Sellepärast ei olegi mõtet "esinduse" kontrolliga nii pöördesse minna, et tavakontrollis saa sa suurt midagi targemaks kui tüv-is, aga põhjalikum peenestamine võib mõttetult kalliks minna. Peamine reegel on siiski see, et läbisõit ja seisukord on üldjuhul vastatikuses seoses ja mida uuem auto, seda korralikum ta siiski on ja vana poolemillise läbisõiduga paaritonnise passati puhul ostadki seda, mida näed. Kõik need peeglid ja ventika lülitamised on muidugi utreerimine, asju, mis võivad pekki minna, on kümneid, aga ega nad nüüd igapäevaselt ja kõigil ka lagune.
Siin ühe mehe hinnakiri. Linki ei pane, sest ei ole oluline reklaami teha.
Materjalidega tutvumine, sõiduki ülevaatus, konsultatsioon – 50 €
Jooksev tunnitasu erinevate tehniliste arvamuste koostamisel – 100 €
Veateadete lugemine sõidukite juhtblokkidest – 25 €
CDR väljavõte airbagi juhtmoodulist – 200 €
Komplekteerimis- ja osandustööd – 50 €/h
Siin üks kontrollakt. Olulisem, mis leiti, on oletatav ketiprobleem, kõik muu on tavaline huinamuina. Mis seisus kett on ja kaua veel kestab, ei ütle ilma lahti võtmata loomulikult keegi. Üldjuhul hakkab kett siiski lõpuks häält tegema. Vbl 100, vbl 10 000km pärast. "Suur avastus" on loomulikult see: Stabilisaatori varrasel on näha rooste teket. Sõiduki esiosas paikneva rattakoopa kaitseplastiku (logari) otsas on puudu üks kruvi. https://autoliit.ee/ostukontroll/WAUZZZ8R8FA087764
Hinnakiri alates 75- 180 (soodukas 145)
Niiet kui huvi on ja auto põhimõtteliselt ostmist väärt, võib selle kontrolli läbi teha ja kui oled autokauge inimene, võib sellest ka abi olla. Aga kui saad kätte ketivahetuse hinnakirja, võib igasugune ostuhuvi kaduda. Konkreetne audi oli läbisõiduga ca 150K, seega kivi tootja kapsaaeda- ei kesta see nende inseneritöö kohe kuidagi. Aga see ongi tänapäev- õlisöömised, ketivenimised, õrnakesed automaatkastid.
TO 63amg: eeldada ju võid. Peeglisoojendus oli labane näide elektroonikast, seda oskab ka võhik käega katsuda, aga kui töötab nii, et kütab vaid osaliselt (nagu mul ühel aasta eest suvel müüdud autol, mida polnud muidugi meeles ka müües mainida:), siis selle puuduliku soojenduskontuuri vaatamiseks on vaja juba termokaamerat. Tegelikult pohhui, sest uus peegliklaas maksab paar kümpsi... umbes sama palju, kui kõik stabikakondid kokku, mis on paljude moodsamate autode ainus sildade kolimise põhjus, aga mille kontrollimist jube oluliseks peetakse, sest kolinate kuulmisel peab iga loll end juba spetsialistiks;)
Elektroonikanäidetest on radikaventika tööle hakkamiseks vajalik signaal palju tabavam, sest teadmise jaoks, et kuumaga signaali ei teki, on vaja mootori ülekuumenemist. Sama viga võib tekkida ka mehhaaniliselt - termostaat on varasemalt aastaid avanenud, aga ühel päeval enam ei avane ja siis pole ka kasu sellest, et radikas on kehasti maha jahutatud. 90ndatel olid need kõik tavapärased probleemid. Midagi on kvaliteedis muutunud, tänapäeval on see ikka erandlik, kuid kontrolliks ei hakka keegi enam termostaadi avanemis pliidil potis üle kontrollima (mitukümmend korda elu jooksul teinud!) või temp.andurit kuumutama, et saada teada selle töötamine 100+ kraadi juures. Siis juhtubki see, mida fdghfgh kirjutas, et kui kallis peab olema üldse auto, et nii töömahukal kontrollimisel mõte oleks? St retooriline küsimus, meil kõigil on erinev valulävi ja erinevalt foorumi algusaegadest on sellepärast juba ammu autovõhikute jaoks üheks mõistlikuks riskihalduse viisiks ise mitte autot omada (täisteenusliisingud ja pika garantiiga liisingupannid).
PS: Vähem kui 2a tagasi avastasime keset talve polaarjoone lähedal mitmel uuel garantiilisel autol kinnijäätunud mootorid. Hea, et puruks ei külmunud. Esindus vabandas ja asendas lõunamaadesse mõeldud jahutusvedeliku külmakindla jahutusvedelikuga:) Tõenäoliselt poleks seda viga avastatud, kui poleks olnud tegu nii uute autodega ja jahutusvedeliku välba täitumisel see juba õige vedeliku vastu vahetatud. Samal ajal võib mõni auto olla juba 10a vanune, millel see välp pole täitunud ja siis kaheksas omanik avastab ühel külmal talvehommikul ning hakkab süüdistama seitsmendat omanikku või hoopis müügiplatsi, sest nii väikese läbisõiduga auto puhul peaks ju ideaalses korras olema, peab ju olema tahtlik pettus:))
ma eeldan,et kui tänapäeval kasutatud auto ostetakse,siis pannakse ikka arvuti taha.kõik elektrilised vead näeb ju ära kaasaarvatud peeglisoojendused ,istmasoojendused ja muu pudipadi
"Äriliselt mõistlik" on ka sõjaväele mitte raha kulutada või vaktsineerida. Või turvavööd mitte kinnitada. Enamasti ei juhtu ju midagi.
Juba Eesti Vabariik sellisena on äriliselt täiesti ebamõistlikult väike.
Reaalelus lõpeb "maandamata riskide realiseerumine" fataalselt kui mitu halba asja haruharva kokku satuvad.
"Riskide realiseerumise maandamine" on see, mis meie elektriarvet paisutab. Ülikonservatiivne (ja paljude arvates oluliselt kõrgemgi) 4% oli teemaks ajal, mil süsteemi juhtisid elektrihariduse ja kogemusega inimesed, kes austasid varutegurit ja mõistsid vahelduvpingelise elektrisüsteemi põhiomadusi ning inertsi omava genereeriva võimsuse hädavajalikkust. Sarnased inimesed, kes autofoorumi analoogial lõid Saab 99 ja W124. Nende töö vilju me täna naudime, kuivõrd "Narva katlad" on toiminud ootuspärasest paremini ja kauem.
Täna purjetatakse katteta (ja südametunnistuseta) FIATrahal põhineval tõenäosusmajandusel, kus halbade asjade kokku sattumise korral lihtsalt elekter ei levi. Millest lepingu järgi ei ole häda, sest ei peagi alati levima :P. Ning igal pahasel kliendil on õigus esitada elektrita oldud aja eest ettenähtud aja jooksul kahjunõue ja elektri levitamisega tegelev firma siis vähendab elektri eest maksatavat tasu elektrita oldud aja eest proportsionaalselt. Muud tasud ei muutu... Et samal ajal külmus lõhki kogu maja veesüsteem ja suri alajahtumisse imik, ei ole kuidagi nende süü, sest lepingutingimused! Oleks pidanud oma riskid paremini maandama, ehitades elektriküttele kõrvale puukütte või vähemalt tegema lõkke elutoa põrandale! Praegu me sisuliselt ehitame kolmekordset küttelahendust:(
Meil on viimastel aastatel ikka väga hästi läinud, et pole ühtegi halbade asjaolude kokkusattumist juhtunud. Küll ehitame me täna 300 MW ulatuses importgaasil (sest biogaasi lihtsalt ei toodeta piisavalt!) töötavaid sisepõlemismootoriga "elektrijaamu" meie kõigi raha eest, et juhuelektri kadumisel ikka särts edasi käiks juhtmes. Ning kuna me teeme seda näivbörsi "elektrituru" vastu, siis me ei saa ka soojust ära kasutada, sest soojuse tarbija eeldab sooja saamist vajadusel ja mitte siis, kui "turuhind" on käivitamiseks piisavalt kõrgele lükatud. Tuletame meelde: ottomootori kasutegur on alla kolmandiku. Ülejäänu läheb puhtalt kliima soojendamiseks:( Rekupereeri, palju tahad.
Pooljuhtlülituste genereeritud "siinus"pingel puudub igasugune inerts ja selle ebameeldiva omaduse kompenseerimiseks oleme ehitanud kolm sünkroonkompensaatorit. Mis oma olemuselt on vaid mölakad hoorattad, mida liigse genereeriva võimsuse korral kiirendatakse ja mis tootmise puudujäägi tingimustes üritavad sagedust soovitud tasemel hoida. Mitusada miljonit sinna meie raha magama pandigi?
Oleks siis vähemalt suure võimsusega gaasiturbiinagregaadidki aga pihutäis sajandivanusel tehnoloogial pisikesi ottomootoreid:( Millel pole mingitki inertsi... Aga on ossa, kui odavad!
Raivo1969 siin varem küsis, mida siis teha. Teha tuleks seda, et riik peaks tunnistama oma saamatust ja ahnust ning lõpetama eraettevõtluse mängimise riigistruktuuridega! Elektritootmine ei ole mitte kasumlik äri, vaid baasvajadus. Paneme need pseudoettevõtted koos oma vastutusvõimetute nõukogudega kinni ja liidame üheks Eesti Energiaks. Niikuinii rahastab seda näitemängu riik ja kodanikelt erinevate tasude ja aktsiiside näol täiendavate mittemaksude koorimine on lihtsalt sigadus nõrgemate suhtes. Mis on olnud viimase kolmekümne aasta jooksul ikka väga selge tendents.
No kui esindus need a66 loetletud vead üles leiab, on hästi. Kas mittetöötav peeglisoojendus ka avastatakse? Aga kas see sisaldub mingis tüüpilises "100 punkti" kontrollis või tuleb eraldi tellida? Kui tuleb tellida, siis mis maksab ja millise hinnaga auto puhul on see mõttekas? Igaüks otsustab ise.
Kui tulemus ei meeldi, võtad järgmise ostukandidaadi ja kordad sama protsessi? Vist kisub kübe kulukaks?
Seega kokkuvõte- kas oled (natukene autosid tundev) realist ja ostad auto teadmisega, et remondiraha peab alati varuks olema, kas tassid (autode osas täieliku diletandina) mitmeid ostukandidaate järjepanu esindusse kontrolli või lähed ja ostad salongist tutika?
Põhimõtteliselt olen nõus kärsaga- osta pigem omanikult, kes ehk ei ole petis ja annab sulle autost mingi ülevaate. Saad ka kübe odavamalt kui risuärika käest. Väldi odavaid romuplatse või üksikisikuist rondiärikaid. Eelista vähe soliidsemaid müüjaid, kus on mingigi pretensioonide esitamise võimalus. Niiet minu arvamus jääb samaks- kõige kiirema ja odavama hinnangu autole saad üv punktist (välja arvatud peeglisoojendus), kui tahad olla ülipõhjalik ja loodad kallima auto puhul mingeid suuremaid riske maandada, võid ju esindusele loota (aga peeglisoojendus võib ka neil kahe silma vahele jääda), kuid neid ostueelse kontrolli tegijaid on tänapäeval juba teisigi ja üsnagi palju.
Väheke lõbusamat lugemist. Seal on ka muid huvitavaid jutukesi. https://100autot.ee/2021/04/07/porsche-cayenne-turbo-carmuse
-pohjalik-ostueelne-kontroll/
artiklis on üks juhtmõte, et roheenergeetikale üleminek on äriliselt mõistlik. Käis läbi ka mõte, kuidas 10-15 aastat tagasi väideti, et päikese- ja tuuleelektri osakaal saab olla võrgus kuni 4%, üle selle ei ole võimalik elektrisüsteemi töös hoida. Päriselus saadakse ka Eestis hakkama olukordadega, kus päike ja tuul katab 100% samal hetkel tarbitavast elektrist.
Kärss ja Onuvaldek vastasid minu eest ära. Jääb lisada veel palju tuhandeid maksvad mured, nagu tahmafiltri puudumine, mõranenud(pestud), või viimased hingetõmbed, kulunud pihustid, veninud kulunud ketiliin, umbes egr jahuti, väljakodeeritud probleemid, õhkvedrustuse rõhupuudus, kalibreerimata. Võiks veelgi jätkata aga aitab. Mõned neist sütitavad mingil hetkel tulukese, kuid see toimub juba uue õnnetu omaniku õuel. Loodan, et sai arusaadav.
Logid sisaldavad vin koode, neid ma siiski ei lisa, pole ka mõtet.
Põhiliselt ongi elektroonika probleemid mehhaaniliste rikete kõrval ja kuidas kellegile, aga näiteks paljudele on oluline ka see kui palju on autol veel reaalselt kasutusressurssi alles. Kui osta näiteks 15000€ eest kasutatud keskklassi auto siis ei tahaks vist keegi üsna varsti hakata tegelema näiteks pihustite ja kulunud käigukasti probleemidega mida osad nimetavad autosse "investeerimiseks"!
Ise olen autosid ostnud peamiselt platsidelt mõned ka eraisikult ja pole suuremaid muresid siiani kumbagagi olnud.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/3b98db95-c626-48db-b3
d1-91a1c0b9ac7c
Lühikokkuvõte: Soomes on politsei sunnitud pooled automaatsed kiiruskaamerad välja lülitama. Kevadest karmistunud tolerants on tõstnud trahvide hulka 50-100 protsenti. Kuna menetlejate arv on sama, siis lihtsalt ei tulda halduskoormusega toime. Menetlejate arvu ei plaanita suurendada, nii ongi ainukeseks võimaluseks jäänud järelvalve vähendamine.
Multidrive S käigukastid saavad bensukatel otsa, kuna Toyota esindused ei näe ette ühegi hoolduse korral õlivahetust, mis on täiesti jabur, eriti variaatorkastide puhul. Relax garantii korral vahetavad esindused kasti uue vastu õlivahetuse ja sillastendi tasu eest (ca 250 €) - läbi käidud tee. Hübriididel on e-CVT kastid, mis on oma ülesehituselt äärmiselt lihtsad ning kestavad sadu tuhandeid (loomulikult oleks mõistlik ka nende õli vahetada). Kui aga tegemist oli e-CVT kastiga, siis sai tuttav lihtsalt reede õhtul kokku pandud masina omanikuks.
Oeh, elektroonikaprobleemid on ka osaliselt töötavad istmetesoojendused, mittetöötavad peeglitesoojendused (segab vägagi sõitmist, kui ostad auto eeldusel, et ei hakka igal talvehommikul peeglite sulatamisega tegelema), mootori ülekuumenemise peale mittelülituv radiaatoriventilaator, mõne salongianduri rikke tõttu kliima veidrused jne. ÜV-l ei kontrollita, sest sõitmist ei sega ja ükski indikaatortuli enamikel autodel selliseid asju ei näita. Teada saad kas ise kõike üle kontrollides või seda teha unustades (mitte osates) alles siis, kui seda päriselt vaja läheb (talvel ostetud auto ülekuumenemisprobleem avaldubki alles suvekuumaga ummikusse sattudes).
Peale elektrooniliste vigade ei kontrollita isegi rattakaldeid, kokku/lahkujooksu jpt asju, mis on juba otseselt seotud liiklusohutusega, aga seaduses ei ole peetud vajalikuks kontrollida. Selle asemel tegeletakse aga igasuguse teiste riikide nõuetega võrreldes mõttetu asendustegevusega, sest meil on teised seadused...
Esinduses ostueelne kontrollimine on Eestis samuti huumorinurk. Esiteks selle pärast, et Eestis ei kaasne esindusel rahalist vastutust diagnoosimata jäänud vigade kõrvaldamise osas. Teiseks sellepärast, et senised kogemused nende töö kvaliteedi osas ongi huumorinurk, kui mina saan akti kätte saades juhtida tähelepanu eemalt paistvatele puudustele, mida nemad ei märganud. Keegi kusagil teeb kindlasti ka kvaliteetset ostueelset kontrolli, aga selle teenuse tase Eestis pole selline, et julgeksin ühelegi autovõhikule soovitada lubadusega, et see annab alati garantii auto korrasoleku kohta.
Suuremat pilti vaadates: mis point on tunda huvi, kas kümneeurosed stabikakondid loksuvad või mitte, kui saad neid nagunii varsti vahetada ka siis, kui praegu ei loksu? Samal ajal on paljude autode täiskomplektse mootori vahetuski odavam mingist tühisest kuid olulisest elektroonikaplokist, mille trükkplaadi külmjoodiseid korra aastas üle joodetakse enne järjekordsele platsile müüki viimist. Kui ei tea ega viitsi süveneda, siis selliseid autosid ei osteta. Ka lõvitaltsutamine ei ole inimese põhiõigus, vaid sobib neile, kes on selle ära õppinud.
Teemasse nii palju, et ei tea ka ükski plats seda, et neile talvel müüki toodud auto suviti üle kuumeneb. Kuidas saaks neile seda üldse ette heita? Ainult et ostja riskib järgmisel suvel juba kalli kaaneremondiga. Eriti veel auto puhul, mille kellad isegi mootori temperatuuri ei oska näidata, mis välistab ka võimaluse suuremaid kahjusid ennetada. Sellepärast väldingi platse ja ostan alati omanikult, kes sellega hulgim aastaid juba sõitnud on ja teab igal juhul autost rohkem, kui mistahes vahendaja üldse teada saaks. Lõppudelõpuks ostangi autole lisaks ka müüja usaldusväärsust... mida platsil on väga keeruline pakkuda:)
PS: kõiki selliseid probleeme saab vältida, kui osta autosid, mille pidamine ei käi üle jõu. Kui puuduvad need teadmised, saab need riskid maandada ka täisteenusliisingu või garantiiliste autode ostmise kaudu. Tasuta lõunaid ei ole ja loto ei kvalifitseeru strateegiaks.
Läheb küll teemast mööda, aga tuttava tutikana ostetud Toyota mis läbinud nüüd üle 200000 km on saanud selle aja jooksul kaks uut automaat käigukasti. Võta nüüd kinni, mida eelistada, kas valada juurde mootoriõli või vahetada käigukaste.
Olen ise viimased aastad sõitnud ainult kasutatud hübriid-Toyotadega, kuid need on muidugi sobilikud pigem 'vähenõudlike' inimeste jaoks. Pidurid nõuavad harjumist, möödasõitu tehes äratab kasti karjumine talveunes karu ka üles jt Jaapani autode omapärad, kuid mul pole ükski sõit kunagi edasi lükkunud ning ainus vedelik, mida kaasa olen vedanud, on klaasipesu (ptüi-ptüi-ptüi). Odav pidada, 10a garantii (võimalik, et tulevikus 15a/250 000 km, nt Saksamaal juba on) ja 8,5a vanal ca 190 000 km RAV4 kerel oli 1 pisike roostetäpp kütuseluugi juures, 6. aastal lasin teha 1. korda korrosioonikaitse. Reklaami ei tee ja täiskasvanud inimene peaks suutma otsustada ise millise auto ostab, ent igapäevaselt erinevate masinatega kokku puutudes leidsin, et olen liiga laisk/mugav/koi teist marki sõiduki omamiseks.
Postita siia need logid või probleemid
1. mis takistavad sõitmist ehk auto täismahus kasutamist
2. mis takistavad tüv läbimist
3. mis ei süüta kellaplokis ühtegi hoiatustuld
Arvan, et minu oskuses pole probleemi. Jutt on tavalise autoostja võimalikest meetmetest, mis aitaks eelpool viidatud probeemide tekkimise võimalust vähendada.
-"Samuti võib olla masinal hunnik elektroonilisi vigu"-
"Huvitav milliseid?"
Oled äbarik käpard, et selliseid asju ise vaadata ei oska?
Aasta pole 1992 ja autoks ei ole enam Ford Sierra.
Teemasse tagasi tulles. Ühed ja samad ettevõtted käivad siin teemadest läbi. Muster tihti sama. Odav hind ajab inimesed pööraseks. Kõik tahavad teha parimat tehingut. Antud juhul tundub isegi, et masina soetaja käitus suurel määral õigesti. Mõnda viga on tõesti raske tuvastada, kui asi avaldub pikema aja jooksul. Tõendamise koht on kahjuks see, et kas viga oli olemas müügi hetkel ja müüja oli sellest teadlik. Tõesti tarbijakaitse manitsus ei mõjuta kedagi, kuid selle tee peaks ikkagi läbi käima. Kui soetaja on ettevõtte, siis pole isegi seda võimalust.
Mina arvan, et ei olegi enam usaldusväärset autot mida valida. Kõigil on mingid probleemid. Näide Peugeotidest kus sai ostetud tutikad 3 kuu vahega täpselt samasugused Rifterid ja üks hakkas suht kohe õli sööma, aga teine sõitis 120000 km nii, et õli ei võtnud. Samuti tuttav kelle tutikana ostetud Kia mis sõitnud 55000 km hakkas niimoodi õli võtma, et sai garantii korras uue mootori. Ning mõni aasta tagasi jäi ostmata, mõni aasta vana, väga ilus Rootsist toodud Audi A4 mille põhi oli täitsa rebane.
Kas postitan siia paar tuhat lehekülge logisid probleemidega??
Tavainimene ei oska tänapäevase auto juures enam midagi kontrollida peale sõitmise. Uemas 4M q7-s on näit kaksteist digitaalset liini..
"Vähe? See näitab otseselt vastavust tehnonõuetele ehk siis teekõlbulikkust."
99% müügis olevatest masinates omab kehtivat ülevaatust. Seega on nad kõik korralikud masinad? Milles siis teema üldse?
TÜV puhul ei vaata seal keegi ntx kas sul käigukast toimib korralikult, kliima puhub külma, tagaluuk sulgub ilma hääleta ja turbo vilistab ntx. Kuniks sõrm läbi ei lähe on rooste ka ok asi. Samuti võib olla masinal hunnik elektroonilisi vigu. Mootor võib misiganes häält teha. Sõitmist ei sega, probleemi tüv jaoks pole.
Esindus või mõni teine töökoda eelpool mainitud probleeme mingil määral vähemalt kontrollib ostueelse käigus.
Kuna majanduslikus mõttes on ka eesti sellega seotud, siis siia teemasse. https://majandus.postimees.ee/8370001/norra-ahvardab-vorguuh
endused-euroopaga-kinni-panna-mis-juhtub-eestiga
Väga lihtsustatult on Saksamaa viimaste aastate jooksul investeerinud just päikese- ja tuuleenergeetikasse, samal ajal on suletud tuumajaamu ning see kompott on tekitanud olukorra, kus Saksamaal pole tihtilugu piisavalt juhitavat elektrit. Kui päike paistab ja tuul puhub, siis saab Saksamaa hakkama, kuid sombuste või tuulevabade päevade ajal on vaja Saksamaal hädasti elektrit juurde muretseda. Siin tulebki appi elektriühendus norrakatega: kui sakslastel elektrit pole, ostavad nad norrakatelt. Kuna Saksamaal on enamikel tarbijatel fikseeritud elektripaketid üsna krõbedate hindadega, siis saavad nad norrakatele teha selliseid pakkumisi, mida Norra elektrimüüjad ka hea meelega vastu võtavad.
Kuid Norra tarbijatele on see probleem: kuigi nende juures toodetakse soodsat elektrit, siis müüakse see ära ja nendele jääb hinnatõus. Euractiv tõi välja, et Norras võib kõrgete hindade ajal duši all käik maksta 4 eurot.
Ehk siis väga lihtsustatult öeldes on ka eesti enne uue kaevu valmissaamist vanasse sülitanud.
Skodadel esineb tavaliselt roostet juba 5a vanuselt, põhiliselt hakkavad mullitama tagatiivad ja -luuk, kapoti ja esiklaasi-katuse äärel killustikult 'löögi' saanud kohad. Tihti on ka esitiiva ja küljekarbi juures esimesed jäljed - ilmselt sellest ködist mis lapaka ja kere vahele meie teedel koguneb. Linnamaasturitel aitab visuaalset poolt säilitada plastikust tiivaääred ja uksealused, seda siis iga margi puhul, kuid mitte igavesti. Põhimõtteliselt sama kehtib ka VW kohta, Audi kereiga pikendab veidi laialdasem alumiiniumi kasutus, kuid seegi kohati oksüdeerub/mullitab hiljemalt 10a möödudes. BMW ja MB on paremad, kuid roostetavad needki ja juba üsnagi noorelt, eriti tagatiivad ja MB puhul ka tagasillatalad (seest väljapoole). Ilma naljata tundub, et Toyota ja Honda on tänapäeval, vähemalt kere poolest, vastupidavuselt parimate seas meie kliimas. Põhjaalused, eriti just tagumine osa, on roostes juba 5a vanustel, olgu selleks Porsche või mõni odavmark (küsige kas või TÜV-meestelt). Kõige koledamad on Rootsist tulnud autod. Isiklikult praegusel ajal aga ühtegi uut VAG toodet ei ostaks - lisakas keredele sööb pea iga mootor õli, pidevad elektroonika probleemid jne.
S-klassi mersu puhul - kümneka eest saabki ainult kilohinnaga kaupa. Korralik auto on alates 50 ja romu 10 kohe+30 remondikuludeks. Seda nimetatakse siis järelmaksuga ostuks.
Ega siin koroonaeelne 2020 aasta pole kus 10 000 eest midagi sõidukorras olevat sai.
6+ aastat, 107tkm, sõitnud iga ilmaga, pesnud vähem, kui ma tahaks, et oleksin pesnud. Ilma auto alla pugemata ülevaltpoolt rehvi toetuspinda vaadelduna roostet silma ei hakka.
Virisenuna avalikult või omaette milleiganes üle, olen kokkuvõttes endiselt autoga väga rahul.
Müüsin mõni aasta tagasi päranduseks saadud roostes Yetit, oma 3 kuud...lõpuks üks autoärikas tuli kohale, ladus oma pakutud summa kapotile (aga lõpuks ära müüa oli vaja, pärijaid mitu ja talv hakkas peale tulema jne) ja viis auto minema ja mõne aja pärast oli auto müügis, säras piltide peal kui uus, ca 2000 kallim ka kui mina müüsin. Mingi üllatus see muidugi ei ole. Tegelikult küsisin selleks, et kui osta uus või pea-aegu uus, siis millal hakkavad tulema roosteprobleemid, kui üldse.
Tüv kontroll näitab teoreetiliselt, et auto oli sel konkreetsel tüv teostamise päeval tehniliselt korras ja maanteekõlbulik. Aga see ei ole absoluutne tõde sest midagi võis jääda ülevaatajal kas teadlikult või kogemata nn kahe silma vahele. Lisaks sõiduki keres või muudes detailides võivad olla mikropraod mida ka silmaga ei pruugi tuvastada. Ei ole garantiid, et sõiduk näiteks 6 kuu möödudes on tehniliselt korras ja teekõlbulik sest asjad väsivad nagu inimesedki ja lähevad ühel "heal" päeval katki.
