TO 63amg: põhimõtteliselt nõustun Sinuga, aga seal on midagi veel, millest avalikult ei räägita. Lagastamise supernäide asub Rumeenias Geamanas, see paistab hästi kätte isegi satelliidipiltidelt (olen käinud seal lähedal, aga mitte kaevanduse/järve ääres). Kellele piisab piltidest, võib vaadata siit: https://www.rferl.org/a/romania-sinking-village-geamana-wast
e-copper-mine/28436792.html
Ka google mapsi kaudu leiab palju pilte. Kes lugeda tahab, siis siit saab kiire lühiülevaate: https://www.humanities.ox.ac.uk/article/acid-drainage-the-gl
obal-environmental-crisis-youve-never-heard-of
Sellepärast mu põhimõtteline nõustmine veits poolikuks jääbki, et EU puhul tundub pigem nii, et kui saastamisega võidavad rikkad riigid ja saastus ise on võimalik lükata mingi kohaliku rahva kraesse, ei huvita need ranged keskkonnanõuded enam kedagi. Ka Geamana puhul koerad hauguvad, karavan muudkui liigub, kuni see pais ükskord järgi annab, sest nagu Tšornobõli puhulgi, sellist katset, mis sellises olukorras võib juhtuda, inimkond seni veel teinud ei ole.
###Salumäe sõnul paistsid läbikukkumiste põhjusena silma veermikuvead, mis oleksid ennetatavad. "See jääb omanike kapsaaeda," märkis autoajakirjanik, kelle sõnul paistab Tesla silma ka konkurentidest kehvema veermikukvaliteediga.###
Kirjutasin seda sama siia täpselt kuu tagasi:
###Selline veermikukepp oleks nii hinna kui ka "välba" tõttu vastuvõetamatu kindlasti enamikele fossiilautode omanikele. Lihtsalt suvanäide ühest 125tkm läbisõiduga S-st (äsjane arve 2369e) https://www.auto24.ee/soidukid/4289122 ###
See, et nii väikese läbisõiduga auto vajab juba veermikuremonti, on iseenesest huumor kuubis. Seda enam, et tegu pole mitte odavama otsa rämpstoodanguga. See "lagi", kui kaua veermik remontimata vastu pidas, oli kunagi tunduvalt üle 500tkm (omalgi selliseid küllalt olnud, kehtib isegi veel üksikute 10a vanuste autode klassis), nüüd oleme nõus 100tkm juures kulutama veermikule rohkem raha kui aastas "kütusele" kulub. Siit edasi tekib paratamatult küsimus, et "how low can you go" selle veermikuremondivälbaga? Või kas üldse peaks?
Aga see pole enam särtsuautoteema, vaid konkreetse tootja/mudeli projekteerimisel tehtud praak inseneritöö ja Tesla pole paraku ainus. Pigem võiks rääkida keegi ka särtsukate teisest äärmusest, kus veermikud peavad vastu vähemalt sama hästi kui fossiilautodel. Kuna ei räägita, kas keegi pole tõesti ühtegi sellist särtsukat kunagi kohanud või lihtsalt veel mitte nii pikalt pidanud? ;)
Rommil on täiesti loogiline ja eluline küsimus tegelikult, millele ausat vastust välja googeldada pea võimatu. Pannes kokku numbrid, kui palju valetavad tootjad/müüjad ja kui palju sellest veel külmade saabudes lahutada tuleb, saab enamus selle teema lugejatest vast mingi suurusjärgu kätte, aga autovõhik, kes seda vastust pole iseseisvalt suuteline leidma, võiks valida mõne muu energiaallikaga sõiduki, sest selliste ebatäpsete ennustustega tuleb hakata tegelema hiljem igapäevaselt – see pole Sinu jaoks, kui ei osta just vajadustest mitmeid kordi suurema lennukaugusega särtsuautot (mis ühtlasi lahendaks ka selle probleemi, et aku liiga kiirelt vanaks jääb). Samuti oleks soovitav tutvuda teiste sagedamini vahetust vajavate sõlmedega särtsukate juures peale aku ja mootorite.
Kui auto käivitusaku peab vastu umbes 5 aastat, siis kas elektriauto nn. suur aku peab ka sama kaua vastu? Kui tegemist on täiselektri autoga, millega saab sõita umbes 300 km täis akuga, siis kui kiiresti see läbisõit ajas väheneb? Kui aastas sõita 10000 km aastaringselt, siis viie aasta pärast saab täis akuga sõita kas 250 km, 150 km või vähem?
dsäos jälle siin üritab enda lollust siin jumalteab mille taha ära uputada :D , Käzzariennudel on kõikse aeg keemiad selged olnud, sina olid see loll siin, kes sokkis, et 8 aastaga on akud vanadusse surnud olenemata kas kasutada või mitte jnejne, see et reaalne elu sulle kurikaqga pikku tatti virutas ja sa pead oma sõnu sööma, seda on siin kaugelt näha, nüüd üritab siin, , ma ei tea,, ,keegi saab aru ka mida väita? :D
Ma saan aru, kuhu sa sihid aga kaardivärgile ja IT infrale on ca 24h varu veel akude peal, ära selle pärast muretse. Kahe päevase katkestusega aga võiks natukene juba murelikuks muutuda... Eriolukorras on muidugi nii sulas kui ka kaardiga maksmine tõenäoliselt üks su kõige väiksemaid prioriteete, noh, kui reelsuses püsida, mitte oleksoloogiaks seda keerata.
Siiski sularahakohustus "tankuritele" võiks olla küll, bensukatel ju on. Viskad 50 sisse ja saad selle raha eest elektrit.
Eestis kehtib sularaha. Punkt. Kus saab elektrikat sulas tankida? Ja kui ei saa, siis MIKS eisaa. Kui on eriolukord ja elektrit ei ole, siis kuidas ma kaardiga elektri eest maksan :):)?
Siiani ei teinud keegi siin foorumis akukeemiatel vahet, kuigi ma rõhutasin korduvalt seda ja nüüd järsku avastatakse Ameerikat? Loodetavasti kässariennukesele ka see kohale jõuab nüüd kus elektriautoriteedid selle maha ütlesid… klounid…
Sellele Teslale pandi peale uus LFP aku. Vana oli NMC. Plussina juhtus ka see, et laadimiskiirus kasvas.
Autol on ka originaalne tagamootor.
Varsti peaks Drive Protected youtubi ka video tulema.
jeebusele: Mine ja räägi seda juttu soomlastele. Nemad seal maksavad mingil põhjusel oma katmikaladel kasvatajatele m2-põhiseid toetusi, mida meil siin ei maksta. Sellest johtuvalt on Soomes kasvuhooneid nii palju, et sealne kurgisaak ületab kaugelt kohalikku vajadust. See ja see põhjus (lisaks muidugi soomlaste insenerleidlikud lahendused) annabki Soome kurgile odavama hinna kui nt Luunja omal.
Kas sa ise oled kodus juurikaid kasvatanud ja neid turul müümas käinud üldse? Tead rääkida sellega kaasnevast bürokraatiast? Kirjuta siia ka, palun!
Minu arust on see küll kõva tulemus selle auto kohta 222 km ära sõita, kui odomeetril on 600k km. Vähesed ICE masinad näevad nii suurt läbisõitu. Sõiduauto eluiga saab keskmiselt 300k km juures läbi ja seda lihtsal vanuse tõttu.
Kui EV eluiga hakkab lõpule lähenema, siis jääb linnaautoks. Uuemad masinad sõidavad pikemaid otsi.
Selle kestmise jutu peale - kui kiirelt kukub aku maht reaalselt?
Nende akude mahtuvuse kukkumine peaks olema kiirenev, üsna pea läheb järsult alla (kui mitte juba ei lähe). Lisaks peaks <70% puhul olema korralikult kasvanud siselühise (tulekahju) oht.
Värske kurk ei ole esmatarbekaup, mida peab riiklikult toetama. Pigem tuleb vähendada igasugu bürokraatiat, et tekiks "vaba turg", et saaksid oma kurke turul müüa ka need, kes koduses majapidamises juurikaid kadvatavad ning neile ei lendaks kaela kümme ametnikku, kes igasugu tõendeid ja tunnistusi nõudma hakkaks. Luunja kurk on alati olnud üks kallemaid, aga muus osas kurk nagu kurk igal pool. Vähendada tuleb igasugu idiootlikke eurojaburdusi nagu näiteks see. https://majandus.postimees.ee/8468705/euroopasse-voib-tulla-
taiesti-uus-bensiiniklass-kuid-sellega-kaasneb-uks-suur-oht
Kas nüüd tuli salaja tunnistus, mida ma siin tagunud olen juba mitu lehekülge, et tõuks on ohtlik ja jalgratas ikkagi ohutum, hakkad endale vastu rääkima :)
nende 50-60+km/h sõitvad elektritõukside ära korjamine on ka sõitja (tavaliselt nooruk) enda huvides mitte ainult kaasliiklejate huvides. ilmselgelt noored ei taju neid riske adekvaatselt. See, et kergliiklustee on tühi ja miks politsei seal kontrollib, ei ole mingi jutt. Sõitku jalgrattaga 25+ km/h või ka 50 km/h, kui jalga on.
Tänapäevaste vahendite juures ei saa sellise koha elektritarbimine olla vabandus. Vaatasin seda uudist ja kohe tuli silme ette kõik saneerimisele ja pankrotti läinud firmade jutustused, et nüüd riik ei toeta ja pekkis, tegelikult on aluseks olnud hoopis midagi muud, rahadega ise kas halvasti või valesti ringi käimine või midagi muud sellist.
Kasvuhooned on üks koht, kus saadakse olla täiesti tuimalt energiasõltumatud, ainuke sõltuvus on vesi. Kasvuhoonete kütmine vaakumtorude ja paneelide peale, lihtsalt investeerida on vaja. Samuti ei saa kuidagi "heaks kiita" lähenemist, et toetused = toomine. Minu silmis iseseisvus = tootmine. Riiklik toetus võiks olla ainult esmainvesteeringu suunas, mis on rahakulukas kuid pikas plaanis hakkaks tagasi tootma, võib võtta seda kui "pangalaenu" ehk riik toetab selle nimel, et tulevikus maksuraha selle toetuse ära nulliks ja kasumisse jookseks. Avamaa tootmine on natukene teine tera, seda ei tasu siia sisse segada, seal me konkureerimine lõunanaabritega ja EU toetused ongi selleks, et tasakaalustada meil puudu jäävat kliimat - Saksamaal juba esimene saak koristamisel, lätlased paar kuni kolm nädalat ees kasvuga jne jne, see on EU toetuse eesmärk, paremini teenivate tuludega tasakaalustada kehvemate olude tootmist, et oleks ühtlaselt suur tootmine kogu "ühistus".
Kasvuhoone siia viimase mainitu alla ei kuulu põhimõtteliselt, sest tegu on alati kontrollitud keskkonnaga ja "eritootena" saab esitada "vabas õhus kasvatatud" tomateid ja kurke kuid mass peaks siiski tulema kontrollitud keskkonnast, mis on kontrollitavad enda vahenditega, olgu selleks siis pelletiahi, elekter, väetis ja/või vaakumtorud.
sõnastasin jah pisut valesti. inglise keelseid foorumeid ma muidugi leidsin kuid eesti omasid ei leia, siit auto24 lehelt olen leidnud küll 4 tükki mis vanasti oli aga need lehed on ammu maas.
facebookist, googlest leidub ainult land roveri gruppe kuid see teine mark kahjuks
Ilmselt küll ainult mingid Inglise foorumid ja inglise keeles. Kui ise ei oska, siis tänapäeval Google aitab tõlkida ja isegi telefonides on automaattõlge ju olemas.
https://www.err.ee/1610019562/ak-nadal-kus-peaksid-soitma-ja
lgratturid
Toon sealt välja vaid paar olulist mõtet lühendatud tsitaadina. Neist esimene vast kõige huvitavam, sest ma ei jõua ära imestada, kui korralikult mujal Euroopa riikides sellest kinni peetakse (ja kui nahhaalselt ratturid seda ära kasutavad). Üks hullemaid "tempel mällu" olukordi oli ligi nädala jooksul palju kordi sõita Poolas Osowa-Sopoti lõiku (ainult allamäge "mägedest" mere äärde), mida paksud turistidest pedaalinahhaalid väntavad mäest ülesse kõndimise kiirusega ja autosid mööda kah ei lase. See 5-6km (!) kolonn venib nii aeglaselt, et isegi esimene käik kipub kepikastiga kohati kiireks jääma ja ka kogu ühistransport liigub selles tempos. Ka mäest alla Sopoti suunal polnud olukord oluliselt parem, sest rattureid on lihtsalt palju, nende alternatiivsed rattateed on veidi kaugemal/metsas ja mingit kohustust neil autoteedelt sinna minna kah pole. Ja kui kõik poolakadki suudavad seal niiviisi venida, pole ka minul turistina moraalset õigust nende kohalike elukorralduse kritiseerimiseks, aga see olukord väärib mäletamist. Ajaraisk oli nii suur, et lapsed lugesid sel ajal raamatuid, muidu oleksid vist kakelnud igavusest omavahel:)
###Seadus kohustab ratturist mööda sõitma vähemalt 1,5 meetri kauguselt. Kui möödasõiduks nii palju ruumi pole, tuleb püsida ratturi sabas.
On levinud arvamus, et kergliiklusteel ei tohi kiiremini sõita, kui 25 kilomeetrit tunnis. Tegelikult sellist reeglit ei ole, aga rattatrenni tegemiseks kergliiklustee ei sobi.
Ka ei ole lubatud pundis sõitmine, maanteel tohib sõita kolonnis ja kõrvuti sõitmine on lubatud vaid möödumiseks. Ratturitele jääb see nõue arusaamatuks, sest suure grupiga trenni tehes venib möödasõidu distants väga pikaks.###
Maikol on oma üksrattast kah samal teemal suht värske video (eelkõige küsimuse, mitte propagandaga) üleval. Eks ta ise jagab kui tahab. Seal nõustun temaga, iga piirang peab olema põhjendatud. Ja kui ei ole, juhtubki nii, et "lähen siis parem juba autoga". Maal ei sega see auto kedagi, aga Tallinnas "lahendatakse" seda probleemi juba aastakümneid nii, et selle tulemuseks on üha rohkem ja rohkem autosid tänavatel.
Puhtalt tõuksiteemal veel oma laste koolikaaslastele mõeldes, sest politsei on nüüd jõudnud ka siia maakolkasse neilt neid 25km/h+ sõitvaid mänguasju ära korjama: reaalselt sõidetakse nendega tühjadel kergliiklusteedel (need on tõesti tühjad) pigem max 50-60-ga ja need 100+ kiirused on pigem vaid korra proovimiseks, see pole mugav, sellest tüdineb kiirelt. Aga nörritab just politsei käitumine, et kiirusega pole neile keegi vahele jäänud, sest keegi nendega üle 25km/h siin maal kusagil AVALIKUS KOHAS ei sõidagi. Kontrollitakse just neid, kes sõidavad kuni 25-ga nn täisvarustuses (lõuakaart omav kiiver, kaitsmed), mitte neid, kes sõidavad SAMA KIIRESTI palju halvemini juhitava odavama tõuksiga lihtsalt jalgrattakiivrit kasutades. Midagi on väga valesti, sest need, kes nüüd kannatavad, käituvad reaalselt ohutumalt nii enese kui ka kõigi teiste suhtes, aga seadus võimaldab neid kottida ja nad on tänu turvavarustusele ka kergesti äratuntavad. Isegi, kui nii ajuvabad piirangud on kusagil äkki õigustatud, siis üleriigiliselt selliste piirangute kehtestamine on igast asendist ajuvaba ametnikeriigi kätetöö, mis toob kaudselt vaid autosid tänavatele juurde. Jalgrataste kiirustest parem ei räägigi...
###Norra kalakasvandused saastavad igal aastal fjorde ja teisi rannikuvete alasid toitainereostusega, mis on võrdväärne kümnete miljonite inimeste puhastamata reoveega. Norra vesiviljelusest sattus 2025. aastal keskkonda 75 000 tonni lämmastikku, 13 000 tonni fosforit ja 360 000 tonni orgaanilist süsinikku.
Uuringu andmetel vastab see saastekogus puhastamata reoveele, mille tekitaksid lämmastiku puhul 17,2 miljonit, fosfori puhul 20 miljonit ja orgaanilise süsiniku puhul 30 miljonit inimest. Norra on väike, vaid 5,5 miljoni elanikuga riik, kuid vesiviljelusest pärinev reostus ületab kolme- kuni viiekordselt kogu elanikkonna tekitatavat kogust. 2025. aastal tekkinud toitainereostus ulatus tasemeni, mis vastab ligikaudu Austraalia suuruse riigi elanikkonna puhastamata reoveele.###
Minu silmis väga ebasümpaatne tüüp, aga kirjutab olulistel teemadel ilustamata ja kindlasti mitte ka erapooletuna. Need paar lõiku võtavad majanduse probleemid ja võimalused üsna hästi kokku. Minu arvates jätab ta ridade vahele, kuid otse välja ütlemata ühe väga keskse probleemi, et meil on reguleeritud "liiga palju" asju, mis tegelikult reguleerimist ei vaja, kuid iga reguleerimisega kaasneb ka reguleeringu haldamise, kontrolli, rikkumiste jne kohustus (ametnikearmee kasv), mis teeb riigi kui terviku haldamise palju kallimaks. https://www.err.ee/1610019943/jaak-aaviksoo-eesti-ei-pea-lep
pima-jouetu-paigaltammumisega
###Paradoksaalselt on 2021. aastal püstitatud ambitsioonikas siht tõsta Eesti tööviljakus 2035. aastaks 110 protsendini EL-i keskmisest samast aastast hoopis langusesse pööranud. Madal tööviljakus on omakorda olulisel määral tingitud odavatele sisenditele ehitatud ärimudelitest, mida iseloomustavad inimkapitali, tootmisvahendite ja tööstusomandi, sh intellektuaalomandi madal kontsentratsioon. Teisisõnu: väikesed ettevõtted, madal mehhaniseerituse-automatiseerituse-digitaliseerituse tase ja toimetamine väärtusahela alumistel korrustel ilma konkurentsivõimet kasvatavate tootmisklastriteta. Neid struktuurseid probleeme ei lahenda odava tööjõu sissetoomine ja tööhõive kasv ega ka alusuuringute rikkalikum rahastamine ja doktoriõppe edendamine. Esimesed taastoodavad vanu ärimudeleid ja teistel puudub pinnas juurdumiseks. Lahendust tuleb otsida sihikindlast riiklikust (tööstus)poliitikast, mida arendatakse koostöös ettevõtlus- ja akadeemilise sektoriga ning kooskõlas hariduse ja teiste sektoriaalsete poliitikatega, sealhulgas läbi suunatud väärtuspakkumiste välisinvestoreile.
Osa meie lihtsast ent jäigast maksumudelist ei lase meil teostada ka paljudes arenenud riikides tehtavat mõistlikku majanduspoliitikat. Rahanduse korrastamine pole võimalik ilma maksupoliitika sisulise revisjonita, käsitledes sealhulgas ka vara- ja tööjõumaksude tasakaalu, ettevõtte tulumaksu taastamise ning astmelise tulumaksu plusse ja miinuseid. Ja seda vaatamata maksufestivali järgsele õigustatud igatsusele maksurahu järele. Enne maksude kasvatamist tuleks aga leida võimalusi kulutusi vähendada ja seda kahes suunas. Esiteks tuleks silmas pidada toetuste vajaduspõhisust ja teiseks vähendada valitsussektori halduskulusid elik suurendada tööviljakust.###
###Taastuvenergia tasu vähendamine aitab leevendada energiamahukate ettevõtete kulusurvet, parandab nende konkurentsivõimet ning loob paremad eeldused uute investeeringute Eestisse toomiseks. ###