¤¤¤Saaks kirjutada samasuguseid värvikaid jutte, nagu siin eelpool juba kirjas.
Ametnikud on ametnikud igas riigis.¤¤¤
Oleks igati tänulik, kui viitsiksid seda, teha, nii tekiks võrdlusmoment;) Aga viimast lauset parandaks omalt poolt - ametnikud on ametnikud täpselt nii palju, kui neil lastakse seda olla.
----
Argumendid, mis viitavad, et RMK 24 000 euro eest tellitud riigiabi analüüs salajaste lepingute osas on õigustühine ja sisutu. Tõstatasin seda ka tänases Riigikogu infotunnis.
- lähteülesanded olid valitud sobivalt RMK-le, et õigustada salajasi lepinguid.
- 57-st lepingust analüüsiti vaid kolme lepingut.
- lepingud käsitlesid vaid madalakvaliteetset puidumüüki.
- lepinguid analüüsiti vaid nende sõlmimise hetkel, aga mitte tervet nende kestvusaega ega seda, kuidas need võisid mõjutada turgu.
- jäeti analüüsimata kõige olulisem, mis puudutabki riigiabi – kas on võimalik, et teised ettevõtted said nende salajaste kestvuslepingute tõttu kahju. Erikomisjoni istungil ka tunnistati – seda küsimust polnud isegi lähteülesandes!
- Lisaks analüüsiti RMK-d kui tavalist ettevõtet, andmata endale aru, et tegemist on riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ning peab seda tegema heaperemehelikult.
- Erikomisjoni istungil tõid analüüsi koostajad välja, et juhul, kui oleks piirdutud vaid õigusliku analüüsiga, ilma finantsilise pooleta, oleksidki nad jõudnud vastupidise järelduseni ning tuvastanud ebaseaduslikku riigiabi!
- Ja mis kõige olulisem – siiamaani ei ole vastust küsimusele, kust need salajased lepingud alguse said, mis inimesed olid sellega seotud ja kus need inimesed praegu on?
Peaminister ütles hiljuti, et majanduse hüvanguks soovitakse kasutada rohkem loodusressursse ja vähendada looduskaitsepiiranguid. Valitsuses valmib uus määrus puidumüügi osas. Tuleb hoolikalt jälgida, mida sinna sisse kirjutatakse. Kas võimaluse jätkata salajaste kestvuslepingutega või selliste lepingutega, kus eelistatud ettevõtjatele lubatakse puidumüüki alla turuhinna? Kahjuks minister ei osanud infotunnis anda konkreetseid vastuseid ega näinud analüüsis probleeme, samuti ei soovinud ta tellida erikontrolli, et selgitada kõik need asjaolud välja.
Kui must õli siis mootori soojusvaheti esimene. Plokikaane tihend vähetõenäoline. Tänapäeval enamusel metall-kihiline plokikaanetihend ja ei tea mis peaks juhtuma et sealt lekib veesärki. Kui muidugi palju kuuma pole saanud ja poldid lõdvad.
Avastasin paisupaaki sisse vaadates, et tegu pole enam jahutusvedelikuga vaid suht õline jahutusvedelik. Mis kellegil kogemused on, kust õli sinna pääses. Autoks citroen jumpy 2014 a 2.0 . Mis esialgsed soovitused on, kust alustada?
Saksamaa on veel hullem. Seal ongi aind paber ja heal juhul fax.
Kuid see, et mujal sama hull või hullem on, pole õigustus sellele, et meil parem võiks olla või vabandust, PEAB olema!
Ginteri kahjuks räägib see, et ta alati viskab sae käima parasjagu populaarse asja peale ja unustab vana, st ei lähe vanaga lõpuni. See muidugi ei muuda tema teksi põhimõtet mitte kuidagi, mis siis et igal seminaril laseb sama asja juba 10+ aastat nagu lindi pealt muusikat.
Opereerin nii Eestis kui Norras, siis võin rahulikult öelda, et Norras on paber sama palju jumal kui Eestiski. Eriti on masendav olukord väikefirmadele, kus pole eraldi "bürokraati" istumas igapäevaselt kontoris. Aeg-ajalt kukub suu lihtsalt lahti ja loed mõnda asja mitu korda, et kas mina olen imbetsill või selle nõude saatja või see ametnik, kes tegi selle kunagi kohustuslikuks. Saaks kirjutada samasuguseid värvikaid jutte, nagu siin eelpool juba kirjas.
Ametnikud on ametnikud igas riigis.
Kuivõrd ma olen siiski tänavate turvakaamerate pooldaja, siis üljoontes tema loogika ei ole üldse mööda.
Meil oli tööl üks koosoleks tulemas arutlemaks, et kas vahetada välja üks seade või loota vana peale edasi.
Astusin siis koosoleku saali sisse ja ei põhjendanud mitte midagi vaid lugesin näpuga inimesed üle, korrutasin nende palga tunnitasu selle 2 tunniga, mis oli koosolekuks ette nähtud ja ütlesin, et see koosolek jääb napilt alla seadme hinna. Läheme laiali ja ostame ära ja ärme enam lollustega tegele, eks?
Peale seda meil õnneks pole nö rumalaid koosolekuid väga olnud, mille paaritunni sisu saaks kokku võtta viie kuni seitsme realise e-mailiga.
Mul isiklikult on neid Trumpi-putini uudiseid alati raske tõsiselt võtta. Viimane putin, kes teda natukenegi meenutas, oli see kõveras istuv tüüp, kes hoidis lauast kramplikult kinni, et mitte ümber kukkuda. Kõik need hilisemad ülesastumised on pigem "All My Lenins" stsenaariumist võetud teisikud või siis nii küündimatu deepfake, kus suu liikumine ei lähe kokku häälega, talvisel intervjuul on puud lehes jne. Mõttetu on spekuleerida selle üle, kas see "originaalpuutin" veel üldse elus on, aga kui nähakse nii suurt vaeva tema digitaalse pildilhoidmisega, on ka üsna loogiline küsida endalt, kellega Trump siis läbirääkimise peab? Autori, näitleja, režissööri või terve võttemeeskonnaga?
Teine probleem on muidugi see "kollektiivne puutin", mis tähendab küll putini ambitsioone jagavat-toetavat rahvast, aga iga kord, kui putin telepurki pannakse, läheb mõte ikkagi teda kehastavate näitlejate-dublantide kollektiivi peale:) Siin ei tohi unustada, et nad kõik, nii tema pooldajad kui ka vastased, elavad ikkagi putini loodud infoväljas. Sama kehtib ka Trumpi, Xi, Orbani jne pooldajate ja vastaste puhul. Ei ole vist vaja eriti fantaasiat, et mitte märgata avaldamisfiltril ja tühistamiskultuuril põhinevat tsensuuri Eesti kartellimeedias, mis on kõige mugavam viis hoida kontrolli all kõikmõeldavaid oponente, et nende loosungid kunagi tegudega võimu kuritarvitajaid segama ei hakkaks. Paraku tegeleb suur osa Zooroopaliidust meelsamini peenhäälestamisega ja nii olemegi jõudnud olukorrani, kus USA "äratuskell" näitab hästi, kui sügavalt me kõik Ukraina TEGELIKUS abistamises sisse oleme maganud.
¤¤¤Nagu ütles mulle Vilniuses mulle 2024. aasta mais üks Ukraina sõjaväelane: mõelge parem juba iseenda kaitsmise peale. 2025. aasta reaalsus erineb kõvasti 2022. ja 2023. aasta omast ning probleeme ei lahenda toonaste hüüd- ja lööklausetega.¤¤¤
¤¤¤Põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on kõrini uutest ja vanadest ideedest, kuidas riik saaks järjest rohkem sinu uksest ja aknast sisse ronida, et sind siis õigesti elama õpetada ja kontrollida, kas sa ikka õigesti elad. Vabaduste kaitsja asemel saab riigist järjest rohkem oma kodanike järelevalvaja. Seejuures unustatakse ära, et uued reeglid ja nende järelevalve nõuavad riigilt järjest rohkem ressursse, mis paratamatult saavad tulla ainult kodanike taskust. Nii palkame endale üha uusi ja uusi kupjaid.
Näiteid ei ole raske leida. Hiljuti saime teada, kuidas kohalik omavalitsus tegeles olulise küsimusega, kas laps saab koolilõuna soodustuse või ei. Ametnikud nõudsid välja terve pere kontoväljavõtted, suhtlesid naabritega ja tegid palju muud. Kas keegi proovis asetada skaalale koolilõuna soodustuse suuruse ja selle ressursi maksumuse, mis menetlusse maeti? Mis oleks kõige hullem, kui menetlus oleks jäänud läbi tallamata? Laps oleks asjatult tasuta koolis süüa saanud. Mina suudaks selle riskiga leppida.
Me ei ole nii rikkad, et saaksime endale sellist toreduslikku ja ülereguleerivat riiki lubada.
Aeg on teha otsustav pööre. Lihtne ettepanek. Teeme „Vabaduse tagasivõtmise seaduse 2025“ ja sama 2026, 2027 kuniks sellest saab Eestile traditsioon. Igal korral otsime üles mõned sellised piirangud, ilma milleta saaks ka. Ehk küsimus ei ole ainult see, kas piirangul on mõte, vaid selles - kas ilma saaks ka ilma, et midagi väga katki läheks.
Heaks näiteks on hiljuti soomlaste poolt elluviidud muudatuste pakett, kus lubati veepiirile saunade ehitamine, ehitada 30 ruutmeetriseid lisahooneid ja alla 30 meetriseid tuulikuid ja paljut muud ilma erilubadeta. Kujutage ette, kui palju ametnike aega vabaneb sellest, et nad ei pea kõiki neid lubasid menetlema?
Jaburate ja haldusressurssi nõudvate piirangute leidmine ei ole kontimurdev. Parimaks näiteks on siin abielude lahutamine. 2025. aastal on ilmne, et abiellumiseks piisab sellest, kui oled täiskasvanud ja teovõimeline inimene ja tahad seda teha. Lähed ametisse ja kirjutad paberid alla. Kas sa teadsid, et kui üks abikaasa pole nõus, lahutada nii lihtsalt enam ei saa?/.../Kohus lahutab teie abielu igal juhul – aga see võtab päris palju aega ja riigiressursse. Milleks meile seadus, kus lahutada sooviv inimene peab käima kohtus, kust saab tulla ainult üks lahend - „lahutada“? Keda me sellega kaitseme ja milleks me sellele kohtu väärtuslikku ressurssi kulutame?
Rootsis ei trahvita jalakäijat, kui ta läheb punase tulega üle tee? See, et sind ei trahvita, ei tähenda, et sul on õigus, kui sa peaksid õnnetusse sattuma. Kas sulle on tundunud mõnikord, et seisad punase tule taga tühjal tänaval lihtsalt sellepärast, et peab, mitte sellepärast, et see on turvaline. Mis juhtuks, kui valiks Rootsi eeskuju – jätaks keelava fooritulega tänava ületamise õigusvastaseks aga ei kulutaks politsei ressursse seal trahvide väljakirjutamisele?
Politsei raporteerib regulaarselt tabatud roolijoodikutest. Ometi hoidutakse järjekindlalt selle avaldamisest, kui suures ulatuses oli tegemist „tõsiste“ juhtudega ja kui suures hulgas vähemolulistega. Kas on olemas selline asi nagu väheoluline juhtum? On küll! Joovet 0,5-1,5 milligrammi veres loetakse kergeks joobeks. Joovet 1,51-2,5 loetakse keskmiseks joobeks jne (väljahingatavas õhus joobe määramisel tuleb see number sisuliselt jagada 2,1ga). Ometi menetletakse kõiki juhtumeid täie aparaadiga ja kulutades neile täpselt sama haldusressursi.
2014 aasta alguses oli paadikaptenil lubatud kerge joove 0,8 milligrammi. Ometi otsustas keegi selle 0,3 milligrammi vähemaks keerata. Andmeid, et see 0,3 milligrammi oleks kuidagi õnnetusi põhjustanud, ei leidu. Veeteede ameti andmetel on vee peal mullu hukkunud kaks ja tänavu neli inimest, ükski õnnetus ei olnud seotud laeva või väikelaevajuhi alkoholijoobega. Nii on tegemist ideaalse näitega sellest, kus vabadust keerati vähemaks ilma, et selleks esinenuks mingigi vajadus. Soome lahe teisel kaldal on soomlased, kes kipuvad paadiga ka üle lahe sõitma. Soomlastel on paati juhtides kerge napsitamine lubatud. Autoroolis lubatakse Soomes 0,5 milligrammi alkoholi veres. Paadis on lubatud 1 milligramm alkoholi veres.
Lugu, et igal soomlasel on püss ja pikk puss padja all idanaabri külaskäiku ennetades, on legendi staatuses. Tõesti on raskem rünnata naaberriiki, kus kogu rahvas on selle ründega arvestanud ja ka relvi varunud. Aku Soraineni sõnul Eesti politsei „...on eriti viimase kaheksa aasta jooksul üritanud realiseerida oma seisukohta, et mida vähem on elanikel tulirelvi, seda turvalisemalt tunneb ennast elanikkond tervikuna.
Nii jahimehed kui relvaomanikud kurdavad järjest sagenenud kontrollide ja piirangute üle. Nii ei tohi padruneid jätta jahivesti külge ja käsirelva puhul käiakse kodus üle lugemas, et sul ei oleks rohkem kui kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Arvestades soovi hirmutada idanaabrit meie kaitsetahtega võiks 10 000 padrunit olla tõhusam. Ja mis oleks siis see tõsine riigisisene oht, mida me selle lubamisega tekitaksime? Ja kui inimesel on 200 padruni asemel 210, on see päriselt mure, mida politsei tööajal menetleda võrreldes näiteks varaste püüdmisega?
No ja lõpuks minu isiklik „suur lemmik“ - täiendavate trahvikaamerate keelamine või nende arvu piiramine olemasolevatega. Põhiseadust rahvahääletusel vastu võttes leppisid eestlased kokku ühiskonnas, mis põhineb vabadusel ja isiklikul vastutusel. Samm sammult on see asendumas riigiga, kes soovib teostada järelevalvet sinu harjumuste üle ja sind järjest rohkem käituma nii nagu parasjagu riiklikul tasandil moes on. Selle trendi taustal on meie tänavad täitunud erinevate kaameratega, mis ikka ja jälle meie turvalisust „tõhusamalt ja kiiremini“ tagavad. Me ei ole sellises kaameraühiskonnas rahvana kokku leppinud.
Neid muudatusi tegemata jättes jõuame ühel päeval välja stsenaariumini, mida 1993. aastal kajastati filmis „Demolition Man“.¤¤¤
Tundub, et inimesed ei saanud esiteks irooniast aru ja teiseks, mida ma üldse ütlesin.
Ma küsisin sellise sissetuleku saavutamise valemit, mitte Uruse või Q8'ga sõitmist, ausalt, nendega olen juba sõitnud tegelikult :)
Tere! 2004 a. Touran 1.9,77kw.diisel.Probleem selles,et klaasipesur ei töötanud. Käisin kõik kaitsmed üle ja leidsin,et kaitse läbi.Panin uue kaitsme ja kõik korras. Hakkasin autot käivitama ja osa tuled armatuuris kustunud sealjuures ka eelsüüte küünlad ka kustunud ja nüüd auto enam ei käivitu.Milles võib olla probleem. Tänades,
Cv portaalidesse ei jõuagi sellised kuulutused, kus palk algab numbriga 4, 5 jne- need töökohad jagatakse teistmoodi. Pool milli maksev maja ei olegi mõeldud cv portaale külastavatele inimestele, aga leiab ka selline maja lõpuks omaniku. Luksusautode peamisteks omanikeks muutuvad igasugu firmad. Hetkel ka ostas üks bentley- rolls müügis ja viimase pakkuja järgi on kenasti näha, kes omanikuks saab. Sellised vanakesed muidugi ei maksa sadu tuhandeid, põhimõtteliselt saaks ka keskmise palga eest osta (võtad väikese laenu), aga statistika mõttes muidugi ilus asi- 17 arvele võtud rollsi kõlab uhkelt.
Eks neid rikkureid ole eestis piisavalt, aga enamikest tea me halligi. Ekspress vahel avaldab mingi rikaste top nimekirja ning tavainimese jaoks on seal praktiliselt kõik tundmatud nimed, hea kui firma nimegi teatakse. Niiet tegelikult on eesti materiaalses mõttes üsnagi kihistunud- rikaste protsent elanikkonnast pole küll teab mis suur, aga keskmise palga saajate silmis on nad ikkagi rikkurid.
Lugesin seda ERR artiklit “ Samuti lisandus 66 Lamborghinit, millest 30 olid Urused ja 25 Huracanid” - mulle tundub, et meil siin nagu 2 erinevat eestit ja liiguvad need eri suundades.
Huvipärast lappasin cv portaalides töökuukutusi, vajati suure kvalifikatsiooniga spetsialiste või lausa managere AGA palganumber mida pakutakse on 1900 kuni 2200 BRUTO. (Mis teeb siis 1460€ puhalt kätte esimese puhul).
Töökuukutuste info järgi on juba üsna keeruline teenida 2000 puhtalt kätte (või siis on konkurss 150 inimest ühele kohale)
Samal ajal sattus kv . ee reklaam ette, et tule osta maja. Vaatan siis harjumaa majasid, hinnad 500 000 eurot.
Ehk siis mis mul siin kahe silma vahele on jäänud? Asi ei tundu üldse loogiline ega õige. Ehk majad maksavad 500 000, ostetakse massiliselt luksusautosid, aga palku pakutakse 1500 eurot puhtalt kätte.
Midagi on siin süsteemis totaalselt valesti
