem on kõiki raskusi ületama pidavat tulesid-vilesid ja mugavusi täis riputatud edevaid ning luksust kehastavaid voolulimusiine.
Selline pilt avaneb meile küll hoopis Hiinas, kus tänavail neid maanteemürske, mida läände müütada soovitakse, nii palju näha polegi: sealne igapäevaelu on praktilist laadi ja iga elaniku kohta tulev energiatarve on siiski tunduvalt väiksem kui Eestis, kus me pruugime primaarenergiat 5–6 kW iga inimese kohta. Sada aastat tagasi oli see näitaja ehk 400 W inimese kohta. Sellele tasemele tagasi minna poleks arukas, aga ehk oleks mõeldav toime tulla 2–3 kW energiavooga inimese kohta.
Mida meil vaja oleks?
Kui puhub tugevam tuul, on meil elekter ära; või kui sajab lund veidi rohkem, siis istuvad kümned tuhanded pered vooluta. Heakene küll: võib soetada elektrigeneraatori või moodsamal juhul ka katusel olevate päikesepaneelide juurde akusalvesti, mida on mõistlik ka soodsama hinna korral võrgust täis laadida. Päikesepaneelid ei ole praegu enam ammugi äriline investeering, vaid oma-lõbu-lahendus (voolu õnnestub väiketootjal aina harvemini müüa): kui sirava päikese all lülitataks võrguvool välja ja pumbatakse majas olevad akud elektrikatkestuseks pilgeni täis ning köetakse kuumaks kõik boilerid, saunad ja praeahjud ja ahelpestakse puhtaks kõik riidedki, siis on see parim lahendus energiasäästuks. Siin aga astukski energeetikalavale siinsetele vajadustele ja ootustele vastav elektriauto: selline, millel on aku, aga mitte ainult, sest vaja on ka muundamisseadet, mis alalisvoolust vahelduva voolu teeks, aga seda võimsusel, mille najal kodud tegelikult toimivad. Näiteks maksimaalselt 15 kW või veel parem, 30 kW. Kui auto on juba olemas ja sellise tummise olemisega, siis võiks see toimida vähemalt varujõujaamana majapidamiste jaoks, kui elektriliinid taas alt veavad või vool muudel põhjustel kadunud. Seda aga juhtub siinkandis ka edaspidi. Kui selline taskukohane elektrigeneraator annaks elamisse voolu võimsusel 4–5 kW, siis varuvooluallikana toimiv auto, kui sellel on ca 70 kWh akud laetud, võiks majapidamist ülal pidada terve nädala. Maapiirkondade jaoks oleks see igati eluline lahendus, sest seal kompenseerib auto ju ka puudulikku ühistranspordivõrku ning osaliselt teenindavad nii maal kui linnades vanemad oma lapsi osaajaga takso- või bussijuhtidena. See on Eesti tegelikkus. Nüüd veidi edasi arutades joonistub välja ka põhjus, miks Jaapani autotootjad on sedavõrd hübriidajamiusku ja toodavad jätkuvalt selliseid sõidukeid: pistikust laetav hübriidsõiduk, millel akujaksu mitte mõnekümne, vaid näiteks paarisaja kilomeetri läbimiseks, oleks selles sõidukis oleva alalisvoolu vahelduvaks muutva muunduriga veelgi vägevam julgeolekugarant kehvade olude jaoks. See on Eesti auto, selline, mis võimaldab häda ja õnnetuse puhul – näiteks puuduv elektrivool – toime tulla. Veelgi laiemalt mõeldes: liinibussid, koolibussid – kui needki oleks loodud sellistena, siis saaks sel moel ka vajadusel koolidele ja haiglatele samuti voolu tagada.
Jaapanis nähakse sellisele topeltjõuallikale sedavõrd pikka perspektiivi, et hübriidajamite jaoks on kokku pandud koguni täiesti uued sisepõlemismootorid. Lugesite õigesti, et sisepõlemismootorid, sest kliimakriisile vaatamata puuritakse naftat ja gaasi edasi ning sealsed autotootjad ja -filosoofid näevad sellise mootori eluiga veel vähemalt 15 aastaks. Oleks ilmselt rumal arvata, et nüüdisaja elektri- või ka hübriidsõidukitel sellist funktsiooni pole juba sisse ehitatud või seda valmidust olemas. Kindlasti on. Vähemalt valmidusena. Igatahes juba vast ehk viimased 15 aastat on räägitud nii targast elektrivõrgust kui ka tõsiasjast, et elektrisõidukid võiksid olla liikuvateks akupankadeks. Autost võrku (V2G – vehicle to grid) variandi puhul võib autost laadida midagi muud, kasvõi teele jäänud tühja akuga elektrisõidukit (V2L – vehicle to load) või siis vooluauto maja külge panna (V2H – vehicle to home). Nii mõnelgi sõidukil on selline võimalus olemas, aga võimsused jäävad üldjuhul 1,5 ja 4 kW vahele. Selliste autode tootjarivis on nii mitmedki Hiina päritolu autod. Need on oma võimsusvaliku tõttu üsna hädapärased lahendused.
Selle arvamausloo taustal peaksin korrigeerima ome eelmist arvamust, et mõttetu on toota tehniliselt keerukat autot, millel sisepõlemismootor toimib genekana ehk siis see piltlikult öeldes genekas pagassis elektriauto variant, aga taoline elamise varustamine elektriga on isegi kasulik. Kasvõi siis kõrgete hindade ajal puhvriks olemine või tormikatkestuste ajal ellujäämise võimaldamine ja kui ka aku lõpuks tühjaks saab, oled sisepõletaja abil siiski liikumisvõimeline.
Aga loomulikult on olemas ka see võimalus, et osta lihtsalt koju üks akupank ja kasuta vastavalt vajadusele, kaasa arvatud igapäevase hinnapuhverdajana. Ta töötab ka siis kui autoomanik peab hoolimata hindadest ning tormidest ikkagi igapäevatööl käima.
Ma igaks juhuks panen siis nimekirja autodest, millel on see kuulus POWERSHIFT aut.kast. Et siis mitte KAS vaid KUNA
Chrysler 200, Sebring 2008-up
Citroen C-Crosser 2008-up
C4 Picasso 2013-up
Dodge Avenger, Journey 2008-up
Fiat D-CUV 2008-up
Ford C-Max, Edge, Focus, Galaxy, Grand C-Max, Kuga, Mondeo, S-Max 2008-up
Land Rover Freelander 2 2008-up
Mitsubishi Galant Fortis 2008-up
Nissan: Qashqai, X Trail 2012-up
Peugeot 308, 508 2013-up
Range Rover Evoque 2008-up
Renault Espace, Kadjar 2008-up
Captur, Clio, Fluence, Laguna, Latitude, Megane, Twingo 2013-up
Volvo C30, C70, S40, S60, S80, V40, V50, V60, V70, XC60 2008-up
Kui mulle on arusaadav näiteks toidu või muude asjade hinna kujunemine, kus ahel on lihtne- tootja- töötleja/vahendaja/müüja- ostja või tooraine müüja- tootja- ostja, siis konkreetse hapu gaasi puhul jääb küll arusaamatuks, kes on selle gaasi enda omandiks tunnistanud ning kuidas on võimalik seda osta-müüa ja selle jama maksavad kinni maksumaksjad? Jah, gaasi tootja on tuvastatav- see on inimkond ning ka peamiselt loomad, keda me sööme. Aga kaubelda sellega, st omada seaduslikku õigust nö õhku müüa, on küll kuidagi arusaamatu asi.
Minu kahjurõõm on täiesti asjakohane, sest kuigi keegi ei keela inimesel loll olla (nagu sina), siis ära mine pärast kuskile meediasse halama- peida oma pea padja sisse, nuta peatäis ära ning ole järgmine kord targem. Ka see on lubatud ja isegi eelistatud. Mina näed tunnen osta huiareid (ja ka teisi, kes ei ole ostas), olen endale asjad selgeks teinud, aga mis takistab neid lolle ostjaid ennast eluga kurssi viimast? Ah et neil on huvitavamatki teha? Seda fordi ostjat vaadates ma sügavalt kahtlen selles.
Aga nüüd vähemalt on kellelgi võimalus ennast natukene harida ning need huiari erinevad nimed meelde jätta- ehk edaspidi jääb "pettasaanuid" vähemaks, kuigi uut aliast pole keeruline teha.
Kuna meile on siia tekkinud üks mõttetu mölalõug mitsubisi, siis silmaringi laiendamise mõttes sulle see video. https://www.youtube.com/watch?v=F04MXepYiBs
Loomulikult on tegu topgearliku kiiksu ja konksuga, aga ilmestab hästi reaalset elu, millest mõttetud rohelised mölalõuad aru ei saa.
Mis bipolaar, fakte on vaja teada! See lingil olev jutt algas ikka väga bravuurikalt ja kehtib alles viimase paari aasta kohta, kuigi siit teemastki saab lugeda, et oleks pidanud kehttima juba üle 10a tagasi;) Soovitan lugeda selle mõttega läbi:
1. Mõttega: st googelda iga riigi nügimispropat, kui seda peast ei tea.
2. Läbi=lõpuni: lõpp ei ole enam üldse nii üleolevas toonis, tausta tundes saab kõhutäie naerda ja naer on terviseks!
##muu maailm sõidab elektriga üsnagi edukalt##
Muus maailmas on väga palju asju teisiti, mida see link ka tõestas. Mitte ainult kliima, vaid ka palgad, särtsutoetused ja ICE piirangud;) Just nende viimaste abil saaks panna ka 100% inimestest särtsuga sõitma ja selle kõige taustal see on juba praegugi tõmbekeskuste ümber väga sobiv lahendus ka ilma igasuguste toetuste-piiranguteta.
##Ei ole mingi probleem pidada ka elektriautot 25 aastat, kuid aku niikaua ei kesta. Samuti ei ole elektriauto remont kuidagi keerulisem kui tänapäevase sisepõlemismootoriga auto remont.##
Kui ei ole probleem, aga ei tehta, mis on siis valesti? ;)
Teiseks tahaks rõhutada sõna "tänapäevane". Sisepõlemismootori puhul on valik olemas, et kas tänapäevane või mittetänapäevane (elukaare pikkus!). Kui ütlen, et kõige kauem käes olnud sõitev (hobi)auto on mul olnud juba 24 aastat (47a vanune auto), siis ainuüksi fakt, et keegi ühe autoga nii pikalt sõidab, välistab juba ise selle "tänapäevasuse". Loodetavasti on Sul õigus ja meie lapsed näevadki, kuidas mõned inimesed kasutavadki hobiautodena poole sajandi vanuseid tänaseid (st eilseid!) Leafi, Polestari või S-Modelit. Või elame jälle oma rumalates eelarvmustes, et need ei anna kunagise Ford-T tasemel revolutsiooni mõõtu välja? ;)
Akude hinnad tulevad pidevalt allapoole ja ma ei näeks väga suurt probleemi isegi uue aku ostmises (jaotub ju ikkagi väga suure hulga km peale!), kui kogu ülejäänud auto on piisavalt töökindel ja pakub nii palju sõidunaudingut. Huvitav, milline neist pakub? Kasvõi sellist kohmakat "suu-kõrvuni" tunnet, mida VW põrnikas pakkus esimesest hetkest ja pakub ka 100a pärast.
Akude kohapealt on kah näide varnast võtta, et lasin just 45e eest 7a vanal iPhonel aku ära vahetada: originaali enam ei saa, aga pandi palju suurema mahtuvusega vuffel ja järsku on ürgvana telefoni “lennukaugus” täiesti ulmeline, enamat kui mistahes uuel iPhonel kunagi originaalakuga on olnud (sest kulutab ju vähem energiat kui uued!). Nii võiks olla ka 10a+ vanadel Mievitel-Leafidel, kui keegi neile suuremaid vuffelakusid tahaks odavalt toota, aga see juhtub vaid siis, kui need autod ka muus osas väärivad seda... praegu näib, et ei vääri. Väga äge oleks, kui eksiksin!
Turvaline tehing võiks tähendada seda, et kaup vastab enam-vähem kirjeldusele. Muidugi on väga raske kindlalt määrata, kui suur mittevastavus on tegelikult mittevastavus, aga praegune olukord on ikka väga viltune, et ostjal on kohe täiega kohustusi ja müüjal on kivikindel õigus tuimalt raha nõuda, olgu oksjoniese vahepeal maha põlenud.
Kõige õigem lahendust oleks vist eemaldada oksjonitelt igasuguse kirjelduse võimalus ning lisada asemele kolm seisukorra kategooriat nagu USA oksjonitel tehakse - non-running (ei tööta), engine starts (mootor käivitub ja ongi kõik) ja run&drive (mootor käivitub, 1. käik läheb sisse ja liigub omal jõul 1 cm vms ja ongi kõik). Et ei oleks enam mingeid uueväärseid, sõidukorras, ilusti toimivaid ja viisaka üldpildiga romusid-mitteromusid. Loomulikult lisada ka suurte tähtedega kiri, et kõik müüja poolt telefonis öeldu on vaikimisi fantaasialend.
Selles pole midagi üllatavat, et 30a+ vanuses autot on keevitatud, pahteldatud ja värvitud. Isegi mustanumbriautosid ehitatakse ülesse sellistest "sõelapõhjadest", mis mind ennastki ära hirmutaks. Samas kõik, mille ülesse lugesid, pole eriline probleem, sest luuke-uksi on saada, neid ei pea remontima, võib vahetada tervikuna, aga enam ei ole need liiga odavad ja tänu automaksule neid enam igalt teiselt põllult ei leia. Põhja "murekoht" võib tähendada kah väga paljusid asju, kas ongi juba laiali murenenud? :)
Kõik on tegelikult lihtsam:
- kas auto tõesti meeldib niiväga, et oleksid valmis kulutama aega-raha heaks tegemisele?
- hinnatõusule ei maksa panustada selles hinnaklassis, võrdle inflatsiooni ja nt keskmise liisinguauto hinnalangust esimese 5a jooksul, st kaotad igal juhul, aga selle eest tahaks vastu saada väärt sõiduelamust, kas on seda väärt?
- pahtel-värv pole probleem, aga võib olla väga suur probleem, kui on tehtud nö müügiks, see tuleb kuidagi nüüd endal tuvastada kasvõi juba sellepärast, et see, kes tulevikus Sinult seda ostma tuleb, tahab seda samuti tuvastama hakata, minu jaoks on mitte rooste vaid just varasemate tööde kvaliteedi reaalne tuvastatavus tugevaim argument YES/NO otsuse tegemiseks.
- on ikka seda hinda väärt? Eesti ei ole kunagi olnud hea koht hea ja soodsa vana Saabi ostmiseks.
Kui õigesti mäletan, siis sõideti M3'ga!
Kõik pakutud variandid on suur BS!!!
Progress? Seisab juba alates 1900 aastast, see, et mingi mölakas ekraan keset autot on ja esituled 200x sekundis liiguvad, pole mingi progress-sõidukil on endiselt rattad, kere ja mootor.....
Turvaline tehing tähendab selles kontekstis, et ostja saab kauba ja müüja raha. Kauba seisukord jääb müüja südametunnistusele.
Aga jah, kui isegi arukat juttu reeglina ajav inime seda erinevust ei hooma, siis pole imestafa midagi, et pettusi palju on.
Kus krdi kohas reklaamib osta.ee, et nende lehel on sõidukorras autod, uueväärilised?
Demagoogitseda pole kah vaja - see "hybriidist ökom" "vanakooli bemm" (ilmselt diisel) oli
a.) igasugustele 1990+ heitmenormidele mittevastav
b.) 50+ kmh kiirusega kokkupõrke puhul juhi jaoks surmav
c.) 55 kw mootori ning 0-100 18 sekundiga
d.) kõik eelnev korraga
Mina panustaks punktile D muide :)
Kütusekulu pole ainus asi, mille pooles progressi vaja on.
See on tavaliselt kuskile lõppu peidetud, ennem on kirjas, et auto on sõidukorras või isegi "sõidab ilusti". Mis on muide järgneva tekstiga otseselt vastuolus - kui autot ei ole defekteeritud, ei saa väita, et see on sõidukorras.
Tekst peaks olema selline, et müügiks amortiseerunud sõiduk, seisukord teadmata, taastamiseks või varuosadeks (nagu Balticari ametlikus o/m lepingus on).
fdhfgh kahjurõõm on ka arusaamatu, veedab terve päeva romukuulutusi vahtimas ja teab kõiki ärikaid ja autosid nime- ja nägupidi ning tema jaoks on kõik selge. Enamusel on aga palju huvitamaid asju eluga teha, seega ei pruugi nad kohe kõiki "mega pakkumisi" läbilõhki nägema. Eriti siis, kui osta reklaamib isegi tänavatel, kui turvalised ja garanteeritud kõik nende platvormi tehingud on.
Kas siin on raha? Kindlasti midagi on, aga see raha tekib alles siis kui keegi on valmis selle kollektsiooni ära ostma. Ilmselt ei juhtu see lähima 10 ega 20 aasta jooksul, aga kunagi miskit selle koguga juhtub- kas muutub väärtusetuks vanarauaks või kullahunnikuks. Siiamaani on see kõik ainult raha neelanud. Selle kollase nullkahe võib ju müüki panna hinnaga 300 või 30 000, aga tegelik hind selgub ikkagi ostja ja müüja läbirääkimiste käigus, sest kuskil pole kataloogi, mis mõne žigulli või saabi hinna kindlalt paika paneb. Seega võib ju neid vanakesi kokku osta ja loota väärtuse tõusule, aga mingit kindlust ei ole- sarnaseid saabe on maailmas küll ja veel.
10 aasta pärast kuus tonni- nagu pakub fd....
Tegelikult täitsa võimalik, sõltub inflatsioonist.
Lihtsalt üks näide: 1986a. maksis uus (tutikas) Vaz 21061 ”salongis” 8600.- raha. Tänaseks on reformid ja inflatsioon sellest vorminud ca 55.- raha, ehk peaaegu ühe paagitäie hind sellele pillile.
Parim nali on see, et MNT küsib täna ainuüksi reg. tasu 460.- raha sellise pilli eest.
