Kas ma olen kärss? Kui palju sa pead molli saama, et aru saaks, et viga on sinus?
Ma nägin seda ette muide ja olin juba valmis selliseks haledaks ürituseks:
Ja sa nimme jätsid välja odavlennud osa praegu, tuues välja lihtsalt firmanime. Jällegi hale katse valetada. Odavlendudega on nii nagu Kärss eelpool juba nimetas, käid tunnipalga jagu tasuga ära ühe otsa. Arva ära, kas kõik panevad suure hurraaga ODAVAMATESSE riikidesse minekut? Bussipilet kuhugi Värskasse maksab isegi rohkem vist nüüdseks... Torbik.
ahsoo Deus
et siis Wizz Air avas ehkku peale majanduskriisist vaesunud elanikkonnaga Eesti pealinn Tallinnast mõned lennuliinid ja ennäe majandusimet - rahvast jätkus nii uutele lendudele ja paranes ka seniste lendude täituvus.
Ma oma rumala peaga arvasin, et liinide avamisele eelnes "süvariigi" korrigeeritud ametlikule statistikale tuginedes põhjalik eeltöö, millest selgus, et Eestis on piisavalt maksejõulisi inimesi, kes soovivad reisida.
Aga Deus sa viitasid ju Delfile, Kärss ütleb ju, et seal on mingit juhitavad ajakirjanikud, kes avaldavad ainult võimusele sobilikku infot - äkki ei olegi mingit lennureisijatee kasvu olnud
Lendamine ongi jõukate privileeg. Eriti mõeldes sellele, kui palju lendamine maksab. Mina käisin näiteks hiljuti lennukiga Varssavis, 3 ööd kohapeal, lihtsalt lõbu pärast (sõpradega pidutsemas), lennud 30e. Mõtle kui palju ma oleksin selle raha eest Eestis saanud!! :))
Väga sarnane pakkumine sellele, aga kesklinna majutus tuli veidi odavam: https://www.reisidiilid.ee/hinnasula-varssavi-lennupiletid-a
l-30-e-lennud-ja-3-ood-majutust-128-e/
Lendasin sellepärast, et olen vaene: niimoodi Poolas pidutsemine on isegi koos lendamise-majutusega oluliselt odavam, kui kohapeal samad peod samade sõpradega maha pidada. Eelmisel aastal lendasin ka kogu perega, jällegi nii on odavam puhata Eestis kohapeal elamisega võrreldes. Seda vaatamata puhkusega-hobidega seotud lisakuludele. Sa võiksid kah natuke rohkem lennata, laiendaksid oma silmaringi ja tekiks kohe võrdlusmoment, mida saad sama raha eest Eestis ja mujal. Ja mujal käia kah seal, kus käivad kohalikud, mitte turistilõksudes. Eestis on kallis, ropult kallis. Nii kujunebki välja äraspidine majandusmudel, et siin teenitakse ja mujal kulutatakse, sest mujal on odavam. Selleks, et ka need ära elaks, kellel lendmiseks raha ei ole, peaks see toimuma täpselt vastupidi.
Aga asi pole ainult rahas, vaid ka seadustes, mis selle kõik nii kalliks teeb. Hiljuti tellisin näiteks ravimeid Soomest ja Lätist: need on odavamad sellepärast, et neis lähiriikides on ravimite käibekas ca poole väiksem kui Eestis... aga odavast veel väga palju odavam seetõttu, et nende riikide ravimiametid on paindlikumad ja sain tellida nn suuri pakendeid, mida Eestis müüa ei saagi. Ja mõningaid ravimeid, mida Eestis üldse müüa ei tohi. Selline väike lihtne liigutus, aga jälle oli ühe Poola reisi raha kokku hoitud;)
Seal, kus Sina näed virisemist, näevad teised inimesed lahendusi, kuid majandus ei kanna enam neid "lahendusi" välja. Enam ei saa kahjuks öelda, et lõpetage maksufestival ja kõik on jälle hästi. Ei ole hästi, sest rajad naaberriikidesse on juba sisse tallutud ja endise maksukeskkonna taastamine neid radu enam rohtuma ei pane. Ossinovski korraldatud kütuse- ja kärakamaksudega on õppetunnid olemas, paljud soomlased isegi ei peatu enam Eestis hindadega tutvumiseks, kuigi õigest poest ja õige toote puhul on hinnavahed pea olematud, mille tõttu ka piiripoodideni sõitmine rahaliselt küsitav. See kõik on ideoloogilistel eesmärkidel kaotatud maksuraha.
Mul on raske mõista inimesi, kes sellist majanduse kägistamist, mis Eesti igasuguste edetabelite punaseks laternaks on muutnud, üldse õigustavad, sest pihta ei saa mitte nemad (kes lendamas käivad), vaid saavad just kõige vaesemad. Ja vaesema ühiskonnakihi vaenamine ei kuulu meie kultuuriruumi. Aga ega ma pidevalt kasutajanimesid vahetavalt trollilt, kes ei suuda teha vahet isegi tarbimisvõimel ja nõudlusel, analüüsivõimet ei ootagi. Pigem olen tänulik, sest sellises mahus demagoogia tootmine kajastub just tänu sellistele trollidele veelgi paremini järgmistes valimistulemustes;)
Vahet pole mis nimi. Nii kaua, kuni pead lugu foorumi reeglitest.
Mina jagasin lihtsalt linki, kust leiavad kõik skeptikud soovi korral tuhandetes pilte võrdluseks... mille peale hakkas hoopis keegi teine kirjutama siia sellest, kuidas täiskasvanud mehed internetis kõvatamas käivad:))))
Tänan kõigile, kes arvamust jagasid.
Käisin erinevates autoesindustes, kus oli kõigis väga meeldiv klienditeenindus ja mingit survestamist polnud. Leidsin enda jaoks mitu varianti, millest valisin välja ühe. Auto on praeguseks hetkeks ostetud ja olen rahul. Valituks osutus bensiinimootori ja automaat käigukastiga sakslane.
Jõudu ja jaksu kõigile!!!
CATL liitub naatriumakude masstootmisega. Lubavad 175kW/h ehk BYD viimasele versioonile teeb ära. Donut on kuidagi ära vajunud, ei saa kuidagi masstootmisesse veel enda kraami aetud. Uudis on aga mitmeti hea, see tähendab, et kodusalvestus paraneb ohutumaks ja odavamaks, praegu on veel naatriumi ja LiFePo4 hinnavahe kahekordne.
Muuseas varem on mitmed majandusinimesed just Tallinna lennujaama ja selle autoparkla täituvust toonud välja kui head indikaatorit iseloomustamaks, kuidas Eesti inimestel läheb. Päris kindlasti ei saa praegu lennujaama rekordite püstitamises süüdistada välismaa turiste :). Ja palun ära hakka selle lennujaama juures nüüd jaurama, et enamus inimesed ei reisi. Ei reisigi, aga kui meil oleks kõik päriselt ka pekkis, siis ei oleks selliseid rekordeid.
Sa võid igasuguseid endale sobilikke kontekstist välja rebitud fakte kõrvutada ja väänata, enda alternatiivseid fakte esitada, aga elu Eestis ei ole nii vilets nagu Sa meelehetitlikult üritad esitada.
Kaupmehed püüavad hindade tõusu abil kompenseerida vähenevat käivet ja kasumit. Iga loll saab aru, et kasulikum on müüa sada asja ühe euro eest kui ühte asja saja euro eest- käive on see, mis kasumit toob. Mida suurem nõudlus, seda rohkem on vaja toota, seda rohkem töötajaid on vaja, seda rohkem kasvab tööhõive, seda rohkem kasvab majandus ja riik saab rikkamaks ja ei pea ka maksma igasugu toetusi kasvõi registreeritud töötutele ja näiteks kasvõi nende töötute ravikindlustus on üks osa kuludest. Rääkimata kõiksugu toimetulekutoetustest jms. Eesti palgakasvust rääkimine on nonsens- enamus rahvast vaid unistab sellest.
Keskmist palka või enam teenib vaid kolmandik töötajaid, enamiku tasu jääb alla 2135 euro.
Eestis on suur palgalõhe: Harjumaa kõrgetele palkadele vastandub teiste maakondade väike töötasu.
Kõigepealt erineb palk maakonniti väga palju. Kui Harjumaal oli keskmine palk tänavu I kvartalis 2405 eurot, siis Valgamaal 1564 eurot. Kui Tartumaa välja arvata, jäi kõigis teistes Eesti maakondades keskmine palk alla Eesti keskmise. https://majandus.postimees.ee/8482968/keskmine-palk-tegi-tug
eva-tousu-kui-paljud-meist-uldse-teenivad-keskmist-palka
Keskmine brutopalk kasvas Eestis 5-6 protsenti, kõrgeim on see endiselt Harju- ja Tartumaal.
Üle 3000-eurose keskmise palgaga paistsid silma info- ja side-, finants- ning energiasektor.
Palk kasvas enim energia- ja põllumajanduses, mediaanpalk tõusis 1753 euroni.
Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. «Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),»
Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3 protsenti, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3 protsenti.
«Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,» märkis Vaikmets.
Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). «Samas on ka neis valdkondades näha ligi neljaprotsendilist palgakasvu,» lisas Vaikmets. https://majandus.postimees.ee/8482411/keskmine-palk-tegi-jar
su-huppe-millistel-elualadel-oli-tous-koige-kiirem
Ehk siis lihtsustatult- mingi osa eestist, jämedas laastus kolmandik, saab seda müstilist keskmist, ülejäänud elavad ikka nagu varem, heal juhul saavad midagi näpuotsaga juurde.
Info, side, finants, kindlustus, energia- need peamised palgakasvu vedajad- kas need on tootvad ja eksportivad sektorid või elatavad endid vaid rahva taskust võetud rahaga?
Ja nüüd üks lihtne näide, kuidas info- ja sideteenuste turul raha liigub.
On mul üks telefoninumber, lihtsalt kõneteenus, ei mingit internetti ja muud kama, ainult rääkimiseks. Mõni aasta tagasi sai selle kuumaksuks räägitud 1€. Justnimelt- üks pisike euro. Tänaseks maksan ma selle numbri eest 5€ kuutasu. Midagi pole muutunud, number on ikka ainul lihtsalt number, aga hinnatõus viiekordne.
Hangete kohta tänapäeval ei oska arvata, veelvähem teada, aga isiklikud sidemed olid soome äriringkondades olulised 90ndatel ja ilmselt kehtib see siiani. Kui ka mõni juriidiline keha pankrotti läks ei nähtud probleemi, sama mees pakkus sama teenust ikka edasi.
Ma ei tea endiselt, millest sa räägid, oled vist eelmise nuhtluse unustanud, kus sa minu suunas samasse rehasse astusid.
Tarbimisvõime tõus pole nõudluse tõus.
Väide: "palgatõus ei ole mitte mingi ettekääne hinnatõusule!!! Pigem peaksid hinnad langema, sest tarbimine tõusis!” Misasja?
tegelikult, kui nõudlus kasvab, siis hinnad kipuvad ka tõusma, eriti kui pakkumine ei kasva sama kiiresti. Ning Eesti puhul, palgatõus mõjutab otseselt ju ka kaupmeeste enda sisendkulusid.....
Aga las see olla - ega tavainimesel ongi lihtsustatud arvamus majandusest.
Oluline on olla rahulolematu, see aitab elus edasi. Või ei aita vist ka, kui endaga ollakse rahul ja süüdi on alati keegi teine :)..
Soome on kummaline koht, neid need hankevõitjad väga ei koti. Seal annakse hanke võitjale marginaalne asi teha ja pöördutakse vana partneri juurde tagasi, sest juba teab nägusid ja näod teavad, kuidas asjad töötavad. Jutt muutub koheselt kui vanad näod vahetuvad, siis käsitletakse sind kui samasugust uustulnukat kui hanke võitjat.
###Riigi esindaja andis rahvakoosolekul kohalikele elanikele lubaduse, et asutused teevad omavahel koostööd metsa võimalikuks säilitamiseks.
RMK, RKIK ja keskkonnaamet pole erinevad isikud, vaid esindavad kõik Eesti Vabariiki. Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte keskkonnaametiga.
Raie lubatavus sõltub kohalike elanike eelnevast kaasamisest. Seega oleks keskkonnaametil tulnud asulalähedases riigimetsas raielubade andmisel kontrollida, kas RMK on metsatööde kavandamisel kohaliku kogukonna esindajad kaasanud ja nende seisukohti nõuetekohaselt kaalunud.
Praegusel juhul jätsid RMK ja keskkonnaamet oma kohutused täitmata, mistõttu oli raielubade andmine õigusvastane ja riigikohus otsustas need tühistada.###
###Niin on kindel, et tulevik toob meile autojuhtide rolli vähenemise ja täielikult automatiseeritud tarkvaral põhineva juhtimise suurenemise, seetõttu võiks Eesti hakata juba ka seaduseid selleks ette valmistama.###
Kui juhtimine on TÄIELIKULT automatiseeritud, on "autojuhi" mõiste kasutamine juba koomiline ja miks peaks selliselt inimeselt, kes ei juhi ja võiks vabalt ka pime olla, eeldama üldse juhtimisõigust?
###Terviseandmete pärimine on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. TEHIKu avaldatud andmete järgi päris politsei- ja piirivalveamet (PPA) tänavu kuni 28. maini kokku 262 korral TEHIKu kaudu terviseportaalis olevaid inimeste andmeid. Terve 2024. aasta jooksul kokku tegi PPA selliseid päringuid vaid 32###
Uskumatu huumor just selles võtmes, et kui päringute hulk on plahvatuslikult kasvanud, kas tõesti on siis kasvanud ka vajadus nende järele nii palju? Nii kaua, kuni sellele küsimusele ühest ja selget vastust ei ole, on auditi tegemine hädavajalik!!
###Sellel aastal pidi Tallink ametlike audiitorite juures verifitseerima andmed, mis tulevad ühest Euroopa Liidu määrusest. Tallink sai ühe ja sama valemi kohta viis erinevat vastust. Selle valemi järgi peaks Euroopas liikuma nüüd miljonid eurod kas meilt mujale või mujalt Tallinkile. Kuidas on saanud selline olukord tekkida? Ma ütlesin Tallinkis võllanaljana, et tegelikult oleks väga huvitav võtta siia juurde Harju maakohtu arvutus – mida nemad arvavad. Kindlad saame olla selles, et kliimaministeeriumis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis olevad inimesed said kindlasti aru, mida see valem tähendab, aga tuli viis erinevat tulemust ja tänaseni puudub vastus, milline nendest on õige. Ehk siis Eesti läheb kaasa väga paljude teemadega, kus me tegelikult suures osas ei saa aru, millega me kaasa läheme./.../Seesama laevatehase juht ütles ühel hetkel tabavalt, et ega Brüsselis ei saada ka lõpuni aru, mida on otsustatud./.../Olen isegi öelnud, et 20 või 25 protsenti ministeeriumiametnikest tuleks tõesti ära koondada.###
Tsiteerin hoopis mujal esitatud kokkuvõtet tema intervjuust:
###Nõgene ütles väga täpselt, et Eesti elu läheb paremaks ainult siis, kui Eesti majandusel hakkab minema paremini.
- Mitte siis, kui leiame veel ühe maksu.
- Mitte siis, kui loome veel ühe kontrollikihi.
- Mitte siis, kui Brüssel saadab järgmise valemi, millele viis audiitorit annavad viis erinevat vastust.###
Selles loos on peale majandusliku mõõtme ka teine teine pool, mis puudutab otseselt kahtlase taustaga ettevõtete küsitavat ligipääsu maksurahale. St sellistele küsimustele tuleks vastata AVALIKULT ammu enne, kui sellised küsimused üldse tekitavad. Aga ei vastata ka tagantjärele ja seejärel loodetakse naiivselt, et me usaldame riiki. Sest lugesime ju huultelt. https://arvamus.postimees.ee/8474506/henn-polluaas-400-miljo
nit-riiulifirmale-kas-pevkur-uldse-vastutab-millegi-eest
### Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldas hanke «Varitseva õhuründemoona raamleping», mille tulemusel sõlmiti 9. jaanuaril 2026 raamleping ettevõttega Meeruse Technologies OÜ. Selle raames edaspidi tellitavate kaupade ja teenuste alla kuulub õhuründemoon tervikvõimena, mille hulka kuuluvad lennuvahendid ise, maapealsed tugiüksused ja sinna juurde kuuluvad vahendid koos koolituste/väljaõppega, elutsükli tagamisega ja vajaliku hooldusteenusega. Lepingu maht on hiiglaslik, kuni 400 miljonit eurot.
Samas ei ole avalikult kättesaadavate andmete põhjal võimalik tuvastada, millisel viisil nimetatud hange läbi viidi. Samuti ei ole võimalik leida selle kohta selget infot riigihangete registrist, Riigi Tugiteenuste Keskuse kanalitest ega kaitseministeeriumi ametlikelt veebilehtedelt. Pole teada, kas ja kes veel osales ning mis kriteeriumite alusel valiti välja just kõnealune firma.
Meeruse Technologies OÜ on registriandmete põhjal alles 2025. aastal asutatud majandustegevuse ja tootmisvõimekuseta ettevõte. Selle osakapital on 1000 eurot, põhitegevusalaks on masinate ja seadmete hulgimüük. Ettevõttel puuduvad majandusaasta aruanded, käive ja ka töötajad. Samuti varasem tõendatud kaitsevaldkonna suutlikkus ja lepingus nõutud strateegilise kauba käitlemiseks või relvade või laskemoona vahendamiseks vajalikud tegevusload. Ilma ühegi töötajata riiulifirmal ei saagi neid olla.###
Vastukaaluks hea näide Soomest, et pole ka süvariiklus alati üheselt hukkamõistetav – Eesti on rahulolematu, aga Soome riigi maksumaksjad rõõmustavad sellise ebavõrdse kohtlemise peale. Eks me kõik vähemasti salajas soovime, et ka siin kasutataks kõiki võimalusi Eesti ettevõtete eelistamisel... https://www.err.ee/1610037409/hs-vaidetavalt-kaotas-bolt-soo
mes-suurhanke-uheainsa-sona-tottu
Lõppkokkuvõttes pole ju väga vahet, kas paneelide taaskäitlus osutub jätkusuutmatuks mingite "ainete" või jaburalt suure energiamahukuse tõttu, kui me peame vaatama otsa faktile, et need rämpsuhunnikud ei kao kuhugi. Jahvatatuna betooni sisse ongi vist hetkel parim pakkumine (mitte klaasi vaid terviku valguses)? Niisamuti, nagu saaks ka tuulikulabadest jahvatada pelleteid ja lisada neid näpuotsaga põletatavate puupelletite hulka suurtes kõrgema temperatuuriga jaamades.
Tuugenite teemal üks parimaid eestikeelseid artikleid, mida seni lugenud olen. Teadlase, mitte (kummagi äärmuse) propagandisti poolt. Kui keegi on nõus aasta jooksul maksma 3x mõne artikli lugemise õiguse eest, siis see on üks nendest. Üritan lühendatult tsiteerides teha mingisuguse kokkuvõtte. https://arvamus.postimees.ee/8481359/kalle-toomemaa-tuulikut
e-terror
###Tartu Ülikooli värske uurimus (mis seisnes vaid kirjanduse lugemises) tõdeb, et tuulikutest lähtuval piirnormidesse jääval infrahelil, madalsageduslikul müral, elektromagnetväljal ja vibratsioonil ei ole negatiivset mõju tervisele. Sellepärast on Eestis kehtestatud müra lubatud piirnormid: elamu lähedal õues päevasel ajal 50 dB ja öösel 40 dB, siseruumides aga päeval 30 dB ja öösel 25 dB (Veber et al, 2025).
Nimetatud uurimuse autorid väidavad, et nad töötasid läbi suure hulga teadusartikleid ja ei leidnud ühtegi eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artiklit, mis näitaksid tuulikute tekitatud müra seost kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. Ometi mina olen leidnud, ja need on soliidsed teadusajakirjad (impact factor 3,2–3,8). Niisuguste artiklite ja faktide eiramine on kuritegelik. Siinkohal on sobilik meenutada teaduses laialt tuntud tõsiasja: uuringud, mis on sponsoreeritud eraorganisatsioonide või töösturgruppide poolt, võivad olla, ja sageli ongi, äriliselt kallutatud, seega nende usaldusväärsus on madal (Phipps, 2007). Lühidalt öeldes, kes tellib ja rahastab, see saab ka soovitud tulemused.
Infraheli on salakaval – nähtamatu ja kuuldamatu. Ta on segatud madalsagedusliku heliga ja jõuab meieni sagedaste lühiajaliste õhusurve muutustena. Väga pikk infraheli lainepikkus võimaldab tal läbida erinevaid tõkkeid, nagu ehitised ja maastik, ja levida pikkade vahemaade taha (rohkem kui 10 kilomeetrit), säilitades sealjuures energiat ja jäädes suhteliselt stabiilseks. Seetõttu tavalised mürabarjäärid on tema vastu ebaefektiivsed. Infraheli võib genereerida kinnises ruumis seisvaid laineid, mis resoneerudes võivad tõsta heli taset ruumis. Näiteks kui väljas on 80 dB, siis ruumi sees võib olla 100 dB (Chaban et al, 2021).
Rohkesti võib leida uuringuid, mis näitavad tuulikute kahjulikku mõju elusloodusele. Linnud ja loomad ei suuda kergesti kohaneda tuulikute ja tuulefarmide kohaloluga ja nad lahkuvad ja nende populatsioon võib pöördumatult kahaneda, elurikkus väheneda. 2/3 uurimustest on näidanud, et loomad, ja eriti linnud, lahkuvad kuni viie kilomeetri raadiuses tuulikutest. Erinevate lahkuvate liikide vahel on suur erinevus. Linnud näitasid 20 korda suuremat aktiivsust territooriumil, mis asus tuulikutest rohkem kui viie kilomeetri kaugusel. Kuid viie kilomeetri raadiuses jätsid nad oma territooriumi ja pesad maha. Käsitiivalised lahkusid uuringute järgi kuni ühe kilomeetri raadiuses. Kaugemate alade kohta andmed puuduvad. Aga põhjapõdrad lahkusid mitte tuulikute ehitamise ajal, vaid siis, kui need tööle hakkasid, ja kaugele, isegi kuni 15 kilomeetrit (Tolvanen et al, 2023). Ja siinkohal oluline täiendus: kõik need äsja toodud uuringud on tehtud väiksemate tuulikutega – kõrgusega 50–99 meetrit.
Huvitavaid andmeid on andnud laiaulatuslik uuring Hiinas. Selgus, et taimekasv vähenes märgatavalt 1–10 kilomeetri raadiuses ja taimemassi koguproduktiivsus vähenes palju 1–7 kilomeetri raadiuses (Gao et al, 2023).
Tuuliku labade poolt tekitatud õhupöörised toovad kuivema õhu ülemistest õhukihtidest pinnasele lähemale ja samas viivad pinnaselähedase niiskema õhu üles (Adkins and Sescu, 2022).
Austraalias tehtud uuring tuvastas, et 84 protsenti kaebustega küsitletutest, kes elasid 700 meetri kuni 3,5 kilomeetri kaugusel tuulikutest, kannatasid kahjulike tervisemõjude all nagu häiritud uni, kõrgenenud müratundlikkus, ärrituvus, rahutus, peavalu, halb enesetunne, kõrgenenud vererõhk, surve rinnus ja kõrvatrummidel, paised, paanikahood, sumin kõrvades, väsimus, iiveldus, peapööritus, silmade pinge ja alanenud elukvaliteet. Märgitakse, et kui tuulikud seiskusid, siis sümptomeid ei ilmnenud (Thorne, 2012). Sarnaseid teateid on paljudest maadest ja isegi kuni 8 kilomeetri kaugusel tuulikutest. Kanadas uuriti perekondi, kes elasid 10 kilomeetri raadiuses tuulikutest. 67 perekonnast, kes kurtsid tervisehädasid, 32 jätsid oma kodud maha ja lahkusid, 31 plaanisid seda teha ja vaid neli jäid oma majja paigale (Dunbrille et al, 2021).
Majanduslikku tasuvust on palju rehkendatud ja tulemus on alati negatiivne. Odav elekter on müüt, või lausa pettus, elekter on kallis ja jääb kalliks. Ökoloogiline katastroof on vältimatu. See on meie ainus valik. Tuulikud mitte kuidagi ei aita seda vältida või edasi lükata.
Siiamaani ei ole julgetud uurida, kui suur on meie kaitsetahe. Kaitsta riiki, kus elada ei ole võimalik ja inimesed on sunnitud põgenema, ei ole just paljude eelistus. Keda või mida kaitsta? Tuleb küsida ka iseendalt, millist rõõmu pakub niisugune hävitustöö ja millist esteetilist naudingut pakuvad loodusele võõrad vehklevad ja mürisevad hiiglaslikud tehisobjektid. Ka vallajuhid peaksid mõtlema, mis on õige: kas hoida tugevat valda, kus elanike hulk ei kahane, või sundida elanikud põgenema ja oma kodud maha jätma.###
Sealt viimasele väitele kirjutan aga kohe vastulause, et paljud KOV-id viljelevad sellist poliitikat just sellepärast, et juurtega põliselanikud ära koliksid, kuna tegemist on võimu jaoks ebamugavalt tugeva kogukonnaga. Peale nende lahkumist jäävad kõik majad-talukohad ju alles. Need ostetakse sageli üldse ainult suvitamiseks ja neid ei mõjuta nii palju ka erinevat tüüpi keskkonnahäiringud. Sellised paraadnainimesed pole võimelised organiseeruma ega moodustama ühisrindeid ka siis, kui nad seal püsivalt elavad, sest see pole nende eluviis, neil pole sajandite taha ulatuvat ühist ajalugu, nad ei käi igapäevaselt naabritega (naaberkülade inimestega) läbi, neid on lihtsam manipuleerida ja neist ka üle sõita. Seda "vaikset küüditamist" (sisuliselt genotsiidi) teostatakse uskumatult paljudes kohtades, avalikkuse ette jõuavad vaid üksikud (Metsküla kool, Nursipalu jt) ja sageli tehakse seda seal, kus polekski enam midagi päästa (Ida-Virumaa tühjaks jäänud külad). Inetu lugu aga sellepärast, et loodus on meie ühine rahvuslik rikkus ja selle abil rikastuvad rahaliselt vaid kõige nahhaalsemad, kelle jaoks peale raha ja võimu teisi väärtusi polegi – rohepesu on andnud neile head töövahendid.
Sa võid neid siia ju laduda jutti nii palju kui tahad aga fakt on endiselt see:
Kuu lõpus jääb kätte peale elamiskulusid jne asju umbes
Eestis 310
Taanis 1750
Ehk! säästumäär on protsentuaalselt rohkem kui topelt suurem!
See aga näitab, et meil läheb iseenda elushoidmiseks kõvasti rohkem vaja kui neil.
Alati saab sisse tuua veel riike, kus kõik on ägedam ja parem jne aga ma ei ela mujal, ma elan siin. Need näited on puhtalt iseloomustamaks, kuidas meil vigaselt majandatakse juba riiklikul tasemel ja ühtlasi tühistab see ka sinu etteheite, et palgad tõusid, järelikult hinnad peavad ka järgi tulema, no ei pea. Kui tarbimine suureneb, siis kaup peaks jääma kas sama hinnaga või langema aga meil riiklikult tehakse see võimatuks.
no siis on parem võrdlus selline
kui Eestis on brutopalk 2100 + sotsmaks = ca 2800 eur, siis neto 1733 eur, kohta, mis kätte saadakse on maksukoormus ca 38%
Taanis 6100 eur palga korral, kus kätte saadakse 3900 eur, on maksukoormus 36%
Taanis on aga varamaksud - maa eest hinnangulisest väärtusest 1,5 - 3,5%,
kinnisvara eest 0,5%, mingist väärtusest alates juba 1,4%,
Käibemaks on ca sama, mis Eestis.
Betooniga on see probleem, et kui klaasi sinna juba sisse paned, siis seda enam seal kätte ei saa ehk ongi täiesti maha kantud ja ringlus katki. Seepärast tulebki teda pastada kogu aeg samale tasemele, mis on originaalpaneeliks vaja ja siis on ringlus tagatud. A me kõik teame, kuidas see lõppeb... Tuulikutiibadega pole sedagi rõõmu, kolm kasutust: eesmärgipärasne, eroosiooni tõttu loodusreostus, betoon. Kõik.
Jajah, igal huvilisel on ju kodus muhvelahi ja vajalikud vahendid sulaklaasist sinna kuulumatu sodi väljariisumiseks:) Põhimõtteliselt on Sul muidugi õigus - klaas on, sarnaselt metalliga, lõputult taaskasutatav, lihtsalt igal ringil tuleb järjest rohkem vaeva näha asjassekuulumatu jama väljariibumisega. Millega pole pärast jälle muud teha, kui kuhugi ära matta.
Klaasi taaskasutust segab samuti väga tõhusalt erinevaks otstarbeks tehtud klaaside segamine ühte konteinerisse:(
Ega ma seda betooni ilmaasjata öelnud - see materjal vähekriitilistes kohtades suudab väga suurt lisaainete hulka seedida. Näiteks tuugenite vundamentides. Saabki fiiberbetooni:)
Juba käknksterid teadsid seda ämeerikas möödunud sajandil.
Aga endiselt jään seisukohale, et päikesepaneel ja tuugenilabad on üsna süütud asjad võrreldes toidulisandite, medikamentide (nii veterinaarsed kui humaansed) kosmeetika ja pesuvahenditega
