Ok, registreerimistasuga on liisinguettevõtetega jokk.
Aga mis saab aastamaksust? Kui inimene võtab auto liisingusse vahetult enne aasta lõppu ja siis 5 aasta pärast lükkab müüja platsi peale tagasi. Kuna 1. jaanuar läheneb kohutava kiirusega, siis hakkab kellelgi kiire. Nagu artiklis oli kirjas, siis omanikuvahetust ei pruugi tulla, et registreerimistasu maksma ei peaks. Kas siis automüügi ettevõte lükatakse vastutavaks kasutajaks? Kas liisinguettevõte hakkab kuskil platsi peal oma "portfelli" eksponeerima? Kas see inimene, kes seda autot 5 aastat liisis, saab näppu kena paberi, et ta ei ole enam 1. jaanuari seisuga vastutav kasutaja - kuna asi käib registri järgi ning kande muudatus tuleb teha 5 päeva jooksul ja noh eks see asjaajamine pole üldiselt nii kiire kui kahe eraisiku vahel.. Kuna inimene ise ei olnud omanik, siis muidu omanikku kaitsev meetod nimega võõrandamine ei ole inimese kontrolli all.
Toodud näide oli puhtalt tavalise keskmise liikleja reaktsioonikiiruse näitlikustamiseks. Kiirus hakkas vähenema siis kui põder juba selja taha oli jäänud.
¤¤¤Automaks ei ole tarbijaid autosid soetama pannud. Turu taastumist ei ole 2024. aastal toimunud, pigem on müüdud vähem kui aasta varem.
/.../
Põnev on vaadata neid müüjaid, kel on suuremad laoseisud, ning kui need autod kätte jäävad, siis lähevad ka need automaksu alla. On tõsine äririsk minna suurte laoseisudega automaksule vastu. Lisaks tuleb arvestada, et on veel ka iga-aastane automaks, mida maksad ka oma autolao pealt.
/.../
„Autod, mida finantseeritakse liisinguettevõtete poolt ja mis jõuavad enne 31. detsembrit registrisse, ei pruugi kunagi registreerimismaksu alla sattudagi. Vastutava kasutaja vahetus ei ole omanikuvahetus ning nii võivad sellised autod jääda liisingupakkujate kätte väga pikaks ajaks tiirlema.“ Neile on rahandusministeeriumist öeldud, et seni, kuni auto on liisinguettevõtte portfellis, ei pea registreerimistasu maksma.¤¤¤
Saan aru, et nt pereringis enam autot lapse nimele ei vormistatagi, vaid muudetakse ainult vastutavat kasutajat. Laps saab hakata koguma kindlustusboonuseid ja teha autoga kõike peale "salaja" äramüümise:)
On plaanis soetada Mazda 6 Elegance 2.0 114kW bensiin.
Pole ennem seda marki omanud ning seetõttu uuriks natuke maad.
Mis on selle plussid ja miinused.??
¤¤¤Õnnetuse juurpõhjus ei ole siiski libedus, sest see oli juhi otsus minna õnne(tust) otsima aga oskused ei olnud piisavad¤¤¤
¤¤¤bussivideos on nii kenasti näha, miks ei ole hea mõte libedal tingimata keset teed üritada püsida, kui servas vähegi pidamist on. Bussil ei jäänud üldse palju puudu, et teele jääda¤¤¤
Plussüks mõlemale. Ma ju ise otsustan mõnikord samuti, et ei, siit ei ole võimalik sõita ja ei sõidagi. Vähemalt mitte selle autoga või selle koormaga (lasen inimestel jalutada selle S-kujulise mäkketõusu teejupi). Ei mäleta talve, kus poleks buss jätnud mu külale lähemat teed sõitmast samal põhjusel, et tee on hooldamata ja seal pole juhi otsuse järgi lihtsalt võimalik bussiga sõita.
See, et lähen ikkagi proovima ja seejärel oops+kraavis, ei peaks kuuluma ühegi juhilubasid omava inimese suhtumise juurde ja sellepärast mitmetes teistes riikides üksinda kraavisõitmisi trahvitaksegi päris krõbedalt. Samas sisuliselt puuduvad sellised sõidukoolitused, mis õpetaks juhti saama hakkama autoga, kus juhtimisviga on juba tehtud ning juhitavus kaotatud. Parandage mind kui eksin.
No metsloomavilede kohta on teine teema;) Hästi on näha, kui istun mõne viledeta auto roolis, et metsloomad ei pööragi teele ronides enam otsa ümber, vaid jalutavad ikka otse ette... põhjatutes tapjakraavides olevaid metsloomi ei hakka kunagi näitama mitte ükski tuli, sinna nägemise võimalus jääb ka tulevikus kõrgel istuvate juhtide privileegiks.
Cadillac tuli igati toimiva termonägemisseadmega turule juba 24a tagasi. https://www.youtube.com/watch?v=QIR_LzriXYE
Sel ajal olid järelpaigaldatavad kitid, kallid, aga praegu võib igaüks, kes jaksab osta auto, osta ka mingi analoogilise kiti ja ise paigaldada. Ikka sama teema, et masside jaoks, kes öösiti maanteedel ei sõida, on see kõik mitteoluline, aga kellel on probleem, siis lahendagu millisel viisil soovib ja lahendused on kõigile käeulatuses. Ma ise kasutan öösiti pättide püüdmiseski sellist öövaatlusseadet, mille hinna eest ei õnnestuks perega ühte kordagi väljas söömas käia... Puhtalt tahtmise probleem.
Udutuli selleks lahenduseks ei sobi, sest uduka eesmärk ongi näidata auto ette - see on just see koht teel, mis peaks MAANTEEKIIRUSEL sõites olema pime sellepärast, et mida vähem on valgust, seda suuremalt avatud on silmades pupillid ja seda rohkem valgust jõuab silma sealt, kust seda on vaja oluliste otsuste tegemiseks. Sama põhjus, miks politsei peaks tegelema palju tõsisemalt nendega, kelle tuled vastutulijatele silma näitavad (olgu see siis valesti reguleerimise, juhi egosimi või automaagia rikke tõttu). Sellepärast ei ole kunagi ka "rohkem valgust kõikjale" parem lahendus.
Samal põhjusel on kogu tänapäevase tehnoloogia juures täielik müsteerium, et koos kaugtulede sisselülitamisega ei kustutata automaatselt ära lähitulesid. Mul ongi mitmel ürgvanal autol H4 tuled, mis sel labasel põhjusel tagavad praktikas märgatavalt parema nähtavuse moodsatest LEDidest. Neid alla 5a vanuseid LEDidega autosid on hoovis juba 3, sest nende puhul puudus igasugune võimalus paremaid tulesid tellida. Maatrikstuled kuigipalju parandavad tavalise LEDi puudusi, aga samuti üritatakse nendega sageli luua juhtidele illusiooni hästivalgustatusest ka sellega, et valgustatakse ka kohti, mida juhil ei ole vaja näha. Ja siis tagatipuks need, kelle autodel on võimalik nupust see ninaesine pimedamaks jätta, lülitavad udukad sisse selleks, et halvemini kaugemale näha:))
Kui hukkumiste ja vigastatute puhul võivad suurõnnetused statistikasse kahtlase väärtusega "müra" lisada, siis liiklusõnnetuste koguarvu kasvu puhul on küll vajalik peeglisse vaadata...
¤¤¤liiklusõnnetuste koguarv on viimasel kolmel aastal märgatavalt kõrgem kui kolmel varasemal¤¤¤
Mis meid selleni on viinud:
- autod on iga aastaga üha targemad ja "paremad",
- juhid on iga aastaga üha saamatumad,
- liikluskorraldusvahendite rohkus hajutab juhi tähelepanu üha enam,
- piiranguid on pidevalt üha karmistatud (kiirus, sõiduridade laius jne),
- maanteedel on möödasõiduvõimalusi pidevalt vähendatud (keelavad märgid, füüsilised piirded),
- üha enam on tehtud juurde autoteede ja jalakäijate-kergliikurite ristmikke,
- üha enam on sunnitud liikluskorraldusega liiklema autosid-rattaid teineteist segavalt.
Mul on lausa sportlik huvi vaadata, kas kõiki neid tegevusi, mis on olukorra nii halvaks teinud, hakatakse ükskord piirama ja ehk lausa tagasi pöörama või üritatakse oma ilmeksimatusse uskudes teha seda kõike veelgi rohkem...
Aga ikkagi, kes vastutab selle eest nüüd oma ametikohaga?
Tundub, et sõitis kaugtuledega. Lähituledega oleks põtra viimasel hetkel näinud, praegu veel oli mingigi reageerimisaeg. Samas oleks aga aeglasemalt sõitnud, oleks põder jõudnud ette tulla või juba üle tee minna. Palju on liikluses selliseid olukordi, mida ainult tagantjärgi saame analüüsida ehk siis oleksoloogiaga tegleda. Hetkel läks nii nagu läks.
Juhtmete visuaalne kontroll ei ole keeruline, üle ikka tasub vaadata. 2000 Volv on juba nii palju tark küll, et sellele peaks anomaaliad mällu talletuma. Seega arvuti soovitus oli ennist igati asjakohane. Lisaks muidugi tasub ka margifoorumit uurida või sinna postitada. Aga alati on tungiv soovitus võimalikult täpne probleemi kirjeldus.
Kahjuks ei viita kütusefiltrile, sest auto käivitub poolest pöördest ja töötab päevade kaupa ideaalselt ja siis lambist tekib selline jama. Kas probleem võib tuleneda kehvast mootori massjuhtmest või mõni relee vms?
Siin on udutulehulludele teeservas oleva põdra peale kiirreageerijatele hea õppevideo. Pange tähele millal kiirus vähenema hakkab! Mitte midagi ei jõua teha sisuliselt.
Liiga üldine probleemi kirjeldus. Nt see, kuidas täpsemalt peale välja suremist käivitub? Ehk et kas tahab pikemalt ''käiamist''? Esmase kahtlusena vast kütusefilter. Millal autole viimati hooldust tehti, kus tangiti jne?
Probleem selles, et auto hakkas tühikäigul puterdama ja pöörded kõikuma ning masin suri välja. Uuesti käivitades kõik toimis. Sõites suri uuesti välja. Käivitub , töötab ilusti, kuid armatuuril põleb mootori tuli.
Äkki oskab keegi nõu anda? On ehk kellelgi esinenud sama anomaalia?
# Siiani ma pidasin teda asjalikuks ja laia silmaringiga ajakirjanikuks. Nüüd ma enam nii kindel ei ole selles... #
Ainus lause, mis viidatud saatejuht (Treier siis) õhku viskas oli: ''...maastikul sõitmine üksrattaga...., nii võib ju tervisesportlase alla ajada''. Kõik. Kogu teemat puudutav lause. Milleks kogu see palagan? Igale normaalsele kuulajale on aru saada, et tegu on kujundlikult kogu teemat puudutavatele probleemidele lähenemisega.
Lühilausetes on küll esinenud vihjeid selle kohta, et mingi kokkupuude veokimaailmaga on, aga selle kokkupuute avamiseni neile, kelle jaoks see uudiseks on, Sa ju ometi ei lasku:(
Ma ei kirjuta mitte Sulle, vaid kõigile. Mõne jaoks võib olla uudis, et krusa võib liivapuisturit kaasas vedada...
@v6sa
Mulle tundub, et sa ei mõista loetut lõpuni. Kui ma oleks kihutaja, siis miks peaks Treieri jutt mind häirima? Vastupidi, siis ma oleks meelitatud - keegi vähemalt märkas mind, kõva tegijat, jess.
Ma olen need jutud läbi kirjutanud, nüüd vaielge omavahel edasi ja tehke selgeks kas on suurema, tele ka naaste või mitte. Mõnel on lisaks kütusele ka hüdrod ja muud asjad. Ja mulle pole vaja seletada veokite asjandust, tundub et tean seda valdkonda rohkem.
Mati1222, Soomes on ka sadulal liivatikasti töötamas nähtud. Mitte igal sadulal ei pea olema terve külg kütusepaakide jaoks.
Ketipildureid on palju kasutusel. Samuti naastrehve, kui Helsinkist tundi viis põhja poole minna ja põhitrassilt maha keerata väiksematesse küladesse.
Kes tahab, leiab võimaluse (juba mainiti vajadusel kahtlaste kohtade ette liivatamist). Kes ei taha, see vaid vingub, kuidas ei ole võimalik, ei saa ja ei mahu :P
Ddig õigele jutule lisan ka tähelepaneku, et bussivideos on nii kenasti näha, miks ei ole hea mõte libedal tingimata keset teed üritada püsida, kui servas vähegi pidamist on. Bussil ei jäänud üldse palju puudu, et teele jääda. Tagaots leidis pidet, aga üksik lõpuni välja pööratud esiratas murdis servavallist läbi ja siis oli minek.
Senine kogemus ütleb, et serva mööda hiilides on suurem lootus teele jääda. Kui just serva kraavi peale õhku pole lükatud...
Sedapalju bussijuhi kaitseks ütlen, et päriselus võidki sattuda olukorda, kus pidurdamine viib kindlasti teelt välja ja ainus lootus on püüda keerulist kohta tunnetuse ja inertsiga läbida. Seekord jäi suti puudu, üldse mitte palju. Ratas juba haakis, sest buss isegi kaldus, aga siis vajus läbi ära.
Mu (tollal veel mitte) proua müksas julemiste kjeskuse parkimismajas miskist panni ning soovitasin pullissaisse heliseda. Need ei saanud omanikuga ühendust ja ei pidanud ka vajalikuks kohale tulla.
Viisakusest sai küll lipik andmetega KLAASIPUHASTI (mitte kojamehe) alla jäetud aga sellega see lugu lõppes.
Läti bussijuhile võib inimlikult loomulikult kaasa tunda ning loodame, et kõigil sõidukis viibinutel oli turvavöö kinnitatud.
Õnnetuse juurpõhjus ei ole siiski libedus, sest see oli juhi otsus minna õnne(tust) otsima aga oskused ei olnud piisavad.
Selline (positiivse) kaldega kurv on kindlasti võimalik õnnelikult läbida ka videos nähtavates teeoludes, kuid eeldab juhilt väga head kasutusel oleva tehnika tundmist ja oma võimete adekvaatset hindamist.
Loomulikult on vaja ka elementaarset arusaama ja tunnetust kiiruse, kiirenduse ja inertsmomendi omavahelistest suhetest.
