Probleem selles, et sobivat seadust ei ole romuäri ohjeldamiseks. Juriidilistel kehadel justkui on mingi vastutus, eraisikute puhul pole sedagi, lisaks sõna komisjonimüük on see nipp, mis põhimõtteliselt nullib kõik pretensioonid. Kui nüüd ettevõtjana tegutsev plats peaks hakkama tegema müügieelset täismahus tehnilist kontrolli ja mingi garantii andma, siis tõuseks ka hinnad ja vaevalt see ostjaid meelitaks. Nagunii neil platsidel juba suht kirves "juurdehindlus", nüüd lisaks regtasu, mis nagunii ostja kanda. Riigimaksudest pole nende platside puhul ka erilist mõet rääkida, niiet põhjust selles äris kord majja lüüa on justkui olemas. Aga eks siis tekib lihtsalt rohkem sooloartiste nagu nad praegu on- nett kuulutusi täis, et ostame teie igas seisukorras auto, raha kohe kätte. Natukene ehk vähendaks nende arvu see, kui müüja nõuaks kohest ümbervormistamist, aga senini müüakse võõrandamisega ning ärikas ei pea sentigi kulutama.
Ei tea need platsid tegelt midagi rohkem müüdavatest autodest, kui eraisikust müüjad. Pigem isegi vastupidi. Vastutus on jah teoreetiliselt erinev, kuid nagu näha mitme kuulsa platsi näitel, tuleb ikka raha, närve ja aega raisata kohtus käimisele. Tarbijakaitse saadetakse lihtsalt pimedasse mulku. Kõige parem oleks osta otse omanikult, kes on seda pikalt hooldanud, teab mis tehtud ja tegemata ning on ka mingid töökojad nimetada, kus asju tehti. Vajadusel hea täpsemalt üle küsida. Põrsast kotis ostes saab tihti üürikese rõõmu ja palju peavalu. Ei lähe päevagi mööda, kui ma seda ise ei näe oma klientide baasil.
Tuunijaid on kahte sorti, need väga vähesed, kes ise oskavad softe kirjutada ja ka dynos midagigi üritavad tõestada. Ja siis need 99,9%, kes kuskilt midagi softilaadset ostavad, kiidulaulu saatel vuffel kessyga ecu üle kirjutavad ja end kõvaks tuunijaks peavad. Omamata halli mütsigi, mida nad seal tegelt tegid. Seda on nähtud kohutavalt palju. On ka kaasuvaid nähtusi tihti. Ja füüsikaseadused jäävad kehtima mõlemal juhul. Kindel.
Täpselt nii, seal on muudetavaid parameetreid küll ja veel ning valdekuonud seda ei mõistagi tavaliselt. Piiriks on mootori enda füüsikaline vastupidavus, kõik muu on softile usaldatud ja seadistatav.
On mootoreid ja masinaid, mille kW eristab vaid ECU softi tehaseseadistus.
Kusjuures need tuning boxid on enamasti suur pettus, mängitakse kas mootori temperatuuri või kütusesurvega ja seda ainult paari takistiga, reklaam ja välimus on aga nagu oleks tegu kõrgtehnoloogilise tootega WACK!
Kui netti sukelduda ja infit otsida, siis saab selgemaks asja olemus ja miks on seda võimalik teha. Põhimõte selles, et tootjad ei häälesta mootorit alati filigraanselt ära vaid panevad ta tööle nö sobib kõigile ja kõikjale režiimis.
Usu või ära usu, see on sinu probleem. Mul on oma isiklik kogemus ja ma ei ole ses osas sugugi ainus, kellel tulemus selline sai. Minu jaoks igati asja ette läinud investeering. Ehk et tee järgi või maksa kinni!
PS: progemise teostas toonane Eesti (ja ka Soome) kiirendusspordi meister. Kel soovi temaga ''usuteemal'' diskuteerida, leiab ta kontaktid ise.
Kui eraisikult kasutatud auto osta siis peab selle eelmisel omanikul piisavalt raha olema, et vajadusel mootor vahetada mis uue omaniku käes mingil põhjusel kokku jooksis?
Tegemist on kasutatud autodega mõlemal juhul ja keegi ei teagi kas ja mis aja hetkel need katki lähevad ja remonti vajavad. Isegi uued autod lähevad katki aga neil on garantii ja eks siis ekspertiis selgitab miks katki läks kas oli tehasepraak või valesti kasutatud. Minu teada võlaõigusseadus annab õiguse pretensioone esitada 2a jooksul nii uue kui kasutatud auto või mis iganes muu asja, näiteks (jalgratas, pesumasin) ostul ja seda nii platsilt kui eraisikult ostes.
See traktori näide ei tundu algusest lõpuni usutav. Usun seda, et chipimisega saab näiteks 20% võimsust juurde. Kuid et samal ajal kütusekulu langeb 15% see kõlab ikkagi kaheldavana ja füüsika seaduse vastu. Mille arvelt ikkagi võimsust juurde tuleb? Arvan, et selleks on vaja ikka ka lisakütust põletada ja see tähendab seda, et kütusekulu võib ikka pigem suureneda 15%.
Oled kindel, et tunne on vale just ja pelgalt eelarvamuse tõttu ning mitte otseselt füüsikalistel põhjustel? Et autosõidukogemusega inimene ei suuda eristada orgaaniliselt väikesest massist tulenevat vahetut nõtkust digitaalselt juhitud hüdraulika peetavast võitlusest füüsikaseaduste painutamiseks...
Kuigi BMW on läbi aegade suutnud autode kurvikäitumist väga mõistlikuna hoida, siis raske auto juhiistmel on selgelt tunda kurvist välja pürgiva massi käitumine. Siledal Saksa autobahnil see nii selgelt ei väljendu, kui meie ebatasastel teedel pidevalt muutuva haardumise tõttu külgsuunalisele jõuvektorile allavanduvast rehvist põhjustet ebakindluses. Kaitslikult ja säästlikult sõites nähtust sisuliselt ei esine, see hakkab ilmnema ennekõike tasuliste kiiruste juures.
Minu praeguses teemavälises autos väljendub sama fenomen nii selgelt esi- ja tagavedrustuse koostoimimatuses mittekaitslikult ja ebasäästlikult kurvilisel asfalteel liigeldes. Kaunikesti jäikadel ja mõistlikult summutatud terasvedrudel esiots püsib kurvides kenasti soovitud trajektooril. Aga behmel õhkvedrul pära kipub mitmel järjestikkusel kühmul kerkima ja selle tulemusena lubab vähenenud püstkoormusest kahanenud haardumine sabal põigata kurvi väliskülge. Mis on tühjal teel mõnuga sõites äärmiselt nauditavalt püütav ka tasulistel kiirustel, aga mis vastikult ehmatab talviselt libedal teel pidamise piiril juba vastusõitja osaliselt tarvitatud kurvi saabudes.
Samas annan ma endale täiesti aru, et teemakohaselt raskeid ja enamasti ka juhile äärmiselt vähe tagasisidet andvaid (kuid seejuures täiesti ettearvatult ohutuid alajuhitavaid) elektriautosid eelistavad kasutajad ei oskagi ksf! Kärsa mainitud hästikontrollitavat nõtkust tajuda, saati ära kasutada. Minu ajuti pruugitav elektriline C4 on täielik ignorantne sepik, millega sõidetakse puhtalt mõõteriistade järgi. Madalal asuv akupakk küll annab hea püstuvuse (auto ei kaldu ka kiiresti kurvi minnes eriti), kuid mingid vihjet pidamise piirile lähenemisest ei saabu enne, kui rehvid pidamise tegelikult kaotavad. CH-R oma variaatorkastiga bensumootori-elektri hübriidiga lisab siia veel raskesti kontrollitava veojõuvektori. Sõida siis sihutkese käkiga, mis ei tea isegi, palju seda veojõudu ikka parasjagu olema saab...
Aga nagu müüginumbrid kinnitavad, siis rahvale meeldib.
Ei rääkinud ma vanadest autodest, vaid ikkagi moodsatest väikeautodest, mille eest ka automaksu soovitakse rohkem kui 50e/aastas. Mulle lihtsalt meeldivadki autod, mis välimuse poolest silma ei torka ja on võimalikult kerged, sest kui meeldib sõita liiga kiiresti (st mitte Liiklusseaduse vaid füüsikaseaduste piiri lähedal), siis iga autoga kaasnev kilo on liiast. Lihtsalt vahemärkusena alla 20a vanuste väikeautode osas, et näiteks Chevy Sparki tühimass on 800kg kandis, Citroen C1 (ja sõsarad) olenevalt varustusest 790-890kg, Kia Picanto 836–945 kg jne. Isegi Dacia Springi 970kg (uuemal 1050kg) tühimassi sisse mahub aku ära!
Nende elustiiliautode omamine, mis täidavad sama funktsiooni nagu naistel võltstissid ja kunstripsmed, ei peaks olema mingil moel seadusandluse kaudu eelisseisus eluliselt olulist liikumisvajadust rahuldavate autode ees (linnas väikeautod/mahtuniversaalid, maal kaubikud/maasturid jm). Või teistpidi võttes, kui tissiimplantaatidele pole karistusmaksu peale pandud, miks siis tillipikendustel see olema peaks? :))
Oleks saanud ksf! v6saga väga sarnase kommentaari kirjutada. Lihtsalt selle vahega, et minu veoautona hingekirjas olev kastiauto teeb sama tööd edasi ja sama palju kui varemgi, ainult et aasta otsa juba peatatud registrikandega ja makse maksmata, st säästan lisaks ka liikluskindlustuse/üv raha. Kui loobuda, jääks midagi olulist tegemata. Aga igasuguste raskete (sh USA) autode puhul on alati häirinud see, et ei saa enam siseneda kurvidesse harjumuspärase kiirusega. Käib igasuguste fullsize busside, kastikate, sõiduautode jne kohta (sh see Polestar, mida lühidalt kasutasin). Mitte, et see kurvikiirus nii oluline oleks, aga ebamugavus on igal juhul ja seotud otseselt füüsikaga, st koormusega rehvidele/teekattele, juhitavusega seotud riskidele jne. Meeldib kulutada rehve muul viisil, efektiivsemalt ja efektsemalt:)
Auto korras. Oligi abs pumba viga. Googeldades leidsin inglismaal firma kes neid taastab ja annab eluaegse garantii. 270 raha + saatmine edasi tagasi 80. 15 päeva ja vidin kodus tagasi. Vidina vahetuseks muidugi raudseid närve ja günekoloogi pabereid vaja ;-) kuna asub ikka sellises augus kuhu ligi ei saa
Ei ole siiani vajadust ega tahtmist olnud. Puudub sellesuunaline tõmme nagu öeldakse. Igaühele oma.
Praktilisteks vajadusteks on tehtud sootuks praktilisemaid autosid, aga on ka neid, kes nt tavalist rekat igapäevaautona peavad. Muidugi ilma haagiseta, aga hea teada, et võid vahel ka suure saba taha panna :)
Diisli max vääne algab nagunii juba suht madalatelt pööretelt (kui turbo rakendub) ja kui tuua turbo rakendumine veelgi varasemaks, saab ka väände varasemaks ja tundubki, et jõudu tuleb juurde. Tegelikult seesama jõud lihtsalt algab tsipa varem kui enne. Eks see tšippimine olegi selline peenhäälestamine. Samas liikudes ühtlaselt 90ga, pole sel tšipil enam mingit pointi, sest mootor töötab nii nagu ta senini on töötanud- 2000 pöörde juures kulub ikka teatud kindel kogus kütust ja transmissiooni ülekandearve pole keegi muutnud. Loomulikult keegi füüsika vastu ei saa- tahad rohkem jõudu/kiirust, põletad ka rohkem kütust, samas muidugi pead ka õhku lisama.
fdghfgh, kas oled USA kastikat tarbinud? Mina olen lühikest aega - meeldis. Aga mitte nii palju, et oma eluviisi nii kuluka liikumisviisi tarbimiseks muutma hakata. Saab ka odavamalt hakkama.
Mul oli vahepeal aastat viis "mitteUSA" kastiauto, mille kandevõime oli 1100 kg ja konksu võis tõsta 2800 kg. Igal nädalal ei läinud vaja, aga mugav oli küll tahtmise korral tarbida. Automaks ja pere muutunud vajadused suunasid loobuma.
Sama jutt ka teemasse ehk elektriauto kohta: elektrimootori vahetu pöördemomendi saadavus meeldib, samuti põhimõtteline võimalus iga pidurdus järgmiseks kiirenduseks üles korjata. Enamuste elektriautode disain ei meeldi. Aku mass ei meeldi.
Kuivõrd palgatöölisest maakas ei teeni piisavalt ühegi uue auto ostmiseks, siis jah, F150 Lightning oleks tõesti puhas tillipikendamine:) Tegelikult oleks iga kastikas praeguses eluetapis tillipikendamine, olgu või kolm tonni kergem tänu sisepõlemismootorile.
Ei tea. Mingil põhjusel see ''liigne võimsus'' enne chippimist võimule ei pääsenud ja piir tuli kindlal koormusel ette ca 10 km/h juures. Peale modimist saabub piir samadel tingimustel u 14 km/h juures. Viimase lausega olen nõus ja selle isegi välja tõin.
See traktorinäide ei sobi siia eriti, kuna ilmselt on sul seal liigset võimsust ka praegu veel. Sa optimeerisid parameetreid ja said väikese võidu. Sõiduautoga võib muidugi sama seis olla kui mingi 300kW-st mootorit niisama ringitöristamiseks kasutatakse. Arvutus, mille tulemus on - rohkem võimu, rohkem kütust, kehtib täielikult ainult siis kui kogu saadaolev võimsus ka ära kasutatakse.
Otueelses kontrollis sellist muret ei tuvastata. Sisemisi lekkeid ei kontrollita ega saa ka kontrollida saa kiirelt. Co2 test samuti OK. Eraisikult - eraisikule, igati arusaadav. Aga kui müüb ettevõte, kes pakub “garantiid” siis asi enam nii must-valge pole ja väärib mainimist, et teisi mõtlema panna, kas kkka sealt platsilt saab autosi osta.
Isiklikult on olemas kogemus ühe sõiduautoga (2,0, 88kw) ja keskmise klassi (6,8, 125kw) traktori mootoriga. Mõlemil juhtaju ümberkirjutamine (väidetavalt +20%) aastal 2013. Kui sõidukal piirdus asi vaid (tuntava) võimsuse lisandumisega siis traktoril lisandus sellele ka ca 15% kütuse kokkuhoidu. Sai reaalselt samades tingimustes sel eesmärgil katsetatud. Tulemuse saavutas sellega, et mootori max vääne pääses esile madalamatel pööretel kui varem. Sisse sai lükata järgmise käigu, millega suurenes ka liikumiskiirus ja seega sai konkreetne töö tehtud varasemast kiiremini.
Seega ei ole päris muinasjutt. Pigem sõltub resultaat masina ekspluateerimisviisidest. Sellest on eespool kuskil kirjutatud juba, et sõiduka mootor ei tööta kogu aeg max koormusel ka mitte. Aga näo võttis möödasõidul naerule küll.
Sõidukas on küll ammu müüdud, selle käekäiku kahjuks ei tea. Traktor on aga tänaseni alles ja toimib (kellal hetkel 8600 h).
Kas ostja enne tehingut käis muidu autoga ostueelses tehnoülevaatuses, näiteks margiesinduses? Kui midagi eelnevalt ei kontrollita siis ostetaksegi selline kaup nagu see ostu hetkel on ja kas kaubal on puudusi seda ei pruugi ka müüja teada.
kõik tossamine, mis esines, lahterdasid selle alla, et dpfi ei ole ning vana diiselmootor, külma mootoriga samuti siseleke väike ehk tossamine liiga hull polnud, jahutusvedeliku tase oli ilusti maxi pandud.
Ütlesid ka seda, et nende poolt kõik vedelikud värskelt vahetatud ehk tegelikuses teoorias nad nägid õli värvust (üleöö seistes lekib väike kogus ka karterisse, vähemalt kõik viitab sellele)
Rehvid olid 19". Polnud roolimises asi, auto kõikus nagu laev tormisel merel küljelt küljele. Ajas suht ruttu südame pahaks. Siuke tunne nagu stabikaid poleks või amordid tühjad. Ma vähe mõtlen veel, kohe tuleb uus T Roc, siis valin.
Wigri, see igale poole tänapäeval viimasel ajal klikkimine... Esineb ka siin A24-s. Kui sõidukit otsima hakkad, ilmus hiljuti klikivariant kas näed segamini või odavamad eespool- no milleks seda vaja oli? Õnneks mu viimane VW ei nõua seda, samuti on igasugu häirete osas üsnagi tagasihoidlik- ei hakka paaniliselt-häälekalt närvitsema selle üle, et temp langes +3 peale või kui juhiukse avad nagu teevad volvod ja fordid .
Küll aga see rajahoidja leiab tõesti lumevaalude värvitoonis ja asfaldi paranduslaikude erinevusi ning üsna pea annab teada, et püsi joonte vahel või võta roolimine üle. Helitoon on täpselt samasugune nagu lennukis- palun kinnitage turvavööd, alustame maandumist... Õlivahetusest, mul esindus pani kohe kella 25 000 peale käima ja soovitas 10 000 peal esimene õli välja vahetada. Tegin seda, praegu 45 000 kellal ja õlikogus pole siiani vähenenud.
